Vanaõhtune tere vikerraadiost MINA OLEN Tiia Palmaru ja täna küsin luba astuda õue ja tuppa ühes varjulises Jägala jõe Käärtu peitunud kodus Harjumaal. Tervist Rava olete jõudnud saia mõisa. Olete endise saia, ravila, mõisa ravila mõisasaia karjamõisas ja mina olen selle karjamõisa praegune omanik, keskel. Hansen. Ja siin on minu abikaasa Urve. Tere päevast päeva. Siin on paarlil. Kuidas ütles kunagi Anna Haava sügisel, et vähe leida paariline, küllalt saab? Need viimased lilled, mis õitsevad saial. Tulge suvel jaanipäeva aega, sisume lilli palju sirealist, kuni kuni ilusate ilusate roosideni. Aga nüüd ma küll arvan, et natuke ehite selle kinkimise juures ennast võõraste sulgedega, sest eks need lilled, olevi, surve kasvatatud, No naisel naise tegemine ikka lilled, mina löön sinna, kus oma naela lüüa või kivi keerata või või kuulan ära abikaasa kriitikamäega kriitikameelega ja eksale meeste, eriti sellise peenionäri ealiste meeste Riga ikka abikaasa räägib 10 korda, no siis ma Kaheteistkümnendal korra tee midagi ära ka. No seda ma nüüd ei tahaks hästi uskuda, kui ma siit aia väravast nüüd vaatan, mis siin saia mõisas praegu kõik on üles ehitatud ja olemas. Aga miks nüüd see maja, ma arvan, et seal garaaz, miks tööl väljaspool väravat pangas sellepärast et ta on ehitatud plokkidest ja päris hästi, nagu see läheb palkmaja ansambliga harmoneerub. Teater garaazh, garaazh, seal on tilk bensiini, seal on autoräbal, eks ole, ja juba tuleohutuse eeskirjad võib olla Nõukogude, kas sa oled eemal olla ja lihtsalt õue peale jah, väga õige taip mahtunud õue peale sobi kaadide rookatustega ja ja selliste palkmaadega kokku. Nii, näe, palun siis vaatame garaaži seinalt järgi, seal on mul Eesti Kaagvere, Voosel, Harjumaa ääremaal kit kümmekond kilo või ta ei ole sedagi, isegi algab juba Järvamaa meilt Järvamaalt, Jänedal võib-olla kümmekond kilomeetri, ainult kus on Jäneda põllumajanduskool ja oksal uksel on meil üks võib-olla Harjumaa elusamad jõgesi Jägala. Mis läheb Albol voolud 25 kilomeetreid läbi Kehra Jägala juga ja muide, meie voose külas on Harjumaa kõrgeim punkt luuri mägi, ta olla vist üle 100 meetri merepinnast kõrgem. Talvel on seal oioi, oleme kihuta alla. Urve vist on nii, et ega te ei saagi kodus ise palju rääkida, tants on kõva jutumees. Nii ta on. Aga see, kuidas ta nüüd siia elama olete sattunud, eks me seda lugu hakkame nüüd üksipulgi lahti harutama, aga siin õueväraval külalisi vastu võtta, kas seda tuleb, teil? Tuleb küll ikka, sel suvel oli väga palju külalisi. Aga käivadike vallast ja ja nagu ornaliseerivad ikka, gruppisi. Muide, meil olnud kaugeim külaline, käinud siin majas minu täditütre kadunud mehe vend, ta kooma, teate kuseda kooma, Dakooman, San Francisco lähedal Ameerika läänerannikul parade sauna, siis ma näitan ka kaardi järgi ja see meediates ühe dollari Mullegaasis mälestuseks külalisteraamatu vahel väga kahju, et mania hilja selle külalisteraamatusse lavasin üks viis-kuus aastat tagasi, siis meil on käinud siin tõesti tõesti neid palju nimi, kes su siin kunagi selles kunagises maas küll istunud ja astun küll Miinaliskade tantsimas käinud ja midagi taolist kahjudway ei, haavatuid raamatut varem. Kui me teeme nüüd õuevärava lahti, siis teie koer, maali, ma arvan, ehk nuusutab mind ainult üle, et ta mind hammustama ei hakka. Maarja on meil ilus suur koer, me tahtsime omal ajal maale võtta, tuleme elama, siis võtame ilusa suure Kaukaasia. Aga Kaukaasia nõnda äge koor ka, võib-olla ja võtsin maali ja maalin, jah, niukene küllaltki sõbralik koer. Aga kus me oleme kahekesi värava, ega siis ma leian agaaga, Ugala tallab haarava peal lausa tõstja lõugab, mis Uiga aitab. Aga sõna kuulata küll hästi, sest kui te nüüd ütlesite, et minu nuusutamisega ta piirduks, siis seda taga praegu täpselt tegi. Kuidas õuemaadel nüüd selles mõttes on jagatud, et kus on kelle tööpiirkond? Leia kolleege jagatud kellelegi, kes kellelegi rohkem aega on või, või minu meeslica Hans niidab muru. Mina teen ikka neid põõsaaluseid ja lilled ja kogu aeg on niimoodi. Ja. Kui võtta nüüd ajalugu tagasi, Me oleme muide juba siin päris päris hulk kaeda 70.-st aastast me olime päris noored kadusi, mina oled 37 naine veel. Ja eks see ole ka tegemisele korda küll lõhkusime vana uni täitsa maha tõmbasime, mahurde tuleb meelel, missa ilma raiskas 550 nõukogude rubla, eks ole. Mõtle, kui suur hunnik raha, ma ütlen, naine, võta kövel kätte, põletame risu ära ja hakkame peale. Tegime siis pisikese makett ja ja, ja niimoodi võis, algasime, lugesime arrolesi. Ei ta raamatut ja võõras tööjõud, aga pole ka kasutanud esimest talgi ringi, mehed tulid, proovisid, teavad hai korra ma oskan ise ka natukene palki ritta panna, muide ma olen töötanud eluaeg laevaremondilukksepana, kutsun ikka sajandikku seda kaetud ja, ja millimeetrist rääkimata. Ja noh, nagu näete, mis siin tehtud on, see on, ahi pole sisse kukkunud, pliita ka, tõmbab elusid, puhastame korterid vahetevahel ja rookatus jah, roogatus maja lehele, viletsavõitu oleks võinud parem teha, aga noh, inimese poolt kogemusi sarnaneb hooldamata are ja puukuuri üks küll päris vastuvõetav. Aga noh, ega inimesed ei ela ka 500 aastat, nii et midagi pole. Igatahes kõik on maa peal kaduma. See on palkmaja, see on üsna unikaalne, nii et see mõte oli teil kindel, et, et see maja, mis oli, selle lammutati laiali, valiti paremad palgid välja ja teete ikkagi uuesti palkmaja. Just nimelt. Ja see maja oli hästi pikk, midagi 20 meeter, tunnistasin, oli ühes oli see maja jagu. Muide selle koha peal, kus me praegu asume, siin oli Mõisa kolla olnud hobusetall. Siis me näeme siin trepi eesvärava sisselõige tehtud, kus meil see katusealune trepi all. Ja võib-olla pole isegi arhitektuuri, pole õige, sest Eesti talumajad ta ei olnud nii kõrged vundamendi nagu minul see maja, aga ma vaatasin, ma võtan nurgast ühe kivi ära, pool vundamenti läinud, nii jäigi see vana vundament, külamees, tuli aitas mul vundamendi välja laadida. Ja siis sorteerisin palgad ära, vaatasin maketi järgi, maketi tegime ka, muide linnas mul sõbrad käisid kavatse köök, panime niimodi ahju, paneme niimoodi. Vaata, siin on raamatus ka jällegi, kuidas soojusilma, levib paremini ja. Ja siis läks kolm aastat, ma sain 40, siis oli, see on niisugune valmis, nagu praegult. Taimes ütleb. No küll sa panid maale ka nime, saia, õnn, praeguse talukoha nimi sai olnud, aga ma ei saanud panna saaja, sellepärast et see, kellel mul tehti väljalõige kaardi järgi, see on iva, saia ma ei saanud panna saia üks saia kaks ja nii ma siis paningi sinna dokumentide veel saia. Minule veel pidada nimi. Aga eks ta sellepärast võib uhkusega seda nime kanda, et tegelikult ei ole ju tegemist mingi onniga, vaid vaid teie majapidamine on suurepärane ja võib-olla siis onni nimi just seda suurepärasust rõhutabki ib olla küll. See ei ole nüüd ainus maja. Oo jaa, me lugesime ühe korra kokku, mis me saime katusele vist 10 või 11, hakkasin elumas peale ja kaks kasvuhoonet ja maalimaja ja saun ja kisu puukuur kõrval ja see null null maja ja garaaz ka ja, ja seal on ka katused peale silm tõesti, eks ole, üksjagu tuleb. Kui iga jänesepuur eraldi majaks lugeda, siis. Nüüd on muidugi nii, et maali korralikult saadab, seda meie ringkäiku ei jää sammugi maha ja aga oma majasta nüüd küll kahjuks ise rääkida. Nii et meie maja tegime ka samamoodi ristnurga, ta tegime roogatuse peale ja siis sees on katuslagi ja ja rattad on kaal, kui vaja kohale, et seda ära sõita ja niukene sammal ikka seinas ja selline on see maalimaja. Nojah, Eesti inimene alati olnud, eks ole, saunas lugu pidanud omal ajal olevat, kui vaatame ajalugu, loeme vanu romaane saunas, sünniti saunas, hari tema ihu ja hinge ja, ja saunas ka, Eestil viimane kord inimene puhtaks, meie saun, meesaun, meesaun siin. Seitse, kaheksa oli kakkeid raba Rex tühima, ajasime paberid korda ja teeme selle majased ära, selle me tegime sauna, saun, saunade, paljud inimesed, kes meil on käinud, et kes selles majas elab, siis selles majas elab. Kes seal selles majas elab, mõni huvitava alli kõhuga valge kõhuga hiir elab selles vahetevahel ja aga see on meie, Saul, seal meil saunas on. Hirmus ilus lava kui mitte kiita ja on ka salongi ta oli, eks ole, kus me võime ka teinekord istuda, kui ilm lubab kasvõi pitsi head veini juua või, või, või midagi nii, saun on elu päris paberite järgi kirjade järgi tehtud nagu nagu raamatut soovid, et lava, mitte nelja ruutmeetri ja kütad, kütame köögist hammekal avaliga seitse-kaheksakümmend kraadi, üheksakümnendail 100 kraadi sooja ja küll on mõnus kõiga vihtleda, hüppad siis läbi õuel, vaat siis nagu tütretütar kütet, näevanaalsed evale striptiisi vanas jookseb jõkke. Vot vot niuke. Et jõgi on siin tõesti käega katsuda? Maja seinas ukse alt on jõgi. Muidugi, kahju on selles, et meil paani tubane jõe ääres, eks ole. Ja kaev näed jäigaaviaga tegemata omale, eks ole, praegu käib pensionäridele üle jõu lihtsalt lihtsalt, mis käib üle jõu ja sest et ikka see pidi maksma ikka ei teagi, palju maksab. Vannituba on teil siinsamas jõekäärus, trepp läheb ilusasti jõkke, vannituba sellel suvel vist lähemal kui muidu, see tähendab, vesi oli väga kõrge. Vesi ei ole väga kõrge, jaagul külm ei saanudki seast üldse vetegi. Hästi, sügav oli küll, nii et kohe mõtlen, läheb koos saunaga, mine. Murre mul kardangi vette minna, tema pole, ei oska ujuda, eks ole, mina ujuniga sügavuse madalas vees, minagi võõraga Urve kardab, eks ole, ma olen varva vetega, arvab, et vesi viib ta Äravuses ujuda. Surve käib siis ainult saunas vees, sauna väljendajal käest pumbatud ja pumpamine laka peal on jah. Palju seal vett on seal sees 700 ja liidrid on siis eile oligi niimoodi, et täpselt saime, pestud viimane tilk tuli kõralist. Ja saunajõeveega pesta on ikka hoopis midagi muud kui linnas olekuloorise veega peal ikka hulk aega puhas ja juuksed ilusad. Sauna taga on siis see maja, mida te siis nüüd nimetate puukuuriks, mille katus siis üks külg peab olema siis see kõige ilusam katus teie mõisas. See on tõesti tõsi ja siis juba ühtlasi oskas ja no lihtsalt ei olnud kogemusi olnud, kogemusi külamees ja küsisime ka üks paniga tikkudele tirides, keera seda pudi kell kolmas muidugi, ja nii tuli, mis tuli ka vastu, et meie elu põlvedeks jätkub katust, muidu katus peab ju 100 aastat vastu pidama kui tehtud niiöelda professionaali poolt, aga noh, igatpidi asjaarmastajad. Ja nüüd siis vaatame, seda võiks nimetada ridaelamuks seal siis nüüd see koht, kus küülikud elavad. Palju teil neid on, 15 küülikut. Nad on sellise ilusa halli kasukaga. No ega nad ei ole teil lihtsalt lemmikloomad, küllap nad ikka vahel satuvad. Praeahju ka ja meil on üks üks lemmik on yks hõbehall on jah, lemmik on, see on nii tore, jänesed räägivad, ei tohi neid jäneseid lemmikuks, siis ei raatsi neid ära. Nii et kumb siis küülikupraemeister? Eks iga Urve deebeegaabrajaga, ehk siis mina siis aitan enamus süüa ja mina ise pole ühelegi jänesele kätt külge pannud, mulludki hea sõber külas, tema käib ikka maas, siis võtab ikka naha maha ja nii edasi, et me siis on põhjus kaisu maatuse pidada, istub laua taga urva teil siis meile väikse laua Teebisi jänesematus ka natukene. Järgmised katusega hooned on siis tegelikult kasvuhooned, nii et üks on, ma kujutan ette tomatimaja ja teine siis kurgimaja või enam kurgimaja, jah, muidu ma kasvatan laval ka kurkega ikka kui on niisugune suviga, siis ma panen kurgid vikerkui küll ma arvan, et kui me elanud siin, siis ma tegin ikka alati niimodi kurgid panin kasvuhoonesse, et ei tea, millal külm ära võtab või niimoodi vaatasin, nüüd ma olen väljaste kile all kasvatanud. No ja siis jätsime selle kulla kambreesis viimaseks. No vot, kõlakamber on, siin ta on, see on nagu öeldakse Hiiumaa püstkoda või, või, või niisugune, eks siin oli oli väga mitmesuguseid plaane, mismoodi teha. Ja kui nii võtta nagu siin omal ajal noh igaks omal ajal tehti nagu tehti, aga tõesti jätab väga ebaesteetilise mulje, kui niisugune kast on, eks ole, siin kärbsed ka ja hakkab, meil on natukene kinnine glooria kuidagi niisugune ei ole sellist hirmus haisu ja nii ja naa ikka hoopis midagi, noh kuidas öelda niuke euroopaliku või nii, eks ole. Et kui tulevad ikka päris võõrad inimesed, siis küsivad ka, et kas püstkojas suveköök või on ja niimoodi on täpselt niimoodi olnud. Ja ega sinna ei ole ka vist liiga pikk majostada, siinsamas õunapuude all on. No praegu pole pikk maa, aga talvel kell on pool meetrit lund maha tuleb, eks siis ka mina välja tuleme. Labidas kätega prouale rookima, kusse, kaua läheb siis paljajalu sinna, nii kaugele. Linnast kui tulimegi siiamaale, siis mingi häiris külm ja pesemise kohta ja siis ei olnud seda väljaskäimine ja nii külm ja aga nüüd ma olen nii harjunud, et nagu peab olema. See oli seitsmekümnendatel, kui te 550 rubla letti panite ja siis ostsite selle onni, mis siis võib-olla tõesti rohkem on niimoodi ka välja nägi. Millal te siia päris elama jäite? Need olid päris elama siia 90. aastal vist, kui, kui see rubla hakkas oma jõudu kaotama ja linnas oled hirmus suured rahasabade urvale esimene linnasena välja, oli väga närviline temaga linnas ära tulema ja nii edasi. Ja mina siis veel, et seal on ikka kaks-kolm kuud raha välja võtmata ja tulime siis ikka kuskil 90. aastal jah. Ja nüüd olla rahul. Ei ole viga, kes peamine, mis on pensionäril liikumine ja töö, mis aining linnas tööd vahetuvi siiani edasi, seda aga siin on, jääb seal kogu aeg midagi tegemata ja, ja töö nii kaugusel käsi Alt liigub, inimene liigub, on tervist no muidugi, ega siis enam pensionäri tervis, mis 25 aasat, aga kõige tähtsam. Ja kui sa midagi teed, siis sul midagi saab ka olema, aga see kõik maksab. Läheme keldrisse, meil on seal kartulivabale porgand ja kapsas ja ja keediseid ja mahlu ikka oleme kõik midagi maksab. Nüüd luges Ants vist jälle ette selle nimekirja, mis rohkem on nagu urva teie kätetööga sinna keldrisse sattunud ja Ants teeb rohkem kui mina. Tema transpordi peal jah, tema transriidi, mis, mis, paneme maha kartulid, porgandid, kaalikad ja peedid ja kopsust ja kapsas ja kasvatame ja suvelillena maasikat on. Ja me proovisime jah, neid kirsse kasvatada ja ploome ja ja need on selle külmaga kõik välja läinud, mis aastast 80. aastal vist oli meil hästi külm, siis läks kohe meil. Ma ei tea, kas kolm või neli puud läks väljakohani ploomid. Ja nüüd me kaks ploomipuud on leiba hakanudki proovima, nab rohkem, et lihtsalt nii külm kant, et ei kannatanud. Et 25 krai viskab nalja ja et ei ole mitte ainult 25 kraadi külma kuusiku ja nii me oleme alati enam-vähem ikesele külma ja meil natuke kärestiku peale allavoolu ja huvitav ei ole siiamaani, mul oleks muudetud sellega kuidas füüsikaline nähtus on nagu esimesed külmad tulevad alla 10 kraadi, jõepõhja tekib selline jääsulg supp ja siis hakkab vesi tõrjuma tur, isegi meeter maad on tõusnud jõgi sellise sellise jää kulbiga. Ja kui on muidugi 25 kraadi külma, ikka nädal aega, siis läbida jõe kinni ka. Nii et, aga vaat just just see moment, eks ole, meil on alati tegemist kukkudes, me saame üle jõe oma veeämbri kätte siis tuleb palatis kubeme kummikud jalga, suristad läbi vee, sa vaatad, kaad, kepp käes, läänega vaatab, kas need vanamees tuleb tagasi vesi ära viinud. Aga vesi tuleb koju, tuuakse joogivesi muidugi ukse all küll saunavett, võtad ämbriga pesuvett ja aga joogivesi ja tuleb tuua allikad. Me vaatasime siin Ants nüüd ka teie koolitunnistust ja jutuks see, et eks teil on olnud üsna raske lapsepõlv, sellepärast et vanematest jäite ilma jalate tädi kasvatada rohkem olnud. Aga siit tunnistuse pealt me näeme seda, et olete, muidu oled tubli poiss, aga teil on olnud ka üks mitterahuldav hinne ja seal olnud töö Lootuses, kas nüüd kogu see kätetöö, mis siin näha on ja, ja tolleaegne puudulik hinne, kas nad omavahel sobivad? Noh, eks see ole rohkem selline poisikese ja üks ja veel minnalaskmine. Ja see oli vist jah, jäi mingisugune pudrunui või, või pudrumänd omal ajal nagu koolis pidi midagi tegema ja ega tol ajal ei olnud veel me oleme sõjaaja lapsed peale sõda kasvanud ja olnud ja ei ole sellise tööga tasega tööõpetuse ja inimese suhtumine töösse. See oli ka midagi muud, eks see õpetajad juba seal tol ajal koolis õpetajad oli tollal ju. Ega ta praegu on nii võimenaalselise, muidugi Pealt tänava koolilapse käest küsima, aga noh, töö suhtumine tuli kätte võtta, kui ma arvan, Eesti meeskonna kätte võtab midagi ära tegema. Ja nii kaugele andmis tehtud, on seal näha ja hästi või halvasti kõik ju alati paremini. Te olite üsna lahtise peaga koolipoiss, aga edasiõppimine ilmselt takerdus selle taha, et, et lihtsalt jah, seda va krabisevat ei olnud, aga noh, saite ikkagi endale niisuguse rakendusliku üsna tasuva ameti. 48. aastal lõpetasin Virumaal Viru Maide seitsmeklassilise kooli, vot just see suvi sai 50 aastat kujutagede 50 aastat algul lõpetatud siis aasta olin seal kodus, siiasinna Virumaal. Ja lehekuulutuse järgi tulin Tallinna teoses 32, seal õpetati laevaremondilukksepaks saadeti Tallinna TPI endise peahoone remonditehas, mis ta praeguse nime järgi on seal ma olen siis eluaeg oli seal laevaremondilukksepp 40 aastat ühe töökoha peal oli seal külmutusseadmed, oli seal aurumasinad, oli see mitmesugused masinad ja seadmed ja töö oli küllaltki täpiga sajandiku mõõtmeline hügromeetriga, see oli igapäevane asi. Aga künnitehas oli palju meisel raha maksja muidugi, et see on juba teine probleem. Aga vähemalt see on hea, et tehas, kes ei pea seal midagi tegi, kui sa ise kaalid mehest väljas tulba tekkis oma autoriteet ja sulle maksta ka võib-olla rohkem ja elamispinnaga ei olnud just eriti, seal oli küllalt ettevõtted nagu Remol käis tööl, laisad, mitte materjalid, aga mina sain neljanda elamispinnaga linast ära, tulid neljas elamispind, oli neljatoaline korter, midagi 70 ruudu juurde, seemned ootab, et ütleme, jumal tänatud, et maal Johannesele. Sest kes elab ikka maal, see on ikka tegevust ja noored ja vanad kuramus, ega vist ei taha koos elada, sest et meie suhted on hoopis midagi muud nagu näiteks muusika, mina olen selle aja mees. Mulle meeldib Strauss, Joan Strauss võib-olla, kes kuulates mäletab, kui omal ajal, kus praegu käib vanalinna teada Sakalas kõrge saal, parkettpõrand, konjak, pisikene pits puhvetis ja valssi lasaamikuni või teine, kes muusikamees oli, lemmiller, päike, vot mina olen selle Ani. Aga lapselapsed tahtsid midagi näha ja omamoodi kümblusele, Nemad räägid, aeg on edasi läinud, ma ei tea, kuidas seda võtta, kui minu arusaamise järgi mahukest tagasi läinud. Ma olen Aafrikas käinud, eks ole, sineeri muusikas õmblis. Aga kui ilus on võistlustants, kui ilus joon kõikidele olemise järgi. No vot, Sid olime, elasime seal tehase ühiselamus ja sai ringi käidud käisimegi ja meie kopli poisid, käisime läksime sentraali baarist läbi, tegime pisikese grammija, siis läksime üles, laseme tantsima Sossi klubis. Mismoodi ta praegult välja näeb, seda muidugi peaks minema lausa kunagi vaatama, sest nüüd ta uuesti lahti ja nüüd õues lahti, aga tol ajal ta oli kangesti seda paberivabriku müra oli täis ja oli seal küllaltki soe, aga publikul seal tore ja muusika oli veel toredam. Ja sealt ma sain oma naise kätte mul isegi kuskil raamatul alles mitu korda, kus enne kui me siis 1955. Kõrval ilus muidugi juhtus ka võib-olla maaliga liiga aktiivne tollal, kes seda täpselt mäletab. Aga ta oli, mis oli oma põlvkonna inimesed ja saime kokku esivarielame 2550 aastat annaks jumal tervist ja jõudu selleks ajaks. Selles mõttes olete te Urve Antsuga sarnased, et ka teie vanematel oli antud väga lühike elu, väga lühike eluviis, last oli vanematel ja mina olen siis eelviimane, mul teised õed on siis linnas elavad. Vanem õde, üks elab veel maal ja Virumaal, kus meie sündisime ja siis ma tulime 51. aastal ma tulin linna Tallinnasse siis ja siis ei saanud ka kuskile, kui kutsekooli Paldi vanemalt tuuri käisin. Õppisin seal kudujaks ja olite ka sellele õpitud ametile truu terve selle elu, mis linnas elasite, leidsin antsu ja. Ja siis saime ühiselamusse seal siis ühe toa ja siis sündisid lapsed ja Kaksikud, siirija Serie. Kas te praegu siin maal ka nüüd mingit näputööd teete? Mõni väike kudumismasin on siin nurgas ka vä? Mulle meeldigi enam töö, ma olen nii palju kodunt terve eluaeg juba. Ja niimoodi lihtsalt kool lastesokke ja ja siis teen neid lapitekke, ma olen teinud siin, te näete praegu voodi peale kuma kuma voodi peal siis uhkemann või. Kui ma valetan, vist, see on viimane tehtud, katad uhkem, oleks ilu üle, saab vaielda, ilusa kuidagi kaalu peale panna, on see meeter või kilogramm, saad kohe võrra taga. Sinu niukene ühele meeldib ema, teisele tütar või kuidas seda täpselt paraja koguse. Et iga laps, mees, omatehtud, on ilus. Lapselaps, Berit, tema nagu käib kunstikallakuga kooli 20 neljandas kooli seal ja tema siis andis mulle mustrid vanaemade. Selline tekk, mis te veel siin saate teha, siis kui nüüd ikka talv kätte jõuab ja õhtut pikemad on suvel ma saan aru, Ans rahu ei anna juba hommikul vara rajab õue tööle ja õhtul hilja lubatu. Aga seal talvel siis teen, teeme, tõuseme hommikul üles. Võimlen pool tundi, kohe iga hommikul, Ants läheb jäneseid söötma, mina hakkan siis kohvi keetma. Ja seal siis kõik valmis ja, ja jah, just preisi putrude pudrud like tema hommikuti sööd rasvast pekki ega midagi. Ja toimetades joome kohvi ja mis mulle on, siis hakkan koristan, pesen nõud puhtaks. Ja niimoodi läheb talvel nii lühikesed päevad, et jõuagi ja magame gaamiku kauem rohkem kui teistsugused. Ja eks Ans, teil on kaalud nii üsnagi huvitav elu, Te võite juba oma mälestusi kurvalesin meelde tuletada, rääkida siis jutul lõppu ei olegi siin juba enne vihjasite, te olete seda tamm tammide elu seal Aafrikas oma silmaga näinud. Ja see aeg omal ajal käisime, mitu korda aeti viisat välja, aga siis lõpuks suis ja seltsimees Gorbatšovi nii-öelda kerge murrangulisi, siis käisid ikka täiesti seal riigi raha ja tehasekirjadega Aafrikas ära. Aga no Nõukogude nimega siis nõukogude nime ei olnud siis nii vabalt nagu seal kohalikud keegi käis, ikka käisime linnas ka, aga noh, ongi jälle kellaaeg ja pidin kolmekesi minema ja kes teab, kes oli kes ja aga ühtlasi ka nägi ka muidugi seal ka elada, muidugi, et kas sa nüüd tahad ümber aastal seal? 35 40 kraadi varjus sooja? Aga no korra käia jah, on tõesti, ma olen üldse muidugi päris palju kaid, võib-olla isegi pole päris õiglane olnud, nagu öeldakse naise suhtes ja laste suhtes. Olen käinud Kesk-Aasia turismirongiga Murmanskis lähedal suusatamas. Harpaadil samal ajal käisin, aga noh, eks ma võtsin seljakoti kätte ja oli võib-olla vähe Adematugaaja Urve jõele lastega ja mina siis sõitsin, aga elus on nii mõndagi, et nüüd on vähemalt hea midagi rääkida, kus, kus, mis käidne uru ütleb, kaevu kõige tutta tuleb siis, Ants räägib oma Aafrikasse, näitab siin Aafrika pilte ja. B voodi kohal on ka sealt Aafrikast kaasa toodud pildid, siis võib alade sealt Aitegi oma kullakambri mõte ka teeks nende katuse. Tore ju ka umbes samamoodi. Kui olla kaamera, on meil juba 70 aastat kandis kuskil leiduda, ka need on nii 89. aasta või selle aja aja maalid. Aga inimene käib midagi ära, kasvõi, kõik on kadu, aga vähemalt maali või midagi jääb ikka järgi, eks ole. Otsesel pudeli pudeli kohalikku kärakat või pudel õlut jood ära ja laristada ära kadunud. Aga kui me tulime tagasi, kui meil oli seda päris riigi raha ja dollareid oli? Laulsin seal raamatu, jõin pudeli õlut ka, aga mõned doositel viina läbistasid Riina ära ja läinud, aga, aga siin sinu ajalugu peale meid jääb ka sellest midagi järgi, kus vanasti käidi, mida tõid neid. Urve teeb siis näputööd, aga Ants, mida teie siis teete, kui päike juba madalamalt käib? Eks talvisel ajal ikka peamine on see, et maja suja oleks aga selleks vaja ahjuküttega alati puid tuua ja kui meil tuiskab, oi, meil on siin ikka õige isegi meedia, võib-olla tule proua hommikul üles tõuseb, võta labidas kätte ja teede õue, siis jänesele toitu ja ja me käime küla vahel ka küllaltki palju, meil on siin selline kohalik väike kitsas ringkonnas, selline pensionäride klubi või ehavalgus. Käime kuus korra, istume seal koos, räägime ja teeme väikseid kohviringid ka sinna kõrvale ja kui on võimalusi, oleme isegi käinud kaugemal siin oma oma alaveres, seal siis möödunud talvel käisime lehte, seal seal oli kolm alavere või seda ehavalguse klubi koos. Väga tore oli. Ja inimene, kui käib, liigud liikvel, eks ole, ega siis ei saagi aru, et varsti oli juba 70 täis. Jah, võib-olla linna see ei käigi ja nii palju, kui meie siin käime, me käime enamasti iga kuu. Meil on külavanem fantastiline naine, Mare Helme ja kui me käime ikka väljas, siis Ants ikka laulab ja. Ja meie teeme rahvatantsu siin jah, tegelikult ei olegi ta siin midagi nii väga metsa sees, et liiguta võib-olla rohkem, kui jõuaks seda teha Tallinnas ja kindlasti kohe. Jah. Linnas läheb raha palju, aga siin ikka, kui läheme peole, sihtige, küpsetame midagi kaasa ja teeme ikka niiskuse või niiskule külmlauakooli. Lapsed esinevad, teevad näitemängud. Ja jõulude ajal on väga ilus siin meil ja ja lekib, käib kirik sinna rahvamajas ja, ja, ja väga, liigume ringi. Sina. Ants andis siin mõistlasele külma laua ja koogi küpsetamise jutu juures, et mehed ka ikka midagi võtavad kaasa ja, ja selle eest ise hoolt kannavad. Eks muidugi see kõige õigemini eesti mehe jook on ikka ikka viru valge. Aga noh, eks see Viru Valge maksab ka midagi, maksab paari päeva leivaraha sinna. Ja meil on siin õue peal hästi palju õunapuid ja mul on purustada president olemas ja ja ma teen küllaltki joodavat igasugused puuvilja, vehinesin küll õunaveiniga sõstraveini ja kui ka õnnestub aasta läbi teda hoida, siis laageldata ta on päris joodav nagu küllaltki maitsev mustsõstravein. Grillimise ajal on siis peremehel ikka endal ka pidu vä? No mis veenega nii papist poiss ka pole paljudele veeniliseda vaimu ikka on ikka see ei ole see prantsuse vein, kus on kaks sõitu nõukogude aegne Parma tuua, kus oli 18 kraadi piirides või noh ja on, kui seitse, kaheksa kraadi on muidugi kui kõhu täis joodik, siis tead, kohe kustub magamiskoht. Sellest pahandust ka tuleb. Eks vahel ikka mulle ei meeldi, kui liiga palju joovad, et peab, ikka, olen mõõti aru pidama. Mulle ei meeldi see, meil on alati siis üleliia läheb, siis on pahandusi. Kui ma teie poole nüüd sõitsin, seda väikest teed pidi, mis lõpebki tegelikult teie luu ära siis oli siin jõe ääres ka üks mälestusmärk. Eesti vabadussõdalaste ausammas, kes võistlesid Eesti Vabariigile vabaduse välja 1000 918. aastal nagu ajaloost on teada, tulid enamlased kuni Jägala jõeni ja vot siinsamas meie voose kandis on üks punkt, kus kus sul sammas üleval, seal voose külameeste poolt üles pandud. Umbes nii kuskil 1930 ja kiri, mis ütleb seal peal, et siiamaani mitte enam Seda aastat 91 ja siis olid sellel päeval vist meil olid külapäevad iga viie aasta tagant on siin külapäevad. Nagu enamus Eesti vabaduse ausammas, purustati Kasaya sammas, 41. plaadi me leidsime isegi jõest, isegi leidsime sambatükke. Ja see samas muide ei ole mitte Graneelisega ei ole, ei ole kivi, vaid see on kohalikud ja põldude jõest korjatud välja looduslikud kivid ja selles on pandud sammas püsti. Ja vana foto järgi panime selle samba uuesti püsti ja samba avamine toimus just päev enne seda, kui Pihkva poolt tuli Eestimaale see tankipolku, mis seal, mis seal tulid selle kirikuõpetaja kohalikud ka mõned ametimeetodit, kas me julgeme seda avama hakata, aga jumal tänatud, kõik läks ilusti. Mas avatud. Sambas siis edasi, nüüd siia teie poole tulla on siis nüüd selle 100 mõisa üks esimesi hooneid, kus teie olete kiviktaimla rajanud. Seal on siis olnud mantelkorsten, nagu need müürid näitavad. Ja seal oli ravila mõisa karjamõis, oli seal, ega need karjamõisad ei olnud nii sellised uhked mäed nagu siin Riisipere mõis. Paljud mõisumis Eestimaal on nagu külarahvas selline tagasihoidlik palkmaja ja kõrge korstnaga künnise künka otseselt muidugi jõe ääres, neid puid seal tollal ees küllaltki ilus vaade avanes jõele ja sest mõisamees ei pant selliseid maju püsti nagu siin kolhoosi ajal või tänapäeval isegi pannakse majad lageda põllu peal, et ta pidigi olema koht, sest põld pidi toodangut andma, põld pidi inimestele tööd ja leiba andma. Maja kohtule, jõe ääres seal kalda peale ja maja oli tõesti kõrge, ilusa künka põles. Kui te tulite siia nagu suvilat pidama oli selline aeg, kus veel kõike jätkus ja, ja neid vist, kes puhkamas käisid, ei pandud kinni eriti tähed, aga kui te siia päris elama juba tulite, oli vist see keeruline aeg, kui Eestimaapoed olid tühjad ja, ja iga liigne inimene järjekorras tundus juba teistele ostjatele konkurendina. Kuidas teid siin külas vastu võeti? Tol ajal oli muidugi, et jah, oli tõesti, eks ole, me sama Väike-voose poeke, mis siin oli ETK Velliga siin varustas, alati oli suur punt ukse taga, rahvast pidi vaatama, et sa oled ikka ukse avanemise suunad, said sisse hüpata, eks ole. Ja oli ka selliseid juhuseid, külameeste poode, sellega ma ei ole, kohalik maa oli ka omal ajal migrantsingaadis ja Öeldi kohe, et no mis asi, kas sul ei ole leivakannika siia-sinna. Aga jumal tänades aeg on ümber läinud ja praegu külarahvaga tõesti päris päris tolle läbi seal sees nagu öeldakse, kusega mees näide kõnes ka ja peremees majas tehtud, eks, siis peetakse sinust lugu ega siis toredad taevas, kõik tuleb oma käega teha. Noh, nüüd see pood on jah kinni ja ei saanud omanik omaga hakkama, eks ostjaskond oli ka vähe ja aga nüüd meil käib siin kol kord nädalas käib pood? Jah, ja tehti niisugune väike tuba, siis tehti seal rahvamajas, seal on. Ja on kord nädalas ja esmaspäev ja kolmapäev ja reede ta käib ala pärast jah, ja tellime, kui ta ju kaasas ei ole midagi ja siis ta järgmine kord. Meil siin voose külas ei ole ju eriti ostjaskond on, meil on 108 inimest voose külas, aga vist üle poolte nendest on pensionärid ja palju see pensioniraha ikka siis on. Ma tahtsingi nüüd edasi just küsida seda, et kui palju siin seda rahvast elab ja millega nad tegelevad, et kuidas kant omadega välja tuleb. Sest kui ma nüüd siia tee juurde tulin ja olin esimesest õigest teeotsast mööda sõitnud, siis ma kohe vaatasin ringi, et kas ma näen kuskil mõnda inimest, kellelt teed küsida. Et tundus küll, et on üsna vaikne, Sebayksin. Ja omal ajal, kui see koolimaja siin oli, isegi neljaklassiline algkool ja ikka rahvast oli ka külas ikka ikka oli ka ulgem kui tänapäeval, sest ega tol ajal ju vabariigi aeg esimese vabariigi ajal ei mindud maalt ära, iga peres oli ka inimesi, kes töötlete tööd tehti, ka maal palju rohkem kui praegu, aga praegu maal kohas, kunagisi nõukogude aeg oli suur veisefarm ja Vetlas allapoole voolu. Saeveski ja kaupluse inimesel võiks kui tööd rohkem, aga need on kahjuks jah, maadel tühjad. Sügise poole vaatasin vasakule lähemale ja on nagu nagu Kesk-Aasias või Egiptusest. Põllud on valged, milles ta valge rahakast valge. Millega need inimesed tegelevad, kas on ka sellist klassikalist arupidamist või, või otsivad tööd mõnest lähemast suuremast asulast vä? No kui taludest rääkida, siis meil on tõeliselt aru eemalt üks ainukene talumees, kes siin maal on, temal on kümmekond lehma ja ja põld oiga kaarib ja ja omal ajal omal on ikka üht Eesti nõukogude aegsed veel tehnikat, kaua tal tehnika jätkub või kes seda teab, aga ülejäänud ma ei oskagi öelda. Nooremad käivad linnad nagu see tavaliselt traditsiooniliselt ei ela ju Tallinnas kaugele. Kuskilt meile ka iga hommikul, aga noh, eks sa sõida ka iga hommiku tööle, buss maksab 15 krooni, üks ots. Aga millega pensionär, pensionär, pensionär ikka kodus ja reisil oma põllukest ja kasvatakse mõne kana ja muna. Tööde suvel on nii palju, et mõtle, kui issand, mis peaks ma nii palju rassima. Panen ikka kõik need juurikad maha, lapsed ütlevad, mis sa paned ema nii palju maha tööandja jaoks. No ma, ma ei taha, et lapsed ilma jäävad, ma ikka panen rohkem, ei vaatasin jälle see saasta palju porgandit pannud, niiet kapsaid ja lapsed ütlesid kaad, ema pead ikkagi olema. Kord kuus linnad, et siis ei häälimaali nüriks. Tänu sellele, et me elame justkui siin Harjumaa ääre peal, on meil isegi telefon olema, no mida ta elu, aga vähemalt on olemas momendid ja eks see aitab ka oma tutvus meelde tuletada, kellel ikka midagi on sünnipäev, soovid ikka õnne ja ja minu töökaaslane näiteks see suvi käisid siin ja ikka telefonid seal ka suur asi, et me ei elagi nagu päris päris metsas, eks ole. Tegelikult on kõige uuem ehitus siin teie platsi peal just nagu väike mobiilimass, aga tegelikult on, see vist oli ikkagi selleks, et püüda televiisoripilti tuppa. Sügisesel ajal ilmselt ja talvepool, eks seal on ikka, istume telekate taga ka, kui väljas läheb pimedaks, no mis sa ikka, palju tööd, aga see jama, televisioonisüsteem lagunes ära kõikudes ära ja see suvi siis sai tänu sponsorite, nagu öeldakse tänapäeval. Oi, näed jah, no näritakse. Sa ei pannud uusmäe otseselt neljamastiga antenn ja, ja praegu üheksa programmiga näed ka, aga noh, eks me ole peamiselt ikka Eesti televisiooni vaatajad, nagu öeldakse oma oma aja patrioodid sümpsuga televisioonis hirmus paugutab nagu tänapäeval on ikka see, et justkui eriti eriti kui istuva Kas te võimleja niisugune aktiivne inimene ärata olnud noores põlves ka ja haige tööl olin alati niimoodi, et meil oli üksluine töö, niimoodi siis naistega ikka iga hommiku tegimegi võimlemist, nii et noh, töö ajal vahepeal mind pandi siis tootmisvõimlemine ja kuidas oli, nõukogude ajal tegime harjutusi vaata see üksluine töö kogu aeg, niimoodi siis kaelarätiku liit on ja mul on ka praegutsenis, kui kalarätiku liigaagis ragiseb. Ja rohkem jooksnud ja suusatanud talvel ja ja kui me seda onni veel eriti polnud, poisid Me käisime hästi palju lastega isegi Aegviidus ja nelijärvel ja jalgrattamatka, kui nii võtta. Naisega tegime kunagi seda maa peal ei olnud, hakkasime siit, tulime Tallinnasse, naise Urve õde, elasin tänu selle turuõde elas, ütlesin. Me saimegi selle saiakoha, leidsime jõe ääres ülesse ja siis tulime Tallinnast, tulime üks suvi ratastega, tulime siia saiale. Siit läksime läbi metsade, jõgede Tammsaare vargamäele vargamäelt sõitsime kadene surve õdede poole ja sealt edasi kuni Toila oru nii välja ja siis saad jälle tagasi ka, aga viimane matmiskoha pealt silmi. Noor küla rahvamaja juhataja, siis me leidsime siit kaotleja paunküla ja Angela veoidlase. Meie sõitsime jahme endas, ta siis seda tegime ringi peale ja käisime vanadekodu vaatamas paunküla vanadekodus. Ja mõtlesin, et kui ma nii vanaks saan ja enam ei oma ju hakkama ei saa, siis ma lähen ka sinna paunküla vanadekodus. Ühesõnaga, kui Ants ei saa enam üle jõe joogivedamisega oma ja puurkaevu ei ole teinud, siis läheb ära vanadekodusse. Hans, kuidas tulevik meeldib? Selle kuu oli ka niikaua kui mees majas oli, siis naine kuskil ei lähe kui ka kasvõi kepiga käijad, eks ole, joogivee ikka saad käsikäruga tood või kelguga, see pole väga probleem. Ants ütles, et tema ei tule paunküla vanadekodusse. Ma ütlesin, seal hakkavad ju ikka kurameerimiseks. Mina vanadekodus ei lähe nii kaua, käsijärg liigub aladikas aial. Nendest teie lemmikloomadest, teie koduloomadest on nüüd maalist kõige rohkem räägitud, aga ega maali vist ei olegi ju siin küülikute kõrval nüüd ainus teil on ikka, kas ka majas? Ja maalimeiliga ajo maaliga maalimaalisuse, siiamaani tuleb ikka peremees, linnasti tuleb Urve maalt või kuskilt kaugelt, ikka maalivad konti ja ja ma olen asjalik kutsu, kohad on meil kolmepojad olnud, näe, meil on isegi kaks viidet veskit maali välja teeninud. Üks on 2000-ks aastaks Urvel hoiukassas. Teine on siis 2550 aastat abielus olnud. Ma olin olnud kolme poisi tüdrukud olnud, see oligi veidi üks ära, noh, ega tänapäeval ei taheta eriti koerakutsikat. Panime siis tüdrukud panid lehte ja ära anda. Mees tuli koerale järgi, ilus mops, ilus hoopis räpp ja. Esto oli litter veskit ja 16 krooni kuus, Amix 16 või sellepärast muuseas kroonid, et kutsu kaalusel momendil 16 kilo. Muidugi meil on, kas on ka lapselaps, oli linnas, Rev, must, pisikene kassike kaelas ja aga asjad on ikka, kas ei ole ju nii inimesesõbralik kodu austa nagu koeral. Koeronikega võib-olla polegi nii nagu koerad koera, hobuse hobused on sellised, kes ka oma peremees kõige rohkem ostavad, kas on sisse tuua selle, kui sul olen pleier näpu otsas või midagi, sakoskad seal paremat? Eks, ega nad elavad paremini Kaago linna need prügikasti kassid Meriga tuuakse koerale pisikesi. Mis on need sepsikates apsikud söödavat-joodavat ja ja noh, meil on siin külm ka koera hästi paks kasukas seljas ja ka tema siis külma karda, aga kas pole ka päris kuu pealt kukkunud tema maali selga? Maalile pole eriti probleemi käpa soojas kõht kasvavas kassilga, soe jänesed muidugi tjah noh, jänesed on ka viisakad, ajas on selline karvane loometega temal talvel külmem on seda ilusam nahk, temal kasvab selga. Aga siin trepi peal oli veel üks noor kass ka. Aa, viimane kassi leiutus meie lasi jussi asjus ja. Tütred tulid maale ja mina ütlen, mis me seal nimeks paneme panema. Aadu tüdrukud ütlevad, et mis Aado ja mõne jussi. Jah, üks aasta oli meile, pane jussi panimegi selle kassi nimeks siis kassi just. Aga nüüd on nii tore ja armas teene. Kaks kasti, aga Iiri on ka palju vana, kas tuleb, aga jälle hiir hambusse hambus ja ja mali suhtub siis ka nüüd kassi jussi sama sõbralikult, nagu ta siis sellesse Mirisson harjunud. Ja nagu ma näha, muidugi kassipoeg ta ei ole nii julge, nagu see vana kassiema on, eks ole, aga ma justkui eriti probleemide, aga meil on juhtunud siin võõraid kasse lasi siis maali küll, võtab kasvõi, raputab kasvuga kassi rabaladrit võõrase kastide peale ja aga oma kassipoega jah, päris päris sõbralikult. Kui me nüüd vaatame neid fotosid mis on sellest ajast, kui te selle 550 rubla välja panite, selle maja ostsite, no siis võib ikka tõesti öelda, et see on olnud üks Asmik. Kuidas te oskasite näha seda tulevikku ja, ja ennast tagant kogu aeg kannustada, et see ehitada ja korraldada selliseks ilusaks koduks, nagu ta praegu on? No vot, eks see ole selline eesti mehe võimet, kuidas öeldakse enne meid on öeldud, võib-olla öeldakse peale meilt, aga see pole mees, kes ei ole oma perele maja ehitanud ja ma ei tea, mis seal veel pidi olema. Ja ehk siis niimoodi see kätte võetud, isegi alguses käisime ju bussiga lausa paar-kolm aastat, siis õnnestus Nõukogude Moskvitš osta. Sellega sõitsime siin paarkümmend aastat ja ikka veel signaal maas, korrasime ikka ära ja ikka kivi kivi kõrvale ja ja tollal ju ehitusmaterjali ka mitte eriti polnud valikud, aga palju meil siis vaja, võimeelne palkseina palk, lagija roog katusel, eks ole, roogemaks midagi omalajal sauna roobivamaksid, sest me selle teemia linna valt. Mis kaugemale mõtle, kui nii kaugele ei oska mõelda ka, et me üldse siia elama tulema. Viimasel aastatel võib-olla siis enne siia tulemised lähme hoopis maale elama. Võib-olla oleks pidanud midagi teistmoodi tegema, aga siiamaani pole justkui puudu olnud. Käisime Muugale ja seda maja ja Uus-Sadama, seal, kus praegu on, käisime roogu lõikama. 25 kraadi oli külmal Me läksime kevaditi. Jah, eks me ole, kõik kaduvad, on lossi pannud, püsti on, on ajaloolise momente püsti pandud ja iga inimene, kes midagi elus on teinud, kas ühe puu istutanud, aga meil siin 130 teised on, tähendab, sinust ikka jääb mingisugune märk järgi, jääb ikka ajalukku ja näed, oli sajalesine fanaatikud, hullud, nagu tulebki meelde kadunud külas oli, tulime maale, maja oli veel pooleli, elasime siin kadunud. Loomalaut oli all olev helkur, seal üleval. Külana inimesed, ärge siis minge. Ränne väljas on küll, me ei meid, olime ikka oma onni katusele ja lauda katusele külmudes kartulit katuselt telgiviilu alla aga ikka oma koha peale. Meil oli tehtud selline kolmnurkne niisukene putka taoline siin ja seal oli siis raudahi sees ja siis oli puhvet ka kappi, mis sind majast oli järgi jäänud. Ja see oli minu meelest, et kolm suve oli niimoodi, seal on minu meelest fantastiline. Tegime seal süüa ja siis nägime supipott laua peal taldrikut, istusime väljas, nii tore oli minu meelest see telk oli sealsamas, kus meil saun on selle koha peal umbes. Ja siis magasime seal. Endale kõik suhtele asjaga õnnesajugaalu peale panna, aga no eks sellel ikka maal oled, on tervist, oli ka omaette, on ju nii palju, kui sa liigutad ja külarahva silmis on sul ikka mingisugune autoriteet. Neetud teada võib peaasjalikult tervist on ja omale tahvlis midagi teha. Naise sõnul väga kuigi palju kuulnud, ehk siis saab midagi tehtud ka, nagu ma siin mainisin, et 10 korda räägitakse Üheteistkümnendal kordadel valmis ka, aga kui maal elad nagu siin oma see majapidamine ja olemine on. Ega siin tööleta kunagi kogu aeg on sul midagi tegemata. Ja inimesed käivad siin, kes on mul külas käinud raamatusse kirjutatud? Jah, et need ilusad tõesti, aga noh, paljude iludega higi võib-olla nagu öeldakse, et noh, seda Skoilanna kaaluda. Urve Jahansserend isk külile Suur tänu lahke vastuvõtu eest toimetaja Tiia Palmaru ja muusika valinud Silja Vahuri ütlevat kuulmiseni kahe nädala pärast. Järgmises saates sarjast lubame õue ja tuppa.