Tere päevast, head vikerraadio kuulajad, eetris on järjekordne saade sarjast pluusi tänaval ja mina olen Andres oja ja tänases saates siis juttu muusikat, pluusist, jaga pisut sellistest pluusi, kõrvalistest asjadest ja kõigest muust mõningad sünnipäeva lapsed, keda ei saa mitte mainimata jätta. Alustame Steve evoliga, võiks juba nimetada teda ka bluusiklassikuks ja lugu nimega Biden Joy. Ja nüüd siis nagu lubatud ka sünnipäeva lastest, täna on sünnipäev, Charlie Vodzil, Rolling Stonesi trummaril saab tema 57 aastaseks ja vaadake siiamaani veel mängib Rolling Stones, siis öeldakse tema kohta seda, et kui see mees peaks sealt ansamblist ära minema siis Rolling Stonesi enam ei ole. Nojah, ta on ta selline tõsise näoga mees ja mõned inimesed on teda pidanud selliseks. Mitte just kõige paremaks trummariks, aga nii ei saa, kui öelda, et üks maailma halvimaid trummareid mängib ühes maailma parimas bändis. Ta teeb oma töö vähemalt korralikult ära ja, ja muuseas on ta ka suur džässihuviline, nõnda näiteks kirjutanud ka Charlie Parkeri Strand raamatu. Uurinud seda asja pikalt ja laialt ja on ta öelnud seda, et temagi Rolling Stonesi ka sellepärast mängimas, et tal naine kodus ei luba trummi mängida ei kannata kolinat ja siis tema vahetevahel, kui ta tahab trummi mängida, siis ja Rolling Stones siga väljas käia oli sünnipäev ka ühel teisel Rolling Stonesi liikmel Ron voodil, kes sai siis 51 aastaseks. Tema rollist on siis mänginud ka tublisti üle 20 aasta, aga ikkagi peetakse teda Rolling Stonesi kõige nooremaks Pealt kõige noorem nendest selliseks uueks poisiks millegipärast enne seda siis enne teda mängisid siis Rolling Stones siis Brian Johnson, kes siis õnnetute asjaoludel oma kodu basseini ära uppus ja pärast siis suurepärane bluuskitarrist Mick Taylor, kes oli siis ka pärit sellest briti bluusiga vabrikust, kui nii võib seda nimetada John Meyer, bluus Preikeri ansamblist ja kes veel ei tea, siis Rolling Stones saabuka siia Tallinnasse kaheksandal augustil saab oma silmaga siis seda maailma kõige kõige populaarsemad ja nii-öelda esinumbrid rock n rollis kuulata. Meie kuulame sind nii kaua teda plaadi vahendusel ja lugu nimega, miks motion mõlemad siis eilne ja tänane sünnipäevalaps ka osalemas? Niimoodi siis mängis Rolling Stones, Charlie Watts, Ron Wood, Mick Jagger ja Keith Richards. Ka basskitarrist on nende ansamblist lahkunud juba seda küll mitu head aastat tagasi ja tema asemel siis mängib praegu Mustvees, mille üle ka veidi piike murti. Ilmselt kõige rohkem nördinud olid sellised pisut rassistlikud meelestatud inimesed, kes arvasid, et Rolling Stonesi neeger ei sobi mitte mängima, et seal peab lindiga ilmtingimata olema valge mees. Nagu nüüd on selgunud häirise must mees, mitte kedagi ja mängib päraselt muuseas üks kitarrist, kes oli ka kandidaat Rolling Stones i liikmeks just enne seda Ron Woodi ansamblisse tulekut oli mees nimega raidkuudel samuti väga suurepärane kitarrist ja mängib stiili kohta ongi väga raske öelda, mis stiilis ta mängib. Stiili nimetuseks võiski olla raikuudel, sest ta on selline väga omapärane ja väga huvitava kirjaga ja äratuntava käekirjaga originaalne kitarrist. Siiski loobus Rolling Stones siis osaleja osalemisest, noh, kas nüüd tagantjärgi vaadates on hea või halb, kes seda oskab öelda igal juhul? Ta on väga suurepäraseid plaate välja lasknud, meie siinkohal kuulamegi Raikuuderit Ahja vahemärkusena veel nii palju, et Rolling Stonesi populaarsema Honky Tonk võimin, selle rifi autor ja väljamõtleja, meie Kulemisid, Raikuuderid mängib ta ühte vana rock n rolli klassikat. Seda töödeldes samamoodi sellises väga originaalsus variandis. Kindlasti on paljud kuulajad kuulnud seda ka Elvis Presley esituses lugu nimega Ozzukapja Raigudel. Tänases saates tuleb kindlasti veel juttu kitarristidest, sest kitarr onju nii pluusi kui ka rokkmuusika puhul kõige olulisem instrument ja sellepärast on ka kitarristid kõige väljapaistvamad kujud alati nendes pluusi ja rock n roll'i ansamblites. Meie kuulame siinkohal vahelduseks Jimi Hendrix silt, lugu on tema postuumselt ilmunud plaadilt nimega Craig Of mis siis, nagu ametlikult jäigi tegelikult Jimi Hendrix viimaseks plaadiks. Kuigi hiljem on ka mitmeid-mitmeid Wells Jimi Hendrix plaate välja lastud, noh üks nendest bluus on väga suurepärane. Kus on siis põhiliselt kokku kokku kogutud kõiki Jimi Hendrixit bluusi vaata, mida ta on siis erineval ajal erinevates stuudiotes mänginud ja on tulnud ka palju kontsertplaate välja ja hiljem siis veel ka kordusväljaannetena tema originaalplaate, meie kuulame siis seal 70. aasta plaadilt Krayo flav lugu nimega iisi Raider, jah, suurmeistrit Jimi Hendrix. Üle-eelmisel nädalavahetusel oli pidupäev kõigil Eesti bluusisõpradel toimus nõmmepäevade raames selline üritus nagu nõmme, bluus siis esimest korda ja nagu korraldajad lubasid, ei jää see sugugi mitte viimaseks korraks. Seda tahaks loota seal, kuidas üles mitmed tuntud Eesti bluusibände. Väga huvitav ansambel oli Lätist nimega doktor Pormentalm kes mängis sellist väga huvitavate stiilset bluusmuusikat ja õhtu naelaks kujunes Ostaarses bluusbändi esinemine ja kus siis kukkus 17 muusikut lauljat. Põhiliselt siis ansamblites kompromeeskli, Ultima Thule ja Kolumbus Kris koostatud koosseis. Lauljateks olid siis Tõnis Mägi, Ivo Linna, Riho Sibula, Urmas Vare. Rahvas jaksas hoolimata külmast ilmast oodata kuni kella poole üheni, kui siis super koossess lavale tuli. Ja tõepoolest vastuvõtt oli tormiline ja ei pääsetud ka ilma kahe lisa loota. Seda, kas seda others bluusbändi veel kuskil näha saab, on väga raske öelda, ilmselt vist mitte mingeid salvestusi sellest ei ole tehtud, kuna jah, selle kohta võiks öelda nagu teatrietenduse kohta, et siin ja praegu antud hetkes ja antud momendil ainult saab seda kuulata. Sest jah, tegemist on ju muusikutega, kellel riigi esinemisi ja mänge palju ja ilmselt on üsna raske veel korra seda suurt koosseisu kokku saada, aga mine tea, mine tea. Võib-olla keegi festivali korraldaja otsustab ikkagi rahakotirauad lahti teha ja maksta, kuna inimestele ikkagi oma töö eest peab maksma, sest tasuta ju keegi tööd ei tee. Kunagine Itaalia kuulus laulja Enrico kruusagi ütles, kui tal paluti heategevuskontserti teha, et tasuta laulavad ainult linnud. Selles suhtes endal muidugi tuline õigus, meie kuulame siit ühte lugu, mida siis others, bluusbänd ka seal nõmme mändide all mängis tegemist ana legendaarse Elmar sentsi looga Tastma ruum ja seda siis esitab Elmo sepsise. Nii vangis sisse Elmo seimis seal lugu nii väga astma ei pruugi. Suvi on festivalide aeg ja nii toimub ka üle terve Euroopa ja üle terve maailma ilmselt suviti mitmeid-mitmeid. Suuremaid ja väiksemaid rokkmuusikafestivale. Ja selle suve üks kuumemaid nimesid kahtlemata festivalidel on black sabad ja seda muidugi sellepärast, et nad on jälle oma legend laarses algupärases koosseisus. Ehk siis Ozzy Osbourne, laulab Pill Wood, mängib trummi, Tonja jommi kitarri, Keyser Battler, basskitarri. Selles koosseisus ei ole nad mänginud rohkem kui 20 aastat, kui Ozzy Osbourne kaabut kergitas ja pläks Avatist lahkus, öeldes, et temal on täiesti siiber deva, rohkem enam ei jõua ja ei taha selle ansambliga koostööd teha. Ja nüüd on siis jälle nii-öelda leivad ühte kappi pandud, kui kauaks, seda ei oska muidugi keegi öelda. Kuid õnnelikud inimesed võivad siis selle ansambli ära näha. Lähemates kohtades esineb ta siis seina Joel Soomes provintsi rockil ja ka sellel suurel Roskilde festivalil Taanis. Kes siis sinna tahavad minna või saavad või kellel võimalust on? On siis võimalik näha black sabatuid tema algupärases koosseisus läks, avatan küll pidevalt ka vahepeal tegutsenud kuid seal on ka väga hulganisti liikmeid vahetanud lauljaid ongi sealt mingi kolm, neli läbige teinud, nokitaristan küll toniaajomi, kogu aeg olnud seal ka trummarid ja basskitarristi seal vahetunud üsna üsna tihedalt. Meie kuulatasid pleks Avatit, keda küll peetakse selliseks hevi metali eelkäijaks ja üldse selle stiili vaata et peaaegu loojaks kuid peksavad tan enne seda, kui nad hakkasid sellist raskema käega muusikat tegema mänginud mitme erineva nime all, samas koosseisus ka sellist Tšassile kalduvad pluusi või pluusipoolset džässi. Ja seda nad valdavad seda stiili ja üks huvitav lugu, millel nimeks planes Rowan leidub siis nende vastajaid kõigi aegade kõige populaarsemat plaadilt paran hoidmist, siis ilmus 70. aastal kuula mähklaks Avatit. Kui plaksavati karjäär peale osi lahkumist läks allamäge, siis härra Osborni enda kohta seda küll öelda ei saa. Tema karjäär läks pidevalt, tõusuteed, võib-olla ka nüüdsel ajal teatakse teda või võib-olla isegi rohkem, kui läks, avati Tennast. Miks ta nüüd otsustas jälle uuesti pläks Avatiga musitseerima koos hakata? Ei tea, aga noh, eks see huvitav on ja kindlasti on publikumenu sellel ansamblil suur. Ozzy Osbourne õige nimega John Osborne. See oli eriline anne leida oma ansamblisse suurepäraseid kitarristide. Alguses mängis seal selline mees nagu Randy Rõuts kellega tol ajal võis võrrelda ainult enim hääli ja nüüd olid nad mõlemad sellised kitarri uuendajat 70.-te lõpul 80.-te alguses keegi teine suurt niimodi ei mänginud, et noh, praegusel ajal on muidugi kõik nipid juba nendelt löödud randi rõhutsai õnnetul kombel hukka, kukkus alla oma isikliku väikestele lennukiga. Hiljem on ka veel mitmeid teisi suurepäraseid kitarristide seal mänginud, nagu näiteks tšekiliin. Jaga viimases Ozzy Osbourne'i ansamblis mänginud sekvoild kes on siis ka moodustanud oma ansambli. Milledel on küll kahjuks üks ainukene plaat ilmunud ansambli nimeks Biden'il kloori, kus siis akvalde ise mängis kõiki keelpille mandoliini Harri akustilist kitarri mängis suupilli ja ka laulis. Selle ansambli stiil on selline rämedavõitu vuugi sadeln vuugi. Seda stiili harrastavad põhiliselt Ameerika lõunaosariikide ansamblid, nagu näiteks leheskeerd Brothers bänd Black Food ja nii edasi ja nii edasi. Saku vald on ise sellise muusikaharrastaja ja kuulaja ja ega ta seal osi bändis mängida, sellist jah väga palju sellist stiili viljeleda ei saanud. Kuulame sellelt flaierid doonorilt, millelt mõni aasta tagasi siis ilmus plaat, mine tea, võib-olla tuleb kunagi veel lisasäkvaldsis laulmas ja ise kitarri mängivast. Suurepärane muusikalugu nimega Lavín Human. Eelmisel nädalal oli kõigil muusikasõpradel võimalik Helsingi jäähallis vaatamas käia ansamblit Von Heilenud millest siin ka paari sõnaga eelpool juttu oli. See kontsert oli siis Manhilinile esimene kontsert Soome pinnal ja nad ütlesid ise, et nende eelmine laulus lihtsami Heiger lihtsalt keeldus osadesse maadesse millegipärast tulemast ja sellepärast ei ole nad ka Soomes kunagi käinud. Nüüd on Valenilil uus lauljat mees nimega käris Rõun, kes enne siis laulis sellises ansamblis, millel nimeks oli ekstreem. Ka selline küllaltki tuntud rokkansambel. Peab siiski ütlema, et see keris, run paraku Cinamon helisse kohe kuidagimoodi ei sobi ja oli lausa häiriv vaadata, kuidas ta seal lava peal väga närviliselt ringi karges ja tõmbles, sest Manheljana siiski ikkagi üle 20 aasta vana ansambel ja küllaltki tuntud juba ja võiks öelda legendiks mingil määral muutunud. Olgu siis veel meelde tuletatud Edwanhiline algupärane solist, oli Davidi roots, kes oli selline või ka küllaltki agressiivse lavastiiliga laulja Sämi Heiger, vastupidi, oli jälle selline rahuliku poolsem. Aga need mõlemad lõtkuga, Sämi Heiger olid suurepärased lauljad küll erinevates stiilides laulvad. Seda siiski ei saa kärisse Rowley kohta öelda, kelle siis nihukest. Sellist omapärast käekirja nagu üldse ei ole, ei ole ta ju halb laulja kuid siiski jääb selline mulje, nagu keegi teine, mingi võõras inimene, laulaks siis paneelile lugusid instrumentalistina muidugi, kolmekesti olid siis väga kõrgel tasemel. Rahvastki ei olnud just eriti palju, terve see jäähall ei olnud välja müüdud. Helsingi jäähall, vana püüaks mahutama kuus pool 1000 inimest, keskmiselt pileteid oli siis müüdud pisut üle 4000. Võiks öelda jah, et rahvas nii-öelda väga käima ei läinud, välja arvatud ehk siis, kui lisalood lõpupoole tulid üxiswaneelini tuntumaid lugusid trump. Ja mis on siis veel Davidi rotti viimase plaadi pealt 84. aastal ilmunud plaat savi Heiga kohta oli veel ka nii palju öeldud, et tema näiteks keeldus suuremat jagunedes levide rotil aegsetest lugudes laulmas, et nüüd on vähemalt see hea, et nad selle kerisruuniga koos siis saavad, et mängida neid rotiaegseid lugusid meie kuulemegi, siit ühte lugu, mida nad ka sellel kontserdil tegid küll pisut patuga pooleks, aga ei ole see sugugi mitte nii lihtne lugu, see on siis vaneeleni kõige esimeselt plaadilt, siin on siis veel Tavidi Rutt lauljakse lugu nimega aimdi van. Musitseeris Evan Helen 20 aastat tagasi ja tänaseks hakkab meie saade otsa lõppema. Kena suve algust teile kõigile, loodame, et suvi taevasse ei jää. Tulemata ta ei jää, kindlasti ta tuleb, kuhugi ta ei pääse. Saadet jääb lõpetama legendaarne bluuskitarrist Puutilli, kes on loonud sellise, võiks öelda päris oma stiili ja ka lood on tal sellised omanimelised siin üks nendest Heibu tilli kuulmiseni.