Täna on meil hea meel ja suur rõõm tervitada päevade stuudios ilma Adamsoni ilma. Adamson valiti 2014. aasta aasta kodanikuks. Mina olen Ülle Karu. Tere päevast. Tere päevast. Ilma Adamson on Eesti rahvatantsuõpetaja, pedagoog, rahvatantsude looja, tohutu suur rahvatantsuentusiast, rahvatants ja rahva muusikaanis. Teie terve elu. On hästi, jah, ma olen sellega kohe üdini luust ja lihast läbi imbunud. Ja tegelikult ma ilma Adamsoni oleme tahavad meili kaudu juba päris mitu aastat, sellepärast et ilma Adamson saadab õnnesoove. Ma arvan, et kõikidel Eesti rahvatantsupedagoogidele, rahvatantsujuhtidele, kes on jõudnud soliidses seika just jälitate te siis eesti rahvamuusika rahvatantsuselts ja klubi kullaterad kullaterade klubi, see on siis 2003, kui moodustati, tekkis siis idee, et ajada kõik need minu eelkäijad ja kaasteelised kokku, kes on siis tantsu pidudes väga suured osalejad, tänu kellele meeldib praegu ikkagi tantsupeod, on au sees inimesed, kes enam aktiivselt ei tegele, aga dance seas on ka aktiivselt esinejaid, tõesti, kes veel töötavad rühmadega tänavu suvelgi võtsid tantsupeost osa ja kelle tervis lubab ja võib-olla on saanud ka nii tugeva kooli, et füüsis on vastupidavam. Kui palju liikmeid on üle 80. Te olete eluaeg olnud rahvatantsuga ja rahvamuusikaga seotud, mis tõi rahvatantsud, ei ellu, selles ma olen muidugi tänu võlgu oma eriala valikule oma õpetajale räägime lapse Ullo Toomile lapsepõlves. Mina olen maal Vasalemma algkoolis käinud, mittetäieliku keskkooli lõpetanud ja seal oli meil võimlemisõpetaja, kes kas ka Eesti rahvatantse ja õpetas meile selgeks juba algklassides polka ja valsi ja paljusid eesti rahvatants, seltskonnatants, mänge, sealt says tantsupisik mingil määral, aga ta ei hakanud niimoodi idanema ega ei võtnud elujõudu. Kui siis, kui ma sattusin Ullo Toomi juurde, siis tundsin, et see on midagi niisugust, mis pani minu keha tunnetama igast kandist. Ja see füüsiline kultuur ja isik, üksus ja kõik mängisid rolli, tema isikuomadused oli meil nagu isa ühesõnaga ja tema avastas siis minu juures need võimed, mida ma ise unistadagi osanud, sest unistasin mina hoopis muudest erialadest ja küll õpetaja erialast just keelte peale ja aga tema purustas mul need kuidagi, kui ma tantsima läksin, ma hakkasin tantsusedavõrd armastama seda ja kratsis kukalt ja ütlesin, ah et tunned huvi rahvatantsu vastu, no vaatame siis järgi, lasi mul siis kaasa teha selle esimese tunnikese ja ma sain nii palju märkusi, Napolkaan, polka, aga nüüd, mis siis selgus, et sind väga suurt osa mängib, katakti osa ja mida mina nüüd oma praktikas olen väga sügavalt veendunud, see oli väga suur panus, mida tema eesti tantsu pani üldse mees, koordinatsiooniharjutused, seda tema. Et kas ma ei tulnud sellega toime, aga ta nägi siis minu füüsises ilmselt ja tunni lõpus ütles, et palun väga jääda muss, siis otsustas kõik minu edaspidises. Ma jäin, ma tantsisin lõpuks filharmoonias, see oli siis niisugune poolkutseline kollektiv niikaua kuni toomi võttis sinna kõik noored. Mina olin pesamuna, üks väga noortest, kes, keda ta siis sinna jättis, võttis ja siis tulid kursused, ta saatis mind tantsujuhtide kursusele. Võib-olla, mis mind veel innustas, olid rahvaste tantsud, mitte ainult Eesti rahvas, Eesti, milles tema ise kodus ei olnud, aga tema kutsus külalislavastajaid, näiteks Nadežda maatilistena käis Peterburist meid õpetamas, imekombel tulin mina nendega toime ja ma ise ka imestasin. Ja siis ta tõi mind nagu eeskujuks seal välja, näete, teeb ära tüdruk ja kõik niisugused kokkusattumused, mis sellega siis tuli? Ma loobusin kõigest muust, kui ta mind teised tantsujuhtide kooli tähendab, kursustele kooli kui niisugust tol ajal ei olnud, see oli 52. aastal ja 56. aastal ma lõpetasin siis selle tantsujuhtide niisugused kursused, Need olid tollase rahvaloomingu maja ja ametiühingute nõukogu abil oli need organiseerid, tomiisaid korraldas, need, meil olid väga tugevad õppe jõudma ikka tantsisime kaheksa tundi päevas, algas hommikul, siis klassikalise treeninguga ja ja karakter sinna otsa ja siis kõik maks, Toomi, piibel, mis ilmus 53. aastal, see sai kõik läbi tambitud ja väga huvitav oli ja väga huvitavad pedagoogid. Essa tarna andis karakterit. Leia ületmavlyncandis klassikalist treeningut, eesti tantsu põhjalikult lotoomi muidugi tema rõhutas väga füüsilisele kultuurile ja just põhisammud Te lähete, pani väga suurt rõhku ja Tomile peab au andma selle koha pealt, et tema oli see, kes avastas ja moodustas, töötas, mida ta oli kokku korjanud Eesti rahvatantsud mööda maad, folkloor, sed või rahvapärimustantsu. Ta täpsustas ta konkretiseerida neid põhiliikumisi, sest olid ju tekkinud juba rahvakunstiõhtud. Ja siis ta nägi, et kui juba nii massiline üritus on, siis ta peab ka kuidagi harmoneerub liikumise. Mina olen selleks tänapäeval sügavalt veendunud, et Põhi sammustik, millele Tommy on aluse pannud, on meile nagu noot muusikas mis paneb tantsu helisema ja harmuleerima, kõik need liikumised väga, eriti tantsupeol, nagu me peame liikuma punktist A punkti b teatud arv palkadega või näiteks ükskõik mis sammudega ja kui me seal laseme igaüks, nii nagu jumal siis Lähme mitte punktist A punkti B, vaid kusagil mujal juba väljaku peal, nii et see on väga oluline. See 66. aastal juba oli minul au olla selles komisjonis, kui me moodustasime oskussõnastiku niisugust terminoloogia, Okijad, kogu kõik asendid, liikumised, tingmärgid, joonised põhisammud ja siis oli selleks ajaks juba kohutavalt palju autori loomingut tekkinud viiekümnendatel juba hakkasitsetoomi koolkond plejaad, kõik hakkasid tantse tegema, sest lumi oli ka see, kes viis tantsu lavale nii-öelda ja lava seab, ju me teame omad raamid, seal peab ikka kõik perfektne olema ja tore ja kena. Ja selles osas oli Toomi väga suur isiksus ja tema oskas ennast publiku järgi häälestada, ta käis ajaga kaasas. Mida publik ootab tantsust laval näiteks. Ja tema oma filharmoonia rühmal Trumpist ikka nii puhtaks isegi neid vanu filme, kui ma vahetevahel näen, siis oioi tõesti priima. Ja tol ajal oli ju palju selliseid kontserte, kus oligi vähemalt paar-kolm ka rahvatantsunumbrit ja mida päev nõukaaeg selle siiski plusspunkti panemata soosis, seda rahvakultuuri ta soos siis üldse kultuuri. Mina näiteks olen lausa õnnelik, et ma olen oma töö saanud sellel ajal teha sest raha ei olnud probleeme ja rahvariided, kõik, mis saime rahvaste riided, mida mina tellisin. Praegu on see üsna keeruline, praegu on väga keeruline, praegu teeme ise rahvariideid, kuidas need välja tulevat, sest et teha lasta ikka noh, tore, et on olemas skulptuur kapitalil, kes pisku toetab siiski agaaga rahvaliidus väga kallid. Täna on meil külas rahvatantsujuht rahvatantsuõpetaja ja rahvatantsude seadja ilma Adamson, mille rahva tantsis, jõudis, ma ei saa öelda, et laulupeole, aga ikkagi laulupeo ühe osana. Oli ka laulupidu, see oli juba 47. aastal, tantsupeod algasid ju 34. aastal, laulupidu on loomulikult meie vanem vend, sellest rahast arvestame ka tantsupidusid 34.-st aastast. Mina olen tantsupidudega siis ühevanune. Sündisin sel ajal, kui tantsupeol see oli Eesti esimesed mängud ja seal oli rahvatants juba sees ja see toimus Kadriorus tornil. Ja kuigi võib-olla veel ei olnud niisuguseid suuri massiivseid jooniseid ja nii edasi, aga siis ta kas kasvama järjest 39. oli teine ja noh, siis vahepeal oli sõjaperiood natukene taandus, Toomi tegi väga palju kaastööd Errnstiitlaga stiid Lavly esimestel mängudel ja toomi alati rääkis ka temast väga positiivselt, sest ja kui ma olen praegu iitlat uurinud, jas tudeerinud, siis ma vaatan, et nad teineteist väga palju täiendasid oma treenikuga ja nii edasi. Siin on võimlemisõpetaja nimi, algas K võimlemisfüüsiline mitte. Ei usu, on vaja. Ja see ongi see, mis kehakeele nagu esile toob, võimlemise harjutused, kõik saab valitsed kogu oma füüsilist kultuuri, kõik koordinatsiooni ja sügavuti. Te kohe et 1000 925. aastal juba nädalaleht kirjutas, et tants on kehakultuuri ilusaim õis. Nii et sellel on oma tõetera taga. Jaa, lavale minnes peegeldub eritis kehakultuur ja kui sa oskad sistants sealt välja pigistada kõik, kes seda minu jaoks ei ole see tants ainult emotsioonide väljendus. Seda võib nii ja naa ka füüsiliselt harimata, et inimene võib oma emotsioone väljendada ja ta väljendab seda omal moel. Aga inimene, kes on vabanenud nendest tantsureeglite ahelatest ja ta on oma füüsise ka täiesti vaba, siis tema Cap kõnetama samuti publikut. Tema kõnetab part närit, ta elab kaasa, ta muutub nagu ka omamoodiloovaks, näiteks ma olen seda tähele pannud oma tantsude loomisel. Ma olen sõprusele väga tänulik, sest nemad on minule väga palju inspiratsiooni andnud. Kui ma esialgu olin väga otsinud ja ei julgenud tantse teha millalgi oma ansambli, siis saite või lõite või kuidas mina läksin peale selle, kui ma oma kooli olin lõpetanud, võeti mind kohakaasluse alusel 1958, siis tööjõureservide valitsuse kivikultuuri koldesse, see oli siis nende laulu ja tantsuansambel niisugune üldine nimetus. Ja Tohvi oli muidugi selle mõtte algataja siis, kuna tema juba teadis, et tema 62. aastal taandab ennast nii, kui kell lõi, nii tema jäi ikka pensionile ja läks isegi 60. aastal juba ära. Ja mina lõin siis oma kollektiivi 58. aastal oma noortekolletega tiimi, kellest siis kasvas välja sõprus hiljem, sest 62 tulid need rahvakollektiivi austavad nimetused, mida anti siis rahvateatritele, kooridele, orkestritele, tele ja sõprus oli esimene tantsuansambel, kellele siis omistati rahvakollektiivi nimetus. Ja need kuuekümnendad olid üldse niisugune ajastu, kus ansambleid hakkas kerkima šampinjoni seenil ja ansamblitele oli väga suur koht tantsupidudel, nendel oli väga suur ülesanne ja tõika massi juurde, sest see oli eeskujuks oli niisugune Kaardivägi, kelle järgi nagu hakati joonduma, mis oli väga positiivne tegelikult ja siis hakkasid seda massiivsemaks, muutusid ka tantsupeod. Ja 55. aastal, siis kui valmis Kalevi staadion olid ju rahvakunstiõhtud, nagu ma ütlesin ja 50 oli rahvakunstiõhtu, seda ma mäletan ise, sest ma siis laulsin neidude kooris laululaval 47, ma laulsin lastekooris, aga 50 oli üldse niisugune eriline laulupidu. Ja see oli ka see aasta, kus toomi tagandati üldjuhi kohalt. Ta ise jutustas seda, et noh, tulevad mulle järgi ja Siberi-sõit on ees. Paraku ei saadud hakkama ilma temata, ta kehtestati tagasi ja siis ta pani omad nõuded, väga palju soovijaid oli ja need ei mahtunud ju lauluväljakule. Et kui tema võib neid koju tagasi saata osa, et siis tema võtab vastu selle uuesti nüüd juba konkurssi. Ta oli juba nii palju, aga see inimene, kes siis teda asendama pandi, kahjuks ei tulnud toime oma üldjuhtimisega, sest see on niivõrd vastutusrikas ja spetsiifiline töö, oli teda vaja, ilma temata ei saadud kama nendest rahvakunstiõhtud, need olid ju koos laulupeoga, need juba hakkasid seal siis koos laulupeoga idanema ja 55. aastal oli siis juba tantsupidu Kalevi staadionil esimene. Ja siis ta kasvas, kasvas 60 63. Kes idee, kuna tema oli Gustav Ernesaksa ka nad olid väga suured kujutika suur, kui jutt meil, kes selle Eesti rahvakultuuri eest tol korral kahtlematsioonidest laulupeo peakomisjonis õlg õla kõrval seisid. Ja tekkis toomile idee, et oi, et nüüd on nii massiliseks muutunud, et vabariigil on raske kanda seda suurt üritust ühel ajal, et teha rahvatantsupeod eraldi laulupeost, esimene pidur, siis toimus 63. aastal, mina olin siis mul oli au olla juba toomi assistent isegi, ja see oli väga suur pidu. Ma mäletan hästi, lätlased, leedulased osalesid ja tantsiti rahvaste tantse ja rahvaste tantsud arendasid väga palju tantsuõpetajaid. Mina praegu tantsujuhtide koolis, mis on rahvakultuuri arenduskeskuse juures, olen õpetanud karakterit ja see noortele väga meeldib nagu koorimuusikat, nagu orkestrimuusikat, kõiki me kasutame. Ja isegi tamm. Ta on öelnud juba omal ajal, et kui me ei suuda ja raudtee et kui me ei suuda naabri aeda vaadata ja eeskuju võtta, siis me ei oska oma hinnata. Ja mina näiteks võin seda praegu väga öelda oma praktikas oma nüüd juba üle 60 aasta juhtimisel praktikas tõesti, et rahvaste tantsud on väga väärt ja ma mõistan siinjuures hinnata oma eesti tantsu, kuivõrd oluline on polka sammus või sääreheite polkas teha hüpak takti esimesel osal, nagu oskussõnastik ütleb, mitte viimasel. Nii et siin on niisugused paralleelid, seal on suur kogemus, kogus on suurem väärtus, kui sa näed ja rahvast ja jah, see annab väga palju juurde. Ja miks ma olen seda hindama hakanud Eesti tantsu väga, just ka lava poolt, ma hindan kõike. Sest rahvapärimusest, nagu ütles droomikis, seal on meie juured sealt Me ammutame seda, mida edasi arendada. Ja nii nagu toomi tegi seal põhisel mustikud oma noodist kui meile, mida siis oskussõnastik, mis ilmus 66. aastal, Kristjan Torop õppis siis eesti keele filoloogiat Tartu Ülikoolis, temale tehti ettepanek, et tema keeleliselt korrigeerinud ja meid oli siis kümneliikmeline niisugune tantsujuhtide koosseis, kes siis need sammud kõik kokku kogus ja korjas ja ja, ja toomi vaatas üle ja nii et toomit suurkujuks. Meie rahvatantsuarengus mulle küll pahaks pandud, aga noh, paraku ta nii on. Ja mis mulle vahetevahel on teinud niisugust tuska ja kurba meelt. Rahvatants on millegipärast niisugune ala, mida kõik oskavad ja kõik teavad ju kõik väga kritiseerivad. Vahepeal oli terve suur diskussioon, et ma tahaks, tantsime seda vana oige, vasemad, mida me kõik oskame. Aga et see, mida teie iseloom, et kas see on nüüd rahvatants või mis asi see on, see oli ühel enne folkloorifestivali, kuulsin raadiost, ma isegi kirjutasin üles mind nii häirisse. Mäleta seda küsimust täpselt, aga vastus oli, et folklooris on meil ainult haritud inimesed ja et me ei soosi lavatantsu. Me ei soosi autori loomingut, täpselt. Niisugune lause oli välja öeldud ja seda räägib inimene, kes ei ole ühtegi tantsijat koolitanud, isegi tantsukollektiivi loonud. Sest mina võin rääkida oma kogemustest, mis inimene võib anda. Inimestele võib väga helisema panna inimvaim ja inimtüüp ja inimkeha. See kooslus on sedavõrd huvid, et kui nad teineteise järele tulevad, siis võib temast välja imeda või mida. Minu jaoks on tants nagu kehakeel läbi muusika, helide, Lausat, inimene hakkab nagu endast andma, kõik, ta muutub näitajaks, ta muutub vabaks igas mõttes. S ja liikumised lähevad väga avaraks. Ja kas on siis õige teha täiteid? Ma leian sellisele liikumisele, sest 21. sajandi eestlane ei ole enam 19. 20.-te alguse eestlane, kui ta parematel teatud meil rahvatantsust mitte midagi. Tänu selle algu laulupeod tekkisid tänu Anna Raudkats selle, kui talu Soomes Helsingis lõpetas skulptuuri instituudi ja tuli sai sealt idee, hakkas korjama neid tantse selle järgi Toomi ja Tommy ei pannud neid üksnes muuseumiriiulile seisma, vaid ta hakkas meid arendama edasi ja see on väga suur panus meil eesti rahvatantsus. Ja kui tulles tagasi selle jutu juurde, et kui ma olen nüüd ise maailmas käinud ringi oma kollektiiviga, eriti sõprusega ma olen hakanud eriti hindamas, igal rahval on oma kultuur, oma värv ja see on identiteedi märk. Mis siis veel rahvatantsu. Need liikumised on nii erinevad, igal rahval on oma ja minul on seda väga huvitav olnud, eriti ma olen pidanud tegema endaga tööd, sest ma 26 aastat 1977 kuni 2003 igal aastal ma käisin, oli kutsutud mind soome õpetad karakterit, just rahvaste tantse ja just balletikoolidele. Esialgu, kui mul see ettepanek tehti, maksin tükk aega mõtlema oioi digikoolidele hetk, kuidas ja mismoodi, aga kuna ma olin iseendaga ka väga palju tööd teinud seoses sellega, et ma olin stažeerimas Moskvas, tol ajal kuivas sõprus, tegutses saadet sinna suurtele üleliidulistel kvalifikatsiooni tõstmise kursustele millega sai tõsta siis kvalifikatsiooni ja õppida just 100 karakter osas stanged ja kõiki see oli aastal 64 ja 68 ja ma hakkasin seda kohe sõpruse peal katsetama. Kui ma oleks selle jätnud selle õpingu kõik lauasahtlisse ja pühendanud ainult Eestile, siis ma poleks see, kes ma täna olen, aga see kogemus üldse rahvaste tantsu õpetada, see on väga huvitav ja tantsijatele väga huvitav, miks mul sõprusesse oli väga suur tung omal ajal. Sellepärast et ta oli eriline meil vabariigis, kes ikka rahvaste tantsudega väga palju tegeles. See temperamentne tants oli ukraina hopatšokia, mängis Jaan Sommeri ansambel. Jätkame juttu ilma Adamsoni ka. Kas üldse praegu päris ehedalt eesti rahvatantsuga tantsida? Ta ütleb alati on ju juures, et eesti rahvatants seadnud Teie nimi või kelle Ullo Toomi nimi või kellelegi nimi seadeks nimetatakse siis seda, kui ta on eesti pärimustants tähendab nimetada vaat nüüd folkloor sekstantsuks Audentseks ma ei suuda nimetada, sest ma arvan, et keegi ei pea seda minule see päris. Ta on. Ma ei tea eestlast, kes oleks lahingut ühte Eesti tantsu, nii et selles mõttes on eriarvamusi, arvamused lähevad lahku. Aga see arendamine tantsus just no mina olen ka saanud väga palju kriitikat ja mille pärast siin no et maa pöida, sirutan etma kõrge, see pole nagu päris. Ma tean, pole Eesti rahvatants, aga kas 21. 20. sajandi eestlane oli juba hoopis teisest puust, ka publikunõuded suurenesid? Mina nägin ka seda, kuidas publikunõuded suurenesid. Sest ega ma võin ikka öelda, et meie kontserdid olid nagu linnahall 81, ehita teine, peale seda olid meie kontserdid kõik linnahallis paraku täissaalidele. Nii et selles mõttes. Ma ei saa öelda, aga minu juured on loomulikult rahvapärimuses. Ja ega meie rahvapärimus noh, väga populaarne labajalg ja praegu ka ma isegi praegu natukene kahtlen. Nüüd me oleme natuke juba läinud sellisesse äärmusesse, et kui me nüüd jätkame, meil stiilid hakkavad segunema modern, sõutants kõik muuga. Me kaotame oma identiteedi. Me peaksime jääma oma eesti tantsu juurde ja kui me võtame nüüd ma ei taha olla kriitiline kaugeltki tantsupidu. Ka see tantsupidu oli omanäoline. Tantsupeod on kõik oma tegijate nägu, lavastajate nägu. See on väga huvitav, aga domineeris labajalg, domineeris jooksusamm ja niisugust asja nagu polkat üldsegi polnud, ainult üks liik, mis mulle väga meeldis. See oli noorteliik Helena-Mariana Reimanni tantsus, kus ma nägin, tõesti kisti tantsu hüppas, kahtles, kas hüpata kõrgele kõrge paks samme teha ja nii edasi terminoloogias. Natukene peaksime siin hakkama olema kriitilisemalt selles osas, et me ei kalduks jälle. Mina sain jah, pöiasirutus, balletlik, stiilia kusse, balledki välja võrsunud. Tantsud on ka ikka sellest ajast pärit ja mida loetakse väga rasketeks. Aga need on sündinud selliste tantsijate peal, kes on ka inspireerinud, andnud minule jõudu teha, lavastada arvestades eesti tantsuterminoloogiat ja kui ma suudan, kui tantsida suudab natukene maast kõrgemale hüpata, ma ei saa seda pahaks panna. Aga teised rahvad, olles maailmas sõitnud. Ma pole näinudki niisuguseid liikumiskui ma Moskvasse stažeerima. Ma olin ainukene Eesti vabariigis, siis igal vabariik pidi seal tema ka oma ja mina siis ka hakkasin meil näitama oma tantsu, kailed, võrokeste tantsu, mõtlesin ise tantsisite kohete, siis tead ja, ja õpetasid ja seal on muidugi polkasamm sees. Ohohoo ei tule ka teised rahvad. Eriti need Kaukaasia Kesk-Aasia iga päev gruusia õpetad tuli tundi, meil tunnid toimusid Moskva koreograafiliselt koolis ja tegi oma gruusia samme seal, hüppa süles, põlvedel talle, et see on ainult tants. Ja minule ütles teie eestlased, võite ainult laulda, teie laulge, Pole midagi puudutav rahvast on, no niisuguseid toredaid fakte on minu elus olnud, et üleelamisi, igasuguseid ekstreemseid hetki kohe väga palju ma olen armastanud heliloojatega teha, olen teinud liidi austerika ands imperega, Lembit Veevoga, Lembit Veevo juures käisin kodus tema komponeeris klaveril, mina hüppasin, jaga omalt poolt ja siis tuli, teie ütlesite, te tahate näha, tahan tantsu teha, sellist teemalist mannil teema kätte ja siis hakkasite tantsima mereteemaline ja Lembit hakkas kohe Caponeerima ja tubli, väga tore asi välja. Rahvatantsuhuvi ju tegelikult püsib, muidu on selline tunne, et noh, palju seda rahvatantsu on, aga kui me ikkagi näeme neid tantsupidusid just kus käes ja väga paljud, sest lihtsalt ei ole tase, võib-olla nii kui vaat see taseme asi ongi, kuidas me praegu suudame ja saame seda psüühilist ja millised õpetajad peavad seda väärikaks või väärtuseks tantsijat koolitada, sest minu eesmärk on tantsija koolitamisel füüsiline ja vaimne kooslus, mida ma kasvada tandantsias, mis arendab tema just seda suhtlemist paarilisega, näitlejameisterlikkust publikuga ja ta muutub ise kriitiliseks, ta hakkab juba ise nägema tantsuväärtust, ka eesti tantsuväärtust oskab hinnata, oskab kritiseerida juba sellel tasemel, et ta midagi läbi oma keha tunnetab. See on ju suur asi, nii nagu mina õppisin tantsu armastama läbi oma keha, siis kõige parem teooria on minu jaoks kogemus, sest et nii nagu ma ütlesin, et kritiseerivad need inimesed väga palju, kes ise ei ole, see ei ole teooriad. Toomi ütles salati ja tema enda teod ja sõnad läksid alati kokku, miks ta oli meie ees suur autoriteet, ta õpetas meile elu tar, kus ei, ta oli galantne, suur mees, väga karismaatiline nõud, Click üle mõistuse vahetevahel nõudlik. Ta jäi meile väga armsaks elu lõpuni kogu sellele Kolkonnale. Sest sõnad ja teod, kui need lähevad kokku sama tegudega, kinnitad oma sõnu, vat siis ma usun. Ma usun seda. Aga kui inimene räägib, räägib lõpmatuseni tantsust kritiseerib, aga pole ise midagi näidanud, siis ma ei saa uskuda seda, sest kui ma poleks töötanud, siis ma võib-olla usuks. Teie annate oma õpilastele sedasama edasi, kõike, täpselt sedasama, eks mul on tekkinud oma kogemus, oma arusaamad, oma lähenemine muidugi, sest et aeg on läinud edasi, kus mina olen võtnud oma treeningsüsteemi klassikalise treeningu, noh, ma ei ole iseõppinud balletti ja külma, seda, mis on rahvatantsijal vaja, seda ma suudan edasi anda, seda ma tean. Mis kõik need klassikalised maneerid, mis on vaja just meie, ei tõsta rahvatantsijat varvastele iialgi. Ja seda me ei tee, aga mis arendab sedasama pöiasirutus ja pöid, võidu ka liikuda, vahel on vaja teda täitsa püsti tõsta, samal ajal on vaja väga välja sirutada, nii et see rahvatants on väga mitmekülgne igas mõttes just oma, kus ja ma väga hindan seda. Ja ma ütleksin, mis puudutab juuri, siis juurte tugevust me näeme ju ladvast, see on ka niisugune, ma arvan, et väga suur tõde, puu kasvab seda kõrgemale, mida tugevamad on juured ja publik läheb väga kaasa nii rahvaste tantsudega ja mul on sellest väga kahju. Ma võib-olla minu silmad kunagi näevad veel seda, et tuleb ka tantsupeole hääletanud Tigollektiivitasin 2009 pidu, fläti, ansamblid, esinesid, meie tribüünid mürisesid. See oli väga tasemel, lätlased tantsivad tõesti pale nende pidudel käinud super. Ja miks nendel on olnud ju oma kutseline ansambel, kust võrsusid välja pedagoogid ja läksid erru ja lõid oma ansamblid ja läbi oma kehatunnetuse, nad hakkasid õpetama, tase on väga tugev. Me oleme ainus vabariik, kus seda ei ole olnud oma kutselist, ansamblit. Olen olnud väga niisuguste hetkede ees, et on tulnud teha, tol ajal nimetati rahvaste sõpruseks taiasse, silt on tänapäevani, sai siis nagu niisugune ütleme, sellise halva maiku tähendusega või mis me oleme. Noh, paraku, aga praegu toimuvad ka festivalid on täpselt samasugune pluss nii nagu minut on küsitud, et kümneid kordi, miks ma ei ole sõpruse nime ära muutnud, tekib küsi, mis selles halba on, jah, just nimelt, miks, miks ma peaksin seda tegema, minu jaoks on see just ihkusse õilis. Nii et see on jälle niisugune äärmus. Vot oligi 87. aastal, kui batšov oli, siis see on üks väga huvitav seik oli, see oli mulle tõesti selline, et Gorbatšov olid olemas ja minu tunnid olid esmaspäev. Teisipäev ja neljapäev, neljapäeva õhtul lasin ansambli lahti kõik koju. Head nädalavahetust, kõik, nii. Reede hommikul heliseb kodus telefon. Ma pean minema keskkomiteesse kutsutud kultuuriosakonda. Seal oli väga tore inimene tookord Tikkoldiks rahuldama põrmule. Me olime temaga juba tuttavat ja ta oli meil välisreisidel olnud grupijuhiks. Ilma sa pead tegema rahvaste sõpruse süüdis kaheksa minutit pika esmaspäevaks. Lab ei olnud ju siis telefone, mobiile mitte midagi, mingit kontakti, telegrammid sai leht saata, mõtlesin, mida me nüüd teeme. Tulin pikale tänavale, oli hommikul, tulin pikale tänavale, milline oli juba seal assistent, temale nüüd ei aita, mis me nüüd teeme? Me peame terve ansambli kokku ajama kaheksa minutine süüt ja filharmoonia laval solid kitsas, nüüd ta on laiendatud kitsas ja need trepid, ma olin sellise olukorra ees ja ütles Sindi kaldeid, selle sellega ma toime ei tule. Et see on võimatu, kui see oleks nädal aega aega, aga kaks päeva ja ma ei tea, kas ma saan inimesed kokku. Töötasin ju Mustpeade majas. Kas mul on saalid olemas, sellel ajal laupäev vahe, ahmisin õhku, Sa tuled sellega toime ja saatis mind uksest välja. Sa tuled sellega toime, me näeme esmaspäeval. Õnneks ansambel oli, tantsijad olid nii tublid ja ma sain kokku laupäevase pühapäevase päeva tegin tööd, aga õnneks, et mul oli seal neid rahvatants, õnneks, et ma olin teiste rahvaste tantse õpetanud, siis ma tegin sealt niisuguguse positsioonid tõesti tõesti kaheksa minutit pika, mille peale pärast ajalehes Raissa Gorbatšova kirjutas niisukese positiivse kriitika, et väga huvi tabelis, kas seal oli ka Eesti tantse ja kõik ikka eesti tants Eestiga algas ja Eestiga lõppes ja ja vahepeal olid, noh, mul oli tantsijaid palju, aga noh, seda kokku panna ja sellel kitsal laval oli ikka. Seda ma ei unusta kunagi, niisuguseid hetki on olnud väga palju. Et on oma memuaaride raamatusse midagi panna ihuvad. Kas te olete Maarja ka kirja pannud? Mul on väga palju kirja pandud mõtteid. Aga ma ei ole, see ei ole aega olnud, ei ole aega olnud. Aga mõtted ja faktid, mis on olnud üks niisugune veel, mis väga tore oli, see oli 82. aastal, kui indiira kandi tuli Eestisse. Mina elasin mustamäel kell pool kolm, öösel helises mul telefon, kadunud Mati marka jälle oli, tema oli siis Tallinna linna kultuurivalitsejatel helistab mulle ilma hommikul kell 10 peab olema 12 neidu rahvariides raekojas. Ma ütlesin, see on võimatu. Sest mul ei ole päevikut kodus. Ma ei, saake track. Ma tulen järgi, tuli mulle järgi, viis mind sinna pikale tänavale ja mina hakkasin helistama. Liis ummikus hommikul kodudesse, jah, tema istus kõrval. Mul oli nii piinlik, vabandasin ja taga ajan inimesed hommikul üles. Õnneks oli siis tantsijaid, kellel olid rahvariided kodus. See 12 leid oli, saite ikkagi kätte neil kaks. No niisuguseid momente on väga palju minu elus olnud, mis on tulnud teha lihtsalt nii, et käsk hakkab tulema ülevalt alla vappub sihtkohta ja ole kena ja tee. Nüüd kõlab pirukaid, polka mängib tantsupeo orkester. Me oleme rääkinud hästi palju eesti rahvatantsust, aga millise maarahvamuusika ja rahvatants on teile veel lähedane? Teie hingele ja teiega rakterile. Väga huvitav on Ungari, väga huvitav, tab, on Moldova selline temperament, temperamentsem asi ja huvitav on ka Kesk-Aasia, mul on tulnud ka seal kutselise ansambli juures kunagi käia nädal aega õpetamas, kui nemad tulid eesti dekaadilassiia lõpetamas Eesti tantsu. Noh, see on meile natukene kaugem kätte tegevus ja nendel rohkem jalad vähem tegutsevad, käed rohkem tegutsevad ja väga niisugused spetsiifilised gruusia tants on, olen õpetanud usbeki tantsu, tadžiki tantsu olen õpetanud. Aga vähem muidugi, kuna see on meile natukene kaugem slaavi tantsudest, Ukraina, Rumeeniat, kõik nad on omamoodi, nad on omamoodi niisugused Moldaavia ja Ungari on eriti huvitav. Tarantella jälle väga huvitav. Hispaaniat on ikkagi väga palju, väga palju, väga palju, jah, hästi, palju. Ja Soomes ma olen nüüd läbi töötanud selle 26 aasta jooksul, seal ma pidin ainult rahvaste tantse õpetama. Ja veel, miks on mulle endale minu kogemustele väga palju lisanud, seal olid balletipõhjaga inimesed, pead, tantsupedagoogid ja ka tantsijad ja nendele tule eriti siis ma käisin 15 aastat rohkem isegi 18 seal toimus peale suuri kursusi suures teatris, seal kontserdil, mis siis iga õpetaja seal ma sain tuttavaks maailma õpetajatega, tõesti väga suurte kuulsustega, kes Ta steppi, kes õpetas flamencodges siis moderni Su ja iga õpetaja näitas siis oma ja kui minul oli neli rühma, ühel aastal olin viis üheksakümneminutilist tundi päevas, no sai ikka võttis väga läbi ja ma töötasin läbi kogu Peterburi instituut on, mille lõpetas Mait Agu terve selle programmi. See on mulle suur kogemus olnud, mis mulle andis, pistsin ära venekeelse terminoloogia, ma olen hästi palju ostnud, kui ma Soomes käisin, ma käisin läbi Moskva ja siis Moskvast Pähe rongi vahepeal ma käisin, ostsin kirjandust kokku, muusik ka teha ja mida ma tänapäeval ka noortele õpetajatele, kes õpivad, kellele ma olen tunde andnud, tantsuõpetaja peab õppima haua ääreni, kui ta töötab, niikaua kui ta töötab, sest ta peab minema tantsijatel eest ära. Et mitte tantsija oma tasemega koolitada tantsija välja, ei hakka sul üle pea kasvamas, tantsija hakkab väga varakult oma pead vastu lage ära löömata, tunneb, et juba on, midagi juba oskab. Ma juba oskan midagi, aga sina pead olema see, kes suudab kehtestada. Selle tõttu ma nendele reisijatele sellele kogemusele Soomes olen väga tänulik, mis ma seal olen pidanud tegema. Teil oli sel suvel tore juubel. Räägi vanusest, aga nii aktiivne inimene, nagu te olete, kas te olete puhkamisele ka mõelnud? Ma ei räägi pensionile minekust. Teil tulevad kontserdid, töö käib kogu aeg edasi. Noh, see aasta on olnud tõesti mul üks raskemaid aastaid ausalt, see raamatu väljatoomine, mis mulle anti, sügisel tehti ettepanek, eelmine sügise pidi valmis olema käsikiri, 20. veebruar ja mul oli see valmis. Aga tantsukirjelduste koostamine on ääretult raske, siin on ka, peab omama mingit annust andekust, sest kirja panna tants taktiosade kaupa, mis teeb käsi, mis teeb pea, see nõuab paiku, kust rahu. Aga see, see sai tehtud ja emotsioonid on olnud tõesti seinast seina, sest tantsupidu tuli kohe otsa. Kohe. Ja sõprus organiseeris mulle niisuguse üllatuse, ma olen nendele nyyd tänulikke, ma teen nendele nii suure kummarduse, kuidas need noored ja minu järeltulijat, kuidas nad seda kõik olid teinud. Raekoja üritus, kõik see oli, see oli niisugune, ma ei tea, nii palju on, üllatus on olnud. Ja nüüd ma kavatsen küll peale seda, kui ellu jään, puhata. Kindlasti. Ma lähen detsembris küll kuhugi, hea meelega sõidaks kohe ära. Et oleks eemal sellest kõigist. Aga kas ma ikka aitan ja jõudumööda ühe kollektiivi, ma andsin sellel aastal ära ja minu poeg ütles mulle. Võta ema powerit. Aga ära päris maha pane, seda ei või teha, siis ma mäletan, kuidas minu õpetaja ütles mulle veel enne surma ära sina seda viga tee. Kohe lõpetad, et tema oli haige olnud, viis aastat seal Ullo Toomi, ära seda viga tee. Pikkamööda katsu taganeda, aga kui ma sõpruse maha panin, see oligi see ülemineku periood, Mustpeade maja veis, palee läks mittetulundusühinguks, kõik koondati. Venda, Tammann oli eelviimane, keda koondada. Mina olin kõige viimane ja mul oli see aeg juba ka ja ma tundsin, et ma niimoodi seda tööd enam ei saa teha. Kui ma olin teinud kolm kord nädalas proovid, saalid käes, inimestel muutus, kõik hakkasid tööd otsima, kõik elu muutus täiesti. Siis ma tulin küll, andsin üle, see üleandmine toimus Mustpeade valges saalis ja seal ma olin töötanud siis üle 40 aasta tulin koju ja oli küll niisugune kurb tunne ja tühi. Aga samal ajal jah, ma andsin tantsujuhtide koolis tunde ja sealt üks lõpetanu siis aastal 2002 pöördus minu poole, et kas me ei tuleks Keilasse õpetama neid. Ja siis tulid muud pakkumised, tulid Vasalemmas, siis tulid Padise ja see andis mulle niisugust jõudu, et ma olin jälle tantsu sees. Et mul niisugust pausi ei ole olnud, et ma oleks pensionil saanud, on, kui ma 89 jäin pensionile, mulle langes siis personaalpension tol ajal, jah, nüüd ma teen lisa nende rühmadega ja kolm rühma on meil praegu naisrühmad, need tahavad minna naiste tantsupeole ja paluvad, et ma neid ei jätaks. Ma olen lubanud nüüd jätkata nii kaua, kuni suudan. Nii on mu elu läinud, aitäh, ilma Adamson ja palju jõudu ja tervist teile, aitäh. Ja suur tänu muidugi kõigile nendele tantsijatele, ma olen tänu võlgu kõigepealt kõik oma saavutuste poolest, sest üksinda siin maailmas midagi ära ei tee, kui on niisugune suur kaader olemas, kellega oled saanud oma õpetusi jagada ja kes on vastu võtnud, on väga ülev tunne. Täna oli päeva teel külas selle aasta aasta kodanikuks valitud rahvatantsujuht rahvatantsupedagoog ja rahvatantsude looja ilma Adamson. Mina olen Ülle Karu ja saate viimane laul on ilmapuu lävel. Autorid Piret Rips ja Heikki vile. Esitavad Henri Aavika reedeedee mets Luisa Lõhmus koor ja ansambel.