Pühade ajal on ikka see kõige toredam asi, kui keegi tuleb külla ja meil on ka külalised. Tulles läbi toredad külalised. 13 ja viis minutit on nüüd kell, see tähendab seda, et viimane lõpp hea, kõik hea saatetund on käivitunud saatejuhid Taavi otsas Maian Kärmas ja külas on meil Estonian poisis, kes toovad meieni väga mõnusa talvise meenutumise. Jaheda. Ja nii see kaasa. Ei laula või? Ta ei saa. Ta. Ealisarsti. Saadel Adam armsasti. Ja tol ajal ei tea, kas nad võivad tulla. Ka võivad tulla. Kas on ikka võivad tullu päkapikud võivad tulla ei tea, kas nad võivad tulla? Kes siis ütleme nii, et saatejuhte ja tegijaid on vähem kui külalisi? Praegu no igal juhul me palume nüüd, et Kadri ja Arno tuleksid, et meiega juttu rääkima natukene Estonian Poissi tegemistest. Tere tulemast stuudiosse, väga tore on neid teid siin kõiki näha. Tere. Sellised rõõmsate nägudega inimesed olete, kellele tundub, et panna klapp on väga hea. Te olete tegutsenud tegelikult taastat, kuigi praeguseks olete alles oma esimese täispika albumini jõudnud kuivõrd see klapp on aastate jooksul muutunud, sest et. Ma arvan, üks vokaalansambel peabki ilusti kokku sulanduma, aga samas vajab mingit karakterit. Et kui te kirjeldaksite seda sulandumis protsessi, et nende aastate jooksul Nende mõnede aastate jooksul kuni siia plaadini kuidas kulgenud on või kas on olnud ladus protsess Ei ole olnud. Ei ole aga aga aga lõpp hea, kõik ja eks ole täpselt no selles mõttes, et ladus anda ikkagi arvestades eks alguses meid oli viis kuivem nii-öelda päris alles idee baasil kokku saime proovida. Ja siis selgus, et ikkagi kõrget kõrget häält on ka vaja ja lisandus lisandus marjapassiga oli meil otsimist, oli meil vahepeal algkõige, esimene pass oli ott karto, kes siiski rohkem jäi tegelema näitlemisega, mis, mis on ka ülimalt hea ja loogiline. Ja esimene otsisime passi ja aare külama, sai selleks passiks ja see oligi nende suuremate nagu otsimiste lahendus ja see oli selline vundament sai nagu paik. Aga siis hakkas kõik otsast pihta, teine tuli leida, parimat on, kuna teatavasti peab eestiseks terve sirge mees käima aasta aega teenimas. Ja siis ühesõnaga tuli meieni Arno, kes jäi. Ja siis jõudsin mina ansamblisse, aga tulles tagasi su küsimuse alguse juurde, siis eks see sulandumine on olnud selline keeruline protsess vokaalansamblis Sa ei saa peituda kuskile ühegi pilli taha. See hääletämber, karakter on nii spetsiifilised asjad, et saada kuus täiesti erineva karakteri täiesti erineva hääle, täiesti erineva taustaga inimest omavahel kuidagigi kõlama, et ma arvan, et täpselt see aeg, mis me oleme, mis mina, vähemalt kui viimane liige, nagu viimati vahetunud liige olen ansamblis olnud, on täpselt paras aeg, mingisugune niisugune kolm aastat päris intensiivset tööd ja siis hakkab asi juba enam-vähem kokku tulema ka. Mulle tundub, et te olete selle enda jaoks tegelikult ära kasutanud, et neid karaktereid on nii palju erinevaid, kuulates sellesama loo kõlanud loo seadet siis minu arust seal oli nagu. Ja ma ei tea, mida kõike, eks ole, et et ühte lugemiku räppi ühte lukkuri pandud nagu heas mõttes selline pudru ja kapsad ikka korralikult kokku, et kui kuidas õnnestub, alati õnnestub või ei õnnestu. No see ongi põhimõtteliselt tasakaalu leidmise küsimusi siis eksju. Jah, täpselt, et lihtsalt ma tõid muusikalise nüansi sellele asjale juurde, palun kommenteerida? Ei, see ongi niimoodi, et me oleme kuidagi suutnud hakata koos laulma, nii et see kõlaks ka. Ja siin juba enam-vähem häälestame akordid ka päris päris okeilt juba minu arvates. Ja, aga samal ajal me ei ole minetanud seda, kes me tegelikult oleme. Me olemegi kuus väga erinevat indiviidi ja väga erinevat häält ja väga erinevat karakterit, et see ongi niisugune vahva nagu balanss sa enne mainisid, et vokaalansambli pill ei ole, eks ole, ja, ja mul on selline täiesti huvitav küsimus, täitsa muusikaline. Kui suur on kõige suurem kaldumine, mis loo lõpuks on tulnud. Et kui te hakkate nagu A-tuurist hakata pihta, et noh, et kas te jõuate allapoole effivi või lähete üles, see on, see on väga hea küsimus, kindlasti tuleb eriti kadriseadetes kaldumisi nii palju, et ma isegi ei pea arvetena, sest praegu oli näiteks niimoodi, et vahepeal oli väike paus, eks ole, siis tuli täiesti õhus sihuke säilitamine, setoakord, eks ole, kõik võtsid selle kas väga valjusti nagu õrnalt, eks ole, ka, kõlas nii hästi, et on minu jaoks täiesti hämming. Et kuidas niimoodi saab, tühja koha pealt, eks ole. Teinekord ei saa jõululauas korralikult laulugi lahti teinud tühja koha peal. No eks see on harjutamise asi Arendamisest rääkides tegelikult noh, kui me siin juba ehitessegi mainisime ära, et te juba tublisti siin olite kohali, võimlesite ennast lahti laulsite hääled lahti kõrval stuudios, et et see distsipliin, kas on teil nagu algusest peale olnud selline paika pandud, et hea, et kui meie kuuekesi seda asja ajame, see tähendab ka seda, et me oleme õigel ajal kohas õiges kohas ja, ja ja kanname oma kogu selle aparatuuri eest siis hääle, keha, kõigest hoolt. No eks loomulikult alati saab paremini. Aga, aga kindlasti ma arvan, vokaalansambel, selles osas on tublim kui ükskõik mis muu tüüpi kollektiiv. Et ma arvan nii, nii nagu põhjalikku sound checki enamasti bändid võib-olla ei tee või, või nii, et selles mõttes see hääl on selline väga, on asi. Ja hääle, kui kuus häält lähevad üksteise järgi häälestama, siis see on alati keerulisem. Kui peavad häälestama omavahel kitarr, saksofon ja trumm, eks ju. Et see, kuna see on niivõrd palju keerulisem, siis see tähendab ka seda, et tööhulk igasuguse väikse õnnestumise tarbeks on kordades suurem. Aga see noh, et see lihtsalt on vajalik, aga vokaalansambliga samas on see ikkagi nagu see on, nagu see täiuslikkus on kättesaamatu, sest et inimhääl on ettearvamatu. Näiteks praegugi siin ajasime sõnu sassi, pisut on ju, kui on kuus häält, see kohe kostab välja, ei ole seda trummi jättimis varjutaks midagi, härra või noh selles mõttes, see on nagu lihtsalt väga haavatav on see kogu see asi ja sellepärast see on ka loomulik seda iski vokaalansambel maailmas ei saa eksisteerida väiksema hulgaga. Harrastusest ja asjadest rääkida, sest ma olen kuulnud, et teile heidetakse ette, et te laulate liiga hästi. Kas olete mõelnud? On ette tulnud Võeti tõesti, näiteks Kadri väga ilmekalt rääkis, kui ta läks Rootsi meie plaati miksima, siis seal Anders heegen tsiviilgrupist, kes oli selle üks üks nagu meie koostööpartnereid oli seal teatavate lõikude kohta osades lugudes öelnud, et kuulge, et nüüd tuleb need failid ümber teha, sest et siin on liiga palju siis digitaalselt häälestatud neid noote, mille peale Kadri võttis oma arvutis selle sessiooni lahti, ütles, et kuule, aga siin ei ole üldse hääl tõestatud. Et ma mäletan väga hästi seda lugu, kus, et aga ma arvan, me harvemini laulma ilmselt ei hakka, me oleme liiga suured perfektsionistikaik. Ega sa vist ei oleks võimalik isegi parema tahtmise juures tänases kuulates? Ja Taavi on vaimustusest minuga. Ma tahtsin muidugi küsida, et üks asi on see, et te laulate siin kõik kambakesi koos ühes ruumis, paar mikrofoni ees. Teine asi on see, kui te kontserdil laulate igalühel oma mikrofon käes, aga kui te lähete stuudiosse, siis mulle tundub, et see on samuti hulka keerulisem protsess kui see, kui stuudiosse läheb ansambel. Kuidas teie plaadi salvestamine välja nägi? Need lahendused arvatavasti ei tulnud kohe kiiresti ega Eestis väga palju vokaalansambleid salvestatud. Ei noh, mis meil oli, läksime stuudiosse Mentriinia tuhin, tegelikult tegime kogu plaadi esimese päevaga sisse. Lihtsalt kõik töötas ja, ja et seal ei olnudki nagu midagi, et me olime lihtsalt nii palju juba harjutanud. Et ei olnudki nagu mured. Aga eks ta muidugi teistsugune keerulisem protsess. Kuna, kuna tõesti nagu noh, enne sai igast asjast võid olla kõigutatud. Isegi kuus häält peavad korraga olema emotsionaalselt kohal, korraga häälestama, korraga ei pea olema ideaalne vorm, ehk siis ei tohi olla klimpi kurgus ja ninad peavad olema korraga lahti ja, ja korraga peab olema õige tämber. Et lihtsalt, kui keegi nagu kuskil eksib või kuskil selles ajahetkes ei ole samas kohas, siis tulebki teha uus võte, eks ju. Et see on nagu selline põhjalikum ettevõtmine, aga, aga mulle tundus, et et no me veetsime seal natukese rohkem kui ühe päeva siiski ka nagu lisaks. Ja see oli seda väärt, sest et mulle tundus, et me saime lõpuks just need asjad sinna sellele plaadile. Et ei pidanud nagu midagi ja seal hiljem nagu kuidagi juurde tegema, et me saimegi need momendid, et kuus häält on korraga kõik need asjad, tämber, häälestas, emotsioon ja vorm. Ta oli otsimist, see oli otsimine, aga see oli seda väärt. Nagu see oli igal juhul ka väga hariv protsess. No siis saate kindlasti nõu anda, aga kui kunagi peaks veel selliseid ansambleid kujunema, meil Eestis me teeme sellise väikese vahepeal. Vahepeal on, me räägime Estonian võistlusi ka kohe varsti edasi ja nad teevad ka meile järgmise loo, aga vahepeal kuulame, kuidas Bonzo laulab settimisest. Kord aastas. Siiski pole põhjust nutta. Kõik sõit. Kuni põhja ja ära vaju. Last saada aga üksainus kord ka aasta. On ilus, ei ka. Minu ja. Meela Burgus hingel neid lumi ja nii idas sünni vahel. 13 ja 23 minutit on saanud kell. Tore tõdeda, et, et on ka selliseid virtuaalseid külalised meie saatel ikka need hääd kuulajad, kes kommenteerivad meid ka meie kodulehel. Ja loomulikult ootame veel lisaks kommentaare kuni selle saatetunni lõpuni. Miks numbrivahetusest tehakse nii suurt numbrit ja millised on need kõige toredamad aastavahetused, mis teil on olnud kõige põnevamad. Ja Kati kirjutab meile, et minu jaoks jääb täiesti arusaamatuks see stress ja hädaldamine jõulude ja aastavahetuse aegu seni absoluutselt igaühe asi, kuidas ta ennast laseb sellest kommertsist kaasa kiskuda, Pole põhjust üldse muretseda, hoopis hea meel, et kõik koju tulevad ja koos aega veedavad. Liiga palju muretsetakse kinkide ja ei tea veel mille pärast ajastu selline, et aeg lendab aina kiiremini nagu karussell. Nautige pühi aega, mil kõik koju kokku tulevad lihtsalt ulge. Uskuge mind, mida vanemaks saadakse, seda vähem omistab tähtsuse numbri vahele. Nii ja meil on pakkuda siia kohe stressiravim neile inimestele, kes muretsevad liiga palju. Alati on vaja muretseda, eestlastel on vaja muretseda muusika, hea muusika. Meil on külas Estonian Voices ja nad laulavad meile järgmise loo. No millal ta ta Ta. Ta. Suurepärane, nii et ma tegelikult tean, kes teeb loodus dokumentaalidele neid soundtrack'i. Sellepärast et Estonian Voices tõenäoliselt vaikselt käib stuudios helisid tegemast. Ja ütleme siis veel lahti ka selle, et Maria Väli, Mirjam tedega, triburantnik tede, Arno Tamm ja Aare Külamaa on siis see kuuik, kes moodustab Estonian poisi, kaks neist, Kadri Voorandi, Arno Tamm, istuvad meil ka mikrofoni ees. Kuidas see logistiliselt on võimalik, et kuus nii tegusat inimest, Arno juba hakkas naerma selle, kes on seal ka seda. Kuidas on see võimalik, et kuus nii tegusat inimest saavad kuidagi leida ühise aja, kasvõi see, et tänagi siia saite tulla sõlmist logistiline painaja. Ei täna näiteks oli väga lihtne oli, see saade kestab, eks te teete seda, mingisugune vist 10 päeva järjest on ja 10-st päevast üks üks sobib. Täpselt nii ongi. Eks. Me ei ole kuupäevade kokkuleppimine, kontsertide tegemine, proovide tegemine, see ongi üks pidev selline. Proovi üks osa meil tavaliselt ongi see, et ja nüüd võtame märkmikud välja ja vaatame, millal üldse saame taas kokku tulla või millal me saame mingeid asju planeerida, sest te tulete ka eri linnadest kui tegelik teadesi aare sõidab praegu meil kõige kaugemalt Viljandist, teised on enam-vähem Tallinna Tallinna kandist. Maria oli ka välismaal ära ju, eelmine aasta tõesti, marja oli Norras ja me saimegi siis vähem teha ka, et ikkagi päriselt ei õnnestunud. Tihemini aga. Aga jah, eks ta, eks ta ole, eelmine aasta, 11 detsember mäletan, et istusime, mõtlesime, et peaks plaadi tegema ja siis juba sai nagu mõeldud, et millal üldse saaks. Et pool aastat ette nagu meie puhul ei ole nagu eriti nagu esimest korda, nii, ainult nii saabki nagu peaministri kalendermärkmik, et panete varakult kõik kuupäevad paika endal? No see ei ole tegelikult midagi, meil on siin Eestis ju dirigente, kellel on kuus aastat ette need kalendrid täidetud, aga aga, aga, aga, aga jah, see planeerimine, tohu peavalu, nagu sa ütlesid, see tõesti on nii, aga aga ütle sina, et kas see on siis seda väärt? No igal juhul muidugi ma kujutan ette, et kõige parem on see olukord, et et 11 üritab nagu kokku leppida mingit aega ja siis viis t ansamblist saab ja üks ei saa, et siis võib tõesti olla nagu selline tõsine pettumus, võin närvid mustaks minna, aga see on ikka seda tõesti väärt, Te ju saate sellest ka mõnusa naudingu ikkagi. No muidu me ei teeks seda, kui meile see ei meeldiks ja me sellest ise midagi ei saaks. Aga mina vahepeal kaasaksin, tõid muusika kõrvale ka sellesse vestlusesse, mis meil foorumis käib ja seal kuulaja viimane muretses meil sellepärast, et ilmsesti on stressi ja kommertsi ja kõik tuleks ära unustada niimoodi. Kuidas te ise sellesse suhtute, aitäh, kõigepealt võid arvamust avaldada. Kas on stressi liiga palju, kasson kommertsi liiga palju ja lisaks ka veel isegi vastata sellele küsimusele, et mis maalt eile muusikas algab kommerts ja lõpeb see muu asi? 10 küsimuste küsimus. Ühesõnaga teine komplekt oli nii-öelda komplekt küsimus, palun vastata. Kui sa küsib muusika kohta, siis mul on raske öelda, noh, jõulumuusika ikka tihtipeale kipub olema selline klišeelik ja äraleierdatud. Seda enam on minu meelest väga vahva, kui inimesed kirjutavad originaalloomingut, mis on seotud talve jõulupühadega, uus aastaga ja muude selliste tähtpäevadega. Aga mis puudutab üldse jõulupühi, siis ma ei tea, minu jaoks on. Kuidagi jõulud on nagu midagi muud, et jõulud on minu jaoks aeg, millal ma saan lihtsalt olla oma perega, olla linnast, ära olla tööst eemal, olla kõigest sellest melust, mis linnas toimub eemal, et ma ei tea. Minu jaoks on jõulud väga tore aeg, nii palju. Arno, pigem lõhub puid siis, kui on tarvis nagu nii-öelda puitmingisugust, muud tegevust, kui on tarvis muusikast ja sellest asjast puhata. Mida sina Kadri alternatiivina kasutad? Kui sa tahad puhata sellest, et et lauda on vaja kirjutada, on vaja. No minu jaoks kõige rohkem toimib ka looduses viibimine ja liigutamine, mingisugune sportlik ettevõtmine matka näol näiteks. No igal juhul see peaks olema midagi, kus on vaja rohkem teha, et selle tegevuse peale peaks mõtlema. Et see lihtsalt lesimine pole väga minu teema, sest siis ikkagi nagu Ta käib edasi. Et ma arvan, et kui, kui mul oleks praegu võimalik minna reisima, siis ma ei läheks Egiptusesse, aga ma läheks võib-olla kuskile põhja soome matkama, kus on hästi külme, peab kogu aeg vaatama, mis teha nagu ellu jääks, et see kuidagi lülitab välja. Aga väljalülitamise vastu küsimus kohe, et ei ansambli, no kui palju te ise aega koos veedate, On teil mingisuguseid Estonia bussi, see suvepäevad? Tegelikult. Ta on olnud, on olnud andma Marial on Saaremaal üks väga tore koht kus me oleme olnud niimoodi mitu päeva nagu proovilaagris tegelikult, aga see on nagu teistmoodi. Kui sul on proovilaager, nii et on ööbimisega sellepärast et siis sinna juurde kuulub saun ja niuke muu mõnus olemine ja seen, see on kindlasti nagu see ei ole sellele kindlasti mingit proovi stressi nagu sellist on täiesti teine teema. Et nüüd ka ennet uurime, käisime hoopiski minu maal mere ääres, tegime ka sauna ja arutasime maailma asju ja et see on nagu see kuulub asja juurde, ilma selleta tegelikult ikkagi vist ei saa, et sa pead läinud leidma need ajad, et bänd saaks kokku ka ilma proovimata nii-öelda. Nii ja sealt kohe edasi, järgmine küsimus sellest on olnud juba meie saadetes juttu, aga et professionaalsetel muusikutel muusikutel üldse kipub olema nii, et kui lähed koju suguvõsa tuleb kokku, perekond tuleb kokku, siis vaadatakse sulle otsa. Jah, sina ju oskad neil laulda ja paneme, ütleb ka, muidugi laulame midagi, et kuidas teie suhtute sellesse, et on surve on peal ja kas see surve üldse on? Minul on näiteks minul on ka pikka aega olnud, aga nüüd kuidagi viimasel ajal enam ei ole, ma ei tea, mis on juhtunud, aga lahe on kuulata sind, et võib-olla on asi selles, et nüüd mul juba viimased aastad on võimalik sellest küsimusele vasta vasta vastamisega laveerida niimoodi, et ma pistan mõne plaadini nendele küsijatele pihku ka valge või, või jah, ma ei tea, ma ei tea, kuidas Kadri sulle. No meil ikka läheb täielikuks Tralliks ja tantsuks laulmiseks seal, kus mina kui mina jõule veedan verega, et veel on ikka need pillid võetakse välja ja ei ole seal midagi tagasihoidmist. Aga noh, üldiselt see ei ole nagu selline tõsine niuke, nalja, perekond rohkem, võib-olla et kõik on nagu nalja peal väljas, et selline tõsine luuletuste lugemine võib-olla pole päris see aga niuke improviseeritud luuletused viisistatud koha peal, et see on võib-olla rohkem, mis juhtub meil, aga no on ka väiksemad on nüüd väiksemaid tekkinud juurde, niimoodi püüavad salme pähe õppida, nii et see tore Aastavahetus, mis toimub veel aastavahetusel või kuidas te aastavahetuse ja selle numbri vahetumise suhteliselt meelestatud olete? Panime ta polegi, imestame siin televõi, vähemalt mina imestan alati, et mis nüüd siis on, üks number kalendris vahetub? No kõva asi. Et kuidas teile tundub, on see oluline? Mis tundeid see tekitab? On ka minul tegelikult küll selles mõttes seekord on kuidagi valulisem või et kuna nagunii palju on järgmiseks aastaks juba plaane. Et see väike nagu selline isegi hirmu momente, äike kuigi ei tohiks ju olla, nagu sa ütled, vahetub lihtsalt number, aga samas nagu see mõte, et mis kõik tahaks jõuda ära teha järgmise aasta jooksul. Aga samas ei jõua sellele eriti mõelda, nii et see on lihtsalt üks numbrivahetusest, need plaanid on niikuinii oli ju enne olema nii et 2015 on juba nii-nii ammu juba mõttes, kuna nii paljud asjad on 2015, et ma juba põhimõtteliselt nagu. Sa juba käib ühe jalaga, oled juba seal? Milline on olnud teie kõige ebatraditsionaalse või midagi täiesti erakordset, aastavahetus selline, mis ei ole niimoodi, et nad teda šampanjapudeliga pauku ja ja, ja, ja nii edasi. Arno naerab midagi. Ei, tegelikult meil on stuudios veel ülejäänud Estonian võistlus, kus teil on midagi. Mirjamile on mingisugune lugu rääkida, ei ole. Selge Turay näiteks. Minu ma ei tea, kas see nüüd kõige vahvam on või kõige ekstreemsem, aga eelmisel aastal olin ma koos naisega nii jõulude kui ka aastavahetuse ajal üldsegi. Aafrikas olime Marokos ja seal islamimaa, nagu ta on, seal jõule üldse ei tähistatud, mis oli päris vahva nagu, nagu lihtsalt ongi, vaatad, et vaatad küll, et nagu 24 detsember on, aga mitte mitte midagi ei toimu, elu läheb edasi, mitte midagi. Ja aastavahetuse juhtus paraku selline asi, et me lihtsalt magasime sõna otseses mõttes selle maha. Et võib-olla see on kõige ekstravagantne paarkümmend minutit peale südaööd ärgata ja avastada, et ahaa, usaste sulle. No kuidagi enamasti on tulnud need ikka niimoodi tähistades vastu võtta. Aga, ja noh, mina olen tohutu saunaarmastaja. Korra on juhtunud ikkagi selline asi, et unustasin ennast sinna lavale. Et juba ongi tuli välja kihutada, et ikka head uut aastat soovida, et see oli võib-olla kõige niukene, veidra vahetu vastuvõtt saunalaval. Puhas aasta tuli ilmselt väga puhas ja võib-olla see tähendab võib-olla tähendaski midagi, õppis. No teil on väga-väga hästi Estonian poissi plaadiga läinud. Väiksed linnukesed siristavad mulle juba teine tiraaž on, on pandud käiku, sest esimene on juba nagu kumm sai nahka pistetud. Kas teid on üritatud ka aastavahetuseks juba kuskile bronnida? Ma ise ka imestan, et nagu hästi ei ole väike üleskutse siinkohal siis või te tegelikult olete kõik oma plaanid. Juba teinud, et ei tihka. Nüüd vist tundub, et on natuke hilja, et niimoodi kaks päeva, et kõiki plaan ümbride ärgedes. Või teeme või kui hea pakkumine, väga hea, väga hea pakkumine peab olema, ütleme nii. Raadiokuulajad pange tähele, kellel kukkur on natukene suurem. Nii see läks otse sõna, ega me siis kuulame vahele natukene. Muusikat lindi pealt anname võimaluse jälle Estonian poissi üles rivistuda mikrofonide taha või ette, mis pidi keegi tahab vaadata ja, ja õige pea kuuleme niidele laulmas. Mina näen Rita Rätsepp ja kutsun teid toetama vähihaigeid vähiravifond kingitud elu toetab patsiente, kelle raviriik ei rahasta. Helista numbril 940 null vinishet, annetada viis eurot või 940 kümmet annetada 10 eurot. Lisainfo kingitud elupunkt. E kingime elu. On tõesti tore, on ikkagi selline otse muusikaelamus, sest et eriti veel, kui sa oled toas ja kuulad, kuidas otse kuus inimest laulavad, sulle hääles on mingi mingi võnge, mis kuidagi mõjub. Et kui palju teie tunnete, et see hääl ei ole lihtsalt mingi sõnumi edastamise, vaid ikkagi mingisuguse teinekord lausa ka loitsimise või sellise emotsiooni edasiandmise vahend, et see on võimas vahend. Hääl on nii isiklik ja nii lähedane asi inimesele, et mina usun küll, et hääles on väge ja võimu tihti rohkemgi, kui ma ise aru saame, et selliseid hetki tabada, kus, kus, kus see nagu mõjub ka mingis mingis konkreetses kontekstis või mingisuguse emotsioonikandjana, siis see on väga-väga-väga hea tunne. Sest see lugu, mis just kõlas meeste padu, kelle kirjutatud see on minu ja, ja see sõnum lisaks sellele emotsionaalsele hääletämbri mõjule, mis inimestele mõjub ka sõnum selles laulus sealt võib ju kõiksuguseid tõlgendusi sellest tekstist tuua. Mis oli sinu idee, miks sa kirjutasid sellise loomisse pabu? Mis siis endise üks x tegelikult ikkagi konkreetselt veel rääkima? Ühesõnaga kuidagi mulle tundus selline mõte tuli pähe, et kas on olemas selliseid inimesi kes on justkui nagu mullid, need kõik puhuvad ja aitavad seda mulli üleval hoida, küll on ilus vaadata, seest on täiesti tühi ja kui natuke keegi puhub liiga kõvemini, või kui ta kukub maha, siis ta läheb katki ja mida mitte midagi ei jää järgi ainult mingi plärts, eks ole. Et et kas on selliseid karaktereid meie keskel, arvan läbinisti, võib-olla mitte. Aga, aga samas on ju tegelikult üsna. Ma arvan, tuttav tunne nagu paljudele inimestele tundub, nagu selliseid inimesi ikkagi väheses satub meie teele. Aga kindlasti ma ei usu, et keegi läbini läbinisti saab olla nagu mull. Aga võib nagunii näide. Ja sellepärast sündiski see lugu, et mulle sellel hetkel näis, et see on võimalik, et on olemas inimene, kes on nagu mull. Mulla turi mullidega kuidagi miskipärast, et tegelikult seda võib-olla ei ole seotud kuidagi toit ja mingisugused joogid meelde ja ma tahtsin küsida häälehoidmise koha pealt, milline kõige totram asi, mida te olete teinud selleks, et kas ruttu tagasi saada või midagi muna süüakse, mingit napsu võetakse ja igasuguseid totraid. Et millega teie oma hääli hoiate või taastate? Issand, kõik on tehtud. No võib-olla kõige hirmsam asi on see, kui sulatada mett loomarasvaga nagu pannile, siis kolistada sellega, kui ta natuke jahtunud, aga ta tahke vedel ja soe niuke plöga sellega kulisada kurku. See jäi kaugesse aega keskkoolis ma mäletan, kui oli eskord, hääl ära. Ma tegin teda, ma ei mäleta ju vist ikka mõjus hästi emade tarkus. Aga neid asju on muidugi palju rohkem. No me tahame veel näiteid Ütleme siin keegi on soovitanud õisi põlistada kurku ja igasuguste muude asjadega ka kulistatakse ja viiskiga ja need on niuksed, lühiajalised tulemused, mis sealt tulevad, aga noh, muidugi ka astelpajuõliga, mis ei ole tegelikult sugugi palju, palju mõnusam kui mesi ja loomarasv noh, minu jaoks isiklikult. Ja, aga no mis, kui nüüd siin minna nagu teaduslikuks, siis ega kõige kõige efektiivsem saab olla asi ainult, mida sa sisse hingad, kuna häälepael on siiski ju hääletorus sinna sa ei saa neelata asju siis ikkagi nagu auru tegemine, kui nüüd siin anda nõu kõikidele raadiokuulajatele, kellel näen ära teeki auru. Aga muidugi asju on palju. Mina olen kuulnud ka, et kolleegid siin popmuusika maastikul räägivad, et kui on ikka täitsa ajal ära, siis hääl, häälepaelad on ka lihased, eks ole, et kolm jäätist näost sisse ja küll tuled. Kas see peab paika või mitte. Et kolm jäätist, et külma peale, eks ole, nii nagu paned paistetanud draama traumeeritud pinnale, eks. No vot, mina, mina, kusjuures olengi proovinud iga igasugu asju, aga kui ma mõtlen loogiliselt, siis siis ei saa ikkagi väga kiiresti aidata sellest sellepärast et seal see, ma arvan, see temperatuuri vahe ikkagi seal seal, selle puu või põõsa, sööd selle jäätise juba ära jahtumise momente, põletike jahtumise mind kokku, et see on väga keeruline, et millal tuleb nagu põletiku eest lihast hoida soojas ja millal hoida teda külmas. Et ma ei ole arst. Aga praegu nende nende selle koha pealt ei oska komenteerida, kes jäätist tegelikult aitab, pigem kaldun arvama, et iste ei aita. Aitäh, ja see tegelikult on väga põnev, selline müüdi murdjate teema võiks teha võib-olla mingisuguse väikse jupikese, kus näiteks sinna tulevad Kadri, natukene aitad lahata seda teemat, et mismoodi häält üldse hoida ja aparaat üldse on. Jah, oleks täitsa kutsuks veel mõned arstid ja teadlased. Dokumentaalfilmi idee. Valmis ja mule tekkiski sellega seoses ka mõte, et et Eestis ja ka eesti tassis tassiga te valdav osa olete ka üsna palju seotud on. Mulle tundub väga väga head ajad et kui praegusest ajast kedagi või midagi dokumenteerida näiteks kas või dokumentaalfilmina, mis on see kõige väärtuslikum praegu meie muusikaelus, mis. Kas. Üldiselt või džässis võib-olla nii tassis kui ka üldiselt muusikas. Võib-olla mis naguniikuinii saab juba dokumenteeritud, on see nii-öelda rahvusvaheline mingisugune läbimurre, toimub ka Cabopis džässis ja folgis tegelikult, eks. Et see Need, ma arvan, need bändid, kes praegu nagu läbi murravad sellest sellest seinast välismaale. Et need, need, ma arvan, on, on need, kes praegusest ajast võib-olla äkki kunagi tulevikus nii-öelda avastatakse nendest dokumentidest sees. Aga, aga, aga samas muusikalise poole pealt on raske valikut teha, sest et minu nagu võib-olla maitse ei ühti alati sellega, mis nii-öelda Massidesse murrab, eks sest see kõlab natuke nii, nagu ikka veel oleks mingi raudne eesriie ees veetnud mingit mõttemalle tuleb murda, et julgus ikkagi ka proovida piiri taha. Vaatamata sellele, et Mulle tundub, et ühiskond on väga kriitiline ja väga natuke isegi nagu parastav. Et kui keegi läheb proovima piiri taha ja tal ei õnnestu ja ta tuleb tagasi sealt siis siis saab ta justkui nagu nahutada. Vaata seda on nagu väga raske mõõta ka, sest et noh, ta on väga lihtsa näitaja, Ewert and the Two Dragons, kes teevad väga palju kontserte välismaal, aga kui palju sellest kumust ja sellest kajast ja kõmust tegelikult Eestisse jõuab? Ma tahan väita, et Eesti publikule see tagasiside on praktiliselt olematu. Et see, kui hästi neil Saksamaal läheb või kui palju nad saalia välja Prantsusmaal see tegelikult ei jõuagi siia ja seda eesti publikul hinnata seda, kuidas mõnel eesti artistil läheb välismaal on tegelikult väga raske. Kui sa ütled, et nagu varastatakse või nagu vaadatakse, no ei tea, kuidas läks või ei läinud draakonid on hea näide, et et see on jälle selline uus tulemine, eks ole, paljudes asjades moes ja riidetööstuse, kus kohas kõik, eks ole, on samad asjad, et mingisugused asjad tulevad uuesti peale, et draakonid on ka sihuke sümbioos erinevatest stiilidest, folgist, kantrist, rokist, popist, eks ole kuidagi nagu kokku pandud. Küsimus on selline, mis te arvate, kas vokaalmuusika sel sellisel kujul võiks võtta samasuguse tuuri praegu nagu draakonid Momprotensans ja, ja sellised bändid, mis on üsna populaarne. Teisisõnu, kes Estonian või siis saab maailma kuulsaks. No see on ka. Kindlasti ei saa panna neid kahte asja kõrvuti küll tahaks, aga ei saa. Üks on nagu populaarmuusika, pigem, eks teine on loomulikult mina ei tahaks mõelda, et, et see on mingi kindel nishi asi, sest et noh, kindlasti vokaalmuusika ei ole kunagi nii nishi kui näiteks sama sama asi, instrumentaalne, sestap vokaalmuusika on aru saada no enam-vähem kõikidele muusika muusika kuulajatele juba sellepärast, et seal häältega enim hääli jõuab kuidagimoodi kohale peaaegu igas žanris. Et noh, loomulikult on maitse asi, eks paljud meis käivad oopereid kuulamas, aga aga noh, meie, meie kindlasti ooper ei ole, et meil on väga palju copy tunnuseid. Ja ja, ja nagu see, ütleme nii, et et ma nagu ei, ei näe nagu vokaalmuusika juures kusagil hetkes vokaalmuusika saab minna kuskile välja, siis ma arvan, vokaalmuusika vokaalmuusika austajad on ülemaailmne. Loomulikult saab. Ma arvan ka selles mõttes, et minu küsimus oli pigem küsitud just sellest küljest, et näiteks Metallica enne kui nad kuulsaks või noh, nii-öelda avalikkused tulid pigem underground muusika, eks ole, aga, aga nende kõrghetkel võis seda nimetada. See on popmuusika, palun. Nii et võib-olla täiesti vabalt Estonian võistlus tuleb selle või järgmise või kolmanda plaadi. Aga veel enne kui lõpetame teiega, selline küsimus, et mis siis Estonian poissi selle toob? Aasta 2015. No kõigepealt jaanuaris on, on meid ees ootamas juba üks väljamüüdud kontsert taas klubis, aga meil tuleb kontserte veel. Nii et need kõigil kõrvad kikki. Kuressaares 83 jaanuar ja üritame ka Türile panna Väikse kontsertikese. Ja kindlasti korraldame neid veel sellepärast, et huvi on praegu olnud ja me ei jäta kuulajaid siis ja nii-öelda muusikat. Ja ja, ja vaatame, igasugu plaane on, ei taha tegelikult välja hõigata, sellepärast et ei, ei taha nagu ära sõnuda, et on soove, unistusi, mis kindlalt juhtub, on need kontserdid, mida ma just mainisin. Siinkohal paraku ka meie saateaeg lõppema ja peame tõmbame otsad kokku. Mida te soovite kuulajatele Arno ja Kadri? Kahe tuhandeid, sest kui näiteks aastaks, aga mina soovin julgust ja ausust ja seeriaga piirdunud aitäh. Mina soovin kõigile rahulikku ja avatud meelt. Nende ilusate soovidega me lõpetame ka oma tänast saadet, suur-suur, aitäh teile kõigile. Kuuele stuudiosse tulite ja meid muusikaga kostitasite. Taavi otsas, Maian Kärmas. Lõpp hea, kõik hea saates lõpetavad enne imet Everton need süüdi ajakirjandus. Aitäh ka minu poolt, mina siia eetrisse sellel aastal rohkem ei naase häälega, nii et soovin kõigile head vana aasta lõppu ja olgu lõppude lõpuks seal ainult armastus, nii nagu järgmises loos tuleb. Aitäh teile. Jooksust endast kõige eredam moment on see, kui ma lõpusirgele tulin ja mingis mõttes mul käis nagu peast läbi, et ilmselt arvatakse, et ma keskmike hulka jään selles finaalis, aga samas ise ma selle üle väga muret ei tundnud ja ja ma tundsin, et medal on igal juhul reaalne. 29. detsembritegija on aasta meessportlane Rasmus Mägi. Kuula kell 14. Null viis. Tänases aasta viimases õhtul Tšehhis teevad viis muusikut Kristjan Randalu, Kirke Karja, Oleg Pissarenko, Virgo Sillamaa ja marti tärn. Tagasi vaata oma džässi aasta meeldejäävatele hetkedele. Kohtumiseni kell üheksa ja viis minutit.