Seekordsest jutuajamisest teatriveteran Therese raide ka võivad rõõmu tunda kõik operiti sõbrad iseäranis need, kellel on mälestusi sõjaeelsest Estoniast ja tookordsetest lemmikutest operetis. Kes on lapsepõlves raadiost Benno Hansenit laulmas kuulnud või nooruses Ants Eskola heliplaatide järgi tantsinud. See saade äratab mälestusi ja loodetavasti ainult kauneid. Alustame aga sajandi alguse Estonia opereti kroonimata kuningaks peitud Alfred Salliku lauluga. Selliku isiksuse võlu ja kaunis lüüriline tenor tõid kuulajani parima, mis klassikalises Jevgenia operetis Leida on meloodilise muusika. Ja seejärel juba Therese raide mälestused Alfred sallikust. See on nüüd üks nendest, keda ma ainult näinud olen. Ja kuulnud muidugi oma emaga kaudu, sest Alfresselli kooli naiste lemmik üldse publiku lemmik, no teda võiks võrrelda, võib-olla nagu omal ajal, Georg Ots, no kui me nüüd võib-olla kuuleksime sallikud ja siis leiaksime doi. Et muidugi, ega ta kindlasti ei saa otsaga võrrelda, aga Ta oli ilus mees, Stahli elegantne. Suure sarmiga, ega ta muidu ei oleks meeldinud. Hea näitleja, ta oli isegi nagu pinna nimetab oma mälestustest ka näitejuht olnud. Aga minu mälestustes seisab ainult kahel korral meeles. No üks on, ütleme nii, natukene kurvem pool. Ja teine on siis niisugune ilusam poolne rääkimistele kurvema pooline ära. See oli niimoodi, et meie elasime lähedal Estonia teatrile. Siis oli ta päike, palestiina tänav ja sellepärast oli ta Vambola tänav, see põles absoluutselt maha ja sealt ja ikka tulime emaga koos, ma mõtlen ikka, see on juba enne 1930.-te ema käekõrval ja siis oli väike Tartu maantee. Ja see üle selle, Tartu maantee oli siis juba näha Estonia teatrist. Aga Estonia Teatrumist teha, näitlejatel on tänapäevani jäänud see väikene pahe juurde, et mind ikka natuke selle kangema kraami poole, aga siis oli ta eriti nagu niisugune või lõõgastumise nähtavasti midagi oli ja seal nurga peal oli üks niisugune kõrts, seal pidi hästi süüa saama, niedezdoonlased käisid siis seal söömas ja muidugi seda kangemat kraamiga tegemas. Ja siis ma ikka nägin neid väga tihti ja, ja ikka ma nägin ühte pikemat meest oli juba noh, ta ta ei olnud ju enam kõige noorem ja küsisin jumal, et ema, kes on, et tal nii lilla nina noh, ja siis ema ütles, et sonalfredzelg ja nii, et ta kahjuks ta läks ikka sellele. Aga teine moment, kus ma mäletan, et ma nägin teda Estonia laval, aga siis oli juba Milvi raid olemas, see võis olla kuskil kolmekümnendad, võib-olla isegi natukene pärast kolmekümnendat ja see oli operett. Victoria tahu Saar ja seal on üks imeilus duett ja mida ma nägin siis Alfred sällikuga, aga seelik oli siis nagu vanem härra, kas oli mingisugune üksik fragment, mis seal näidati, kui oli ta mängis ka tuluõhtuid ja nendest tuluõhtutest ma tahaks ka rääkida neid vaid ka väga huvitaval. Ja soriseb. Ma taha paar tuum, madaam teid armastan, vot, ja siis oli Afretselikijaid keset seda lava. Ja, ja see on mul jäänud juba täitsa silmates, sest seen Alfred seelik oli lüüriline tenor, kas te kirjeldaksite tema häält ja mängustiili? Teate seda häält ma seda, mis ta alguses mängis, seda ma ei mäleta enam, mis kindlasti parem olla, aga siis ta oli juba nagu ta jättis mulle ka vanema härra mulje, kui ta seda laulises Milvi laid pidi olema. Noh, niisugune on 26, seitsme aastane, miljon sündinud 1905 ja kui siis 30.-te terrorist oli 25, aga häält kirjeldada on võimalik jah, lüüriline ja ilusa hääletämbriga. Ja just tema sisemine šarm ja see käiks elegants ja ma mäletan, kuidas ta siis suudles sele Milvi Laidi kätsel, kui ta laulis ja nats. See oli ainukene kord, kui ma ainult tean seda, et need esimesed Alt operetid, et need, need olid kõik, kus sul oli, Vircous veel mängis ja ja Milvi Laidi veel põld olla. Et siis oli Alfred salliksel esimene armastaja Edasi räägib Therese raide sajandi alguse kuulsast britist ja primadonna ste Estonias. Lulli Virk Housist. Kõigepealt, ma nägin teda, teda ma mäletan isegi laval ja need olid niisugused operititeedi, olid jah, ikkagi opereti tagu, valge hobu, võõrastemaja ahtumennibel, Augustin oli niisugune laul oli seal sees ja siis oli lõbus talupoeg. Ja selles lõbusas talupojas mängis siis pinna, mängis seda vana talupoega. Aga, aga alguses ta mängis seal seda noor noorevides veid, eriti valge Burastamas. Ma mäletan. Nulli Vircousa niukene Subretlik primadonna, eriti väga supletigi, isegi natukene mullis, niisugune ümmargune ja, ja niisuguse toreda, väikse häälega armsa häälega ja ja muidugi seda nalja sai jala alati, nii, nii palju selle pärast. Pinna oli ju üldse suur naljamees. Ja huvitav oli see, et ma leidsin hiljuti raadiosaatekava 1931 ja sealt ma leidsin ka need korrad, kus mina esinesin laps lastesaadetes Felix Muriga ja see oli siis iga teisipäeval, jäi ka laupäeval või lastesaadet poole seitsmest seitsmeni. Ja siis on siin veel ühel pühapäevasel päeval, see on 22. veebruaril kell 20 kontserti, juhatab narkad Krull ja kavas orkestri ettekandes möödunud nädala kaunimad palu ja vahetada peale soololaule lollidelt kausis. Ettekandes ja flöödisoolo oli siis Arnold sepalt ja seda nulli Virkhausi on päris mitu korda näha olnud ja kuulda olnud, et ta esines. Kui mina olin laps, siis juba täiskasvanud lauljannana, no ütleme, 31, ma olin siis kümneaastane ja kui ma siis olin 24 25, siis olin ma juba Estonia laval ja tegin operetis woman trigannike. Nii ka Silvas ja ka kolme musketäri ja kõikides mängis lulli pilkas kaasa. Esimeses silmas oli ta kohe krahvinna võimlust hinnamisele, Anhildet mängis ja teises moman trigaanikeses oli ta minu ema ja kolmandas oli siis siis ta mängis lihtsalt vürtsi naist ja hiljem ta oli isegi flööriks Estonias. Ma juba läksin siis ära ja siis ma kaotasin igasuguse, mida võiks öelda tema mängustiili iseloomustamiseks. No kui ma tulin teatrisse, siis ma tuli nagu roheline konn sinna garderoobi ja, ja see oli ka omaette niisugune huvitav moment, et vanad näitlejad, kuid siis tuli üks noor ja niisugune süütu tüdruk istub seal ja, ja poissi oih siis hakkad ise nagu välja õpetama, siis teatud mängijad lauset käisid ja niisugune üleolek ja niukene aasimine natukene, aga ta oli väga sõbralik ja isegi minu emaga nad kohtusid pärast ja ja nad said nagu väga headeks tuttavateks ja natukene ümarg juba niukene vanem daam, Ta oli just ta pidi juba magan midagi mingi 60 minu meelest kus ta oli õppinud, kus ta oli, nad ei olnud keegi kuskilt õppinud. Nad, vaat see ongi see huvitav asi, et need tolleaegsed näitlejad ja nagu pinna ja sällige, võib-olla nad kuskil võtsid mingisugust väikselt tundjaga. Minu minu teada ma ei kuulnud midagi, et oleks, et lulli virkus oleks olnud kuskil midagi pinud. Nad olid looduse lapsed aga selleks, et mängida hästi välja prantsuse opereti või, või Ungari oma, selleks on vaja natukene elukogemust ja vaevanägemist, aga minu teada nulli virk house'i mänginud niuksed elegantsed eskustades selleks oli oli üks teine, üks vanem kes opereti asju laulis, aga tema, nagu öeldi lugu isegi pinna ütles tema kohta opereti Subret, koomiline, südamlik, sentimentaalne ja, ja primadonna olivat helme, Einer. See oli see, kes enne Milvi Laidi oli siis ja tema siis mängis seelik ju ka rohkem. Et niisugused Subreti paarid kujunes Subredi paariga põhiline operetipaar oli ikkagi Luli virkus ja pinna. Ma mäletan, ühte oli, see oli midagi tirooli riietes, nad olid ja pinnal oli siis sul sulega kübaraid ja need võiksid lühikesed püksid ja ja siis vastavas tirooli riietes oli, siis meil oli Virkhoiza need laulud ja tantsud ja need olid ja, ja nad mängisid, nõbu näiteks lõbus talupoeg ütleb pinna oma mälestused, et nad mängisid 100 200 korda ja üldse nii nagu ma olen kuulnud, ega meil viilitakse neid asju, mitu kuud õpitakse, aga seal seal olevat olnud paar nädalat ja juba juba tuli välja, et paar nädalat ja juba siis juba mängiti eriti eriti seal juba vanad vanas Estonias olid Tartu maanteel hakkas see asi pihta. Seal olid need laulumängud. Ja kui me läheme pinna juurde, siis, Nagu pinna halgas siis seal Tartu maanteel peale ja sealt läks, see ehitati vana puumaja sinna juurde, ehitati kivihoones oli siis sai nagu vana Estonia ja sealt hakkasid need suuremad lood, aga enne olid niuksed noh, mängumängud või kuidas nad ütlevad laulumängud. Ja, ja seda ma mäletan, et mu ema rääkis, et tema oli siis ka läinud siis kui ta noor oli sena no katsetele ja, ja, ja oli seal natukene selle murueide tütar oli olnud niisugune laulumängija ta lihtsalt mänginud ja tantsinud ja ja pinna oli teda tähele pannud. Ja seda ma olen kuulnud, et minu emal ole olevat imepäraselt ilu seal olnud ja pina kuulis minul vahel ja sattus vist ka vaimustusse ja ilmselt ta tahtis teda nagu omale solistiks saada ja pakkus talle Brier laulutunde. Aga kuna mu ema ma ei tea, mis aastast siis oli siis see piir, kus nimetati alaealiseks, kus pidi vanemate kirjalik nõusolek saama, et ta saaks seal siis õppida ja minna teatrisse ja jääda siis nagu teatrinäitlejaks. Aga aga minu vanavanemad siis olid niuksed rongid ja eriti minu emal olevat olnud üks kavaler, kes oli siis ka armukade isegi olnud ja oli seal ei kihutanud minu vanaisa ülesse ja pinnal isegi nende korterisse kuju tulnud, et seda allkirja saada ja vana isotsid, tema oma tütart ei anna mingisugust tingeltangel tegema ja lõpp sel asjal. Ja, ja kui ma mõtlen seda, et see oli siis kuskil 1900, mu ema sündis 1890 võis olla 1905 kuus seitse ja siis oodata ära, kui ta oma tütar kasvab. Ja kuskil 1944 saab sinna, kuhu tema tahtis kõigest jõust pääseda. Ja siis ma imesta seda, ta istus kõik proovid, teistes kõik etendused, Estonia elas, ta elas oma elu minu kaudu välja. Ma siis nagu ei saanud aru, aga nüüd ma saan sellest aru, mis see tähendab. Lulli Virk Haus laulab koos August Mihkli sooga toiti operetist lõbus talupoeg. Salvestis on aastast 1912. Kes olid kuulsamad lauluõpetajad 20. sajandi alguses, nodeliabati, seda selle tõi Karl Ots tõi telje padi Itaalias, siis olin malama suli Virgiga ka, aga aga kui mina konservatooriumi läksin see oli siis juba 38. aastal, noh siis oli konservatooriumis. Hellat-Lemba oli ja siis oli niitovi Arder, aga seda ma tean, et Milvi Laidi ei õppinud üldsegi mitte konservatooriumis, nad ei keegi nendest ei, ei käin konservatooriumis läbi võib-olla ainult Erraneelus. Aga neid Milvi raid õppis telje Patti juures. Et siis eralauluõpetaja oli ja, ja, ja siis ta sai minu teada, ta sai isegi Konstantin pätsu kaudu ühe suurema summani, ta käis Itaalias õppida ja õppimas ja aga Milvi laid hakkas siiski konservatooriumis, õppis klaverit. Aga tal olid niuksed, imepeened, sõrmed, et ta näitas, et näete, et ta ei osanud seal Pets klaverit ka. Aga, aga sellest ei tulnud midagi välja, sest et noh, võib-olla ta ei viitsinud harjutada. See klaver või, või laulis, on kaks ise asja. Laulika ilus hääl on, siis sa võid hakata laulma ja natukene, kui ta veel õieti sai nagu edasi antud siis koolitatud Lexte, sest isegi oma esimesed sammud tegin mina millilaid juures. Siis ta oli juba Itaalias käinud ja siis ta nagu näitas Nosele algmissugune, peab olema ikka seda naeratust ja on suunurkade kõrgel hoidmist koloratuur, et sa mitte ei laula seal suse alla rippuva põskedega ja vot see oli tema niisugune meetod. Aga tema rivaaliks oli juba tema rivaaliks oli Els Vaarman. Jäis Pharmon oli muidugi tugevam laulja. Ja siis oligi ma nüüd hüppan natukene natuke edasi siis tagasi, sellepärast et ma mäletan isegi niisuguseid asju, et Essfarmadigi ooperid ja üks tema hiilgeroll oli Karmen ja Milvi laid, tema tahtmine oli ka ooperisse saada. Ja kui meiesuguseid huvitasime koos Vasalemmas, siis tema tahtis meeleheitlikult hakata õppima tro jadad. Tema eluunistus oli Violetta roll ära õppida Estonias teha. Ja siis mina kirjutasin selle terve ooperi tema partii välja. Ja siis me tegime paar korda proovi, aga sinna ta jäi. Siis tuli juba hakkas, hakkasite, mullud ajab peale ja, ja siis see asi läks katki. Aga ma kardan, et kas ta oleks sellega toimetulek oli siiski puhas operett. Nii et, et see, see aeg, mis, mis nad seal siis need kõik järjest oli. Sest pinnapinnad, ma mäletan siiski, ta mängis kuni lõpuni kuni nõukogude aja võimuni siis ta muidugi ta emigreerus kuidagi Venemaale. Aga abikaasa jäi talle siis siia netipinna ja see oli ka näitleja ja, ja tegelikult pinnar mängis Eesti ajal rohkem ikkagi nii operettides kui ka kui ka draamaosades ja tema üks suuremaid osi, mis ta mängis, oli Joan julm. Julma osa, sistab poolionid siskiini ja siis oli niisugune huvitav asi, et müüdi la fermi paberosse. Ja sina paberosside karbi sees, noh, see oli jälle reklaam, oli iga kord üks pinnapilt ja ikka tema tema mingisugust osadest ja seal oli mitte mitte ainult pinnapildid, seal oli ka välismaa niuksed, filminäitlejad ja aga mina hakkasin siis korjama neid, aga mul on nüüd ainult kolm tükki järgi jäänud siis üksn kiinist, üks on siis muusika või midagi seal on ja üks on tema niisugune eraelupilt. Nii et seda, no Paul Pinna on kohutavalt andekas, temast öeldakse, et ta oli juba kuueteistkümneaastane, kui ta Estonia Jaas, kui mina teda siis alguses nägin lapsena laval. Aga siis, kui ma ise sattusin teatrisse, siis oli siis mul au mängida siis ka ühes operetis ja ja see oli siis kolme musketäri Scus, tema mängis siis kardinali mas areni. Siis ta mõjus mulle kuidagi niisugune papina, ma ei tea, kui ma hakkan mõtlema, et jumal ta oli natukene üle 60, võib-olla aga oma krutskid oli täika täis niisugune. Ja mis ta oli, improvisaator? Ta, kui ma läksin temaga laval, oli, meil oli mitu stseeni seal, ega mina ei iialgi teade, ta õieti räägib sõda, mis oli vaja rääkida, tema võis panna mingisuguse teise lause ja ole lahke. Sa pead nüüd sellele reageerima, mida tema nüüd ütles? Ta pani teid proovile. Ei, ei, me ei tea. Aga võib olla ka seda, võib-olla ka seda, aga muidu ta oli niisugune väga vaimukas ja sarmikas ja pane nii, et see oli, see oli ainukene osa, mis ma sain temaga mängida. Öeldakse, et Paul Pinna, kas tema oli see, kes läks Viini ja tõi sealt tema, kes üldse palju ja kus ta käis, oli Venemaal debanis väga mitu. Tema oli üldse niukses väga heast perekonnast, sellepärast et ta valdas keeli, ta valdas väga hästi saksa keelt ja ta ütleski, et juba nagu kadakasakslased teda nimetatud. Ja siis näiteks, kui teised käisid kõrtsis niimoodi sama prostalt joomas ega temal olevat olnud tentsid kaasas keegi teatrist ja kui tema istus laua äärde, siis see pidi tooma talle viina või veini või, või midagi, sest tema ise ei toonud, tema istus ja ootas. Ma loen teatriinimeste mälestustes Paul Pinna kohta seda. Paul pinnast sai aastal 1907 operetinäitejuht ja sellest ajast peale sai see žanr Paul Pinna Loomingus paralleelseks sõnadraamaga. 1908 sõitis pinna Lääne-Euroopas, kus tema sihtpunktiks oli Straussi valssi teie operettide linn, viin ja ta nägi seal kõike paremat, mida Viini lavad suutsid pakkuda ja tema naasmise järel Estoniasse algas omamoodi pinnaajastu. Jah, vaat seda huvitab, et nende nendes mälestustes seda liiniaega nagu ei mainita, võib-olla see oli nõukogude aegu, need raamatud kõik välja tuli, mis ma nüüd olen lugenud, et seal oli jälle pandud ikka, kui palju talisel kursufis ja kus ta oli Venemaal käinud ja kus ta siis oli seal ilma teinud? Välismaalt on muidugi, kes ka ja siis oli üks aeg, kus ta ei olnud üldse teatriga seotud, vaid ta esines lihtsalt estraadil või nagu meil öeldakse, ka baarides ja, ja pidudel ja tema oli enne sõda. Ja see oli ikka eesti ajal esimene isti aeg peale sõda, siis ta ei teinud ju peaaegu midagi, ta sai ju väga vähe olla. Peale sõda, ta tuli, 44 ja 49 oli surnud juba seal ta tegi ainult vene vene küsimus, mis oli Ants Eskolaga, ta tegi ja, ja mõned mõned üksikud asjad ja sisse operette. Ja see oli kogu lugu ja siis, ja siis ma mäletan, et kui mina enam, kas ma olin siis juba teatrist ära, kui me käisime, tegime ring reisu agulüüdiit, Paul Pinna, mina ja üks tantsugrupp ja me käisime. Kas oli Hiiumaa, oli see Saaremaa igal juhul seeme angerjat. Nii et seda nägu oli meie mul pilt isegi kus, kus pinna istub seal ja seal taluõue peal ja siis tassitakse meile seal head ja paremat ette. Mis teil repertuaaris igo pärit, mina tegin omandri kannikest ja Maidjad pinna rääkis lihtsalt, või tegi ta mõne kopli, sest nendel oli hüüdikuga isegi peaks olema lindistatud üks niisugune publi siukene naljalaul. Sest ega nad mõlemad ei olnud ju erilise häälega. See lüüdiku öeldi kraaksus rohkem nagu kratt. Ja ega seal pinnaga oli niisugune, nagu ta nüüd oli, aga näed, üks suurepärased näitlejad. Meie kuulame siinkohal üht Paul Pinna ja Hugo Lauri, tuntud kopleid. Millal see Kobleešanr Eestis välja suri, Mait ja ma arvan siiski nõukogude ajal. Et siis kui kadus vaba sõna kasutamise või easysesse, vaata need operetid, mis vanasti olid näiteks ma mõtlen loto Lüdig mängis ju oli põhiliselt nii lavastaja kui kui ka pritsi Reinikesega pärast muide nad neile teised nimed siis ta oli, toon lüüdis, fris sire niukene oli see paar ja kui tal oli mõni laul laulda või, või kupli võika ütelda, siis midagi öelda iga riigikorra kohta või midagi aktuaalset, mis meelt rahvale kaubarrettide sisse ja mis olid huvitavad, olid tuliõhtuid, ma mõtlen praegu, et miks ei võiks ka meie teatrirahval inimestel tuluõhtut ja sest tähtsamad. No ütleme, need peanäitlejad, primadonnad ja tenorid ja kõik need pinnad ja nendel on iga aasta tuluõhtu. Kuidas see välja nägi, oi, see oli esiteks, see oli mõeldud selleks. Sest vaata ega näitan üks vaene inimene, temal ei ole kunagi raha. Ja kui tal, see on ikkagi, see korjab neid Leigorja raha tema laseb selle tuulde, näiteks pidivilaid, muisto kostüüme valmistas, käis, lasi endale valmistada need olite mu isiklikud, aga need maksid ja suuremalt jaolt nad ostsid oma riidekraami Viru tänaval Gutkini äri. Ja see oligi kõige nagu nooblim ja ja võib-olla sellepärast ka, et seal müüakse, oli Milvi Laidi onu aluses fro ja isegi meie käisime, minu isa käis ka seal ostmas minu emale ja minule riided ja siis nad ostsitki võlguju, ega nad ei maksnud ära ja üldse kõiksugu asju, kõik, kõik see võlg ostetud ja kui tuli tuli ohtu, siis ma mäletan, Me käisime iga tuluõhtul käisime vaatamas, siis olid need suured kaupmehed ja, ja pankurid või mis nad olid. Nii tanuleerisid, kõik, kõik oli tasa tehtud. Nii et selle aastaga, mida nad siis kasutasid ja mis nad võlg olid, need võlad olid kaetud. See oli see põhimõte ja muidugi see terve õhtu sissetulek. Minu teada läks siis nendele. Ja sellest nad siis jälle elasid tükk aega. Kas tuluõhtu piletid olid kallimad kui tavalised oma, ei mäleta, mis minu vanemad selle eest maksid. Võib-olla Tolid, aga ega nad rahalised, ma ei tea midagi, aga ma tean ainult, et see, et miks tuluõhtu nii tähtis oli. Kas repertuaar oli siis tuluõhtul kokku pandud hooaja parimatest numbritest? Ei, mitte mingit numbrit, soli, vastavalt selle inimesi, näiteks myyvilaidil oli tuluõhtu kindlasti tema parima operetiga. Kas näiteks minu meelest oli, kas Victoria tahu saar üks kord, kas mitte Havai lill kas mitte lõbus lesk? Vaat need ja ekspinnal võisid siis olla ka vastavalt. Ma ei tea, millal tuluõhtuid ikka minu meelest nii kaua kui mina mäletan, eks nad siis selle lõbusa talupoja või muu operetiga valge, hobu, võõrastemaja ja, ja laulumängud ja ja samuti huvitavat pinna nagu ei nimeta. Operiti esimesi kangelasi oli, ta, ütleb sällik, et pääle sallikut. Sutt tegelikult oli, peale sällikud oli Konstantin savi. Nii palju kui mina olen neid operite näinud, olen mina näinud Konstantin saviga. Aga muidugi mäletan istelehe artiklit ühte arvustust ega, ega ei antud armuga. Siis see oli ikka nii, nii hirmus, siis oli midi Laidi kohta ja savi oli Milvi Laidi kohta oli öeldud, et Milvi laid on ikka Milvi laid. Konstantin savi on nagu kukk karkudel. Vaat niisuguseid väljendusi, seda ma ise lugenud. Aga peale Konstantin savis, Konstantin savi oli veel 34. aastal ja 35. ja kuuendal, aga siis tuli, tuli Hugo Sutt ja see oli siis selle priimabaleriini maal tutis abikaasa ja sutist räägib väga hästi. Pinna. Ta oli väga loomuliku ja ilusa väljanägemisega, ilusa paritari hariton ja temast oleks saanud suurepärane esimene armastaja operiti. Aga ta jäi angiinis ja viie päeva jooksul oli ta surnud. Nii et väga noorelt suri. Ja ma mäletan seda ka seda surma, kõike seda momenti, kui samal õhtul, kui ta suri, oli Luikede järve mal tutis pidi tantsima ja ta tantsis pisaratega pooleks. Niuksed, üksikud momendid jäävad ju meelde üks kõikuv, kui väike sa siis oled ja siis me võime veel rääkida veel ühest lavapartnerist ja see on siis Benno Hansen ja Benno Hansen jälle nagu nägib pinna temal Jospina aegne ka, et kui Benno Hansen oli tult sinna teatrisse, siis sa ütlesid, tuli üks suurkogu kohmakas, tõsine ja, aga kui ta siis suu lahti tegi, et missugune häälselt välja tuli ja ma ei tea, kas see ei pruugi kuskil oli õppinud või kui ta nad igal juhul hakkas kohe laulma. Nii kui nad sinna teatritulijad hakkasid laulma. Ja ma olen kuulnud nüüd tagantjärgi väga ilusaid lindistusi veel, kui ta ühte ühte ooperit, kes olid selleri operetist, mäe kaevuris, kuskil ta laulab ühte massi, aga mina sattusin temaga mängima päris mitmes osas. Kõigepealt tema mängis Silvas Ferrid, tähendab, seal oli tema partneris lulli Vircous sihukene, sante kuju ja tore mees, aga jällegi see viinavõtmise viga oli juures ja nii tugevalt, et meil oli teine, oli siis mul operett temaga kohe järgmine operita mingis kõigis kolmes minuga momondo kannikeses, kus ta mängis siis minu hooldajat või moos vana moose kanti, kes leidis siis tänava pealt selle Violetta üles ja, ja ta pani selle siis tänapäeval laulma ja, ja selle ja kõik andsid siis raha, loopisid selle raha ja siis teenis siis selle vana muusikandile raha, aga ta käitus temaga nii halvasti. See esimene vaatus lõpeb sellega, kus ma ütlen, et need kolm kunstnikku päästavad selle Pariisi oli siis selle muusikali nimi Benno Hanseni käest selle Pariisi, kes päästavad selle Violetta kavaliini ära ja siis võtavad oma juurde, nii et see oli siis kus ma otseselt temaga nagu partnerluses olin. Ja kolmandas oli siis, mis me tegime, see oli minu neljas osa, aga see oli siis kolmas, temaga oli kõrvelaul ja seal oli siis teises vaatuses üks seen, tema oli siis alibenaali see türgi pasha ja kes kamandas siis oma neid naisi seal ja tal oli üks väga ilus laul seal laulda, seda operetti kõvasti üle 100 korra mängitud seda ja ma ei tea, kas, kas see oli siis nüüd Kask oli 85. korpolis, 90. kord igal juhul. Ta läks segamini selle lauluga ja me läksime siis peale seda Leismida juurde. Benno, mis sul juhtus? Kurat, täna olin kaine, tähendab, iga kord oli ta siis auru all ja siis tuli kõik välja ja siis kui taha kain oli, siis ta ilmselt hakkas nende sõnade peale mõtlema ja kogu lugu oli seal paigas. Kuidas Benno Hansen lavapartnerina oli, kas ta oli niisama särav ja krutskeid täis kui eide maali, midagi muud, tema oli niisugune tõsine ja omaette rohkem ja Ta oli omamoodi, sellest räägitakse väga palju, kus see, kui tema oleks ikka välismaale läinud ja ei tahaks ilma teinud. Sest teda kutsuti ju Rootsi ja Rootsi kuningas oli vaimustatud ja kutsus teda tagasi Rootsi ooperisse enda juurde, aga ainult selle tingimusega, kui ta rootsi keele ära õpiks. Aga mis tegi Benno Hansen? Ega tema ei viitsinud õppida, tema ütles niimoodi, et Rootsi kuningas õppigu eesti keel ära. Siis tema tuleb muidugi, ja sinnapaika ta jäi. Ja nii ta elas oma elu ära niimoodi, et ma muusika tunnetega Ta ei olnudki mingisugust niisugust auahnus või peab ikka kunstnikul olema või tahtmist või ta tegi oma anti seda, ta tegi ilusti ära ja hääl oli võimas ja nii kui suu lahti tegi, oligi, oli. Ja ilus ja, aga mis oleks võinud olla, mõtlen, et mõni on sealpool veerand sellest näeb kurja vaeva ja saab ei tea kuhu siiski veel. Aga kui sul on ainult ainult see natukene klaasikene seal kõrval lihtsalt midagi välja. Sageli on ju ilus niimoodi, et kes on väga andekad, need pilluvad oma annet ja teised, kes peavad palju vaeva nägema. Või ehk on niimoodi, et see, et on, vot meil oli mul konservatooriumis nimodi keda võrreldi Püvi ja kurjevit. No niisugune häälet midagi hullu, aga näed musikaalsust ja kõik seda uut asja ei olnud Gurjev, kelle peaaegu ei olnud äärt, aga kel, kes oli niivõrd töökas ja siis öeldi, et kui oleks nii tühi hääl. Jakurgeni, see töökus, see oleks maailmaklass olnud. Ja sageli need ei satu ühenaajas, Vatgeot, vaat see ongi see asi, aga vaat selle ajastu inimesed olid, ma ei tea, see oli ka suur entusiasmist neid kõiki kokkuliiki seal selleks tegi, keda nad tegelikult olid. Küll rohkem ooperilaval loorbereid lõiganud Benno Hansen laulis meelsasti ka operettides. Et need No. Ega? Ma ka ei taha ja. Pärast sõda töid enam operetilaval ei olnud võimalik näha siis paljude operetilauljate klaverisaatja, keda te sealt tahaksin meenutada, meenutaksin võib-olla Gerda murret? Ei, sellepärast et kui filharmoonia tihti kutsus mind esinema, kui olid niuksed väljasõidud kuskile ja, või niukesed kontserdid ja kas õpilastele ja siis Gerda murre tuli vangist, ta oli ju Siberis. Ja ta mängis väga ilusti mõned osad. Ma mäletan, Ki esimene osa, mis ta oli, oli ju nahkhiirte, mängis seal peaosa. Ja see oli nii vaimustatud, rahvas võttis teda nii vastu, et see oli lilleMerimistele. Seal pakuti liik. Aga no see aeg oli ju, seal oli jälle teised, kes tema peale ihusid hammast ja läksid kaebama ja miks üks niisugune tuleb sealt kuskilt Venemaalt vangist ja nüüd äkki rahvas tormab sinna ja niisugused asjad ja siis maeti talle väga palju just niuksed esinemisi ja siis ma käisin Kerde murrega esinemas ja siis ta rääkis lihtsalt seda olukorda, kuidas ta kinni võeti, muide, kui ta kinni võeti, istusin mina oma vanematega jälle kontsertsaalis oliks vanast õhtu. Ja Rosalindi oli midagi ja siis oli jälle see nahkhiir. Ja seal mängis siis Gerda murre peaosa Rosalindi ja ja siis mängis ka Ants Eskola ja me istusime kõik vanematega, istusime saalis, oli ja ei tule, ei tule, mitte midagi ei tule. Lõpuks tuleks see, ma ei tea, kas oli Sist Lüdikes tuli lava ette, ütles, et jääb ära. See oli siis see moment, kui nad arreteeriti. Ja niimoodi nad kadusid siis Venemaale ja kui tagasi tulin, siis tükk aega ja Gerda murre ju tegi veel päris päris ilusaid osi, paja teeria, mida tegi veel. Ja siis te olete olnud meie kuulsate ooperiprimadonna Anu kaalu ja Margarita Voites klaverisaatjad ja nad laulsid ju kaaperiti, Anu Kaal on, võiks öelda niimoodi paljoni Anu halu esimene õpetaja. Sest Ma ei tea, kuidas see juhtus, et janu kartuli oma emaga ta oli siis lõpetas just viimase gümnaasiumi klassi, et minna muusikakooli. No ma olin siis juba teada, kui kontsertmeister ja kui endine teatris oli, aga ja siis nad tulid minu juurde koju ja siis ma tegin Anu kaaluga. Õppisime paar asja ära ja läks muusikakooli ja sai sisse. Aga Margaritat tunnen ma muidugi siis, kui ma juba jälle konservatooriumi läksin. Tähendab teatrisse läksin konservatooriumi üle, siis natuke mõni aeg hiljem tuli temast siin õppima, nii et temaga me oleme kõik need aastad läbi löönud siis, kui kuni lõpetamiseni peale lõpetamise välismaal käinud, esinemas ja ja päris hiljaaegu veel iga iga nagu kõige rohkem, kellega ma olen nüüd rohkem nagu kogu koos olnud. Aga siis keda ma veel tean, mäletan teatrist Piaatri päevil. Idaludalvarid, kes kas huvitas Vasalemmas? Ja, ja ta oli ka niisugune väga-väga tore naine ja kuidagi oli jälle mingisugune pidu ja laulmisest oli jutt ja mina olin muidugi uudishimulik, aga kuidas kõrgeid noote ikka võtta ja niimoodi ja siis ta pillas kah niukse lause ütles, et kui sa lähed kuskile pummeldama, näiteks võivad nad seal karjud ja võtad viina või veini või siis kaks päeva peale sõda T1 piiks, see nii suur koormus häältele ja mitte üks piisk ja siis ütles niimoodi, et kui sealt ma olin ka koloratuur iga päev üks kord puuduta kõige kõrgemat nooti. Iga päev sa harjutad, et selle nuhi sa pead ära puudutama. Need niisugused toredad õppe ja ja siis oli meta, luts, oli see, kellega ma jälle koos mängisin, tema mängis kuningannat kolmes muskitäris, aga nendest eestiaegsetest ma mäletan neid kõiki seal Marie Parikas ja Morelli ja ja albiina kausi ja Albert üksik, kes oli tema abikaasa ja see, need, need olid kõik. Kogu aeg sai teatris käidud, kogu aeg sai teadlasi, Karl Otsa Carrots oli see esimene tenor kogu aeg, esimene armastaja, mitmed nimed, keda te nimetasite siin viimati metanud seal piinakausile tuntud rohkem kui sõna lavastaja, näitleja ja aga mitte luts, mängis operetis seal kolme musketäri kaasa. No temaga me olime ühes ühes garderoobis. Temaga sai nagu rohkem levitud. Aga no neid teisi, neid ma lihtsalt nägin rohkem ja, ja näiteks kas või Liina Reiman kah või saime Ta vaks isegi. Kama käisin saatmas seal ikka ikka klaverisaatjana. Tema esitas küll rohkem ilmselt luuletusi, haage, mis pala ja, ja ma mäletan, tema Mary Stuart is oli fantastiline, see oli kõige üks ilusamaid osi temal. Ja muidugi viskame naistest. Mis tegi Liina Reimanni imetlusväärseks näitlejaks. Teate tahtsid kuju, ta oli tõesti nagu see viskame, tähendab tugev imposantne kuju kujult jaga oma karakterilt kuidagi suu lahti, teen, ma kuulsin seda pärast, et tal olevat väga väike hääl olla, ta pole üldsegi niimoodi võimsalt saanud rääkida siis ta läinud mere äärde võtnud kivid suhu ja, ja teinud seal häält. No see on niisugune jutt, muideks, kas seda võib-olla siiski. Aga esse sisemine põlemine ja sesttantsus? Ta ei olnud ei olnud üldse lüürindani, nihkub dramaatiline Stewarti osa ja siis Kaarel karmigaja. Ja Ants Eskola, et ma mäletan jälle väga hästi operikist, oli üks fantastiline opereti koomik. Ma pole nii palju naerda saanud, justkui siis Ants Eskola koomilisi rolle. Üks oli Poola pull mulliks ooperit. No ma olin muidugi noor lapsed, lapsed naeravad ikka hirmsal kombel ja, aga see tegi mulle nii lõbu, kui Hässide ta seda tegi. Ja siis, ja kui elegantsed nad olid, kui nad padavai lill on üks minu lemmikoperett. Ja siis teine vaatus, kui nad tulevad lüüdikuga, mõlemad an frakis ja need valged sallitajates maanteel üle ja valge sallinud üle kaela löödud ja siis oli niimoodi, kui nad ainult välja tulid ja rahvas aplodeerib. Vaata, tema oli mitmekülgne, ta tegi ju talauliseva ilusasti. Tal oli väga palju heliplaate ja ma mäletan, kui Vasalemmas tantsuõhtud oli siis, siis need, need olid puhta Ants Eskola laulud, mis ta laulis ja mille järgi meie tantsisime. Need olid siiski lahtedesse lõiganud plaat ja, ja, ja, ja ma ei tea, kas minu meelest oli niisugune loomulik ja lihtsalt minu meelest lavaline sarm tähtsam, kui sa ikka lavale lähed ja šarm ei ole, siis lavale minek. Laulab Ants Eskola Estownlane aastail 1925 kuni 41 ja 1947 kuni 49. Kui algas majja pauna, jooga hel päeval, päev-päevalt ma nägin Potja aula palgid ja kui sa meeldid, On viiteid ja. Koller kop. Therese raide teie kogu lavaelu on möödunud operett. Tähe all, kas teil on natukene kahju ka selle üle, et tänapäeval keegi enam operetti ei kirjuta, ükski? Mul on kahju sellest, et neid ooperit enam ei mängita. Nüüd otsitakse mingi, no muidugi muusikali hoo niisugune, noh aeg on praegu, aga miks mitte võtta neid ooperit, nüüd otsitakse, otsitakse midagi? Ehk võetakse seda, on ilus ooperite lõbuslisega, miks peab seda neli-viis korda järjest kogu aeg see, mis ei ole kunagi võetud näiteks Victoria tahu saar, Sariivid, Havai lill. Ma ootan neid igal sügisel ja ka mõnikord kevadeti on linnahalli laval suured muusikalid, kas te käite neid, vaata ja nii palju, kui ma saan. Ma olen kõik, mis need suured on olnud lillerruur ja, ja vampiire kõik ma olen näinud. Minule meeldis väga linnupuur. Mulle meeldis, kuidas tegi Tõnu Oja seda osa? Ma kirjutasin Tartusse, ma kirjutasin Tallinna, ma viisin sinna, aga keegi ei trükkinud ära. Võib-olla ma kiitsin liiga palju. Ega teile siis ikka tõeliselt meeldis ja ma käisin kolm korda seda vaatamas. Mind lihtsalt vaimustas, hämmastas, kuidas üks niisugune inimene nagu see tema vaja keda absoluutselt teistsugusena ma olen näinud. Ma lihtsalt nautisin seda ja kui magan kedagi nautima, siis ma hakkan kedagi kiitma. Ma ei saa sinna mitte midagi parata. Ja nüüd on meil uus tõusev muusikalitäht Hanna-Liina võsa, kes oih, kas on õpingud lõpetanud ja ma loodan väga palju, aga kas ta üldse siia tuleb? Sest mina tunnen tema vanemaid hästi? Nad on ju kõik irovist pärit, nad on vanemad, on mõlemad tantsijad, rahvatantsijad ja me olime tuttavad. Ja kui ma teda esimest korda nägin seda Liinat ja lõppedes, siis koolid ei olnud vist üldse veel kuskile läinud. Siis ma ütlesin Hiiumaal, kus lisaks nüüd välja ja siis sai välja ja ta tuli tagasi, aga siis mul oli selline kahtlane tunne, et ta peaks tagasi minema. Et hakkas midagi muud laulma, ta hakkas siukseid asju laulmas, mis ta ei sobi, madalaid asju ja viib ära. Aga kas te kohe lapsena kutti teda nägite? Väisitajate õnn on midagi? Ei, ma ei olnud enne näinud, kui ta, kuidas siin vaat kooli lõpetamise aeg just mingi operetis, kas ei olnudki, sellest on sündinud laulik, sealt ei olnud, ta laulis koos teiste tüdrukutega ja tantsis ja tal oli kõik see kõik, kui oli olemas, näed, sealt tuleb midagi ilusat ja ma arvan, ta on sündinudki solistiks absoluutselt. Nii mahtusite reisija raide mälestustesse, eelmise sajandi algusest, Alfred sällik, Paul Pinna ja paljud juba legendiks muutunud operetitähed ning selle sajandi alguse muusikalidest meelde jäänud Tõnu Oja ja Hanna-Liina võsa, kes alles loovad oma legendi. Täname Therese raided mälestuste eest ja kuulame nüüd teda ennastki laulmas koos viimase aja lavapartneri Toomas kutteriga. Saate tegid Silja Vahuri, Anna-Maria Currem ja Kaja Kärner.