Saadet nimetatakse hiirelõks. Aga mis mõttes kuulde piltlikus? Tunned sa sisu? Ega seal midagi vastumeelset ei ole? Loodan, et tundsite ära parafraasi Claudiiuse ja Hamleti dialoogist. William Shakespeari tragöödia Hamlet, kolmas vaatus. Raadiosaade nimega hiirelõks on näitleja portree sest nagu ütleb Hamlet Näitleja on ajastu kokkuvõte ja lühikroonika. Mina olen saate autor Pille-Riin Purje. Usun, et iga näitleja loomingulises elus leidub nii Agatha Christie menunäidendi meelelahutuslikkuse kui Hamletlike süvaküsimusi. Lootkem, et siinses hiirelõksus need teemad ja tasandid karistuvad. Hiirelõksu külaline on Maria Klenskaja Eesti Draamateatri näitleja, kelle rollide reas Shakespeari, Ophelia ja Mäterlinki Meli saanud Tammsaare Ramilda ja Vilde, Eeva Marland, Lutsu nukitsamees ja Smuuli kremark Kaplinski kolmas kuningas. Vete maa, tuul Olümposelt tuhka tõi Ines ja Kruusvalli hullumeelne professor, tema elukäik Eliise trenjovi Ljubov Järvaja ja vampiilovi Valentiina. Mõlemad peaosad šahweri komöödias leek rüübe üks eesti, teine vene draamateatris. Florents saimanni komöödias suured tüdrukud ei nuta. Margaret Freini draamas Kopenhaagen ja veel paljud paljud rääkimata filmidest. Indrek keskea rõõmud, varastatud kohtumine ja teised. Intervjuu Maria Klenskaja ka toimus maikuus kakstuhatkolm näitleja garderoobis remondieelses Draamateatris, kus vana teatrilõpupidu toolidest tühjaks kistud saalis juba peetud. Alustan märksõnaga hiirelõks. Kuidas reageerib Maria Klenskaja? Hiirelõks hiirelõks esimene asemel tuleb kohe ainult üks väga hea inglise näidanud kriminull, nii et minus tekitab esimene asi ainult sela. Kas teil endal on tulnud kriminullides mängida? Otseselt vist mitte komöödiaid olnud, kus on kriminaalsed alust olnud ja? Jamanud veendunud, et igas asjas, mis toimib nii kinos kui diaatris, peab selles mõttes noh, nimetame seda saladuseks mis ta siis nii kriminaalne, aga, aga saladus olema, kus sa oled, seda ei ole, siis ta on minu jaoks kääbiga kriminull, kui sallar nii saab olla, on teile täpne või mis suhe sellesse on? Oi kui, kui ta on hea. Aga lihtsalt kriminull kriminulli pärast, Jane näiteks kriminaalsed teadmisi praegu toimivad ja kõik ma pigem väldin vaatamist sellepärast et need tekitavad halbu mõtteid. Ja isegi mitte praegu, vaid isegi siis, kui filmis puutusin kokku selle tegelikkusega, mis tõesti oli minu jaoks suur avastus, mis puudutab varastatud kohtumist. Kui ma nägin neid vanglaid Arhangelski all, kui ma nägin neid lasteaedu, kus on haiged lapsed, kui ma nägin neid vabakäigu vange minus ei tekitanud mingit sellist asja, et iga kogemus teeb sind rikkamaks. Ma ei ütle seda, et, et noh, nii on, ma räägin, et noh, minul on niimoodi, et kui ma näen midagi hirmsat ja midagi teha ei saa, aidata ei saa, siis tekitaks ainult kohutavat masendust, abitust ja saamatust, meeletut kurbust ja ma isegi olen mõelnud niimoodi, et parem oleks elanud selles maailmas, mida ma teadsin, et ma elan. Aga kui ma puutusin sellega kokku, siis oli seal kohutav minu jaoks kuivõrd siis kunst üldse niisuguste olete, teemadega peaks tegelema või või masendavatega, selles mõttes tähendab egosiinile kunstiga midagi pistmist. Ma arvan, et igas inimeses on, ma ei taha öelda, et head ja halba, aga no nii palju on sinna kohe sündimisest saadik on ainult et millest algab see nii nagu Lott menetlus, millest kultuur algab, kultuur algab tappudest. Nii et mida sa lubad endale teadlase luba iialgi millest sa iialgi ei saa külastada. Aga masendavaid asju, mis võivad isegi pärast tekitada mingi illustusena kirgastumine, aga selline asi on ka olemas, tõesti. Aga see nõuab aga väga suurt kunstnikku. Aga aga teemasid on ju küll, sellepärast et selles mõttes ma olen kohutavalt rikas inimene. Et ma olen väga palju saanud mängida erinevaid asju ja väga erinevate sorte inimeste juures, sest siiamaani on minu jaoks Neljakuningapäev üks kõige suuremaid asju minu elus, mida ma olen läbi elanud. Kas siis, kui teda kogu aeg keelati ära ja siis me mängisime igat etendust nagu esimest ja viimast korda ja seda kogemust ei saa kunagi korrata, sellepärast et aeg oli selline, kus keelati. Ja teine asi niisugust ühinemist inimestega, kellega sa teed, et kõik oli nagu isegi tähtsamad oma pere. Midagi nii sidus kõiki ja seal oli vähemalt mulle nii tundus, võib-olla ma olen ka seda endale välja mõelnud, aga, aga tundus, et keegi teeskle ei näi. On lihtsalt näitlejad jumalast, kes ei oskaks niisuguseid asju nagu teesklemist näitamist. Aga need on ka väga vähe. Tähendab nii nagu mulle üks lause meeldis, et üks näitleja, et ega tal ei olnudki näol mingit maski võidiaatritega, sellepärast et tema näos oli tema hing. See on mulle väga meeldib, sellepärast et hing ei saa valetada. Ei saa petta, ei saa, ei saa, ei saa meeldida või mitte meeldida ta, ta on niisugune, nagu ta on. Kaplinski Neljakuninga päevas. Kas see oli üllatus ka, et nüüd Mikiver andis ühe kuninga osa naisterahvale? Eks nad näidendi järgi olid ju kõik neli mehed, ega ma ei mänginud. Ja ma olin niisugused karjapoisi riided ja aga see ei olnud üldse tahtis. Ja meest ma küll ei mänginud. Ega ma nukitsamees ka meeste mänginud. Ma olen ainult Vanessa retk reivi näinud ühte ainsat naist, kes on filmis niimoodi meest mänginud, et ajas mind hulluks. Et kogu aeg on ees või ei ole ja ma ei teadnud, et ta mängib. Ma lihtsalt sattusin selle filmi peale ja siis ta ei saa, naine ei, see on ei ei. See on suur kunst. Aga seal nelja kuninga päevas ei olnud üldse mingi siht. Näidend see kõik oli, ta oli nii rikas, nii et see ülesanne oli nii kõrgel, et annaks jumal sinna natukenegi jõuda. Aga näiteks ma nägin, vaat Moskva teatri esituses ja seal mängis uurijat naine ja ta mängis meest ja mängis väga hästi. Väga hästi. Nii et esimesed kõhklemised olid ka sellised, ainult et ma ei saanud mõttest aru, et miks, miks uurija pidi nüüd naine olema, kes nagu mees? No siin on juba mitu rolli, olete ise siia jutu sisse juba toonud, leek rida on ka üks niisugune maailm vist, kus te olete ju viibinud kahes rollis ja kahes keeles ja jah, see on küll üks õnn. Üldse on õnn mängida ühte rolli, mitu korda või ühte lavastust või ühte näidendit ja seda on mul ka, seda on väga palju olnud. Näiteks rameeldat, tegelikult ma ostsin siis esimest korda, kui ma ei saanud, ma lugesin romil ta kirju siis oli Mikiveri kinoversioon, siis oli Tammsaare juubel, kus me tegime Lembituga katkendi. See oli omaette juba jälle artikkvahe, oli seal silmist üksteistmoodi ja siis veel mul oli õnne 84. aastal siis kui Mikiver lavastas oma kursusega armastuse surma ja minu jaoks on see hästi põnev teekond olnud. Aga mis leek Rüütlisse puutub, sellesse maailma? Natukene hirm on külmunud reeglite puhul, sellepärast et mulle tundus ta kogu aeg natuke niisugune, ma kardan Intaktikat teatris näpuga näitamist, et see on hea ja see on halb ja niimoodi peab elama ja niimoodi tohi elada ja see on nii, nii kui see toimib lavastuses, nii mul tekib kuningliku kabuhirm tuleb kohe õppealajuhataja, toon meelde ja, ja kõik niisugused üldse, ma kardan. Viimasel ajal. Seda ma tean, kui palju iga anyone ennastki tunneb, kus sa tead. Üllatused on palju huvitavam minu jaoks või ootamatused. Eriti enda puhul, kui see salakaval ma tean, tule ja, ja siis tuleb sulle niimoodi keegi kõksti niimoodi õrnalt vastu pead. Ei tea sa midagi. Nii et teatris on ka see minu jaoks kõige huvitavam. Aga see, mis Vene teatris oli seal ja muidugi mul lihtsalt saatuse kingitus. Et ma esimest korda sain ka vene keeles mängida. Aga õnn, mul oli see muidugi, et mu partner oli Dozdanovovi õpilane, nii et kohutavat huvitav rikas inimene on Tamarassaadliku. See oli jaks, toreduste toredus. Tähendab, keel ei ole probleem minu jaoks probleem on, mida, kellega jaoks muidugi kõige suurem asi ka, mille jaoks ja kelle jaoks. Kui palju üldse te kursis olete vene teatrieluga filmieluga? Aga pealiskaudselt, nii palju, kui ma olen plaksutanud televiisorit ja vaadanud vanasti oli see Moskvast kultuure, oli programm, mis oli väga hea, programmid on ta kadunud, sest nad ei näidanud ainult seda, mis toimub Venemaal, Moskvas ja Peterburis, vaid ka seda, mis Euroopas ja Ameerikas toimub. See oli hästi põnev, mitte ainult teatris, ka kinos ja muusikas ja kirjanduses ja hästi rikas programm, aga ka näiteks need teatrid, kes on siin käinud, see on ka väga valikuliselt, sest ma järsku taipasin, et need näitlejad, need vene näitlejad, kes mulle meeldisid nooruses ja isegi veel üks eestlane 15 aastat tagasi. Ma ei taha endale pettumust valmistada, ma tahan elada oma selles ajas, kus nad minu jaoks olid suurepärased. Aga mitte kõik. Tähendab, on väga palju teatrit, kes on käinud, kas ma olen nii õnnelik, et ma nägin näiteks viimane must munk see oli minu jaoks täielik vapustus ja vaimustus. Ma tean, et väga palju erinevaid arvamusi on ja jumal tänatud, et need on. Aga see mõte mul oli. Viimati 84. aastal, kui ma käisin Vietnamis ja kõik rääkisid mulle, kuhu sa lähed seal, issand jumal, seal lima lima lima ja laenama. Ja sellest rikkusest, mis ma seal sain, ma olen toitunud veel tükk aega just Vietnamist ja ma arvan, et siiamaani. Ta pööras täielikult mint teistpidi ja sama, ma võin niimoodi ütelda selle etenduse kohta, sest mul tekkis, ma tulin jätmiste pärast, üks pool aastat hiljem ma mõtlesin, et issand jumal, et ma oleks elu elanud ja, ja poleks seal käinud ja poleks teadnudki, selline asi on olemas. Selline maailm ja kõik, kuidas see maailm. Mulle tundub, et muutis ka minu maailma. Ja sama maadlen praegu selle teatri pool. Sest ma lugesin siin kohe läbi, kui ma koju tulin, Tšehhovi novellist Babaar kärbertinud, muidu on sõna-sõnalt kõik. Ja ma sain nagu teist korda ja kaks-kolm päeva hiljem ehmatusega järsku täitsa peatasin, mõtlesin, et issand jumal, et oleksin surnud ja ma poleks teadnudki, et selline teater olemas. Et see on ikka suur kingitus jälle saatuse poolt, kui satud. Jaa, kama Kinkase Tšehhovi novelli järgi must munk ja siis ma mõtlesin veel. Ning niisugune väga enesekindel lause võib-olla kõlab nii, aga ma olen siiski küllalt palju Tšehhovi nii kinoversioone näinud kui kui lavastusi. Ja siis mul tekkis selline mõte, et ma see kõlab võib-olla tõesti väga enesekindlalt, aga aga ikkagi ma ütlen selle mõtte välja, et mul tekkis selline mõte, Tšehhovi ole. Mitte kedagi endale nii lähedale lasknud. Üks teine asi, kui, kui lavastaja ja kunstnik näevad niimoodi ja nad näitavad oma nägemustega siin mul oli selline tunne. Et nad on kuidagi hoopis teisele maa-alale jõudnud. Et, et see auto rajal teisi nagu laskmast sinna ligi nemad olid nagu välja valitud, neid lasti. Ma olen psühhoikad enne, sided on top side selles mõttes, et meile isa väga palju luges lapsepõlves. Ja no niimoodi, et pühapäeviti ma mäletan, tema treetilis ajasid jama ette ja kõik, mis siis poistele mulle õmmeldi, siis niimoodi koolivormi külge ja üldse pesu pesemise saunakäimise päev oli ja ja siis, kui emad riikise poisid õppisid kõrval, kas siis isa luges alati emale, et ja no no kolm kindlasti vene autoritest tulitles, kohtsaldukossid Rinne Tšehhov see, kuidas isa luges nad mõlemad. Tragikoomilist nii valusat, nii nii sealt ema lemmikautor oli Dostojevski ja, ja isa natuke niimoodi. Temal olid läämul just Tseegahjusalt kossedrin. Nii et need lugemised jätsid mulle sellise mulje, mis Tšehhit puudutab, et ta on palju teravam, palju valusam. Et ei ole nii pehmeke midagi. See intelligentsus on midagi muud. Etteantud teemal Maria Klenskaja improviseerib Aarne Üksküla. No mul on nagu naljakas kuidagi temast rääkida. Me oleme elukaaslased juba varsti veerand sajandit ja seal on ikka päris palju, sest vahel ja ma vabandust küll, aga naised on väga imelik rahvas minu jaoks. Ja ma olen alati mõelnud, et mis inimesed need on, kes juba 20 aastat, kes suudavad koos elada, rääkimata neist, kes kaua. Aga ma olen nagu selle ületanud maju, siis me klapime. Ja ema, kas nendega tülitseme, eks ikka. Ja eks tüli võib tulla neid. Sest ma tean, et iga kord, kui mingi intervjuu lehes või kuskil ilmub Ma ei saa enam, muidugi ei jaksanud neid ära tõrjuda ja siis ta on seda lugenud, tuleb, ma ei taha su tuju rikkuda. Aga milleks sa seda jama ajasid, milleks üldse mõttetu lugu? Vot nüüd ma pean ka väga ettevaatlik olema, kuule, seda ise juhtub kuulma. Tegelikult koos mänginud te olete ikka üpris vähe? Jah, seda küll, ega me palju ei ole, jah, mõnes tükis oleme olnud koos partnerina on hea ja ta on väga nõudlik ja rollin suhtes ja lavastaja märkuste suhtes. Ma ise arvan, et mis ma neid näinud olen, viimasel ajal mulle tundub, et täiesti ootamatu ja uus oli minu jaoks Kopenhaageni etenduses seal midagi teistmoodi nagu mõtet, kolmandad on läinud olema. Ja noh, nad on kõik seal lihadega. No ma leidsin, et midagi uut Marias küll selles loos. No ma loen seda viimase aja parimaks, mis ma temaga teinud oled. Teate, mis oli üllatav minu jaoks, kui ta mängis sedasama sirelililla kleit vist nii, et eesti keeles on, ta mängis seda selles soovi teatrist viaduktis vene keeles. Ma ei olnud näinud vene keeles mängimas ja see oli väga üllatav. Ta oli väga meeldiv, kuidas ta seal teiste hulgas nagu torkas nagu eriti silma pärast seda, see on ikka nagu mingi nagu pool kodune keel olnud ja see tuli selgelt välja. Nagu ma ei oska ta kohta ühtegi paha sõna öelda. Näitlejana. Aga elukaaslasena, no nüüd tuleb see aeg, kus ma pean hakkama. Rõdu on tema lilleaed, möödunud aasta oma ehitasin osaneksi riiulit, kuhu saab oma taimed kõik panna, nii et see on tal kevadine värk, mis hakkamagnavons kevade hilinenud ja seetõttu ma ei olekski saanud õigeks ajaks valmis, aga noh, mis mul seal valmis teha on? Osaliselt tehtud, peab midagi jälle juurde ilmselt tegema, sest see lilleaed sellele tulla on päris suur. Ja selle eest oskab ta hoolitseda. Hästi. Toalilled on nagu minu mure. Põhiliselt osa on tema, aga aga see sinna ma ei tohi puutudagi ja see on väga kiirele vaheldumisele. Maria Klenskaja kõneleb kolleeg ja garderoobikaaslane Ülle Kaljuste. Maria on minu jaoks olnud kiidel näitleja nagu noorest peale ongi olnud nagu see esimene ja, ja selline ja siiamaani ma mäletan, ütleme päris mingi esimesed muljed olid liugophierovaja kus novellid Ulfsakiga koos. Ja siis ma nagu avastasin enda jaoks ja sealtpeale need on nagu mõlemad olid minu sellised lemmikud aastaid ja sealt maksin teda jälgima. Mul on selline tunne, et Ta tahab, igatses tüki midagi isiklikult enda poolt kaasa võtta või kas ta ise teeb või näiteks ütleme, mingisuguste väikeste detailide on ta endale väikseid mütsikese teinud või kindaid kudunud või siis ta peab tingimata kuskilt midagi ostma, noh, ütleme just oma rolli jaoks. Et ei ole need, võib-olla sa mõtled välja küll, et mul läheb seda, seda, seda asja vaja. Aga et nooti rekvisiitor või keegi läheb ja ostab Toomalise. Aga Maria tahab tingimata ise endale teatud asjad muretseda. Tema puhul on, mida ma panen tähele ja see on natuke see juba ise selle professiooniga nii palju tegeled ja sa tunned kõiki inimesi ja neid näitlejaid, nagu see juba tunne, et see on meie tuntud tasemel ja see on nii ja naa. Et on väheseid näitlejaid, kes ikkagi suudavad, suudavad sind jälle üllatada või võt ja marjapuurõngas alati. Et ma vaatan alati põnevusega, et et tal on alati mingi oma asi ajada laval, et see on nagu selles mõttes ta ei lahustu mitte kunagi ära kuskil kuskil tükis, ükskõik mis tasemel see tükk on tehtud või võib-olla ei ole tal roll õnnestunud. Minu jaoks vähemalt võib-olla minu teravdatud vaatamine, et aga aga nii on. Ja no muidugi nimelt on jube palju õppida selles mõttes tohutult vedanud, et ma olen temaga nagu veel ühte tuppa sattunud elama. Siis no mis meil nagu suuremat teed, mis me koos oleme teinud. Üks sellise Valentine'i sirelililla kleit ja teine oli nüüd need suured tüdrukud ei nuta, ütleme need niuksed viimased asjad. Et selle suurte tüdrukute nutmisega seal on meil, kui meil esimene vaatus lõpeb, siis, siis läheb pimedaks. Esikõverat, kõvema riievi kaheksiselt äratletterdamis ütlevad. Ühelt siis meie ütleb, noh me oleme sinuga see sotiirikute baarsenud Aabeli orgu leid. Iga küll küll äkilised Jewindule. Ladvad. Enne kui hiirelõksust sai üliedukas lava näidend kirjutas Agatha Christie lühikese kuuldemängu sketši kolm pimedat hiirt. Nii on hiirelõksu sünniloos oma osa raadioteatril. Maria Klenskaja on kuuldemängu rolle kogunenud 40 ringis. Nende seas Ibseni Nora Ilus, Helena Liivese komöödias sõda Helena pärast Ingel Lermontovi deemonist kaluri naine Gailiti kemooris. Katkendid valisin napilt kuuendikust Maria Klenskaja raadiorollidest. Need on koduabiline proua krombi kulleni relvade valik. Preili Eerika Tammsaare Ma armastasin sakslast. Punaväelane marjudka, Lavrenjovi 41. mustanahaline lapsehoidja nüanssi. Folkneri jaga müü reekviem nunnale. Kati Gailiti Toomas Nipernaadi seatud kaks sviitri lindu Paabukest ja hääl bee. Madis Kõivu ketas. Režissöörid Astrid Relve, Heino Kulvere, Härmo saar, Ain Prosa partnerid. Ülle Kaljuste, Lembit Ulfsak, Milvi Jürgenson, Aarne Üksküla. Lindistusaastad 1978 kuni 99. Terve säärane Baltnik, haige pervert kes mingisugust viletsat räpast tööd tahabki. Mina küll mitte. Mina arvasin, et te peate Mikelist lugu, proua, ma pidasin seni, kuni too teine küsimus on siis sallivuse sallivusest. Mis sallivuses, kas teie olete seda teist näinud? Mõnda samasugust, kui on doktor päris ma võiksin veel kannatada, aga niisugust käsutab mind. Tee seda tee teist ei sa ise kolme tera kokku mudaloll kui saabas, igavene tümikas pärit kuskilt kolkast ajab tavalise veoautoga ringi, isegi mitte linnade vahelisega. Proua, minu mehele pakuti samasugust tööd, aga ta põlgas ära. See pole miski töö, talise pole ka miski asi, aga tuleb mind kamandama. Kui teie kunagi neid ridu loete, hävitage nad, kui olete läbi lugenud, ma kirjutan need ju ainult teile. Et teie teaksite, kuidas ma teid olen armastanud. Kuidas ma ikka veel armastan. See on nende ridade ainuke mõte. Aga ma ei tea õieti, millest elada, sest praegu näib mulle, et pole sugugi kerge öelda, kus on armastuse algus. Kozlock. Ma arvan praegu, et ma armastasin teid juba enne meie tutvumist. Kas mäletate veel, et pargis millalgi hundiks nimetasite, sulus kuu peale ja mina pidin kuu või kuningatütar olema? Te käitusite minuga, nagu oleksin ma. Ninaga tundnud ennast midagi erilist. Ainult armastust sinu jaoks, kõik sina päästsid mu surmas, seda ei saa unustada, Maasak. Tähendab. Mina tean sinu sõnadest aru saama. Et heidame sinuga sulekoti peal paari. Sel ajal, kui inimesed ennast lõhki käristavad, jalutame koom, päkakui ka kompecon verega määritud nii või. Sulle peab muidugi õrnalt suhkrusiirupiga ehitlejad. Sarjasid bolševikud, tõde ja ütled, et ei taha sellest teadagi. Kas sa oled seda kunagi teadnud, kas sa üldse tead, milles on selle mõtte, mismoodi on see soolase higi ja pisaratega läbi imbunud? Võib-olla ainult see kuidas sina, tütarlaps, oled nii jõhkraks muutunud, et sind kisub purustama, tapma koos nende joobnud täitunud hord, aga meil on teha täitanud. Aga sinul on läbinisti täis ning mul on häbi, et ma sellisega tegemist tegin. Mollusk oletsa. Baltic limukas. Sõidame voodri vahele ma vaikselt elu elama, teised künnavad oma küüruga, maa tuuakse, kas sina koera paevale? Vihkan? Kui naine e kapriljantides mees käib ringi taskus 2000 dollarit lihtsalt peenrahaks, siis pole ime, kui neid kimbutama hakatakse. Sulid lendavad nende peale kokku nagu porikärbsed. Ja ka see ilus poiss on suur suli. Te võite mind veel lüüa, aga ma ütlen seda ikka, ega ma elus esimest korda näe. Teie niisamuti, ilmaaegu teesklete, et olete kõik unustanud, ei ole ühtegi. Kui ma oleks jõududele pihku topitud base raha, tantsid kaugele rahvaid ja maad ja praegu pole asi enam kirjades. Teicat tagasi lõbusate elu tahate tagasi por? See istub sügavalt sees, kuid omal ajal võisite kirjutas jõukesikeeriumis ka kaheksa aastat hiljem teevad häda ja õnnetust, kui kaua samu järel juba nuhid algusest peale. Nii mage. Katkise tol ööl me jonni lävel ning järgmisel hommikul ei läinudki säära jäid meie juurde, hoolitsesid laste eest, paikasid onni. Meeks meie kodus Meiega, olime siin ümber ja vaatasime sind nagu imet. Emaga ohkasin, ütles, pole ilusat üks võõras mees, tuleb meie onni. Kulutab meie kasuks, raiskab oma kallist raha ja aega. Sina hüüti vihaselt vastu, kui te ajate mind siit lausa ära jääda või minna. Kuid minu soov oleks küll siin mõned päevad viibida. Mul on siin lähedal suur tänu, 15 rammusat lehmalaudas. Viis hobust, künnavad mu põlde. Rukkilõikus tegid mu tervisele liiga, tahan veidi puhata, aga talus pole puhkust. Siis langes pilk minule. Ja sa laususid naeratades emale. Tead sa, võib-olla minu olekul veel mõni eriline põhjus. Olen poissmees ja sinul on noor tütar? Põlijoni küll. Kallis, krediitöö on juba lausega tähedki säravad taevas, jää magama, sest homme on pikk päev ees ja töö. Heidame kõrvale isegi ei suudle mind mitte. Ma panen su staatusega mõttelisse olukord minu staatuse üle, ära muretse ja enda omale kahmitte, see on selge, sa elad ja räägid mõttetusi ja see, kellega sa räägid, elab võib-olla ka ja tema staatusel ei ole siis samuti häda. Miks sa ütled, võib-olla elab, kes? Sa ütlesid see, kellega sa räägid, elab võib-olla ka. Ma räägin sinuga ja kui sa ainult võib-olla elad, siis võib ju olla, et sa võib-olla ei elagi. Sina kahtled. Ei ma tahtsin lihtsalt ütelda, et kellega sa räägid, võib ju surnud olla ja sina võid arvata, et on elus ja vestled temaga nagu elav, aga näiteks ta on teises toas, sa ei näe teda ega seda, et ta on surnud. See on täiesti võimalik. Ja siin ei ole mingit vastuolu. Ei ole ju, mis, ma ei ole. Kõrvaltoas või surnud laiule ei, kõrvaltoas. Surnud sa oled siin ja elad ütlema, aga ma teen sulle ainult kontra faktuaalse näitama, muud midagi. Ära vigurdajat sa sellest aru ei saanud, olgu, aga antud asjas täiesti kõrvaline lugu. Suurepärane. Te kuulate portreesaadet hiirelõks oma näitleja saatuse üle, mõtiskleb. Maria Klenskaja Minu unistus on ju tegelikult täitunud sellega, et ma saan tegeleda sellega, mida ma olen tahtnud teha, on lihtsalt vedanud teenimatult. Sellepärast et ega ma nii pime ka ei ole olnud, ma olen näinud täiesti jumalast näitlejaid taga andekaid inimesi, kes. Ma ei tea, kuidas seda nimetada. Saatuse elu, mis asjad need on, aga, aga teenimata Sultan istunud ilma tööta. Ja vihjas, see on kõige valusam asi, kui inimene on loodud selleks ja ta ei saa seda teha. Sest mina ei ole loodud selleks. Minul lihtsalt vedas. No juhtus niimoodi. Ma tõesti olen veendunud, et kui ma oleks süvenenud ja ülikooli lõpetanud, ma oleks kindlalt kindlalt ütleme see oli aga täiesti maa, oleks hea tõlk olnud, seal on vaistu vaja, seal on hasarti vaja ja aga ma olen pealiskaudne, oleks noorest peast kohe noh, niimoodi ninapidi ja, ja, ja ja mitukeelsest keeled mulle meeldisid kohutavalt kõigele Konsis ja ka selle asemel tegeleda ühe keelega, mul olid ju kõik Itaalia Saksa natukene siis inglise, prantsuse tähendab, taan kõike ei saa kõike tahta, nii palju peab mõistus olema pealsete tegelen ühe asjaga ka hästi, tee pool aga hästi. Kas kunagi mingisugust kahetsust ka, et, et see töö on või, või on, on kogu aeg, nii, et seal ikka see õnn. Eks ta ole kahtepidi sellepärast et ma räägin nüüd niisugust, ma tean, see jutt ei meeldi ja aga kui inimene on korra ekraanil olnud, kui inimene on isegi kahes kolmes lavastuses mänginud, see ei ole Ta kogu aeg allub, ta allub partnerile, ta allub lavastajale, tallub kunstnikule, ta allub kõigele, mis toimub laval, kaamerast rääkimata. Sest näitleja, kes eksponeerib ennast minu jaoks kohe algselt nulli, Aebaust. Mängur, mulle meeldib mäng. Ja sellepärast kõik vanad näitlejad, kellega mul on õnnestunud koos töötada ja keda mul oli õnn näha. Lõppkokkuvõttes ma olen pärast näen tegelikult kohutavalt üksikud inimesed. Meeletu üksikud, aga olla, kuidas see on see, mulle ei meeldi see definitsioon, nõgese avalikuks olek. Tegelikult sa seesama, mitte et sa ei tunne iseennast. Aga sa julged lavale minna ja tegeleda asjadega. Kas päris vastumeelseid rolle on ka olnud? Nico, sest see võimalus, mis praegu on, sa võid alati ära öelda, ma ei tea, miks kasvatatud niimoodi, aga meie ajal see oli võimatu. Süsteem oli selline veel, et et oli selge, et kui isegi lavastajate puhul, et kui ta teeb ühe sellise lavastused, mis on siis noh nagu peab, siis ta saab pärast mida ta, see oli kriisi teada, tähendab selles kahes kolmes järgus elamine, nagu see aeg oli selline, et et sa tead, mis on õige. Aga pead tegema, mida sult nõutakse. Sellepärast ma imetlengi vanu näitlejaid, miks? Sest nad isegi seda, mis oli neile vastumeelne tegid priimalt see oskus, see on minu jaoks kõige suurem oskus, sellepärast et no tõesti see, mis meeldib sõna, nagu see oleks patt, kuidas? Seda, mida ma tahan, aga kujutage ette, kui, kui kui see on mulle nii vastumeelne ja ma teen seda suurepäraselt. Vaat see on meisterlikkus. Praegu seda ei ole, arvan et on võimalus teha, mida tahan, tahan. Aga mitte seda, ei, ega ma ei, jumala eest ei igatse seda aega tagasi, sellepärast et see oli jah. Aga, aga ega nii hull ta aeg ka ei olnud nagu, nagu arvatakse, selles mõttes, et mitte sellepärast, et see oli mu nooruse aeg. Et lapsepõlv ja noorus on alati ilusad ajad vaid sellepärast, et see on võib-olla kõlada nüüd vanainimese jutuna, aga las ta olla. Aga nii palju sirm. Ei andnud teistsugused hirmud, rallit väsinud ei lasta välismaale, no see see, ma räägin praegu kergemeelselt, need hirmud olid palju jubedamad ja seal väga hästi. Vanaisa oli mul küüditatud ja suri vanglas, kus kusjuures ma käisin selles vanglas filmiga samas vanglas. Aga, aga need hirmud, et ma ei saa usaldada lähedaseid inimesi? Ma mõtlen kolleege, et ma ei tea, kuidas edasi läheb. Mis värvides seda edasi räägitaks? Mingid kummalised hirmud on tekkinud. Ma ma mõtled enda mingid foobiad niimoodi garderoobis midagi rääkida, aga mingid hoopis teistsugused asjad. Hoopis hoopis, et inimene, inimene nii kuidagi. Nurka surutud homse päeva pärast. No kuidas te noortesse näitlejatesse suhtute? Vaimustusega? See on ikka nii hingele kui ajudele, nii kosutav, kui sa kooliajal saad tegeleda nii mitmete asjadega, nii palju näha. Festivalid, rääkimata maailmast, saad maailma näha ja peale kõige muu nad on kõige paremas mõttes, mulle meeldib noh, avatud, see peab nii totter olla, mis sealt välja tuleb, aga mulle meeldib, et seal ei ole mingit seda seina, et tegelikult nagu ta seal, et, et hakatakse elus ka mängima, mingeid roll ei ole vajadust selleks isegi praegu, kui rääkida neid lugusid, et jumal, jumal, mis asjad olid ja kõik need parteisse kutsumiseks ja kõik minda puudutasid väga kergelt. Aga väga, väga paljusid näitlejad sel ajal. Issand kui kole aeg. Hirmus aeg, mida sa pidid tegema, kuidas sa pidid endast üle astuma. Kuigi praegune aeg toodab igasuguseid asju, mida sa pead ka endast üle, astume võib-olla tegema ja ma tean, väga hästi oli, aegus oli häbi reklaamida. Ja kui keegi mulle praegu ette heidaks, et ma olen mõnda reklaami sisse lugenud või niimoodi mul ei ole teist vastust, ma ei hakka üldse ennast õigustama, ega ma ei arvagi, et ma pean ennast õigustama selles mõttes. Aga ma ostan endale aega kui dešifreerida seda. Sest ja reklaamis makstakse rohkem. Ja selle raha eest ma saan endale aega osta muudeks asjadeks. Nii et need asjad on muutunud isegi me varjasime ju, issand jumal, varjasime, käisime Šukoviga tegemas mingit keemilise puhastuse reklaami, temal Just Kingissepa mänginud 100 aasta pärast mais ja meie Ewaldiga mängisime siis seda perekond, uinased, kes tahavad teda Šveitsi viia, et ta pääseb kasvõi tagakiusamisest. Ja, ja samal ajal see film lõppes alles pidi, ta pidi tulema kinodesse ja me pidime minu meelest sõitma Novosibirskisse või kuhu me pidime sõitma ja siis salaja käisime, et keegi seda reklaami mitte sisse rääkivaid lausena filmisime. Et mina võtan kardinaid ja juura siis riided keemilisse, ütleb, et see on mehe töö. Ja siis tegime selle ära, sõidame Novosibirskisse ja Krjukov ütleb, et issand jumal, pärast tuli välja, et Venemaal väga palju, sest me tegime neid reklaame just Venemaa jaoks või NSV Liidu jaoks. Mõtle kui hirmus sinna ja siis see pidi nüüd siis sinna brokaatiminevana, üleliidulisse, Kingissepa filmides, enne seda näidatakse kuidas sinuga keemilisse või siis võtke Teewaldiga wind, Šveitsi ta töötab, vot. Need on absurdini ja neid saab rääkida ka nendele inimestele, kes selle elasid, sellepärast, et rääkida näiteks isegi väliseestlastele või välismaalastele söand. See anekdoot ka seal mingi täiesti mingi müüt. Et hästi palju naljakat ja sellepärast mulle väga meeldivad inimesed, kes oskavad seda teatud irooniaga ja, ja niisuguse mitte pihku naermist ja irvitamist, naisalliseda sosistamist, istumist ja ja enesekindlat ütlemist elasite sellel lollil ajal ja kõiki muidugi saab rääkida ajast, millest sa ei tea midagi. Ka haavatud määr ja selle kohta minu meelest on kosutav tervendas, las ta olla sisserohi ainult nendele, kes sellel ajal elasid. Ega, ega siis rohtudele on ka ju niisugune asi, et mõni rohi mõjub teisele allergeenina. Ja miks ma enne noorte kohta küsisin, ma tahtsin sellest ühest ilusast asjast rääkida, mis mis on see kristallkingake, see auhind? Aa selle kristallkingakestega, vot väga hea, kui sellest saab, vaat jah, sellest rääkides, sellepärast tegelikult ma ei ole mõeldud ainult noortele näitlejatele. Tegelikult on ta mõeldud ükskõik kellele teatri tegeleda. Absoluutselt see, kes noor inimene tuleb ja on midagi saavutanud, selle lava, see võib olla krineerias, võib olla butafoorne võib-olla kunstnikelt, see võib olla rekvisiitor. Kõik alad, mis on teatris olemas, see haarab just seda, miks ma sellest räägin, sellepärast et ka mina ei ole selle auhinna autor, autor on niukene, kes on praegu minust veel vanem, see niisugune on kunstiteatri näitlejanna, aga ta on pärit Eestist. Ja neid saatus lihtsalt siis niimoodi kokku, et tema ei saanud sisse nagu minagi, mina ei saanud Panso juurde, tema ei saanud Moskvas, siis tema läks tööle. Vene teatrisse näeksin siis noorsooteatrisse, tema oli kustemeeria, mina olin rekvisiitor, alguses pärast olin krimineeri. Aga nüüd, kus me vanast peast saime kokku ja kui mul oli see õnnetusse 50 aastat siis, siis ta kinkis mulle need kingakesed. Ja kui me nägime teda, mõtlesin, kallis inimene, sa tunned mind vaja, ei ole see inimene, kellele nad seisaksid kuskil klaasi taga kodus ja et kokku mõtlesime asja, et näin teatri liita, et las nad ise otsustavad, aga et see oleks selline preemia? Ta ei ole rahaline, küll, aga ta on niimoodi, et sind märgitakse ära. Et sind osatakse nooruses natuke hinnata ja näha, see on, see on suur tõukejõud. Ta kuidagi soojendab hirmus, kui sööna pähe lööb, aga aga kui sa tead, et see, mida sa teed, on ikka teel sinna kauniduse poole kuidagi toetav olla. Kõige naljakam on see, et Ma ei tea teatris ühtegi tööd, mis oleks loominguline inimesed, kes on teatriga ennast sidunud. Need on teistsugused inimesed. See on nagu vanasti öeldi, et ma teenin diaatrismite näitajat. See on teatriteenimine ja, ja kui sa teenid, siis ikka kõik korras, ajudes saadik natuke. Mingi nägemine on sul teistmoodi kuulminega. Ja kui ta nii ei ole, siis, siis ta on nii elusorganism. Ta viskab välja. See on nagu seal. Sa oled nii kohal, on ilus asi, ta on veendunud, et igal inimesel mitte näitlejad ja lavastajad kõikidel inimestel teatris, kes on jäänud teatrisse, töötavad seal. Neil on ka oma kaitseingel olemas. Ja seda kaitseinglit sai, tohib etta? Ta võiks olla andeks anda, aga kui see hakkab korduma ja ta lihtsalt pöörab sulle selja ja sa võid kõik teha pärast, sa võid paraneda, sa võid vabandust paluda, sa võid kõike teha, ta enam võib-olla ei näitagi iialgi enam sulle oma nägu. Ma millegipärast usun sellesse. Need killud on pärit 72. aasta lavakõnest ja tahaksime lugeda oma õpetajatele. Karl Adrale Helmi Tohvelmani-ile, Voldemar Pansole, Grigori Kromanov, vile. Puusild oli halja vana all jõgi mühises. Ta kusagil ääretult kaugel merega ühines. Ja silla all seisis ja vaatas üks väike lapsuke. Ta lõug üle käsipuu paistis õige natuke. Tuul lohistab ämbrit jalgtee tuppa ja lauta viiv koer haugub kambris. Pilvede minek taeva täis valgust ja silmapiir. Kui hea, et kõik on alles Loojus päev. On eha hõõgvel taevas, vaibusid kõik hääled, õhtu eeli. Seisis poisikene kõrgel tammil. Vaikus nagu lauldal, köitis meeli. Lehe libin Ruskis haavaladvus kummaliselt vangistas ta mõtte. Andis loodus siis ta lapse pihku oma hinge, salajase võtme. Kõik oleneb sellest, kust vaatad ja näed. Ja sellest, mis oled ise alt vaadates suur, on kõik, mis on mäel mäelt vaadates all. Kõik on pisem. Siin kevadel ja suve hakul me räägime seal natuke teistmoodi aeg draamateatrile praegu, et see suur remont tuleb ja kuidas, kuidas näitleja sisetundes, see on seal, millelt mingi etapi vahe või millegi millegi lõpp millegipärast tundub, midagi on ja ma ei oska konkreetselt öelda, aga aga see on see, mis on seotud sinu eluga, mida sa oled näinud. No ma ei saa, ma ei saa ju oma mälu lõikuda tükkideks, ei, seda ma ei mäleta, seda. Aga. Aga näiteks kui erinevad. Inimeste nägemise arvamused ja pildid on sellest, kas või kui, kui toolid tõsteti välja. Mul tuli kohese põlemine meelde, draamapõlemine see oli nii jube. Naljakas, et see tõi mulle sealt mälestustest selle Mulleldust, kuidas sinus halba kohe ega asjale halvas. Et ma halba mäletan, ta toob mul ise, ega ma ju ei toodased, ta toob mulle ise selle. See on nagu niisugune oopi kiitmine või hoopi laitmine mis, mis tihtipeale toimub. Ai, see on midagi uut. Ai seal midagi, nii. See on midagi, nii hirmsat seal midagi nii koledat. Aga mis ma teha saan, kui mul on, millega võrrelda? Ja kui mulle öeldakse, et see on uus, on midagi niisugune sümbol ja kõik, anna andeks, ma neid nägin 76. kaheksandal aastal Poola teatris, nii et tähendab noh, mitte see, et kõik on seesama ja kõik ei ole see saama. Sest mõningad asjad tulevad, nad vapustavad. Vapustavad on need asjad. Miks Kodood käidi vaatamas kolm, viis korda aga midagi ei ole teha, kui too on lavastus, mis on erakor. Nagu nagu olid erakordsed Eevardi ja Jaani tööd Vanemuises. Sellist teatrit siis ei olnud? Ei, Venemaal, Poolas see, selle õiguse ma võtan küll endale sellepärast, et ma nägin siis Venemaa teatrite nägin. Nägin ka Poola teatrit ja Poola teatril üks vägevamaid Euroopas. Aga need olid tõesti erakordsed asjad ja ega see ei tähenda, et ma praegu ei sünni. Vapustavalt palju on häid näitlejaid, vapustavalt palju. Jumala eest, muidu jääb selline asi kiruned, käige ikka meie ajal oli see lumi valgem ja käite Londoniga rohkem ja ei, ei, mitte see. Ei saa ju, ei saa ju unustada, ei saa pimesi ja, ja see nagu seal Otepääl oli, mulle õudselt meeldis see keskrõõmude ajal, Tõnu Kark käis staadionil ja seal kohalikud lapsed võistlesid ja isad-emad olid vaatamas ja siis naaber ilmselt küsis naabrimehe käest, tuli hiljem, et noh, et kuidas läks. Meie oma oli kõikse parem. Aga hüüdseli väleedimbine. Nii et nii võtit ei ole veel kõik varem. Aga ei ole midagi teha. Keegi on veel esilõks. Portreesaates hiirelõks kõneles Eesti Draamateatri näitleja Maria Klenskaja. Tema valis ka muusika. Rahmaninovi teise klaverikontserdi. Saate seadsid kokku helirežissöör Külliki Valdma. Pille-Riin Purje jälle kuulmiseni.