Niisama märkamatult nagu 2014. aastavahetus 2015.-ga on vahetunud ka aasta lind. Eelmine aasta oli aasta olendid jäälind. Sellel aastal on ornitoloogiaühing valinud aasta linnuks viu ja tegelikult on asi palju keerulisem, sest jõudsid on ka erinevat liiki, täpsemalt kolm liiki. Täna räägimegi ornitoloog Aarne tuulega viu aastast, tere hommikust ja head uut aastat sulle. Tere hommikust ja head uut aastat kõigile kuulajatele ka. Miks pastalindu valitakse? Aasta lindu on valitud Eesti ornitoloogiaühingu poolt juba 21 aastat. Alustasime 1995. aastal ja tookord nii ka praegu tegelikult eesmärke on mitu. Üks eesmärk on tutvustada siis ühte liiki liigirühma, mõnikord ligi paari, antud juhul siis liigikolmikut tutvustada rohkem inimestele selle liigi või nende liikide elukombeid ja ühtlasi ka pigem natukene juurde uurida nende liikide elukohta. Ja viimasel ajal üha enam ka tegelikult uurida tutvustamise kaudu, ehk siis kaasata tavalisi loodushuvilisi just nendesse uurimistesse mis ei välista küll ka tõsiseid teadusuuringuid, aga, aga viimasel ajal üha enam kasutamegi, nagu praegu on kombeks öelda rahvateaduse meetodeid erinevate andmete kogumiseks, et saaksid kõik, kui inimesed ka aasta linnutegevustes kaasa lüüa. Aga miks jõud üldse valiti aasta linnuks? See on ka sihuke huvitav lind, keda lähedalt lihtsalt väga paljud inimesed pole näinud. Tegelikult lähedalt on paljud inimesed ei näinud ja see ongi üks põhjus, miks just valisimegi viu aasta linnuks nimelt viu on üks tüüpilisemaid röövlindude esindajaid, keda tegelikult märgatakse tihti viu ongi just see oma väike pruun täpikene, kes istub kuskil telefoniposti otsas puu otsas, tihti ka maanteede ääres, inimesed näevad, jõusid tihti aga nad ei tea, et need pruunid röövlinnud on tihti jõud ja täpselt milline viu liik ta on. Nii et Bio valimise peamine eesmärk ongi jõude tutvustamine, nende vahet tegemine, et inimesed aasta pärast puusalt juba määravad ära, et see on kindlasti taliviu ja seni Review ja loomulikult ka röövlindude laiem tutvustamine ja kindlasti tähtsal kohal ka röövlindude uurimise tutvustamine, kuna Eesti ornitoloogiaühingus on juba aastakümneid tegev ka röövlinnutöörühm, kelle tegemised on seni jäänud küllaltki metsa varju, aga nüüd me räägime endast ja oma tegemistest ka laiemalt. Mainisid ja mõne viu liigi hiireviu vist kõige tuntum Juudas ja kindlasti hiireviu ongi ilmselt Liu sünonüüm paljude jaoks, et et tegu on Eestis kõige arvukama röövlinnuga tegelikult ka isegi koopas kõige arvukama levinuma röövlinnuga. Ja kuna ta on meil pesitseja läbirändaja ja talvituja, siis Hirevjuud võimega kohatu Ta aastaringselt ja ta on ka kõige enam inimestele, jääbki silma just kas kas kuskil põldudel, heinamaadel, tee ääres ja miks mitte mõnikord ka taluhoovis. Ta näeb välja selline nagu Kunilised ikka kõvera nokaga ja pruun ja, ja küünistega just direvi ongi noh, selline klassikaline kulliline, nagu paljud inimesed küll tunnevad, et pruuni värvi keerlev taevas ja ja kui lähedalt näha, siis on küünised ja kollane nokk. Esimene tundemärk, mis on hiireviu, on kindlasti hääl viu viu jah, seda kujuta nii kiirelt ei esita, et päris ei ole kiirabiauto häälega, aga küll tõesti kevadel, kui hiireveod meile saabuvad, olenevalt siis, kui varajane kevad on mõnel aastal juba veebruari lõpus, enamasti märtsis siis keerlevad nad küll metsade kohal ja lagendike kohal ja hüüavad oma nime kõva häälega, et me oleme kohal ja meie nimi on liu, sellepärast et just see tikalt see pikuusel viu, see ongi väga hea määramistunnus ja kindlasti sealt on ka jõud oma nime saanud. Aga teda võib ka mingisuguse muu kulliga segamini ajada. Kas on, kuidas öelda nagu kindla peale ta on liu või ta ei ole viu? Kanakull vist on ka üsna selline sarnane lind või, ja üldiselt suuruse poolest küll, kuigi kanakull on pisut väiksem, aga noh, seda on kõige parem näha siis, kui nad kõrvuti. Et tegelikult suur käitumuslikke erinevus ongi see, et viu on ikkagi tüüpiline avamaastikulind, kanakulli kohatakse metsas ja, ja pigem keskmine kanakullivaatlus on selline kahesekundiline linnu mööda vilksamine kuskil puudevõrede vahel. Jõule sarnaseid teisi röövlinde on teisigi, kevadel saabub meile väike-konnakotkas, kes on siis pisut suurem, aga ka üldiselt üsna samasuguse väljanägemisega. Ja see ongi meie tänavuse viuaasta üks eesmärke, et õpetada inimestele lihtsate nippide abil, kuidas siis pealtnäha tavaliselt pruunil keerleval röövlinnul siis vahet teha ja kuidas neid liike lihtsalt määrata. Review on kõige tuntum keset teised kaks tükki, siis on lisaks irev jõule, on Eestis ka kõrvasalviuu, kelle uuem nimi on metali viu ja nagu nimigi vihjab, siis kohtame teda vene keelt talvel tema Eestisse pesitse ja tegelikult rändab meilt läbi sügisel ja osad linnud jäävad ka talveks talvituma. Peamine karvasel kõue taliviu nägemise võimalus ongi kevadel, kui on tugev tagasiränne põhja poole peamiselt aprillikuus, nii et tegelikult on meil selline vahetus, toimub just kevadel, kui taliviu läheb põhja poole pesitsema siis tema vahetab välja herilaseviu, kes saabub meile siis lõuna poolt meile siia pesitsema. Miks herilaseviu selline nimi on, ta sööb herilasi või praegu jah, tegelikult herilaseviu ongi üks väga põnevat elukommetega lind ja paljudest teistest röövlindudest oluliselt erinev kuna välja näeb nagu tavaline hiiri sööb relind, aga käitub teistmoodi. Ja põhjus, miks ta tuleb meile nii hilja alles maikuus, ongi see, et tema peamiseks toiduks on herilaste vastsed keda ta siis kuskilt oksa pealt vaadates jälgib, kuhu herilased lendavad ja kraabib siis maa seest välja herilasepesi ja toitub nendest vastsetest ja suuri pesatükke koos vastsetega viib ka tegelikult poegadele, nii et ääretult põnev ja võiks öelda ootamatu käitumisega lind. Ja kui on kehvemad ilmad ja ei ole herilasi saada lihtsalt ei ole lennuilma, siis on täheldatud, et herilaseviu konn ja nii, et teda võiks ka konna viuks mõnikord nimetada, eriti mõnel vihmasel suvel. Naeratud põnev oleks ikkagi mõnda viud jälgida, ma saan aru, et Eesti ornitoloogiaühingul on nüüd avatud ka aasta linnujärjekordne koduleht, viu koduleht. See on siis aadressil www. Y ee kaldkriips viu, mis seal üleval siis on? No ennekõike saab seal tutvuda kõikide meie viuliikidega, lugeda nende elukommete kohta ja kuulata hääli, vaadata videosid ja siis loomulikult õppida õppima neid eristada, et seal on spetsiaalne selline lehekülg, kus on siis tunnustega välja toodud need erinevused. Praegu ennekõike siis nende kahe liigi vahel, keda praegu võib looduses näha, ehk siis taliviu ja hiireviu. Et kui seda lehte natuke silmitseda minna, vaata ma siis ma arvan, et see on päris selline tore enesearendamine, et seada eesmärgiks näiteks esimeseks märtsiks eristada kahte jõud. Ja samamoodi selle kõik inimesed oma vaatlusi siin üles panna. Jah, just nii kodulehel on ka juures vaatluste lisamisel rakendus, kuhu saab siis kõikuma vaadeldud vihud kirja panna ja lisaks sellele siis ka detailid, millise puu otsas istus, kus see puu asus ja kõik kõik muu taoline. Ja vaadates, kuivõrd palju on vaatlejaid olnud viimastel aastatel taolistes aasta linnuankeetides, siis kindlasti saame ka tänavu väga palju huvitavat infot ja ja tõenäoliselt aitab see meil täpsustada ka nii taliviu kui, kui praegusel juhul siis talvituva hiireviu levikut ja arvukust talvel ja loomulikult, et aasta jooksul lisame sinna erinevaid küsimusi ja saame ka pesitsusaegseid uusi andmeid teada, ehk siis iga inimene, kes vihud kuskil näeb, ta peaks kohe kirja panema aja ja mis ta seal tegija just meelde tänapäeval kõige lihtsam muidugi teha ka foto, et foto aitab tihtipeale ka tagantjärgi määrata ja tegelikult selle foto võib ka selle lehe kaudu meile saata, kui ise määramisega kimpu jääb, aga aga aeg, koht, linnutegevus ja kõik, mis tol hetkel tähtis, tundub. Endal siin aasta jooksul plaanis veel teha Nornitoloogidel, et vihud veel tutvustada, uurida, eks meil tegelikult plaane väga palju. Ennekõike just nende liikide tutvustamisega seoses on plaanis mitmeid loodusõhtuid õpitubasid üle Eesti samuti kevadel, kui Hirevjuud saabuvad, pesitsevad hiired saabuvad, siis on mitmeid ühiseid viu määramise retki samamoodi ka herilaseviu esinemise ajal ja on päris mitmeid plaane meil, mis hetkel jäävad. Tänaseks on saladuseks, aga kindlasti tuleb väga vahva ja sündmusterikas aasta aitäh ornitoloog Aarne tuule ja kindlasti jälgige kõik siis Eesti ornitoloogiaühingu kodulehekülge ja olge aktiivsed ning head viuaastat.