Eks liibris? Täna on meie ees Juhan Sütiste ehk kagu rahutus ja sellest räägib Oskar Kruus. Juhan Sütiste varasema nimega Johannes Süts sai tuntuks 1925. aastal kui ta koos tartlaste Erni hiire ja Mihkel Jurnaga avaldas kaks õhukest koguteost. Sang ja bumerang. Järgmisel aastal hakati ta luuletusi trükkima juba kirjandusajakirjas. Looming. Ja see oli oluline tunnustus. Loomingusse jõudis süüdiste poeemiga enese eest ja see on üks paremaid värss teoseid, mis Eesti vabadussõjast on kirjutatud. Seda ei suutnud kassetist teise ületada, kuigi ta avaldas 35. aastal nii ajalehes kui raamatuna pikka poeemi noored partisanid ja sai selle eest isegi auhinna. Oma üliõpilaspõlves kirjutas Sütiste pidevalt värsse. Varsti kerkis ülesanne koostada esimene luuletuskogu. Sellega tegeles noor luuletaja peamiselt 1000 928. aastal. Algul tahtis ta panna värsi vihikule pealkirja pärandus aga vastav luuletus ei õnnestunud ja nii otsustas ta uue pealkirja rahutus kasuks. Ja see sobib palju paremini väljendades luuletaja tolleaegsed meeleolu, rahutust otsivat seisundit. Süüdiste polnud sel ajal veel päris küps luuletaja. Paadi, kuid 25. aastal helistas ta siiski põhiliselt kirjutavariimide ta vabavärsis. Kuigi ta Gustav Suitsu poeetika loengutel ja seminaridel oli õppinud ka mitmesuguseid muid luulevorme. Varsti meeldiski talle kirjutada antiikluule vormidest leegilist disti fooni, kus vahelduvat eksameetrid Bentomeetrid kuid süttisid, ei saanud kunagi selgeks. Kandideerivad värsimõõtu, millest tuleks kirjutada leegilised distisioonid. Nii ei saaks ta minu arvates kunagi head hinnet. Selge pilt, kes on eesti luules olnud just üks Kvatideeriva värsisüsteemi propageerija. Teine Tartu luuletaja Valmar Adams oli oma luuletuskogus suudlus lumme Jacateoreetilises kirjutistes propageerinud irdriimi ehk ebapuhas riimi kus peale alguse erinevuse ka võib-olla riim sõnas mujal erinevusi. Süüdistusest sai suur irdriimi propageerija ja ta lubas siin palju suuremaid vabadusi kui Adams ise. Nii et Adamsi teooria viiski praktikasse. Põhiliselt juht Juhan Sütiste. Sütiste kirjutas luuletusi üpris mitmesugustel teemadel mitmest ainevallast rahutuse koostamisel järjest aasta luuletused sündmuste kronoloogia järgi ja kujundas nii omalaadse värss päeviku. Selleks kirjutas ta pikka vabagarssilise luuletuse avang, milles jutustas oma päritolust ja noorpõlvest tere metsavahi talus. Tohutus esimeses tsüklis domineerib vabadussõjapoeem enese eest kus on kasutatud mitmesugust rütmikat. Järgmisena paigutatud paar luuletust tütarlapsega jalutamisest Toomemäel. Ja edasi tuleb eetilist laadi luulesarilaager, mis annab edasi muljeid sõjaväeteenistusest Jägala suvelaagris. Edasi tuleb jälle sügis ja kevadmeeleolusid Tartust ja järjest rohkem hakkab nendes luuletades vigureerima armastatud tütarlapse kuju. Küllap selles võime ära tunda luuletaja pärast sellist abikaasat, Virumaalt pärinevad tudengid Ella kari. Muidugi on luuletajale suureks sündmuseks olnud ka reisi Itaaliasse 1000 927. aastal kui ta Roomas tuli üliõpilasolümpiamängudel odaviskes esikohale. Ja sellestki on siis kajastusi luuletuskogus. Sütiste püüab üldse kajastada tõsielulisi sündmusi, kuid mitmed korrast satub ta siiski ka fantaseerima. Taan vasakpoolse maailmavaatega luuletaja ja talle meeldib ülistada revolutsioonilisi sündmusi, eriti rongkäike. Üks luuletus kannabki pealkirja esimene mai 1927 ja seal ülistab ta revolutsioone prantsuse suurest revolutsioonist alates. Kuid 27. aastal just ei olnudki Tartusse rongkäiku, aga nähtavasti luuletajale meeldis ennast kujutleda sellesse rongkäigu kursam armastatud tütarlapsega ja see armastav tütarlaps on põhjustanud veel teisegi asjapuhangu. Sedapuhku küll hoopis teistsuguse meeleoluga. Luuletuses õhk seisab, majal on armastatud tütarlaps, kujutatud koguni surnuna. Nüüd sinu päitsi seisab lühter, kirjutab luuletaja. Ja nii siis isegi väga realieteeti armastavat Sütiste ei või kõiges usaldada, kui ainult tema luuletustele tuginedes püüda elulugu kokku seada. Luuletuskogu lõpuosas asub poeem lei ristinimene mis väljendab luuletaja ilmavaatelisi otsikuid. Nagu mitmel teiselgi sama generatsiooni kirjanikul näiteks Albert kivikal, tekib Sütistelgi keerukas probleem sellest, kuidas ühendada vasakpoolsed revolutsiooni pooldavad seisukohta rahvustundega. Vabadussõda On küll võitlus enese eest nakkuse distabab, mis toonitab. Kuid see oli ka punalipul see Venemaa vastu. Sõda 20. aastal polnud Venemaa suund ja tegevus veel kuigi selge ja ka tollase Eesti vabariigiolud ei rahuldanud kõiki kirjanikke ja üpris kriitilisi luuletusi. On sellest kirjutanud ka Sütiste õpetaja ja suur eeskuju Gustav suits. Luuletuskogu rahutus andis välja Eesti Kirjanike Liidu kirjastus kes raamatu toimetajaks määras kümmekond aastat vanema luuletaja Jaan Kärneri. Rahutuse käsikiri oli palju mahukam kui trükist tulnud raamat. Kerner käskis käsikirjast välja jätta ligi kolmandiku värsse. Sütistele tundus see nõue võimatuna ja ülekohtuse. Ta pöördus Kirjanike Liidu juhatuse poole. Tagantjärele vaadates tundub siiski kärneri kärpimisnõue küllaltki õigustatuna. Sütiste esimene luuletuskogu oli tõepoolest käsikirjas lõt ja venitatud ja selles oli palju viimistlemata luuletusi. Näiteks kui ta käis, siis roomas, siis ta imetles sealses loomaaias mitmesugused välismaa lõunamaa linde, tegid nendest pika nimekirja oma märkmiku ja selle nimekirja praegu muutmatult väljaga luulatusena ja seda oli muidugi liiga vähe kunstiliseks teoseks ja õigustatud Kärnel laskis selle välja visata. Peale selle juhtus köitekojast viperus luuletuskogu prosseerimisel. Jällegi oli vaja töö seisma panna ja selleks oli vaja ikkagi Kirjanike Liidu juhatuse korraldust. Ja jällegi sattus abi otsimisel Sütiste kokku Henrik Visnapuuga, kes õnnetuseks parasjagu napsitas ühes Tartu kõrtsis Jaan Kerneriga. Kõigele lisaks oli vaja luuletuskogu trükkimise ja prosseerimise kiirustada, sest raamat pidi ilmuma müügile enne jõulu, kui on raamatute müügi suur aeg. Aga detsembripäevad olid juba alanud. Kui Sütiste siis kätte sai Visnapuu kärneri, siis olid mõlemad seal juba joobnud ja Kärner oli kuidagi halvas tujus Jakas sõdistele halbu sõnu loopima ja alustas üldse noori luuletajate Norbit peaksid nagu tema ees roomama ja Sütiste siis vastas hiljem kirjas sellele roomamise jättis ta maha juba 1900 900.-le aastal ja hilja hilja uuesti alata. Ja nii ta siis kirjutaski, kui Kirjanike Liidu juhatus oli neid lepitanud ja Sütist avaldas siis sellise soovi astuda Kirjanike Liidu liikmeks. Ja see siis toimuski väikese hilinemisega ja kohe süüdiste edutati ka Kirjanike Liitu juhtivale kohale, ta valiti juhatuse liikmeks kõikidele kriitilistele ohtlikele momentidele vaatamata jõudis luuletuskogu rahuldus ilmuda just jõuluks 1928. Ja see lasti müügile keskmise hinnaga kaks krooni 80 senti. Kaanepildile oli kunstnik Jaan Vahtra joonistatud ümber aetud lillevaasi ja küllap see joonistus oli tabava iseloomuga, iseloomustas nii kirjaniku stiili kui iseloomu. Luuletuskogu rahutus sai elava ja mitmesuguse vastuvõtu osaliseks. Arvustajad ei olnud ühel meelel Sütiste meisterlikkuse ja antellaadi suhtes ja eriti otsustasite just teda Henrik Visnapuu ja ajaloolane Juhan Libe. Süüdistele tundusid nende väited koguni nii ülekohtused, et ta ei saa vaikides leppida ja avaldas ajakirjanduses nende kahe mehe vastu vastu vaidlema kirjutise. Sest noortesse distet nimetati siiski Visnapuu mõju aluseks ja küllap oli selleks põhjust. Neil on nii lähedasi motiive kui ka samasuguseid probleeme. Eks Visnapuu heitlus ju revolutsiooni ja rahvusprobleemide ühendamisega ilmekat esineb see näiteks luuletuses oktoober. Taotlus ei ole veel igakülgset küps luuletuskogu, kuid sellega pahise dist, ent luulemaa elas maksma. Ta tutvustas end kui vasakpoolset poeeti, kes tahab maailma parandada, kes on tööliste lipukandja. Kuid see ei tähendanud siiski sugugi liitumist kommunistidega maitsma. Vaateliste otsingute poeem, leib, ristinimene moodustab selle luuletuskogu tugisamba. Ja sellega liituvad kapaatuslikud luuletused esimesest maist ja isegi jõulupuhul on lauldud revolutsioonilisi motiive. Silma paistab ka uue luuletaja lai haare. Motiivide valikul ei piirduda ainult Eestiga, vaid tema värssides leidub geograafilisi nimesid, mitmedd, mandrit ja nii kutsuta koguni Budad Kristust Jahvetia paali laulma. Koos internatsionaali taotlusega kujunes süüdistest uusrealismi ellu viia eesti luules kuigi siin leidub ka veel tugevad romantilisi võtteid. Motiive järgmistes luuletuskogudes Sütiste hoogsus küll vähenes, kuid tema sõnade intensiivsus süvenes. Sõna kasutamine muutus palju täpsemaks ja mõjukamaks ja nii saigi süüdistest eesti luules eluläheduse suuna lipukandja.