Tere, hea vikerraadio kuulaja 2014. aasta hakkab läbi saama ja rahvateenrite on aeg jälle aastat, et kokku võtta ning paljud asjad läksid nii nagu planeeritud, aga kindlasti on väga palju selliseid sündmusi ja protsesse, mille puhul asjad on hoopis teistmoodi läinud, kui ennustati või kavandanud. Ja tänased rahva teenreid, kes 2014. aasta sündmusi ja olulisemaid protsesse tendentse kokku võtavad, on Aivar Hundimägi ajalehe Äripäev peatoimetaja asetäitja Urmet Kook, rahvusringhäälingu uudistejuht ja Lauri Hussar vikerraadio saates saatejuht ja peame kohe sissejuhatuseks ka selle aasta kohta ütlema, eks nii nagu ka varasematel aastatel, et elu on mitmekesisem kui ükskõik milline plaan elust. Aga aastas on olnud üks keskne ja läbiv teema ja sellel teemal on tulnud uudiseid siis tõesti jaanuarist kuni detsembrikuuni seotud, on see loomulikult julgeolekuga ja puudutab Venemaad ja Ukrainat, aga sellest räägime pisut hiljem, sest sissejuhatuseks räägime Eesti sisepoliitikast. Ja kõigepealt, et tuleks siis rääkida valitsuse vahetusest. Nimelt reformierakond loobus sellel aastal oma pikaaegsest koalitsioonipartnerist Isamaa ja Res Publica Liidust ning moodustas valitsuse sotsiaaldemokraatliku erakonnaga erakonnaga, mille nad siis ise 2009. aastal üle parda viskasid. Jah, et siin võib-olla tahaks nagu ajas natukene tagasi minema, et rääkima ka sellest, et miks see, miks see nii nagu läks kõigile ootamatult tegi Isamaa ja Res Publica liit kohalike omavalitsuste valimistel oktoobris 2013 Tallinnas väga kõva tulemuse, IRL tõusis Tallinnas erakonnaks number kaks ja see Tallinna edu võimendus ka üle-eestiliselt, mistõttu IRL-i noh, selline tavapärane, selline erakonna toetus, mis on seal kuskil 15 17 18 protsendi peal, et see tõusis märgatavalt üles. Ja see kindlasti andis IRL-ile sellist nagu enesekindlust koalitsioonipartnerid hinnangul ülbust juurde taustaks siis ka mitmed teravad vaidlused küll LNG ja muudes küsimustes. Mis tõi, tõi siis kaasa selle, et tegelikult juba detsembrikuus hakkas Reformierakond sotside juurest maad kuulama ehk et pidama noh, algul salajas, aga hiljem üsna nagu avalikult läbirääkimisi uue koalitsiooni moodustamiseks. Jah, aga siin tuleb kindlasti märkida ka seda, et et kui me vaatame koalitsioonivalitsuste iga, siis IRL-i Reformierakonna koalitsioonivalitsus püsis ikkagi seitse aastat, et see on märkimisväärne saavutus ja ma arvan, et selle seitsme aasta jooksul tekkinud valitsusväsimus oli ka või, või koosvalitsemise väsimus võis olla ka põhjus, miks miks need sündmused just just selliselt arenesid, pluss siis ikkagi Reformierakonna soov oma nägu värskendada, sellepärast et Reformierakonnale on sarnane muster kaks korda edu toonud, ehk siis enne valimisi koalitsioonipartneri vahetamine 2002 2003 tehti seda siis toona Keskerakonnaga ja 2006 2007 samamoodi Keskerakonnaga, kes siis võeti aastaks valitsusse ja ja pärast valimisi tehti koalitsioon siis toona IRL-i ja sotsiaaldemokraatliku erakonnaga, aga, aga, aga edukam oli see protsess kindlasti 2006 2007, kui Reformierakond võitis ka valimised. Et siin on veel üks oluline teema sellest aastast, et reformierakonnal vaja oma esimees välja vahetada ja, ja noh, see oli teada sisuliselt juba Andrus Ansip tahab taanduda ju räägiti ka juba pikalt, et eelmisel aastal, et ta võiks olla inimene, kes läheb Euroopa Komisjoni volinikuks Eesti poolt ja noh, seal oli ka üks selline pinget allikas, mida vähemalt IRL proovis vahepeal lauale tõsta, et mitte olla sellega nõus. Mulle endale tundub, et see, see käikse valitsuse vahetus oli nagu selline ootuspärane, aga pigem see, see nii-öelda peaministri vahetusega. Taavi Rõivase tõus oli üllatav, aga kes sellest nagu kasu võiksid saada, siis noh, sotsid kindlasti tõenäoliselt ka Reformierakond. Aga võimalik, et ka IRL, IRL-i ja see, millele sa viitasid Lauri et sellel IRL-i ja Reformierakonna või siis varasemas ka Res Publica, Isamaaliidu nendel valimiste eel nii-öelda tülli minekul ja uute koalitsiooni moodustamisel on üsna nagu loogiline alus ju, et IRL ja selle eelkäijad ju tegelikult ju konkureerivad sarnasele valijagrupile suhteliselt, mis on reformierakonnal. Seetõttu on üsna loogiline, et need pinge, et valimiste eel süvenevad ja see on olnud tegelikult ju kanda varasemate valitsuste lagunemise põhjuseks mis ei ole takistanud samas jälle pärast valimisi teha uut koalitsiooni nende vahel. Et kas nüüd seekord neile praegu on väga raske öelda, et see sõltub väga palju nagu valimistulemusest. Aga elu on ka näidanud seda praegu tundub, et niivõrd palju kurje sõnu, kui IRL ja Reformierakond on üksteise aadressil öelnud, ei ole võimalik öelda, aga tegelikult, kui minna varasemate sarnaste olukordade juurde, siis on öeldud ka varasemalt ja, ja siis, kui on alanud koalitsioonikõnelused, on need kõik need väljaütlemised unustatud, nii et mäletan isa aega, kui veel parts oli peaminister, Ansip majandusminister ja kui, kui see üks neile tüli nende kahe erakonna vahel puhkes toonases Res Publica ja Reformierakonna vahel, siis mõlemad intervjueeridesse seganud nagu väga nii-öelda tagasi hoidnud ennast kirjeldades oma koalitsiooni. Mulle on öeldud, et et kui on teravad suhted, et siis need, kes kõige kõvemini on öelnud, et need siis esimesele kohtumisele, kui tulevad koalitsiooniläbirääkimised ei tule, võib-olla siis ilmuvad välja alles teisel või kolmandal korral. Noh, arvata võib, et valimiskampaanias kui varasematel valimistel Meil on ikkagi väga tugev nagu nagu vastandus olnud kes püüab ennast teha keskerakonnale peamiseks alternatiiviks siis seekord ilmselt tuleb ka üsnagi terav andmine just sedasama IRL-i ja Reformierakonna vahel väga lihtsal põhjusel. Demordeni huvitava uuringu. Lisaks tavapärastele erakondade reitingutele uuris EMOR seda, et millised oleksid inimeste teised eelistused valimistel. Ja, ja see oli päris põnev asi ja see näitas seda, et et need inimesed, kes valivad näiteks Reformierakonda, nende need oleksid 37 protsenti neist oleksid teatud tingimustel valmis IRL-i poolt hääletama. Mis näitab seda, et kui IRL tahab oma tänast sellist 16 18 protsendist toetust tõsta, siis kindlasti saab toimuma vana puu Reformierakonna arvelt. Ja kindlasti IRL, nagu selle suuna võtab. Ma olen kindel, et me näeme seda valimiskampaanias kindlasti. Me peame veel aasta alguse juurde tagasi tulles ütlema, et Andrus Ansipi valitsemisaeg sai, sai läbi. Andrus Ansip oli Eesti peaminister üle üheksa aasta, aga mitmes koalitsioonivalitsuses ja, ja kui nüüd tagantjärgi hinnata, kuidas Andrus Ansip peaministri ametiga hakkama sai, siis Andrus Ansipist räägiti, eks see, et ta, ta valitses ikkagi väga kindlakäeliselt, et tal oli vähe kobistamisi ämbri kolinat. Tõsi, siin võidakse välja tuua, et jah, pronksiöö taga võis olla samamoodi siis Andrus Ansipi sammud ja, ja käitumine nii enne kui ka pärast toonaseid valimisi. ACTA teemaline sõnavõtt ja ka toonane valitsuse positsioon ja nii edasi, aga, aga valdavalt see on siiski leitud, et Ansip suutis valitsuse suured probleemid valitsuses nii ära lahendada, et, et sellist kähmlemist sõimlust, nagu me nüüd viimase kolmveerand aasta jooksul oleme näinud, et seda Ansipi valitsuses ei olnud. No minu jaoks on Andrus Ansipi valitsuses olulisematelt üks teine asi, et või noh, ütleme niimoodi, et pigem nagu kui me räägime Reformierakonna juhtimisest, et ehkki mulle Siim Kallase juhitud reformierakond ja, ja selle põhimõtted ja teod meeldisid rohkem siis Andrus Ansipi Reformierakond juhitav reformierakond võttis sellise laiema suuna, et praegu on just äsja välja tulnud Kalle Muuli raamatut, et Reformierakonna ajaloost ja ja reformikad, kuna selline Siim Kallase tulek oli üks kodanike riigi manifesti üks selline ideeline dokument, et selle kohta on ka öelnud, et see oli selline pankurite partei nagu dokument mida nagu Ansipi ajal juhtus ja mis, mille poolest erines kindlasti Kallasest oli see, et Reformierakond võttis sellise rahva parteilikuma suuna. Et Reformierakond pöördus palju enam nagu maailmavaateliselt tsentri suunas. Saadi aru, et, et selleks, et valimisi võita. Ta tuleb saada hääli ikka sellistest valijagruppidest. Mis selliselt ei olnud varem Reformierakonna valijat näiteks pensionäridelt vähekindlustatud talt ja reformierakond selgelt nagu liikus Ansipi ajal maailma vaatsel tsentri suunas. Et me tegelikult vaatame praegust, juba alanud valimiskampaaniat, siis tegelikult see see asi nagu tegelikult ka jätkub, et see kolmanda lapse universaalne toetus siis ka mõned väljaütlemised julgeoleku teemadel, mis nagu on ka rahvuslaste poole suunatud. Et see kõik näitab, et Reformierakond hoiab nagu selliseid haarded laiali väga-väga laia valijaskonna suunas. Ja ilmselt see on ka praegu selle tagapõhjused, nende toetus on taas kord üle pika aja üle 30 protsendi, ehk siis soov olla Rahvapartei ja minul on küll nagu tagasi meenutan, siis mina olen ja on, on selline mälupilt, et tegelikult Kallase valitsemise lõpus juba juba Reformierakond võttis selle suuna, ma olen ise. Mäletan, et Siim Kallase ettekannet, kus ta tegelikult joonistas sellise diagrammi ja näitas need olulised valimisgrupid ära ja ütleski, et me nägime seda liberaalset poliitikat ajades, me ei saa kunagi riigikogu valimisi võita, et noh, peab nagu muutuma. Ma ei ole nii kindel, et kas nagu Ansip oli see, kes selle ära tegi või võib-olla oli see Reformierakonna ajutrustis varem ja see viide Ansipi poolt lõpul aga mis, mis nagu Ansip pik kohta võiks öelda või miks need võib-olla pinged nii palju välja ei paistnud, et siis avalikkuselt või ka tema nagu sellisest meediasuhtlusest võis jääda mulje, et on selline k kindla käega juht või kes ei, ei kuula väga palju oponente, siis tegelikult Ansipi kohta on öeldud, kui valitsusliidu nagu koostööd on iseloomustatud, et ta oli ta oli selline valitsusjuht, kes tegelikult kuulas ja, ja siis otsustas, et ta kuulas ära erinevad arvamused valitsusliidu sees ja, ja üritas leida sellist nagu kompromissi. Et see pilt, mis ta võib-olla nagu jäänud, ei ole päris päris täpne juhina. Kuna siin Siim Kallasest oli jutt, siis Siim Kallas oleks peaaegu tulnud uuest Eestisse tagasi ja asunud peaministri toolile ja, ja see oli ka üsna kummaline kokkulepe, mille Ansip ja Kallas omavahel eraviisiliselt sõlmisid ja mida nad siis pärast alles tagantjärele tõsi, nii erakonnale kui ka avalikkusele, et kuidas võiks vahtkonna vahetus aset leida, aga aga seda siiski ei toimunud, sellepärast et vahepeal leidis aset nii-öelda jutumärkides operatsioon hõbekuul, me ei tea, kas see ka tegelikult toimus või mitte, aga aga inimesi, kes sellega on seostatud, on oodanud ka väga huvitavad käigud või vähemalt nad on teinud väga huvitavad protsessid läbi sellel aastal. Ma pean siin silmas ka endist IRL-i aseesimehest Eerik-Niiles Krossi, et et ka see on üks, üks võib-olla selline märgiline ja omamoodi tähenduslik käike Eesti poliitikaelus sellel aastal, kus on, kus on niivõrd palju kannapöördeid toimunud. Operatsioonis hõbekuul peaks natukene võib-olla lühidalt rääkima, mis on, et ehkki asjaomased on seda väga selgelt avalikult eitanud, et selline asi on olemas, et see väide oli siis selline, et mina olen kuulnud mitme Reformierakonna juhtiva poliitikuna kui käest, et et millalgi 2013. aasta suvel näitas siis Eerik-Niiles Kross Siim Kallasele mingeid VEB fondiga seotud materjale meistusena näitasid una nagu selgusetuks, arusaamatuks, aga niipea kui Kallas tõusis siis Reformierakonna esimehe ja peaministrikandidaadiks. Samad paberid tulid täiesti juhuslikult Eesti Päevalehes välja ja need artiklid ilmusid, ilmusid ja Siim Kallasel lihtsalt ei pidanud närv vastu, sest ta nägi, et sellele infole lõppu ja ta jääb pidevalt rünnatavaks. Ja see oli tema põhjuseks maandumiseks. Et selle operatsiooni nimeks oli siis hõbekuul, et ta ka hiljem on näiteks Eerik-Niiles Kross, keda on siis seostanud sellega seda, seda kõike nagu avalikult eitanud. Ja samas on ka räägitud sellele vihjanud, kui ma õieti mäletan, Eesti Ekspress aga, aga ise olen kuulnud, on, on äripäeva ajakirjanikele räägitud tegelikult, et see hõbekuul ei olnud Ta IRL-i nii-öelda aktsioon Reformierakonna vastu, vaid tegelikult see oli krossi Rosimannus Rain Rosimannus aktsioon Kallase vastu. Et olgu öeldud, et see, kui Kross käis Siim Kallasega kohtumas siis siis oli kaasas oleval kohtumisel vähemalt ka Rosimannus ja ei olnud ainult et üks teema, millest siis räägitule näiteks LNG terminal ja, ja kõik sellised asjad. Et, et siin on nagu palju spekulatsioone, et mis sellest kallase nagu taandumise või mis selle surve nagu tegelikult põhjusel, et kas olid tõesti need dokumendid, mis lekkisid, millest see skandaal nagu püsti pandi või, või olid seal Kallase otsused teha mingeid muutusi? No eks eks, eks veelgi kõrge lennulisem kuulujutt räägib juba seda, et et Kallase valitsuse ministrite esialgses nimekirjas ei olnud Keit Pentus-Rosimannust, et ka seda on välja toodud. Võimalik, et sellesama selle protsessi käigus ilmus välja ajakirjanduslikus nimekiri nendest reformierakondlastest, kellega Siim Kallas ei teeks mitte mingil juhul koostööd või kes saadetakse erakonna siseselt nii-öelda jutumärkides pagendusse. Et ka selle nii-öelda dokumendi meediasse lekkimisel noh, võis öelda, et et on ju nagu kaks nagu hinnangutel, et kas siis sundida Kallase vastased erakonnas nii-öelda temaga koostööle minema või siis teine, et pöörata nagu erakond nagu Kallase vastu, nii mis seejärel hakati rääkima kallastest, perekond, kallas perekonda liialisteks toodi võrdlus autoritaarsete juhtidega ja, ja noh, et kogu see, et on ebaselge, eks ju, et aga Taavi Rõivasest võiks ka paar sõna Jah, aga tänu sellele operatsioonile hõbekuul, mis siis, me ei tea, kas see kas leidis aset või ei leidnud, aga igal juhul ootamatult sai Eesti vabariigi peaministriks senine sotsiaalminister Taavi Rõivas ja Taavi Rõivas on kindlasti väga palju kõneainet tekitanud. Sellega, et ta on aktiivne sotsiaalmeedias ja osaleja viimasel ajal muuseas üha harvemini tõenäoliselt tõi, ei võimalda tal enam nii palju selfisid pildistada, aga, aga alguses ta jäi igal juhul kõigile silma läbi Facebooki läbi läbi sotsiaal. Kust ilmselt Aleksandr stuubi päris palju, kes seda sama asja Soomes on teinud, väga-väga palju, aga Taavi Rõiva saamine peaministriks oli jah, nagu mõnes mõttes ka nagu selline üsna märgiline juhtum, et kui te mäletate, siis pärast seda, kui Siim Kallas teatas Reformierakonna juhatuses, et ta loobub siis kiirelt käis asi nii, et Andrus Ansip tegi ühe kõne USAs viibivale Urmas Paetile. Sellest asja ei saanud ja siis saadeti Kadriorgu presidendiga kohtumisel aeku president peast konsultatsioone saadeti presidendiga kohtuma. Kui Reformierakonna tulema, siis nagu uus liider Hanno Pevkur. Ja kui Hanno Pevkur tulid tagasi, siis toimus hääletus, kus ootamatult siis häältega vist seitse, neli, kui mälu ei peta. Jäi siis peale Taavi Rõivas kõigile ootamatult. Nii et nii need asjad olid. Jah, täna on meil veel väga keeruline öelda, et kuidas Taavi Rõivas on hakkama saanud, et tema tulerisse tulevad alles märtsi alguses valimistel, siis selgub, et kuidas Taavi Rõivas on, on selle esimese aasta Reformierakonna esimehe ja peaministrina toimetanud ja millise hinnangu annab sellele rahvas, sellepärast et ka tema toimetamine peaministrina võib väga palju mõjutada veel ka siin viimaste kuude jooksul võimalikku valimistulemust. Et aga aga valitsuse koosseisust laiemalt võiks ka siinkohal rääkida, sellepärast et üks selline tõsisem kriis selles valitsuses on juba olnud tõsisem löömine kahe ministri vahel samuti üks minister pidi seetõttu valitsusest lahkuma ja ma peaks ütlema, et see Ligi-Ossinovski juhtum oli mõnes mõttes märgiline kirjeldamaks ka seda, et et millised need koalitsioonisisesed suhted tegelikult on, et tõenäoliselt see ei ole mingisugune mingi tunde abielu, et see on see, mis praegu ka selles koalitsioonis toimub, on ikka väga selgelt mõistuseabielu, et kaks poolt annavad endale aru, et mis neile kõige kasulikum poliitiliste erakondadena võiks olla ja, ja selle põhjal nad siis toimetavad. Minu jaoks on, on tegelikult võib-olla sellel aastal justkui valitsusliitu vaadata, siis sotside tegevus valitsusliidus olnud üllatav, terminite, isegi positiivselt üllatav ja mulle tundub, et nad ikkagi väga üritavad ka sedasama vastandamist Reformierakonnaga kasutada ja selles osas käituvad nagu, nagu õigesti, et ükskõik, kas me räägime Ossinovskist, räägime Palost, räägime kasvõi Mikserist sellesama Reformierakonna teleklipi pärast, mis oleks võinud vaikselt ära vajuda, aga, aga need viimased vastused, mis mikser ka riigikogu ees andis, et ütleme, nagu näitavad, et et sotsid üritavad, kuid kui tekib võimalus, siis nad üritavad nagu vastanduda ja partnereid kritiseerida. Sotsiaaldemokraadid on võtnud nüüd juba mõned aastad ka suuna sellele, et oma toetuse kandepinda nagu laiendada venekeelsete valijate seas, et see on nagu ilmselgelt nagu näha enda tegevusest juba selle pealt, et kuidas Ossinovski on siin erakonda nagu suhteliselt noh, peaaegu et juhtima tõusnud ja, ja, ja see on ka ilmselt nagu põhjus, miks sotsiaaldemokraadid selles Ligi-Ossinovski noh, mõnes mõttes nagu naljakas võttis nii jõuliselt käitusid, et või ultimatiivset, et nad ei saanud oma võimaliku tulevase esimehe või peaministrikandidaadi laste tal mütsi pähe tõmmata on võib-olla liiga liialt öeldes, aga ka nad pidid tema kaitsele tulevad, aga, aga noh, iseenesest see tüli ajend on minu meelest ikkagi väiksed disajaliselt distantsilt 1000 on ikkagi suhteliselt naeruväärne ja ma paari oma lääne kolleegiga ka sel teemal nagu rääkinud ja siis soome üle kogenud ajakirjanikega ja nemad ütlevad, et nad ei saa aru, et kuidas selline konflikt ikkagi sai minna nii teravaks, et võib-olla tol hetkel see tundus nagu solvati rohkemat kui ainult Jevgeni Ossinovskit, et pandi kuus integratsioon küsimärgi alla, aga tegelikult vist mis asi nagu läks nagu muudel poistel? Jah, aga noh, see on see põhjus, võib-olla oli ikkagi ka varasematest väljaütlemistest, ma arvan, et isegi võib-olla, kui me räägime Läänemaailma reageeringutesse, mis Ligi on öelnud, kas siis Kaja Kallase suunas näiteks noh, et need võib-olla oleks isegi tekitanud sellise teravama reaktsiooni. Aga, aga see konflikte tegelikult mina usun küll, et see on kasulik, oli ka Reformierakonnale. Ma arvan, Jürgen Ligi sai tänu sellele väga palju toetajaid juurde ja ma arvan, et ka Jürgen Ligi suhteliselt kõrge positsioon Reformierakonna valimisnimekirjas suhteliselt ülikõrge positsioon valimisnimekirjas on ka natukene nagu sellega seotud, et tegelikult tema sai nii kummaline pole sellest asjast poliitilist kapitali juurde. Aga mina ütlen siinkohal, et, et see ministrite tüli ja ligi lahkumine tähendas ka seda, et, et Reformierakond on ei asunud väga teravalt kritiseerima Urve Palo poolt kokku lepitud Estonian Airi tehingut, millega siis Estonian Airi riigipoolne osalus läheks erainvestorile või et või et erainvestor saaks siis enamusosaluse Estonian Airis. Ja räägitud siis sellest, et Tallink Grupi suuromaniku Infortari omanikud tahaksid Ta lennundusäris tegutsema ja riigil on jälle huvi vabaneda kahjumit ootavast, lennufirmast ja Reformierakonda. Esimeste märkide järgi isegi oleks seda teemat kritiseerinud ja võib-olla ei olekski selliselt taha tulnud, aga pärast seda, kui valitsuskoalitsioonis läks nii teravaks, siis nad leidsid, et, et selle teemaga ei ole mõtet edasi minna ja täna me oleme ikkagi pigem sellises seisus, kus, kus selline tehing on võimalik, et, et Infortar tuleb Estonian Airi omanike ringi sisse. Ma olen kuulnud, et see esimene reaktsioon ka peaministri nõuniku poolt oli üpris teravuse uudis, uudis nagu avalikuks teatakse, aga, aga seal ei ole ju mõtet, ütleme Reformierakonna puhul on väga keeruline näha seda, et miks nad peaksid seda Estonian Airi juhtumit või tehingut hakkame kritiseerima. Et sellega nad võivad endale jalga lasta ja teiseks on seal probleem selles, et see kogus otsustamisprotsess on pärast valimisi ja sõltub päris palju ära-Euroopast, et, et ma arvan, et see on teema, mida ei ole mõtet praegu nagu päevaga korda tõstan valimiste kontekstis ja teine, mis minu jaoks sellest aastast võib-olla veelgi üllatavam on see, kuidas Palol õnnestus praamiäris muutused läbi suruda. Et vot sellele ma ei oska nagu seda ma ei oska seda seletada. Aga kas see on huvitav teema, sellepärast et olgem ausad, Urve Palo on olnud sellel aastal kindlasti väga silmapaistev minister, aga ta on olnud ka kõige vastuolulisem minister, sellepärast et Urve Palo kontorist on tulnud ikka väga palju vastuolulisi sõnu. Vaid see on raske öelda, et kas need vastuolulised sõnumid olid tingitud Urve Palo või olid tema eelkäija poolt sinna sisse programmeeritud. Et võib-olla siis temal oli mingeid asju nagu lihtsam nagu nagu teha, kuna Juhan Parts, kes on väga nagu reljeefne inimene, On ju oli, oli suutnud päris mitmete inimestega üsna nagu tülli minna näiteks oma koolivenna miiliga on ja kes on siis sellel Premieri seiks oli A ja O on ju, eks, nagu näis, et mina nagu otseselt nagu Urve Palo, jah, ta nagu natukene selline maa-õhk tüüpi nagu poliitika ette, nagu tihti ütleb välja võib-olla selliseid asju, mida ei ole nagu tark nagu nagu teha, et mäletate, kuidas aiust ministri ametisse siis üks esimesi asju oli, see ütles, et tuli tohutult, tuli Estonian Air püüdnud nagu pingutada, et sellest raskest seisust välja tulla siis tema esimene eks ütleme, see oli see, et et ta ei välista sugugi. Olen ERR läheb varsti pankrotti, kujutate ette, nii, ettevõte, mis võitleb elu ja surma peale, minister ütleb, siis läheb vankrid. Aga need on nagu rohkem sellised stiilivääratused, et, et minu jaoks on olnud Urve Palo nagu selles mõttes, kes majandusministrina pigem nagu positiivne, nagu üllatused. Mina teda küll nii ühemõtteliselt ütleks, et ta on kuidagi nagu ebaõnnestunud, et paljud asjad, millega ta nüüd aasta lõpuks on nagu jõudnud, nagu mingid asjad saavutada, on tegelikult olnud sellised asjad, kus tundus, et mingit kompromissi polegi võimalik leida. Jah, lihtsalt ma, ma vastuolulisuse puhul tõin välja seda, et, et siin juunikuus toimunud kohtumistel Urve Palo ja nende järel Urve Palo rääkis parvlaevahanke teemal justkui ühte juttu ja lõpuks mind ikkagi teist teed ja me ei teagi, mispärast see niimoodi läks ja kindlasti oleks väga huvitav teada, et mis ikkagi sundis Tallinna sadama juhatust ja Tallinna Sadama nõukogu oma seisukohta muutma, et ta ikkagi osaleda lõpuks parvlaevahankel, kuigi ametlikus voorus nad välja ei ilmunud, aga ilmusid välja paar nädalat hiljem korraga ütlesid, et aga meil on juba lepingud peaaegu taskus ja siin selle sama laua taga oli siis ka selline hetk, kus kus siis Tallinna Sadama juhatuse esimees teatas, et aga meil on need lepingud taskus ja teisel pool istus Väinamere Liinide. Vaata see esimees, kes esimest korda siis kuulis et laevad on teisel poolel, võimalik, et lepingute näol olemas ja ma peaks ütlema, et, et see, see, tema hoiak ja nagu siin raadiosaates, mis kahjuks pilte ei näita, rääkis tollel hetkel kõigest. Ta on, on jah, selliseid dramaatilisi hetki olnud ja ega me ei tea, millega see asi lõpeb, aga kuna kuna Vjatšeslav Leedo, Olav Miili äriimpeerium jätkab riigiga sõdimist, siis on järjest rohkem räägitud ka sellest, et isegi kui tulevikus hakatakse operaatorit valima või, või operaatori osas otsuseid tegema, et kes siis hakkab opereerima neid Tallinna sadama laevasid. Et siis praegu ollakse juba seda meelt, et võib-olla riik peaks opereerima, et ei võtagi seda hanget näiteks Leedo miili firmalt sisse. Kes tahab väga opereerida, kas selleks praegu valmistub, on Rein Kilk, kes on tagasiäris ja teise opereerimisfirma, mis väikesaarte vahel sõidab. Aga mis oli veel üllatused praamijuhtumi puhul, et tegelikult tuli minu arvates Tallinna Sadama juhtide meelemuutuse üllatusena Palolasest spalali enne seda jõudnud neid kritiseerida, et nad ei tulnud konkursile, et ta on pettunud nendes ja läks tegelikult väga lühike aeg, kui, kui see asi muutus. Et noh, see on, see on üks müstika, aga noh, ma ei tea, võib-olla me peame ootama ja veel mõned kümned aastad ja mõned Kalle Muuli raamatutes mitmetele sündmuste kohta, nagu täpsemalt Jah, täpselt samamoodi on päris palju segadust LNG terminali ja, ja selle Soome-Eesti gaasitoru teemal, et aga kuna me oleme seda alles hiljaaegu siin rahvateenrite nii põhjalikult käsitlenud, et siis siis jätaks selle teema siinkohal kõrvale, aga aasta teemadest ja koalitsioonivahetusest edasi rääkides tuleb kindlasti rääkida sellest, et see koalitsioonivahetus tõi Eesti poliitikasse ühe kõige emotsionaalsema debatti, mida me viimaste aastate jooksul oleme näinud kooseluseaduse üle toimunut. Arutelu lõppes siis sellega, et kooseluseadus võeti Riigikogus vastu 40 häält 38 vastu ja ma pean ütlema, et need pinged on jätkuvalt õhus. Ega see diskussioon ei ole veel veel kuhugi vaibunud. Jah, et ega siin ju tegelikult võib küll öelda, et kooseluseadus võeti suuresti vastu koalitsiooni poolt, aga tegelikult ega need hääled jooksnud sugugi teljele, opositsioon versus koalitsioone, et siin juuksed ikkagi erakondade sees, need, need lõhed ja nad on ikkagi ennekõike nagu põlvkondlikud lõhed, et kui me vaatame kas või ka neid uuringuid, mida rahvusringhääling tellis, siis sealt tuli selgelt välja mida vanem oli vaste ja seda rohkem oli ta kooseluseaduse vastu. Ja, ja tegelikult see ju peegeldub ka sotsiaaldemokraatliku erakonna toetus järsust kukkumises oktoobrisse vist langes 18-le protsendile, kui mu mälu ei peta. Ja kukkumine toimus just drastiliselt, kui vaadatuna, et sotsiaaldemograafilisi gruppe selle toetuse sees siis tunnusest vanemaealiste vastajate seas, kus oli veel eks vastuseis suurem oli vene keel, vene keel venekeelsele et see seal oli see isegi väga suur, et et vist taaskord mälu ei peta, siis vist ainult kaheksa protsenti venekeelsetest vastajatest toetas koossaaduste, et mis on väga selgelt nagu seletatav sellega, et religiooni õigeusk on nagu venekeelsete inimeste jaoks väga olulisel kohal ja viimase rahvaloenduse järgi me teame, et Eesti ei ole enam luterlik, vaid õiguslik riik. Mis on minu jaoks selles protsessis huvitav on, on seotud õigusloomekvaliteediga, et me teame, et see seadus ei ole kõige kvaliteetsemalt vastuvõetav, et seal on, seal on juba täna sees väga palju agasid ja mis mind hämmastab selle protsessi juures, on see, et kuidas justiitsministeerium, distantseerus kogu sellest diskussioonist, ühel hetkel jäigi see arutelu ainult parlamendi tasemele, noh loomulikult parlamendiliikmetel algatatuna, kuigi koalitsioon justkui justkui oli selle sõnastanud, aga aga ministeeriumilt. Mulle küll näib, selles diskussioonis väga palju tuge ei tulnud ja ja me oleme täna olukorras, kus, kus see seadus ei toimi. Me oleme täna olukorras, kus oleks vaja vastu võtta vähemalt viitekümmet ühte häält vajavaid rakendusakte. Enne valimisi seda kindlasti ei juhtu. Loodetakse järgmisele riigikogule, aga millegipärast ma arvan, et ega ka järgmisel riigikogul saab see olema väga keeruline, sest kõik diskussioonid, debatid tulevad tagasi ja tõenäoliselt, et me näeme suhteliselt sarnaseid reaktsioone ka ka siis, kui hakatakse neid rakendusakte vastu võtma. Muidugi väga palju järgmise riigikogu puhul sõltub sellest, kui palju riigikogu koosseis nagu isiku lihtsalt nagu muut vaatan näiteks kas Reformierakonna valimisnimekirja, siis mulle tundub, et et reforme, võimalikku. Valimistel eeldame võimalike valitute nimekirja. Tundub, et, et Reformierakond lähevad väga selgelt selle peale välja, et nende fraktsioon Riigikogus saab noh, minu hinnangul kolmandiku täiesti uusi nimesid ja kui reform pääseb valitsusse, siis see nimekiri võib-olla veelgi nagu suurem. Ehk asendusliikmetena tuleb veel väga palju uusi nägusid ja kui need uued tulijad võib-olla siin näete kaks kindralit kõrvale on valdavalt ikkagi sellised suhteliselt nooremad inimesed, kes ehk siis ma arvan, et Reformierakonna sees otsetoetus Need hääled, kes selle erakonna poolt sees nagu nende, ütleme, kooseluseaduse rakendusasjade poolt hakkavad hääletama isegi nagu kasvav. Ja tegelikult on täpselt sama ka vaadata näiteks sotsiaaldemokraatide puhul, et kuidas, kuidas nagu nendel nagu tuleb, seda on nagu raske öelda praegu ega see lihtne ei saa olema, samas on ka selge, et pärast valimisi on, on ütleme neid parandusi või siis muudatusi ja vajalike rakendusakte ja kõike seda kergem teha, kui valimiste eel, siis paratamatult see teema ikkagi toodi. Kui seda üritati esitada ka valimiskampaania kontekstis, et ma arvan, et IRL oli selge näide Kesse ruum oli just see, et kooseluseaduse toetamine viis sotsiaaldemokraatidelt väga palju valijaid. Siis IRL-ile kooseluseaduse vastu olemine valijaid juurde ei toonud. Et millega teie seda oskaksite seletada, sellist omapärast paradokse. Ma pakun, et et vaatamata kõigele, et see tekitab emotsionaalselt, et väga palju mõtteid ja tundeid ja diskussioon on olnud elav siis see tegemise ta ei ole ta, et ühel hetkel see teema ei ole meie jaoks ikkagi piisavalt tähtis, et et kui me vaatame ka väga paljude inimeste seisukohti, valdavalt inimesed võtavad seda teemat küll teatava emotsiooniga, aga, aga mingi piirini ja ühel hetkel ütlevad, et aga, aga siiski see, see konkreetne eelnõu või, või ka see lähenemine või see seadusesse ju mind ei puuduta ja, ja siis nad lähevad lihtsalt mööda ja ühel hetkel püüavad selle kõrvale Minu seletus oleks täpselt sama, et kui sul on teisel pool otsustuse tegemisel vaekausil sellised teemad nagu sissetulek, julgeolek, haridus, turvalisus siis paratamatult need teemad on sinu jaoks siiski nagu olulisemad valiku tegemisel, kui, kui see kooselusaatust Ja sisepoliitika ploki lõpetuseks peame tõdema, et sellel aastal toimusid uued valimised. Europarlamenti valiti kuus, Eesti eurosaadikud, võitis Reformierakond, nemad sõitsid europarlamenti kaks, IRL, sotsid ja keskühe ja omad koha säilitas ka üksikkandidaat Indrek Tarand. Ja siin võib välja tuua võib-olla kaks, kaks üllatust. Et kõigepealt Reformierakond tegi hea tulemuse, aga, aga võib-olla isegi kerge üllatus oli Andrus Ansipi niivõrd tugev tulemus. Jah, ja noh, kindlasti oli suurem üllatus see, et Keskerakond tegi küll täiesti täiesti tugeva harju keskmise tulemuse kaotas 6000 häälega Reformierakonnale, aga, aga Keskerakonna sees oli küll pomm. Sellepärast et Yana toomnimekirja 12.-na võitis nimekirja esimees Edgar Savisaart ja seda muljetavaldava häälte ülekaaluga ikka tuhanded ja tuhanded hääled rohkem kui Edgar Savisaar. See võis olla ka, võib olla üks põhjus, miks vahepeal hakati rääkima keskerakonnas, et võiks olla keegi teine peaministrikandidaat, Edgar Savisaar. Ma siiski nagu selle selle puhul, nagu ütleks kahte asja, et esiteks ju Edgar Savisaar ütles kohe välja, et ta ei lähe Euroopa Parlamendi isegi kui ta valituks juhtub. Ja teiseks, ma arvan, et siinsed venekeelsed valijad näeksid Edgar Savisaar parema meelega Tallinna linnapeana, kui Europarlamendi saadikuna. Jah, aga kui me vaatame kohti nimekirjas esimene ja 12. kui me vaatame seda, kuidas üles ehitatud kampaania, siis Edgar Savisaar ei läinud kindlasti seda kampaaniat Yana Toomile kaotama. Ma olen täiesti kindel, et Edgar Savisaare plaanides oli, oli hoopis teine stsenaarium, kui me vaatame ka seda, et millises järjekorras olid Keskerakonna kandidaadid nimekirjas. Ta nägi seda olukorda hoopis teistmoodi, aga läks, läks nii nagu Edgar Savisaar ei kavandanud ja ja sellest kindlasti ka tulevasteks valimisteks ja mitte ainult valimisteks, vaid üldse protsessideks on kindlasti üht koma teist järeldada. Et et siin on kõik, mis on keskerakonnas ka järgnenud arutelu võimaliku uue peaministrikandidaadi üle ja nii edasi, eks see ole ka mõneti siis kogu sellest varasemast diskussioonist kantud, aga meil ei ole ainult sisepoliitikasaade. Meil on ka välispoliitikasaade ja kogu aasta on meid saatnud uudised Ukrainast ja Venemaalt ja kui nüüd hakata mõtlema tagasi, et millises seisus me olime siis aasta tagasi, siis aasta tagasi oli meil telklinnak Kiievis Maidani väljakul. Aasta lõpuks on meil Venemaa poolt okupeeritud Krimm ja Venemaa poolt mahitatud terroristide poolt hõivatud Luganski ja Donetski oblastid ja Ukrainas käib sõda ja sellesse aastasse mahtusid veel ka olümpiamängud Sotšis, et, et need on need on teemad, mille lõppu me veel ei näe. Aga millist protsessi aasta alguses ei osanud ka ka mitte keegi ennustada. Ongi nagu väga raske nagu sellel teemal midagi uut öelda, pigem ma olen nagu selles mõttes nõus, et see on veel mingi suure suure protsessi nagu algus, see, mis toimus Krimmis, see oli ka noh, niivõrd uskumatu kõik need järgnevad asjad selle selle kõrval nagu ei olegi enam võib-olla niivõrd palju enam üllatanud, et kuidas sisuliselt saab võtta tüki ühest riigist ära liimad sellele mitte midagi, nagu järgnes otseselt. Et see on ikka täiesti nagu, nagu hämmastav, aga minu jaoks, kui ma olen seda distantsilt sellele asjale mõelnud, miks see kõik nii lihtsasti minna sai, on, on need põhjused kinni juba Gruusia sõjas. Et oleks läänemaailm tollal käitunud vähemalt sama resoluutselt, kui nad nüüd on käitunud Krimmi ja Ida-Ukraina järel siis me poleks, mina arvan seda Krimmi sündmusi Ida-Ukraina sündmusi enam ei oleks tulnudki. Et toona ikkagi lasti Venemaal väga ülbelt tegutseda, Gruusias oleks toona sarnaseid sanktsioone vastu võetud, mis nüüd Ukrainale järgnevalt ei oleks minu hinnangul Venemaa Ukrainasse teele läinud. Ma arvan, et üks oluline selline võib-olla õppetund on ka see, et mida ukrainlased on ise teinud tegelikult ikkagi need osa põhjuseid on kindlasti Ukraina sisepoliitikas ja, ja kas või selles, et pola korruptsiooniga hakkama saadud poole võib olla mõeldud enda kaitsmisele kogu see teema, mis, mis seal nagu kaitsejõududega on tehtud otsusega, tegelikult. Me peaksime eeldama, et nii kui Janukovitš uuesti võimule sai, ta ju tegelikult kogu nii-öelda nii nii väga armees ja hakkasid tegelikult ju mehitama neid venemeelsete tegelastega, et tegelikult nii-öelda iseseisvust Ukraina armeest ja juhtimisest ei saanudki ühel hetkel enam rääkida. Aga lõpp tulemused, kui vaadata, nagu aasta lõpupoole, siis siis ikkagi on noh, võib öelda, et et seekord nagu ka Venemaa, kuigi nad ei taha tunnistada siis Venemaa selline poliitiline juhtkond, et nad on sunnitud nagu kannatama. Ja tegelikult on nad mänginud ennast ikkagi väga tugevalt nurka tänu nendele sanktsioonidele tänu majandusprobleemidele. Mis sõna see esimesed märgid, eks ja kui nüüd lääneriigid jäävad nagu kindlaks või, või ei, ei löö vedelaks. Et et siis noh. Ma arvan, et uuel aastal ikkagi mingit mõju vähemalt loodan, ei ole kindel, aga loodan, et mingit mõju see majandusseis hakkab ka avaldama, et vene, kas ta siis kas tuleb mingi kiire lõppmäng või, või siis üritab Putin astuda mõned sammud tagasi. Jah, aga kui me nüüd, kui me nüüd veel vaatame, kuidas Venemaa oli kogu seda protsessi planeerinud, siis siis kui me räägime Krimmist, siis kiiruse viis, kuidas Krimmi ülevõtmine käis, annab küll väga üheselt alust arvata, et seda Krimmi protsessi kavandati oluliselt pikemat aega, see oligi planeeritud sinna olümpiamängude lähedasse aega ehk siis ka pärast olümpiamänge, võib-olla see oli planeeritud olümpiamängude ajaks, aga, aga noh, ma pigem siiski arvan, et kuna need toimusid Venemaa pinnal, siis nad päris nii ei julgenud teha nagu 2008. aastal pekingi olümpiamängude ajal, kui kui Gruusias tehti väga kiiresti asjad selgeks. Et noh, peale selle me oleme kuulnud sellel aastal sõna fantoomsõda eraldusmärkideta sõdurite ja väekontingendi sisseviimine ilma igasuguse viitata riigile ja siis üritada väita, et, et need ei ole meie väed ja me ei tea, millega on tegu ja need on kohalikud maakaitseväelased või kes või vabatahtlikud, kes on poest endale Olen veel lisada seda, et, et mind ei viidud neid sisse selle, kui see konflikt puhkes, vaid nad olid juba juba sees. Jah, sest seal olid baasid just mis on nagu Moskva jaoks strateegiliselt oluline on, on ju see, et on ju, et mitte kaotada oma mõjusfääri. Et see on alati olnud Putini siukses doktriinis hästi oluline teema. Ukraina kaotamisega nadi noh nagu ei julge nagu riskida praegu toimuvat on ju see, et kogu see, mis seal seal ida pool nagu toimub, et on selle lahenduseks kas siis mingi transistor vahel laadne asi või, või siis ütleme, suurema autonoomia piirkondadele endale nii-öelda kohalikele otsustajatele on ja kes on nagu venemeelsed, et kõik, see ju tegelikult toodab seda, et Ukraina nagu keskvõim ei suuda seda piirkonda ikka väga pikalt nagu kontrollida. Et nad jäävad endiselt nagu sõltuvusse Venemaast, mis rahva Maidanil ajas ei ajanud Maidanil. Noh, nagu see, et tolli nagu kuidagi vene-vastast vihaseks ajas inimesi see riigis lokkas korruptsioon, see oli peamine, üks asi, mis inimesi Ukraina inimesi Janukovitši võimu ajal ju vihastas. Aga kui jääb selline Transnistria sarnane piirkond või ütleme, tekivad mingid siuksed, autonoomsed, mingid piirkonnad, siis, ega seal korruptsiooniga seal ju midagi välja juurida. Ma nüüd väidan teile, et kui sellel aastal ei oleks ühte pöördelised sündmused aset leidnud, siis Venemaa oleks, oleks aasta lõpus ka pisut teistsuguses olukorras, ehk siis kui ei oleks ikkagi juuli lõpus oli see vist jah, ei oleks Malaisia lennukit alla tulistatud Ida-Ukraina kohal, siis siis täna ei oleks ka vene-vastased sanktsioonid võib-olla olnud nii massiivsed ja võib olla ka see tänane Vene majandus ei oleks, ei oleks niivõrd tõsise surve all, nagu ta, nagu ta on. Nojah, kindlasti ta mõjus nagu nagu silmi avamalt paljudele lääneriikidele, et eriti neile, kes asuvad võib-olla mitte nii lähedal Venemaa piirile, et kus on olnud selline traditsiooniline, selline arusaam, et ah, et parem on nagu Venemaaga hästi läbi saada, kui teda nagu ärritada, et see, seda kindlasti üks erand muidugi on, Soomet, kes on tegelikult Soome minu meelest nii ja naa käitunud, et selles valguses, et on antud väga vastuolulisi sõnumeid, et välisminister Tuomioja on, on siin olnud justkui nagu Venemaa nagu advokaat, aga, aga on olnud ka teistsuguseid seisukoht, et Soome mänginud selliseid kohati andnud väga nagu erinevaid nagu sõnumeid välja, et. Ja mis puudutab muidugi seda põhjust või täpsemalt öeldes seda, et kes siis ikkagi lennuki alla tulistas siis noh, Vene meedia loomulikult üritab näidata ja väita, et seda tegid Ukraina õhujõud või, või kes iganes, aga, aga kui me vaatame otsa faktidele, mis on avalikkuse ette jõudnud, ma olen näinud ka väga põhjalik saadet BBC-s, BBC Panorama, saatejuht John svini uurimistöö on, on võib-olla siiamaani üldse kõige põhjalikum, mida ma selles vallas olen näinud ja, ja nende faktide põhjal, mis ka selles saates on välja toodud, on väga keeruline väita, et Kiiev tulistas selle lennuki alla. Lihtne asi, et oleks tahetud sõltumatut uurimist, tuleks seda lasta teha, on ju, et miks siis nagu Venemaa ja siis need nii-öelda separatistid on seda takistanud nagu teha on ju, et see on ju niivõrd nagu selge vihje sellele, aga paradoksaalsel kombel võib öelda ka seda, et Eesti julgeolekule noh, mingis mõttes olukord tuli isegi nagu kasuks, et kui me mõtleme meie liitlaste, eriti ameeriklaste siinset kohalolu ja kui aastaid on olnud noh, nagu näiteks noh, meie õhuruumi turvamise on selline olukord, kus, kus nagu Ämari hämar leedukad on väga selgelt nagu olnud seda meelt, et kõik peab lähtuma Baltikumi, nagu õhuturve peab lähtuma nende juurest siis noh, neid, tänaseks on olukord selline, kus, kus on Eestiga sama head lood, et et see on kindlasti nagu Eesti julgeolekule väga palju positiivset mõju olnud ja otseselt küll mitte ainult ütleme, Ukraina sündmustega seotud, vaid ka pigem nagu sellest, et USA-l on vaja näidata, et ajal, kui paljud nagu NATO liitlased tõmbuvad oma kaitsekulutusi kokku on Eestis neid hoidnud jätkuvalt kahe protsendi peal ja tegelikult on nad isegi natukene suuremad olnud sel aastal kaks protsenti sealsest, samade Ämari asjadega on ju, et mis seal täiendavad on, on Eesti niisugune nagu muster, nagu näide, millele nagu noh, sai nagu USA nagu toetada, näidata, et see ei olnud väga juhuslik, et just nagu Eestisse tuli ja käis ka poolaseni Aga sellel nädalal on siis räägitud meil ka ajaloolistest kõnedest kui me nüüd selle Obama kõne juurde veel tulema, mida sina käisid seal saalis kuulamas, et kas oli siis sinu hinnangul tegu ajaloolise kõnega, nüüd, paar kuud hiljem? Viited ka Eesti ajaloole ja kultuurile ja, ja kindlasti oli see väga hästi kirjutatud kõne kindlasti pidanud Obamaga veel ägedamaid kõnesid. Aga sealt saalist tuli väga kõrget diplomaat teiste diplomaate välja ja kellel olid pisarad silmis selle kuulamise pärast. Et selles mõttes ta oli kindlasti väga, väga nagu märgiline, kuna et mitte võib-olla kõne sisu ise, vaid vaid see, et ta selle ridas just sel hetkel ja Tallinnas. Mis puudutab Venemaad, siis siin oli juttu sellest, et sanktsioonid kindlasti vene positsiooni nõrgendasid, aga, aga samal ajal veelgi rohkem on räägitud sellest et naftahinna langus maailmaturul on, on veelgi suurem põhjus, mis Venemaa on tänasesse seisu viinud ja mis on näidanud, et see Putini kaardimajake variseb tasapisi kokku, et, et see soov lähivälismaad valitseda läbi oma oma nafta miljonit, et ei ole teoks saanud ja, ja pigem on Vene majandusse täna siin aastakümne kõige, kõige raskemas olukorras. Aga, aga naftahinna languse puhul on välja toodud, et see põhjus ei ole ju mitte niivõrd see, mida meie arvame, et nüüd toodetakse maailmas naftat rohkem või et ei vähendate nafta tootmist seoses Venemaaga, vaid vaid põhjus on selles, et, et et on väga terav konkurents nafta ja killa gaasi vahel ja, ja seetõttu suured naftatootjad leiavad, et nad peavad kildagaasitootjatega midagi ette võtma ja selleks nad ei vähenda oma naftatootmist, kuigi nafta hind maailmaturul langeb, vaid nad on jäänud ikkagi nende seniste tootmismahtude juurde ja Venemaa aspekte ei ole nende jaoks siinkohal üleüldse nii oluline. Et seda ei tea, et mis need või ütleme, tõenäoliselt on see mingi sümbioos erinevatest, põhjustas, et ma arvan, ka selle Venemaa käitumine on ikkagi võib-olla üks, üks põhjus, miks nafta hind on langenud, aga aga kindlasti, kui seda aastat kokku võtta, siis see oli noh, on olnud üldse selline hinnalangusaastat ka Eesti pank, Eesti inflatsiooniks prognoosib sellel aastal miinusmärgiga numbreid, et küll väga väikest miinusmärgiga numbrit null koma, see oli vist üks protsent, eks ehk siis sama raha eest saavad inimesed rohkem, aga lisaks naftale väärismetallid on langenud toiduhinnad, põllumajandustooted nagu maailmaturule. Et majanduses on küll selline natukene nagu uus ajajärk tekkinud ja ennustatakse, et järgmine aasta jätkuvalt naftaga vähemalt Ühendriikide energiaagentuur arvab, et kui ta kerkima hakkab, siis järgmise aasta teises pooles. Aga selle mõju Eestile on see väga positiivne, sest meie ise naftat ei, ei tooda, eks, et et Ühendriikidele jälle see naftahinna langus ei ole nii kasulik, et nende puhul on, oleks kasulikum see, kui nafta hind on kõrgem, et see ärgitab ka nende majanduskasvu Venemaale kindlalt kahjulikke saudi Araabiast pole mõtet rääkida, nemad võivad veel last. Eelarve, kui mu mälu ei peta, oli tehtud selle teadmisega, et on 100 dollarit barreli pealt, mis oli aasta alguses. Praegu on 62. Jah, aga kui me veel majandust püüame siinkohal kaardistada, siis siis tõenäoliselt väga keeruline aeg seisab ees transpordi vallas. Me teame ju seda, et Eesti raudteel ei ole kõige paremad päevad, veomahud vähenevad, oleks vaja lisaraha, aga lisaraha ei ole kusagilt tulemas ja, ja seetõttu tekib küsimus, et kuidas kogu seda infrastruktuuri üleval pidada. Ja samamoodi ka küsimus sellest on jätkuvalt õhus, et, et kas see Eesti raudtee lahutamine infrastruktuuriettevõtteks kaubavedudega tegelevas ettevõtteks, et kas see oli kõige mõistlikum peale selle, ma tean, autovedajatele, on mure, et ühel hetkel, kui Vene turg nii kiiresti jahtub, siis idasuunaline tegevus kukub täiesti ära ja siis ühel hetkel tuleb hakata oma tegevust ümber suunama, aga arvestades, et kogu Euroopas võib täna olukord selline suhteliselt ebastabiilne olla, siis siis ka sealtpoolt ei paista just just palju võimalusi. Et autovedajatel võib olla väga keeruline. Nii et see Venemaa majanduse jahtumine või teistmoodi, meid mõjutada, et kui, kui siiamaani on räägitud sellest, et kuigi Venemaa-poolsed sanktsioonid Eesti põllumajandustootjatele on, on neid löönud, aga, aga samas ei ole põlvili surunud, et, et otsitakse uusi turge ja juba on ka esimesed signaale, et need uued turud tõenäoliselt leitakse siin juba võib-olla lähemate kuude jooksul, aga jätkuvalt on, on küsimus selles, et kas see just see Venemaa majanduse jahtumine meid kuidagi teistmoodi ei mõjuta ja, ja noh, siin on juttu olnud ka sellest, et aastavahetuseks on, on tühistatud väga palju broneeringuid Tallinna hotellides. Lühiajaliselt kindlasti mõjutab noh, Eesti majanduse arengut negatiivselt see, kui Venemaa majandusel läheb halvasti või kui on üleval need pinged, et et noh, see on nagu paratamatu, et tõenäoliselt on vähe neid, kes sellest kasu saavad. Kindlasti on ka neid ettevõtjaid või sektori. Aga, aga ma arvan, kui, kui ettevõtted nagu arvestanud, et see, need pinged võivad kestagi pikka aega, et ka kui tulid sanktsioonid siin suvel või sügisel toidutööstustele või põllumeestest hakata rääkima, siis, siis selles mõttes, et ka valitsus. Ta ei tõtanud kohe Belõi doteerima seda ära kukkunud turgu, sellepärast et siin ei ole küsimus mõnekuisest tagasilöögist, vaid see jama või jääda kestma järgmiseks aastaks ülejärgmiseks aastaks tehtud pead ise üritama nagu sellest välja tulla ja ma arvan, et ühelt poolt see mingi osa turust kukub ära, aga teisalt ikkagi sunnib mingitele ümberkorraldustele on, on olemas siukseid, leevendavaid asja on olemas, laenuintressid madalad, on olemas kütusehinnad madalad, et nendele teiselt poolt leevendavad olukorda. Tegelikult on ju Eesti ettevõtetel eelmisest kriisist ikkagi väga selgelt nagu õppinud, et keegi enam ju nii naiivne ei ole. Et kõik, kes ajavad Venemaaga äri, teavad, et seal võib ühel hetkel tulla ette selliseid asju, mis on olnud tõsise tagasilöögi, et jah, et need, kes seda otseselt puudutab, nende ettevõtjate, nende jaoks on see väga-väga ebameeldiv asjade käik, aga üldiselt ma arvan, ka need ettevõtted on juba ise sellega arvestanud. Mõju on natuke laiemalt on on ka Ukraina probleemid, kus ikkagi osa Eesti ettevõtteid tegutses või sellele turule müüs. Valgevene on küsimärk, mis samamoodi, rubla kukkumise tuules nagu kardetakse, kas sa näiteks Eesti Panga näiteks majandusprognoos järgmiseks aastaks on tehtud ju selle baasilt, et Ukrainas ei lähe olukord hullemaks? Kõik need numbrid, mis on välja öeldud, onju. Samas on ka positiivset iduettevõtted teema, mille kohta väga pikka aega öeldi, et, et iduettevõtted on ilus, ilus müügijutt, aga, aga ega sealt suurt tulu ei tõuse. Sellel aastal on nõnda väiteid pidanud ütlema, et me oleme ka eksinud. Jah, me sellel aastal äripäevas, valisime aasta ärimeheks Ardi Meybommi, kes on GrabCAD asutaja ja tegi noh, ütleme sellel aastal selles väga tugeva tehingu, müües ühele suurele Lääne firmale kolm printerite tootele oma ettevõtte, vist tehing oli seal 100 miljoni euro tuuris ja eelmine aasta valisime TransferWise kaks omanikud. Selles mõttes need viimased paar aastat on Eesti majanduses märi eliidis olnud olnud selles mõttes nagu märgilised muutusterohked. Et kui varemalt oli see ärieliit, Ta oli hästi selline püsiv või seal noh, ütleme need mehed, kes 90.-te alguses oma äriedule aluse panid, et võib aru ees ootavad seltskond täpselt, võib arvata, et nad on 20 aasta pärast endiselt domineerivad. Aga nüüd viimased paar aastat on, on kerkinud kõrvale sellised noored mehed, kes võib-olla on alustanud oma ettevõtmisega neli aastat tagasi kolm aastat, viis aastat tagasi, neil ei ole olnud üldse mingit suurt algkapitali, neil on olnud lihtsalt idee teha midagi teistmoodi. Õudselt palju pealehakkamist ja julgust ja võib-olla ka julgust minna kohe Eestist välja ja mitte Lätti või Leetu, vaid vaid Suurbritannias ühendriikidesse. Ja täna nad nagu nopivad neid neid vilju, et. Ma arvan, et sellises kaugemalt öeldes, et see on ka Eestile kasulik, kuigi võib-olla Varstlemad siit läinud ja väga palju maksutulu siia ja nii edasi. Loodame, et järgmisel aastal kuulame rohkem, siis pigem positiivseid sõnumeid kudes. Iduettevõtetel läheb veelgi paremini, aga mitte ainult ka traditsioonilisel majandusel võiks hakata paremini minema ka neid teemasid, millest siin tunni aja jooksul rääkida võiks olla veel ja veel me ei jõudnud rääkida sellest, kuidas luurajate val hallast tuli sellel aastal nii suitsu kui kahjuks tuld. Muuseas lõppes Afganistani missioon, mis on kindlasti ka märgilise tähendusega, oli laulupidu palju muidki teemasid, kõigest ei jõua rääkida, aga uus aasta ta ootab ja rahva teenrid. Juba järgmisel laupäeval võtavad siis kokku uue aasta esimesi sündmusi, aga aasta viimast rahva teenrid tegid siin vikerraadio veel vanas majas ja vana stuudios, Urmet Kook Aivar Hundimägi ja Lauri Hussar ja meie soovime kõigile rahulikku ja, ja ilusat nädala ja aastavahetust.