Kas teate, Agatha Christie ülimenuka kriminaalnäidendi ristis hiirelõksuks autori väimees, sest esialgne pealkiri kolm pimedat hiirt oli juba kusagil kasutusel. Aga kolm ja pool sajandit varem lasi seik Spir prints Hamletit lavastada oma hiirelõksu, et paljastada kuningas Claudius kuritegu. Lõks. Raadiosaade hiirelõks on näitleja portree saate peaosaline täna Vanemuise näitleja Hannes Kaljujärv. Laval Hamleti voolanud Vargamäe Andres ja Indrek Lopachini Oidipus Alfred tuulitel ja parun Münchausen, Rasputin ja piraat Taaniel, Tina metsavend prill, vaikuse vallamajas ja doktor trelling mets, pardis rüütel Hans Suntiinis ja prints Philip Yvonne Burgundia printsessist naerutaja kuunifarsside Sovid, jonni ja mitte praegu kallis ja nii edasi ja nii edasi. Suveteatris 2003 saab Hannes kaljujärvest Toomas Nipernaadi. Mina olen saate autor Pille-Riin Purje. Vestlesime Hannes Kaljujärvega Tartus Vanemuise teatri suures majas, näitleja garderoobis kevadel 2003. Hiirelõksu hakatuseks küsisin, kuidas suhtub Hannes Kaljujärv kriminullidesse. Ei, ma suhtun üldiselt positiivselt, aga mul isiklikult erilist läbisaamist ei ole, et ma kuidagi praegusel ajal eriti ei loe või. Küll, aga noh, nooruses lugesin. Seest, mul ema loeb, krimkasid usinalt mängida on tulnud, mõnes ei ole. Ja ma küll mõningaid vaadanud, mis siin Vanemuise sai tehtud on, aga nad kuidagi jätavad mind teatrilaval külmaks või ei teki sellist põnevust, mis ma mäletan poisikesena lugedes, et sulle antakse just nagu see maailm lava peal ette ja siis ei pruugi vastata sinu ettekujutusele mis sul peas lugedes tekib ja võib-olla see häirib. Londonis mängitakse üle viiekümneaastased hiirelõksud tundub küll müstiline. Tundub jah, et inglise näitleja võib öeldagi, et ta töötab hiirelõksus. Kuidas üldse teatri repertuaaris peaksid tasakaalus oleva meelelahutuslikku poolt tõsisemad asjad ja krimkad ja kõik muud, kas Vanemuises on praegu hääl, repertuaar selles mõttes? Ma ei tea, kas ma olen õige persoon arvustamaks Vanemuise repertuaaripoliitikat, aga mulle isiklikult tundub oma arvamuse võin ma muidugi välja öelda? Tundub mulle niimoodi, et et ehk on pisut natukene liiga palju selliseid etendusi, mis räägivad, kas siis vägivallast haigusest ja ebaterved, teemad või minu jaoks. Ajujahid ja karu soodikus räägib korra vähihaigest, ma ei taha seda nii palju näha. Ma kaldun rohkem lillede ja liblikate ja sirelite siilide poole, mulle mulle meeldivad need rohkem. Siis, kui Hamlet välja tuli, siis küsisin su käest, et kas teater on näitlejale lõks. Ma küsin nüüd uuesti. On ikka lõks ja ega ta ei taha ju lahti lasta või? Ma ei oskagi ütelda, on see siit niimoodi lõppkokkuvõttes hea või? Professiooni mõttes on see muidugi hea, kui sind hoiab miski kinni, aga taevakene elu koosneb muudest asjadest ka kui töö võtab su üle nii palju võimust ja ahistab sind ja sa muutud selle orjaks või kas sa siis elad selleks, et teha tööd või teeb tööd selleks, et elada või piiri peal kuidagi peaks olema? Üle piiri ei tohi minna. Samamoodi üliandekatega ja üli, üliandekatega ja geniaalsetega. Mida lähemal ta sellele piirile on, seda uhkem on, aga üle ei tohi astuda? Oo, ta elas nii sisse, et ei saanud enam välja. Siis see tähendab seda, et kui ta elas nii võimsalt sisse, et ei saanud enam välja siis tekib küsimus, kas ta siis on hea näitleja või hea näitleja, peaks välja saama, mitte sinna jääma. Doktor tooks siiamaani, mul pole välja saamisega raskusi olnud. Aga seda, et see töö niisuguseks koormaks või ahistavaks muutub või seda oled tundnud. Jah, ma olen küll, kui mul oli teatud perioodil väga-väga palju tööd või kus on ülemäära, siis siis teeb, sain täitjale halba, tähendab parasjagu olema. Praegune aeg muidugi soosib ja siis tegelikult ma saan teatrijuhtidest ka aru, kas läheb neile korda indiviidi füüsiline ja vaimne lõvisid, kes töötavad nende teatris või? Ütleme, et töötame väga hea näitleja, keda suisa rahvas tuleb vaatama. Rahvas tuleb tema pärast. Aga juhti huvitab ju see ise kõik teatrile sisse toob rohkem publikut, seda paremini elu. Ja kui seda näitleja aad vaatab hästi palju publikut, siis tahetakse ekspluateerida ainult seda näitlejat aad. Sest siis läheb teatril hästi. Aga mis saab homme või ülehomme või? Ma ei tea, kas selle peale mõeldakse, elatakse aasta ette? Me täidame selle plaani ära, publikuarvu saame täis, siis me saame riigi käest jälle väärika dotatsiooni. Ja siis me hakkame uuesti otsast peale. Ma tahaks tunda turvatunnet ka 10 aasta peale ette. Ma olen kuulnud, ma ise ei tea, ma ei ole kursis olla Soomes või kuskil seal veel mõnes mõnes põhjamaa selline süsteem, et kui näitleja on oma teatri heaks töötanud, ma ei tea, kas 25 aastat või midagi niisugust, et siis ta on ju just nagu selle teatri auliige, et teda enam ei ähvarda. Homse päeva koondamine aga praegu niimoodi ei ole, ütleb ütleme, et näitleja 10 aastat tagasi oli väga nõutud ja hõivatud ja töötas ja oli kõik hästi, aga tulevad uued tuuled, vahetuvad uued uued juhid ja see näitleja näiteks vajub unarusse ja siis ei mäleta enam keegi, mis ta väärt oli. 10 aastat tagasi. Ma tahan endast nii palju andnud, natukene kurb. Saatus on traagiline või noh. Seda võib kinga saada. Ongi kõik. Aga see on vist tegelikult ka muude ametitega niimoodi praegusel ajal. Praegune aeg selles mõttes ei ole inimesekeskne. Ta ei hooli inimesest nii. Hiirelõksu saate sisse kuuluvad ka kirjandusminutid näitleja valikul. Hannes Kaljujärv valis Leonid Andrejev jutustuse pen, tobias. Tol koletul päeval, mil leidis aset maailma suurim ülekohus Kolgatal koos röövlitega löödi risti Jeesus Kristus. Tol päeval vaevas Jeruusalemma kaupmeest Ben Tobiase varahommikust peale hirmus hambavalu. See oli alanud juba varem eelmisel õhtul. Paremasse lõualuusse lõi kerge valu ja üks hammas just tarkusehamba kõrval oli nagu veidi üles tursunud. Ja kui keel seda puudutas, kirvendas õrnalt. Pärast sööki oli valu, aga ülejäänud ja pen tobias unustas selle sootuks ning rahunes. Ta oli sel päeval oma vana eesli noore ja tugeva vastu välja vahetanud, oli väga heas tujus ega pööranud tähelepanu paha endalistele märkidele. Ja tema uni oli sügav ja rahulik, kuid just enne päikesetõusu hakkas miski teda närima. Justkui oleks keegi mingi väga tähtsa asja pärast tema nime hüüdnud. Ja kui Ben Tobias pahaselt silma tabas, valutasid tal hambad, valutasid avalikult ja õelalt. Ta oli tervenisti terava puurima valu võimuses. Ja ei saanudki aru, kas valutas ainult eilne hammas või olid sellega ühinenud teisedki. Suu ja pea olid hirmsat valu täis, nagu oleks teda sunnitud tuhandeid teravaid hõõgvel aetud naelu närima. Ta võttis savipotist suhu. Hetkeks andis valu tagasi, hambad võpatasid ja hakkasid hooti laineliselt tuikama. Ning eelnevaga võrreldes oli see isegi meeldiv tunne. Wen Tobias heitis uuesti pikali, mõtles uue eesli peale kujutles, kui õnnelik ta võiks olla, kui neid hambaid ei oleks ja proovis uinuda. Kuid vesi oli leige ja viie minuti pärast tuli valu tagasi veel ägedamalt kui enne ning pen tobias istus voodis õõtsudes pendel. Ta nägu oli suure nina ümber kipras koos kannatustest kahvatuks tõmbunud ninal aga pärlendas tardunud higipiisk. Niiviisi valu käes õõtsudes ja halades võttis ta vastu selle päikese esimesed kiired, millel oli määratud näha kolme ristiga Kolgatat ning häbist ja murest pimedusse. Wen tobias oli hea ja lahke mees ega armastanud ülekohut. Aga kui ärkas tema naine, ütles ta vaevaga suut paotades palju kibedaid sõnu ning nurises teda kui šaakalit, ihuüksi valu ja vaevade kätte oli jäetud. Naine kuulas teenimata etteheiteid kannatlikult ära, sest ta teadis, et need mitte õelast südamest ei tule ning tõi palju häid arstimeid. Puhastatud rotisõnnikut, mida tuli põsele vajutada kanget skorpionileotist ning ehtsa kivikillu Moosese poolt puruks löödud käsulaudadest. Roti sõnnik tõi pisut kergendust samuti leotis ja kivikild, kuid mitte kauaks. Ja pärast põgusat leevendust tuli valu iga kord uue jõuga tagasi. Ja üürikestel hingetõmbeviivudel tröösti Spen tobias ennast ees lille mõeldes ja temast unistades. Aga kui halvemaks läks, siis soigus kõneles naisega ja ähvardas pea vastu kivi lõhki lüüa, kui valu järele ei anna. Ja terve see aeg kõndis ta maja lamedalt katusele edasi-tagasi häbenedes välisservale minna, sest ta pea oli üleni rätikusse mähitud nagu naisterahval. Lapsed jooksid mitu korda teda vaatama ning madistasid midagi Naatsareti Jeesusest. Wen tobias seisatas hetkeks ja jäi neid nägu krimpsutades kuulama. Põrutas siis aga tigedalt jalaga ja kihutas nad minema. Ta oli hea inime ja armastas lapsi, kuid nüüd pani pahaks, et need teda kõiksuguste tühiasjadega tülitama tulid. Ebameeldiv oli ka see, et tänavale ja naabermajade katustele rohkesti inimesi kogunes, kellel midagi teha ei olnud ja kes naisterahva kombel rätikusse mässitud Wen tobias uudishimulikult silmitsesid. Juba kavatses ta katuselt alla tulla, kui naine talle ütles. Näe, vaata, röövleid viiakse. Ehk lahutab see su meelt? Jätamin palun rahule, kas sa siis ei näe, kuidas ma kannatan? Vastas pen tobias pahaselt. Kuid naise sõnades oli otsekui ähmane lubadus, et hambavalu võib üle minna ning vastu tahtmist läks ta katuse servale. Pea viltu, üks silm kinni, kükitas ta seal käsi põsakil ja vaatas põlglik nutuse näoga alla. Mäkke tõusvale kitsal tänaval tungles tolmupilves kisades ja lärmitsetest suur rahvasumm selle keskel ristidel raskuse all lookas liikusid kurjategijad ning nende kohal vihisesid rooma sõdurite piitsad kui mustad maod. Üks röövlitest, see pikkade heledate juustega verises rebenenud Kitoonis komistas jalge ette visatud kivile nikku, kus kisa ja hõiked valjenesid ning rahvahulk lõi kukkunu kohal kokku nagu värvirikas merelaine Wen Tobiase värata säkkimisest valust. Keegi oleks ta hambasse nagu tulise nõela torganud ja seda seal ringi pööranud, oigas ning astus katuse servast kaugemale, põlglikult üleolev ja tige. Kuidas nad kisendavad, lausus ta kadedalt, kujutledes päraniaetud suid, tugevate rikkumata hammastega ja seda, kuidas ta ise kaasa karjuks, kui hammas terve oleks. Ja sellest kujutlusest läks valu lausa pööraseks. Ta rapsis räti mässitud peaga mõmiseda. Räägitakse, et tema olevat pimedaid nägijaks teinud, ütles naine, kes katuseservalt hetkekski lahkunud ei olnud ja viskas kivikese sinna kohta kontsadega jalule aetud Jeesus aegamööda edasi liikus ideel. Eks päästku mind siis sellest hambavarust, vastas lenn tobias pilkavalt ning lisas ärrituse ja murega, kuidas nad tolmutavad nagu loomakari, tuleks nad kepiga laiali peksta, aita mind alla, Saara. Naisel oli õigus. Vaatemäng oli Pendobi ja mõtted mujale viinud või ehk avaldas rotisõnnik lõpuks soovitud mõju. Aga tal läks korda uinuda. Kui ta ärkas, oli pea aegu valu kadunud ning parem lõuapool tuli üksnes kergelt paistes. Nii veidike seda peaaegu nähagi polnud. Naine ütles, et üldse mitte, kuid pen tobias muigas kavalalt. Ta teadis, kui heasüdamlik naine tal on ja kuidas talle meeldib geni asju ütelda. Tuli naha palkal naaber Saamuel ja Ben Tobias Viistama eeslit vaatama ning kuulas uhkusega palavaid kiidusõnu nii hästi enda kui ka looma kohta. Hiljem läksid nad uudishimuliku Saara palvel kolmekesi kolgata risti löödud. Teel jutustas Ben Tobias Saamueli algusest peale, kuidas ta eile paremas lõualuus kergelt kirvendust oli tundnud ja siis öösel kohutava valu peale ärganud. Et jutt mõjukam oleks, manas ta näole kannataja ilme, pigistas silmad kinni, raputas pead ja oigas. Halli habemega Saamuel. Aga noogutas. Kaastundlik seitse korda sai, jäi, jäi, jäi, kui iva luus. Wen tobias sai sellest õhutatud. Ta kordas oma jutu, siirdudes seejärel sellesse kaugesse aega, millal tal alles esimene hammas haigeks jäi. Alumine purihammas vasakul pool. Niiviisi elavalt keskustel jõudsid nad Kolgatale. Päike, mis sel hirmsal päeval maailmale valgust pidi näitama, oli juba kaugete küngaste taha varjunud ning läänekaares lõõmas purpurpunane viir kutse kui verine jälg. Selle taustal mustendasid ristipuud ebamääraselt. Keskmise risti all palendasid ähmaselt mingit põlvitavad kogud. Rahvas oli ammu laiali läinud, tõmbus juba jahedaks ning risti löö. Tuile. Vaid põgusa pilgu heitnud, võttis Wen Tobias Saamueli käe alt kinni ning pööras ta ettevaatlikult tagasi kodu poole. Ta tundis end iseäranis kõnehoos olevat ning soovis oma hambavalu loo lõpuni rääkida. Nii nad läksid ja Saamueli kaastundlike pea, ootuste ja hüüatuse saatel manas men tobias näole kannataja ilme, raputas pead ning oigas meisterlikult. Ent sügavast kuristikust kaugetelt kõrbenud tasandikel tõusis sedaaegu Dynane ööpimedus otsekui selleks, et varjata maa koletud kuritööd taeva pilkude eest. Te kuulete portreesaadet hiirelõks. Saatekülaline on näitleja Hannes Kaljujärv. Aastal 1993 esietendus Vanemuise väikese maja ovaalsaalis Kulno Süvalepalaulude õhtu kaunimad aastad su elus. Esitajad Hannes Kaljujärv, Jüri Lumiste, Rain Simmul, Andres Dvinjaninov, Toomas Lunge hiljem liitunud pillimehed Jaan alavere ning Indrek Kalda. Aastal 2003 see laulude õhtu taaselustati. Nii sündis kaunimad aastad su elus. 10 aastat hiljem ilmus ka heliplaat, millelt siingi saates kõlavad laulud. Kaunimate aastate meeleolus jätkabki. Hannes Kaljujärv. Minu viimased teatrialased naudingud näitlejana on seotud selle, selle kaunimate aastate tuuriga, kus me oleme käinud, seal on olnud tõeliselt hea olla, laval on selline vabadus, kus on olnud väga-väga palju ilusaid hetki ja neid ma olen nautinud. No see on üldse haruldane asi selles mõttes, et teha üks lavastus, ütleme 10 aastat hiljem ei tule tagasi midagi juurde. Ju siis on inimestel seda vaja, sellepärast et mingi erilise reklaamita või noh, lihtsalt väikeste nupukustega või mõned pildid. Ajalehereklaam oli tõesti väga väike, praegu vaatan, eks ole. Mulle kargab näkku, aida möödunud suvi kargas mulle näkku, ei viita, eks ole, nõder reklaamimassiiv mulle juba praegu kargab näkku Oliver Twist, mulle tambitakse ajalehes selle muusikali Malgaga mulle pantnud tambitakse, et ma, ma läheksin vaatama ja see töötab ja minnaksegi vaatama. Aga meil polnud mitte mingit sellist reklaami. Ja myytulgi Põlvas, Võrus, Jõhvis, Jõhvi suur kultuuripalee endis on 800 inimeste puupüsti täis lisatoolidega. Vot see ongi minu jaoks lilled ja liblikad ja, ja mida on, mida on inimesele vaja vastukaaluks sellele, et eta talle näidatakse? Inimloomuse hämar külgi alates liputamisest, lõpetavate vägistamiste ja muude perverssus tegema. Sest noh, paraku on praegu päris palju tükke nendest, noh kuigi ja meie ümbritsev tegelikkus on selline, et me hoiame siis peeglid sellel näos, võtame või noh, aga rahvas tahab näha ka muud. Et see on see, mis, mis, mis mul on ilusad hetked. Üks Florida maipõrnika püsti istudes kurvalt unista, oleks mul üks kullakuule väike naisuke. Kevadel. Ja. Sinivoos kevaditi armatuur. Isegi väiksemaid põrnika tuligi keeva vee soojemasse. Vaatan üle koplime, oi oi, oi, oi mis mina. Täis valgeid õisi särab taevas. Pulmareisil dum-dum-dum, suhteliselt naisuke päike. Taevas särab, kuldne, õnnestub müüa. Kui ta sind õnne lennust väikesed maipõrnika valge sõites puudel istuvad väiksed õnnelikud mõlena tuulevaikses kevades harvu sovhoosina. Kuule, minu niisukene tillukene pisikene, vaata otsa mul. Kuule, kuule. Kuule, ta on pisikene viisikene armastus, räägib sul klaasi, mu armastatu. Milline väärt partner on? Väärt partner on selline, kellel silm särab kellel silm särab, kes kuulab pära ja vastab sulle, vastab sulle sellele küsimusele, mille sa esitasid, mitte sellele küsimusele, mille sa unustasid esitada. Olge niimoodi juhtunud, et partneril on tekst peas ja sina unustad küsimuse, tema vastab ikka küsimusele, mida sa esitanud ei ole. Noh, see näitab, et noh, silmaklappidega rühib lõpu poole edasi. Aga väärt partner ja seal niimoodi, et sellest tuleb sulle kaasa, kes sütitab sind? Ma ei hakka nimesid nimetama sellepärast et, et võib-olla unustab mõne ära ja siis solvub. Aga nyyd hull jumaluke on, on selliseid, kellega pole kokku saanud ja on selliseid, kellega oled kokku saanud ja neid on. Üldiselt on ikka Eestis väga palju häid näitlejaid. Mulle meeldis turu avastus ja näitleja kohta hea näitleja on see, kes suudab kõike teha või noh, ta, ta suudab olla traagik, ta suudab olla koomiki, ta valdab žanre ja nii edasi ja nii edasi, eks ole. Samas eks olev näitleja valdab suurepäraselt koomikat või vastupidi, traagikat. On ta siis hea näitleja, kui ta valdab seda suurepäraselt, ainult ühte asja? Ma ei tea. Turvamalli järgi ta ei ole hea näitleja, sest ta suudab ainult ühte asja teha, see on nagu spordis. Ütleme, et näitleja peaks olema ka siis nagu kümnevõistleja, kes suudab üht hästi heita ketast, joosta, joosta tõkkeid või hüpata kaugust ja kõrgust ja lennutada oda. Aga võib-olla on hea näitleja või hea sportlane ka, kes suudab visata oda hästi kaugele, ta on hea sportlane, aga ta ei ole hea kümnevõistleja, kas siis näitleja peab olema kümnevõistleja valdama kõiki? Ma ei tea. Mulle meeldivad need, kes valdavad kõike mulle isiklikult, noh on Eestis neid täitsa palju, kes valdavad kõiki. Muidugi rohkem on neid, kes valdavad ühte Nii palju Heost. Aga ennast tunned ka kümnevõistlejana vä? Ma tahaksin olla, ma tahaksin olla ja mul on. Mul on olnud õnn, võimalus ennast sellel päris palju proovida teha nii üht kui teist ja mulle meeldivad need erinevad ülesanded. Sul on enda meelest mõni tugevamana nõrgemana. Ma ei tea, ega ma vist ega ma koomikas ikono vaarikule vastu isa võib arvata, ma ei tea, noh ju siis ei olnud nõrgemale või Aivarile või noh, Tommingas on ekstrakuju või noh, ta on sihuke miinilik, Mysterbiinilik komöödia, mis noh, mõni võib selle kohta öelda, et issand küll, ta paneb üle või noh, ei pane midagi. Siis on see stiil ongi niimoodi pintsaku tagurpidi topib pintsaku püksi või noh nagu nagu need piini naljad on. Aivar on selle selle koha pealt noh, perfektne Eestis number on, sellist põle. Vot seda ma nii ei valda. Aga mul ei ole ka sellist nägu ees, kuigi mul on ka omamoodi nägu, aga noh, Aivari nägu, need, ma ei suuda oma silmi ajada nii punni, et seda näeb kaheksasajase saali rõdu viimases istuja. Ütleme nii. Mina just olen mõelnud, et kuidas sa nii nappide vahenditega selle saali kätte saada, aga see ka kerge pole ju. Ma ei tea, mul tuleb see rohkem nagu noh, intuitiivselt või ma lasen kuidagi ojal voolata. Ma ei mõtle ette, ma, ma lasen vabaks või noh. Et, et see on just nagu minu pilgu siis tuleb. Kunagi Hermaküla ütles. See oli Hermaküla tõde, et kui mees on ikka umbes 40 aastat vana siis hakkab olema ta lausel kaalu või siis on tal juba elutarkus või elusleppe taga, siis ta teab, mis ta räägibki. Tegelikult see on niimoodi, midagi teha ei ole, sa võid õppida, sa võid noh, ette kujutada, see on natuke teine asi, aga kui sa oled üht-teist elus kogenud vina siis sa tead seda. Ja see kurat seal lavalt näha. Kas seal on lavalt näha ja ma näen, et et ta teab küll, millest ta räägib. Ja see on hea. See on kasvõi nagu minu jaoks kasvõi üks küla fenomen. Tegelikult on, need on ikka üks, üks küla, noh mis seal salata. Aga ma vaatan, ma vaatan teda nii et ta on üks küla. Isiksusel on isikupära ja mitte isiksusel, on stamp. Ja ongi kõik, muud ei ole. Sellesama nappide vahendite ja selle juurde ma olen alati mõelnud, et sa oled väga niisugune loomulik näitleja, et kui tundlik sa oled niisuguse võltsija vale suhtes iseenda meelest. Ma olen väga tundlik, ma saan kohe aru, siis ma siis ma pigem ei tee. Ma olen näinud ka selliseid näitlejaid, et just nagu rügabetada ongi niimoodi natukene võlts või niimoodi, aga ta on nii kõva töömees, et ta suudab selle võltsi perioodi läbida ühe ühe näitemängu jooksul, lõpus jõuab ikka eesmärgile lu, Dariusele võltsiga raha või et ma võtan selle ka omaks või saad aru, mis ma räägin, on ka sellised. Ise ma kuidagi loobun, ise ma nii suur töörügaja ei ole. Küll ma pean lõpuniga võltsilt või. Etteantud teemal Hannes Kaljujärv improviseerib näitleja Liina Ulm aru. Pahannist kutsutakse aeg-ajalt Vanemuise teatrisse ö meheks sellise nimega. Ja ma olin väga üllatunud, kui ma seda esimest korda kuulsin. Kuidas, et kuidas see võimalik on, et Hannes Kaljujärv nii tore lahtine inimene ja viskab nalja ja puha ja mõnusa huumoriga ja äkki selline nimi, aga kui ma teda tundma õppisin siis ma taipasin, milles see nimi oli tulnud ja see tuleb sellest, et siin on mänguseks õnnese selliseid domineerivaid iseloomujooni nimelt tema juba halva mängu juures head nägu ei tee. Ma ei tea, kas praegu ka ma ei ole kaua Vanemuise teatris saanud ringi liikuda, aga aga varemalt küll võistelda aeg-ajalt näha istumas nägu sünge kui öö. Ja sealt siis see nimi. Aga see iseloomujoon iseenesest on minu meelest nagu väga tore, väga meeldib. See loomulikult lööb igas eluvaldkonnas välja ja ka ja ka siis töö juures teatris ka proovisaalis ja ka laval. Ja alguses Me vaidlesime temaga väga sellel teemal, et minule tundus, et juhul näiteks kui näitleja situatsioonis, kus ta ei ei ei ole võib-olla kõige parema lavastaja käe alla sattunud ja ka see materjal, millega ta parajasti tegeleb, ei köida teda. Et mida siis teha, kuidas käituda, kuidas sellest situatsioonist välja tulla? Ma tean, et Jüri Krjukov on hea retsepti, et siis peab näitleja või on see juba kuskil kaugematest aegadest, et näitleja peab lihtsalt vaatama saali ja ütlema kõva selge häälega oma teksti ära. Hannes päris nii ei tee, Hannes ütleb küll kõva selge häälega oma teksti ära, aga kogu tema hoiakust ja sellest, kuidas ta üle lava läheb, kuidas ta jookseb, turritavad tema silmavaatest, kõigest, võib välja lugeda, et armsad sõbrad, see, mis te siin näete, õnneks päris vilets asi. Et ilmaaegu tulite seda vaatama ja teinekord võib-olla oleks parem, kui ei, tuleks säärast asja vaatama. Ja minule tookord tundus, et kuidas nii, et inimene tuleb saali ja, ja milles tema süüdi on, aga on situatsioone, kus võib-olla see Hannese valitud tee ongi kõige õigem. Kõige ausam vähemalt. No muidugi, ma võin rääkida seda, mida noh, kõik teavad, eks ju, kes teadaolevalt on näinud, et on hästi jõuline, selline metsik ja samas ka haavatav natuur näitlejana, mis teebki temast hea näitleja. Ja laval partnerina olen mina temaga küll ennast väga hästi tundnud. Ma olen vähe näinud Hannese rolle niimoodi, et ma ise olen saanud saalis istuda ja seetõttu on mul meeles üks on vaikuse vallamajas, ma ei mäleta seda tegelaskuju nimega enam keda ta mängis, aga, aga see see roll, see metsavend, keda ta mängis, liigutas mind hingepõhjani, ta tegi seda suurepäraselt. Ja muidugi need sellised säravad muusikalirollid, mis tal on olnud minu veetleva Sleedis ja see oli ka väga vaimustav, mis ta seal tegi. Ja ma väga ootan Hannesega kohtumist Nipernaadi-is väga ootan. No korra veel Hamleti juurde tulema, see suur kuulus flöödimängust, seen. Seal see lauset mängida on niisama kerge kui valetada. Ja seal on see, et te võite, võite mind küll häälest ära jadaga mängida, mind ei saa, aga ega Sindist naljalt häälest ära ajab. Ei, ma ei tea. Jah, häälest ära ei aja. Võib hea õnne korral teistmoodi mängima panna või teistviisi panna, mängima? Selles mõttes. See oleks tore ju. Muusika ei mängi valesti, ta saab kohe aru, kui ta valesti mängib. Selle loomulikkuse juurde veel tulles, kas film on sulle meelepärane? Mängimise viis? Ega ma seal palju olnud ei ole? Noh, pisut olen, aga, aga on küll. Mulle väga meeldis. Mulle väga meeldis, ma läheks hea meelega veel, kui kutsutakse, oli, see on omamoodi kogemuse, väga tore. Mul ei ole selle vastu mitte midagi. Ma vist filmikeeles ei ole eriti fotogeeniline, nii et nii et et mul on selle võrra raskem, sest noh filmi sonist silm väga tähtis või kui ma vaatan, smoktonovskitamine, tal on, tal on kuidagi mingi mingi eriline silm silm teeta fotogeeniliseks või mõni filminäitleja, kes natukene vaevu tajutavalt vaatab kõõrdi ja see teeb tema vaate huvitavaks või midagi siukest on nägudes, mis teeb nad Filmogeeniliseks, aga mul seda ei ole. Mul nina, nina võiks veel natukene suurem olla siis. Tõsiselt, sest vaata seda Depardieu ööd või noh, see on ju täielik peletis vennal, seal seal näos on noh, niisugune nina juures, tal on võimsam kui mull, kuigi mul on ka, mul võiks veel võimsam olla, aga siis kui ta naeratab, siis tuleb mingi mingi täielik tattnokk. Poisikene on huvitav nägu. Ja ka ja ta mängib, ta mängib, ma tea, seinast seina. Absoluutselt kõik, Jaan huvitav, fotonfilmogeeniline nagu mumeelest. Mul sellist pole. Küsimus on jumala poolt antud välimuses miks võetakse? Ütleme, ilusaid poisse või noh, aga sellepärast, et nad on ilusad poisid. Väga tore on, kui ilusal poisil on ka näitlemisoskus, seda parem. Aga pigem saab filmi kehvemate näitlemisoskustega ilus poiss, kui kui väga heade näitlemisoskustega natuke inetum. Kui enesekriitiline sa üldse oled või kui palju sa lubad endale enesega rahulolu vann? Ma olen, ma olen selles mõttes väga vastandlik, ma olen küllaltki enesekindel ja küllaltki enesekriitiline. Ma tean väga hästi mis mul tuleb välja või see ei pruugi kõigile meeldida, aga ma, ma tean, mis mul tuleb välja ja ma tean ise, mis ma teen kehvemini. Sest ega ma päris kehvasti ei saa midagi teha. Praegu on enesekindlus, eks ole. See on täpselt niimoodi, et ja ma olengi professionaal. Sest noh, miks ma siin muidu oleks, ütleme, et ma hüppan, mina kui endine sportlane, ma hüppan igal, igal etendusel kaks meetrit, see pole minu arust mitte mingisugune probleem. Ja see on see tase, eks ole, mida on hea vaadata. Aga mind huvitab hüpata kaks, 37, näiteks noh see on minu jaoks ülesanne pina. Aga kaks on ju suurepärane tulemus. Vot vot see on enesekindlus ja enesekriitikana, need on niisugused nagu vastandid. Ega ma niimoodi keelde toomis minalid, viletsakene, kehvakene või noh, ma ei oska midagi veel või noh, nüüd ma alles nüüd ma alles aru, et kui rumal ma olen ja no mul on see etapp möödas. Kui tihti sa iseennast suudad üllatada või mõni etendus näiteks, on hoopis suurem kõrgus ületatud kui, kui et aimasid vä. Jah, ma suudan üllatada, aga samas on niimoodi, et ma tajun, et nad ei saanud ju aru, et see oli kaks, 37. Kas nemad ei näinud tõesti 100 kahte-kolmekümmend seitset, mis ma ületasin? Maju, ületasin selle. Samas on see paradoksaalne või mõni võistlus, ma tegin kaks null viis ja nad vaatasid, nagu ma oleksin kaks 37 ületanud Ama ei ületanud ta tegelikult. Teda on midagi isegi vastuolulised asjad. Ja ma ei ole aru saanud, kummal tegelikult on õigus. Kas see kaks null viis? Võib-olla ma ületasin kaks, null viis, 20 37. varuga? Paraku on Hannes Kaljujärv mänginud kõigest viies raadioteatri lavastuses aastatel 1975 kuni 81 neli rolli poisiohtu ja üks kurikael. Režissöörid Astrid Relve ja Heino Kulvere. Kuulakem siis kuuldemängu katkendeid Hans Christian Anderseni Jevgeni Schwartzi lumekuninganna Kaljo järve osaks prints Claus. Susan Hilli. Ma olen kindluses kuningas, kooli pois Fielding. Ülban tuur hümni emba mind ümbe Jaroslav Stelmachi tere tihane abiturient Sergei. Partnerid Liis Bender, Helje Soosalu, Toomas Suumann, Enn kraam. Ma ei taha enam, võib-olla. Teistkümneid täitist võid sina ära. Ma olen seal kogu sugu. See otsida. Taga on üks tüdruk ja kaks varist. Rumalus, ma vaatan kohe ise järele. Kuidas sa siia sattusid, tüdruk? Üks meie stanud ära pritsida. Ma tahtsin kohe välja tulla, hakkasin nutma. Ja ma ei taha, nähakse, kui ma nutan, ma ei ole üldse diviibil, uskuge mind. Usun-usun. Aga miks sa nutad? Räägi, mis on juhtunud. Ära mõtle, mina olen ka lihtsalt harilik poiss. Olen, karjus külast. Sattusin printsiks ainult sellepärast, et ma mitte midagi karda. Panime ta kadus mul tervelt kuu aega tagasi ära ja mina arvasin juba, et ei leiagi enam. Vana nõukogude on, ta ongi vana. Tark aitäh sulle, kingi oma maju niisama kogemata leidsin sellest, et kogemata ikkagi leidsid. Meile toodi täna kalkunipoegi. Tahad vaatama tulla? Nad on ainult 10 päevaseid. Tule meele. Ma näitan, mis mu nimi on. Pilding, meie lehm poegib parajasti ka näha. Ma ei tea. Taan, aga ma peaksin kodust luba küsima. Käisid ruttu, ära võta mu jalgratas. Olgu. Sina arvasid, et Anders oleks kuradi tüüp. Aga nüüd sa näed, kui kena inimene tal sa arvasid, et ta lilla temalt võib raha välja pressida. Ei ei pressi sinult iialgi midagi välja, Anders iialgi. Anders, pea seda meeles, Mei, pressi iialgi välja. Sõbra käest. Pea meeles, kuidas on tore mees. Tore mees. Arne, kus oma kuuemanid Me oleme tundelised inimesed. Kuigi sa seda ei usu. Mis ei usu. Võtame käsi. Ema ja ta tütar väike kõndisid kord metsatee. Kulitseidki päike heiti teel. Õisi tuhandeid. On metsade tüdruk, köiknadki köiti kingiks emale. Kuidas võisid ennast enne miks? Kasvatust näed isegi niisugusel kriitilisel momendil ajas mar fakt, et mainest täis tõmbasin vaid see, et ma tegin seda enne eksamit. Mis eksamise puud ja milleks pabistada, te olete kõik ära vist, isegi kui ma jommis peaga eksamile lähen, paneksin mulle viis m, kellel mulle sellest käitumishinnet alandada saime. Sedasi joon. Kooli ja kool ja nüüd kui midagi kohe kool ja praegu on kõik, olete kuuse käivad imelapsed ja geeniused, igal pool õpetatakse kõike, mis vähegi võimalik. Inglise keelt, klaverit, tennist, karateet, ballett, jõuuisutamist vääris, maalivad, laulavad, kurat teab mida veel, ainult üht B-klassiõpetajate nendele geeniust. Aukesest, mispärast? Sellepärast Joosep kooliprogrammis ei ole seda ainet ette nähtud? Ülikoolis samuti mitte, sest ilma selleta läbi ajada või nagu vanemalt sõitsime nii nagu lapsevanem või tahad. Aga ma avaldan teile ühe väikese saladuse. Laske talis kõigile rääkida, et sa oled aus ja korralik inimene. Seda kutsutakse sõna peal. Koolitunnistust nõutakse sinult küll ja. Ketioodip, palun esitage oma pass. Kodanik. Aususele ette näiteks juurde kuskil. Nii, seal ma tänan tähelepanu eest. On sul praegu mahti kunagi kuuldemänge kuulata või raadioteatrit jälgida. Ei, ei ole, sest kaks väikest last on siin lärmi taust on kuidagi kodus niigi suur ja, ja kus sa ikka mujal kuulata raadiot või kodus või noh autos teinekord käib, kui sõidad. Aga noh, see on napp aeg ja kui, kui satud, noh, ütleme, et Tartu-Tallinn vahe või siis harva satub kuuldemängu peale või lihtsalt kodusi, eelistad vaikust, kui võimalik võimalus on. Mulle õudselt meeldis see niimoodi, et näiteks no mis sa tegid õhtul, mis eided, ma kuulasin raadiot või noh, sellesama väärikus, mulle meeldib see, ma kuulasin raadiot. Ja, ja, ja kindlasti said sa sellest targemaks. See, kes niimoodi ütleb, mulle meeldib, mulle tõesti õudselt meeldis, selles on palju suurem väärikused, Ama vahtisin telekat või? See on kuidagi niisugune seal kuidagi pealiskaudsem. Aga ma kuulasin raadiot, Jon kontsentreeritum. Tohutud kohtumised õhus on nagu kiirelt mööduv kevad. Meloobuses unistame õnnest, kuid õnn nii sageli meist mööda. Aastast. Aastasse. Millal armastust nii kaussi? Elena või ei vaata, armastus kevad ja looduskaunis. Ema, ja mis on veel kauri? Ega sul ei ole mahti olnud veel lavastust nimega kärbeste saar näha. Jah, on, ma käisin vaatamas nüüd. Kuidas sulle need, kes Rasmus Kaljujärv, Mati Undile, üllatas mind tõsiselt, ega ma, ma ise arvan, et vot paroodia nüüd minu tugev külg küll ei ole, kuigi see võib, on ka mingi kitsas nišš ju, eks ole. Aga ta oli väga osa selles õppekavas ka. Ta oli väga osav ja mulle meeldis. Mõtled sa vahel sellele, et saaks oma pojaga koos mängida kui tal nüüd on diplom tasku tekib ja. Muidugi oleks huvitav, täitsa täitsa tore oleks. Ja ma olen mõelnud sellele, et, et ma ei tea, kas ma tahan, et ta tuleb Vanemuisesse või taha. Ma tõin, ma räägin täitsa siiralt, noh samas kui ta tahab siia tulla ja kui sa seda talle võimaldatakse, siis ega ma ei pane kätte, et tema ei saagi kätt ette panna, siis see on ta alati teretulnud. Aga ma mõtlen teisest küljest, et ma ei tea, kas ma tahan, ma ei tea, miks ma niimoodi mõtlen. Koos mängida ma kindlasti tahan, aga seda ma saaksin ka kuskil mujal teatris. Ma ei tea, noh. Sest noh, ega ma ei oskagi öelda, et ma tahan, et ta läheks sinna või tänna või siukest kohta polegi teadlik. Vot Ma tahan, et oleks hinna, selles mõttes kuulub ka Vanemuise juht oma oma. Tahan, et ta tuleks siia. Ilmselt see on see sellepärast, et mis teda siin ikka ootab. Mis teda teisteski teatrites ootab. Väga raske värk, väga raske värk. Verd, higi ja pisaraid ja pettumusi ja nii edasi ja nii edasi. On tal selle võrra, mis sa arvad, kergem või raskem, et tal see perekonnanimi kaljujärve. Ma ei tea, ma ei oska öelda, no kas ühtepidi on võib-olla kergem, teistpidi on võibolla raskem, oodatakse midagi teistmoodi, võib-olla hakatakse võrdlemagi või? Sõna saab Hannes Kaljujärve poeg, Eesti Muusikaakadeemia kõrgema lavakunstikooli 21. lennu tudeng Rasmus Kaljujärv. Üks väike lugu. Kui ma olin noor poiss, nelja-viiene, siis Vanemuise teatris lavastas Ago Hendrik Kerge tsükli aeg tulla, aeg minna. Neljas jaanuar papsile oli sünnipäev, kodus oli ikka väike pidu või? Koosviibimine kus olid siis Vanemuise teatri näitlejaid ja lihtsalt tuttavaid ja mina ja vend ja saaks juba niimoodi töö saabuma, et peaks nagu võtteid ära minema või ei kippunud väga minema ja siis paps kutsus mu taharuumi, mis taharuumi magamistuppa armun ja ütles, et sain rolli selles tükis hakkas mul teksti õpetama. Siis me õppisime nii tunnikese tekstisõnalistele päris selgeks. Siis oli mu süda rahul ja ma võisin magama minna. See on nagu meelde jäänud nagu ilus mälestus vä? Kas mõni isa rollidest on kuidagi eriti lemmik või eriti meeles? Motientigi Ivoola, Burgundia printsessi geeniuse väga-väga palju vaatamas ja mulle meeldis mingit printsi. Ja siis see oli vist natuke aega varem, oli mu veetlev leedi mängis seal Fretuulitaline seene meelde jäänud, selline, lihtsalt nii väiksel poisil lõbus vaadata. Kui ta lavale tuli. Rahvas huilgas. Kas see, et perekonnanimi on Kaljujärv, kas see teeb nüüd näitlejaks õppimise hakkamise raskemaks või kergemaks? Ei julgeta, väga midagi muudame. Ma ei ole nagu tähele pannud, et koolis keegi nõuaks minult nagu oluliselt rohkem kui kelleltki teiselt või. See ei ole nagu mingi määrav faktor. Mu nimi võiks kruusaauk olla. Kas Vanemuisesse läheksite tööle? Alati olen ennast lohutanud mõttega, et see aeg on meil nagu kaugel. Aga ei ole midagi poole aasta pärast peaks nagu juba mõtlema, nagu väga põhjalikult hakkama. Aga Vanemuisesse. Miskit koju tagasi? Aastast. Aastasse. Armastusse. Armastus kaunis. Lõimed mine saamas. Need on Nipernaadi suvi tulemas see lillede ja liblikate novot väga põnevusega ootan esse. Nipernaadi on. Eks ta üks ihalus ole vabaduse või kas abielu, mehe vabaduse või või, või romantika, janu või noh, või ilujanuvina. Või selle jäänused suvi pikem oleks või noh mille, mille iganes, ihalus armana praegu niimoodi. See on ilus ja erakordselt ilus lugu. On ta nüüd muutunud ka kuidagi aastatega see see nägemus Nipernaadit, ma ise lugesin teda praegu mulle tundus, et on äkki hoopis karmim raamat, kui mulle kunagi nooruses tundub. Mina mäletan nooruses ainult seda, et mul hakkas nendest naistest nii kahju. Ma mäletan seda, et noh, aga siis ma lugesin üksüheselt videot, kuidas ta siis niimoodi läheb ja kuidas ta siis niimoodi, et nad nyyd miks ta siis seda kohe esimese novelli oma, seda miks ta ei võtnud kaasa või jään sinna või jälle võtab sellise või noh seda ma mäletan, aga aga nüüd nii tugevaid assotsiatsioone ei tekkinud. Jällegist kahju. Ja ma pean ütlema, mulle film ka väga meeldis. Kuigi, kuigi esmapilgul mina kui üldse keegi assotsieerub Nipernaadi naiste teatris, siis oli mul seal mul millegipärast Raivo Trass. Millegipärast noh, ma mõtlesin, et tema oleks agad karkuljalt, aga ta tegi seda nii usutavaks, mulle minna. Kirjeldus on selline, et kui ta kuidagi vibalik ja kätega vehkima midagi sihukene, noh karp on kõike, kõike muud, kui see vastab sellele kirjeldusele, aga võib ka teistmoodi, sest noh, kindlasti on inimesel ju. Ja on kirjeldus ka Pearu kohta, eks ole, ja ja ja Rekkor pole ju ka kirjelduse järgi mingi pea aru või see pole üldse tähtis. Raskem on olla kiilaspeaga ja paks Hamlet, võib-olla, aga aga ehk võimalik. Kindlasti võimalik. Ütle mulle lõpetuseks on noorusaastad need meie elu kõik kaunimad aastad. Ei, nad ole midagi, võib öelda ka, et kõige kaunimad vanadusaastad inimene võib tunda ennastki igal ajal vanana. Ise teed endale igal ajal oma vanaduses, on oma võlu ja keskiias on oma võlu ja aga noh, see, see peab inimene ise olema või noh sest noh, ei ole mõtet ajale vastu hakata, sest noh, väärikas vanainimene on minu silmale palju ilusam kui kui metsikult ajale vastuhakkav naine kes lõigub ennast, püüab, püüab tõestada, et ei ole, ei ole, aga on küll midagi ei ole teha. Aga samas? Tuleb anda jumalale võimalus. Nendest valdkondades Kuidas minu kallis kodurannas mu väike armas neid merekauge harja tallis tuule tundmatule lahutavad meid. Kuidas saaksin sind jälle kanna kartul ulatada kangede kui neiu su juurde kolu randa? Ääretult pikk on minu tee kui une Joosu juurde koduranna. Ääretult pikka minut. Sind iial ei unusta, suuda, olgu tuul iga tuhandeid mude aurus, määrmastus, Teemula, minu kalli Soosaare külla, pükssort, kurbus rinnas, rauge selja. Portreesaates hiirelõks kõneles Vanemuise teatri näitleja Hannes Kaljujärv. Saate seadsid kokku helirežissöör Külliki Valdma ja Pille-Riin Purje. Jälle kuulmiseni. Kurbus oli seal ja ta Saab kaalu rannakalaga sauel kaaluranale jälle jõuab.