Keskeprogrammi maast ja ilmast, külaline on muusik Tõnu Aare. Mina olen Marje Lenk. Head kuulamist. Uus sirgegaarne, uus tromboon. Ja keegi peab arve. Kaitsesin toober. Käes keerasid tapil paar laulu. On raske? Kitarriga Tiit fraak. Kôik kõva pauguga rumm. Bellick Coop. Eaka Coop Ferratum. Ärgem laske häirida. Tõnu, kas suupill on sul taskus mos võinud võtta, ma mõtlesin isegi selle üle, mõtlesin, et võtaks poest lasku, et kui ei ole korralikku vastust küsimusele, siis mängime, suupilli, mõtlen, aga noh, kui mõni hea tuttav sind sünnipäevale kutsub, kas siis paned ikka pilli taskusse, mine tea, et äkki läheb vaja. Igal juhul, siis on mul ikka tavaliselt naturaalkitarr kaasas ja paar suupilli ja suupillihark on ka unustatud, sinna kitarrikoti seal sahtel eraldi sinna, et äkki võib vaja minna tavat lähebki, kui palju sul suupilli üldse? Kuna Ma mängin neid argipealt, sest et käed on mul kinni, mängin kitarri ja suupilli koos. Siis ma pean lihtsalt kasutama rohkem suupille kui muidu, võib-olla vaja läheks igast helistikust üks suupill, pluss veel, kui on veel minaarsed lood, siis minul suupilli ka neid on olemas eraldi spetsiaalselt häälestatud. Kui mängis ainult suupilli, siis võiks läbi ajada Kromaatilisega, sest seal on olemas riivia nupp, peab hajutamasid otsast otsima õigeid noote. Mina seda teha ei saa, nii et mul peab neid rohkem. Tavalisel mängul on kuskil 10 suubeli kasutusel on need vanad pillid, seal heinad kuluvad, see on täiesti nagu kitarrikeeled, siis kuluvad ka suupillid, et lähevad häälest ära ja pole midagi teha, pead jälle minema poodi ostma, uued kahjuks veel kõige hullem see, et kui mingi hea mudel on tulnud, siis ostan hirmuga mitusestajad. Muudan mudeleid ka ja siis majan ääred teravaks muutuma, et sellised suusõbralikud variandid, neid ma ostan koha rohkem. Mis puudutab Pille, mul on täpselt nii palju, mida ma siis kasutan, et ma nagu ei korja selles mõttes, et niuksed vanad, eks seal pole, võib muidugi, et need on nagu lihtsalt austusest aja vastu ja aga siis need pillid, mida mängudel kasutan, Need on täpselt nii palju, kui, kui ma kasutanud, see oleks juba kuidagi billi vastu. Vale suhtumine, kui üks seisaks nurgas ja teised on käigus solvu peo resonaator, kitarr jagaks akustilist kitarri, kolm, siis akustilist kitarri, elektri pillanud, neli on kõik on erineva saudiga ja ja kõike, kasutan siis Antandža, sina, Panso, siis on Buzuki kaks mandoliini ja balalaika ka muidugi. Kui sa soomes tuled, siis sul on mõned pillid ikka kaasas. Ma olen proovinud nii teha, et eriti ei olegi kaasas, sest tänapäeval on aeg muutunud selliseks, et inimesed saavad liikuda, asjad, mitte et palju probleeme on olnud nende pillide toomise ja viimisega parem, kui need on vähem kaasas olla. Tollitöötajad on paha tuju või vara ka võtta ja ka selgitama pärast, kust ja oled ostnud ja nende asjadega on tänapäeval nii Schengeni uued seadused, et inimesed võivad liikuda asjad, mitte. Hakkame siis Tõnu päris algusest peale, mis oli su esimene pill? Esimene pill oli kaherealine karmoška, tahtsin saada kitarri, aga kuna kitarr müüdud sellel ajal, siis isa ikka ta emaga tahtis seadmelt valmistada, kinkisid mulle Tuula kaherajalise karmoška. Kui vana sa olid, siis? Eks ma mingi 10 olin. Katjuša õppisin selgeks sobist sellele pillile tead, ja pärast seda jäi seisma nurka ei huvitanud eriti, tahtsin kitarri ja tahtsin kitarri õppima minna, aga kõigepealt kitarre ei olnud, eks ole, poest ja, ja siis peale selle muusikakoolis kitarriõpetajat, pold, sellel ajal minagi astusin muusikakooli kontrabassiklassi, kuna ei olnud ja meil oli küll tegelikult üks väga tore õpetaja silmapiiril, ta elas Pärnosklemekov, tema õpilane Heiki Mätlik näiteks, kuid millegipärast teda ei tahetud sinna muusikakooli õpetajaks võtta, siis olude sunnil kontrabass ja tegelikult bassist, ma pean lugu tänapäevalgi, on mul basskitarr ka, unustasin ära, et seal juba Aranseerimise organiseerimisel on hea, kui peabki olema, uurid, vaatad, kuidas kõlab ja olen ise oma lugudel palju paljud bassipartiid sisse mänginud, nii et passi vastu on suur austus. Aga see kontrabassi mängimine seal muusikakoolis nagu sind ei rahuldanud, sa tulidki? Tulin tulema ei rahuldanud, pole oma eriala, hakkame sellest ikkagi tahad õppida seda, mis meeldib. Kitrit tahtsin õppida ja seda ei olnud võimalik teha. Ja parem siis juba tulla varakult ära, enne kui on liiga hilja. Millegi sellise otsuse Targo oli mul pinginaaber ja millal siis esimese kitarri said? Esimese kitarri sain sealt nüüdsest Tuula karmoškasid. Pärast seda mingi aasta pärast sain esimese akustilise kitarri, see oli siis vene seitsmekeelne, nii et noh, seal tekkis jälle uus probleem, seitse keelt ja teine häälestus ja siis pidime selle ümber tegema. Siis tädi, kes elab Ameerikas, saatis esimese helivea korraliku esimese korraliku kitarri, korraliku kitarri. Saima Rootsist, selle saatis mulle mu väga hea sõber olevat, võttis oma tudengirahad kõik kokku ja tegi, tegi tõesti sõbra kingituse, sellega mängisin apelsinipunane, ei panetas, et kaua aega mängisin sellega, see oli siis esimene korralik pill. Ise sai neid pille ka tehtud, mis oli omale häid tuttavaid, kes töötasid, klaverivabrikus aitasid ja peale selle oli ühendusele teeninduskombinaat, seal oli ka neil selline osakond, mis tegi kitarre. Paljud telefoniputkad olid korrast ära, sest et minutaolised. Ma tahan öelda, mina käisin võtmas, aga eks sealt ikka kitarri helipea materjali võeti need poole ja magneteid ja tehti neste aeg oli selgelt pold lihtsalt. Nii et Tõnu, sina oled iseõppija. Ma võin öelda küll, jah, suuremalt osalt sina tinistasid sel ajal kitarri kui teised poisid. Kitarri ja suupilli, kui teised poisid lasid ringi ja tegelesid jumal teab millega. Ja niuke bändi vend, tegin juba bändi, läksin tööle, muidugi päris varakult ja ma olen valguskingsepp kah. Kuna elan, elan sellises kohas, kus kingsepatöökoda oli kohe-kohe kõrval, siis oli hea lühike lühike maa minna tööle. Ja siis ma olengi seal kingsepana, kusjuures sellest ametist on elus väga palju kasu olnud, ikka päevas parandad 50 paari kingi, siis ikka tead, kuidas naela sisse lööd ja mis liimiga ja sageline noh, tõsine ja amet, mille, millest on kasu terve Elol kauboisaapad tegid ise muidugi tegin, tegimegi linna esimesed, puutsid ise. Et kõik see on, see on kõik läbi käidud ja, ja siis sinna välku me saime esimese aparatuuri Regendsale idasaks aparatuur ja siis oligi hea nali, et üks päev oli see võimendust varastatud ja siis kõik arvasid kindlasti ise nagu mina endale tellisin, ta ise ärades sellega varastas, aga nüüd tagantjärgi ma võin öelda nii palju, et me olime 78. aastal Gruusias tses festivalil. Ja seal ma kohtasin grusiini, kes elas Eestis ja Gruusias, meil tekkis intsident seal viimasel päeval festivalil oleks päris suur rahvuskaklusega pihta, aga ega palju puudu ei olnud. See oli ikka päris tõsine, seal ikka kohe kivid ja nagu ikka klassikaline ja tänu sellele Gruusia tuttavale, et ta tõesti pidas läbirääkimisi Gruusias, teeb asi lõppes niimoodi, et kõik, et suur, paha jäi olemata ja pärast ta mulle ütles, ütles, et Tõnu, et sa ei teagi, aga ma pean sulle üles tunnistama, et see olin mina, kes selle võimetuse ära varastas. Sealt omal ajal sealt välgust, noh vähemalt aus mees ütles aastaid hiljem. Lomisse siis sel ajal siis varastada oli, eks ole, silatsioone, pold, aken sisse ja aga ka väga nii tuli aastaid hiljem see asi välja, kes siis lõpuks oli minu ees oma võla. Ta kustutas sellega, et jälle selle olukorra lahendas ära. Et vot selline on saatus, et tuleb mõnikord just õigel ajal õige inimene ja päästab suu kõige halvemast. Nii et sellest välgupundist sündiski siis lõpuks apelsin. Sealt hakkas asi kujunema. Seal mängis igasugused tuttavaid ja siis see oli, siis oli ka kohe ikka võimenduse elektrikitarri Agrinantsi lugusid ja, ja sealt hakkas näiteks pundi tegemine pihta. Kui kitarrimäng on selge, kas teised keelpillid tulevad siis nagu lihtsamalt vä? Muidugi, sest ikka keelpill on keelpill ja selge on see, et erineva suurusega kaelad, mandoliini väike kael ja teine häälestuse deka harjutama peab, kõik tahaks saada ilma aretamata sportlane ka pead harjutama, midagi teha. Täna sõidan sinna ei lähe omma kaela. Ülehomme siis kui juba mõtetelt ei lähegi, siis lähebki juba ühe pilliga juba mängida lõpmatult hästi ja jäädki õppima, et noh, selles suhtes tuleb endale aru anda, mis istub, mis sobib, tead, et ei hakka kõike mängima ja panna kasvõi näiteks võtame avanegi tarn, mida mina mängin või klassikaline kitarr täiesti, eks ole, kaks eri maailma jõuakski, eks Eluias liiga väheseks, et mõlemaid siis tuleb ikka valida, et mida sa siis parem kuskilt jah, tuleb võtta, valida kuskilt mingi stiil ja oma kitsam rida. Kuidas Tõnu su esimesed muusikalood tekkisid, mis oli tõuke? Esimesed lood sündisid sõjaväes, sõjaväes, Siberis, noh, seal juba ikka, ma arvan, et niuksed lood üldse sünnivadki siis kui on mingisugune, peab ikka olema ikka eriline, selline õhkkond vastavad, siis hakkavad sündima ka lätlased, kui on kõik väga hästi ja võib-olla ei sünnigi seal nagu muud teha ei saanud ka, nii et seal ei üldse ja isegi seda sai teha nii et et, et seal on, on osa neid tekkinud ja ja ennem seda ka muidugi. Et apelsini nagu esimesed lindistused on 74.-st aastast ja siin instrumentaal otsin. Paljud neist siis tekivad ja ma ütlen selle kohta, et mõni on mõeldud, mõtles välja. Isa ütles mulle hästi, isa oli mu tipi emeriitprofessor, mõtles sildu välja, kõik lihtsalt ei ole mõtet, mõte äkki on, tuleb kuskilt, et, et see, see on selline asi, suur õlgu üldse antakse kuskilt mingisugune ja kui see mõte antakse, siis pead ka ikkagi vaatama, et selle mõtte teostad nii hästi kui võimalik, et mõne looga läheb tõesti kiirelt, teisega võib minna aastaid, õnneks. Tänapäeval kõige suurem luksus, nii nad räägivad, on aeg, õnneks aega on, ja siis lihtsalt, kui ei tule, ei tule, panen seisma ja ma helistasin juhise leskisele, Soomeni sõnade tegija üldse, tõlketöid teeb palju ja ma ütlesin, et näed siin alles nüüd hiljuti, et ma olen siin ühtelugu teinud, kaks aastat läheb paar sõna ikka puudub, et pole nagu valmis saanud. Tõeliselt, täitsa normaalne. Ta on ühtelugu teinud seitse aastat, ma olen siin, et tahad teada, mis loo pealkirja mõtlesin, ütle siis selle loo peal. Pealkiri ja ma arvan, et see on noh, kuidas sügistuultega läks mul palju aega ja seda ühtelugu, mida ma olen teinud kaks aastat, kui sama vanu lugusid, noh, ütleme esimesi lugusid, kuuled, mis tunne on ka? Seal on igasugust. Voolised teostusega ei ole ma rahul, see on selge, see oli see aeg, et üldse jaagu lindistada saia tõstan tõstan mütsi kõrgele nende inimeste ees, kes omal lindistasid ruulimist öösiti ja televisioonimajas kaherealise maki peale ja Pille ja folder ja siis ma vaatasin tagantjärgi, kõige suurem vajakajäämine on just korralikust akustilisest kitarrist lugude puhul, et seal ikka kehvakene ja õnneks tänapäeval kõike seda saab taastada, mängid lihtsalt vaikselt juurde ja restaureerinud kõike seda, mis on omal ajal tehtud mitmeid õuest, aga lihtsalt natukene aitad. Käid üle ja vastavalt sellele on igasugust materjali, millega rahul, millega mitte. See on normaalne. Ansamblis apelsin olete te mänginud põhiliselt oma lugusid. See on olnud teie taotlus. On küll sellepärast, et ikkagi omi lugusid on kõige parem mängida ja mis siin salata, et sest et ikkagi ise ise vaeva näinud ja, ja keegi olnud mõeldud sõnad välja ja Tjaagu veel lood on jäänud nagu pinnale. Ma pean silmas meie pooled, suur rõõm, et 27 aastat tööd vaeva ei ole. Ei ole moodide ja muude vooludega lihtsalt kaotsi läinud, et suur rõõm ja mängudel, kus isegi noorsugu laulab lugusid kaasa kõigil sõnad peas, mis, mida paremat saab soovida. Mis on olnud sinu kõige popimad lood läbi aegade? Ma arvan, et kindlasti aeg ei peatu, sügistuuled siis siis siis jaaniräimede südama, vale öeldakse kanditud, aga seda ka mitmes variandis algne instrumentaalina ja laululil lilled. Siis kõik omamoodi tuukrilaulja ise endale näiteks sama suure heameelega esite mootorrattalugu mängudel, noh, sman sinna jätnud palju võimalusi improviseerida ja kõiki ja mõni küsib, argus uued lood anda. Mis mõtet on neid teha poolikult ja palju parem kasvõi aastase ajaloo, nagu ütles üks tuntud helilooja Mägin sugukeri saadet küsitate Randy Newman, kus uued lood küsiti talt, sest kunagi kirjuta armastusest läheb topelt rohkem aega. Kui apelsin alustas, siis Saveli laulnud laulumees sai sinust hiljem. See alati kukub nii välja, et tahad või ei taha ikka igaüks peab ikka suu lahti tegema, midagi teha, midagi teha ei ole siiamaani meie pundis ka Ants nuuti. Me sunnime kogu aeg laulma, kuna antsu ajal ongi väga hea hääl. Õigeid lugusid tuleb lihtsalt leida talle teatud lugude jaoks sobib üks seal ja teatud lugudeks, teine all. Et ma arvan, kui Tom chowski Laulas kolm tundi järjest ka muutub igavaks selles mõttes, et tahaks ka väikest vaheldust saada. Ja selles suhtes ansamblis ongi kõik sunnitud hakkama siis loomavahelduse mõttes juba sellest ei pääse ükski orkestant, põhimõttelised. Milline vastukaja oli, mäletad sa, kui sa esimest korda välja tulid? Esimesed korralikud vanast, umbes vana hea kolleeg Murss ütles, et tuleb külla tõese Okto Soldujalased. Ega ta ei kommenteerinud? Siis oli laudadega, üldiselt ei saa kurta, sai laeke kõrvasid kõrgelt uhke tagantjärgi ma Vagula muidki artistiga nii kõrgelt kui tuleb, aga tänapäeval ma enam ei teeks. Male ollakse just vastupidi, nii madalalt ja vabalt kui võimalik. Kuulame nüüd sinu matkalaulu soome keeles, soomekeelsed sõnad on teinud Juice Leskinen. Ma arvan näiteks, et iga kirjanik ja kõik tahaks, eks, ja muusik sama moodi, et erinevates keeltes kõlaksid lood, need suur au, kui kui keegi korralik austatud teksti tegija võtab vaevaks, teeb loo ära. Muidugi sellelgi asjal on oma põhjus, kuna omal ajal lugu, et et Eesti, Eesti Bergele, eesti kaebasina, Bergress seal ühes haiglas lauldakse, et põhjatagi mul apelsine Maksis, mis maksis ahah, mullale, hea ta ettevõtte öelda, et nüüd on sinu kord. Una. Roolimees võimeline? Mees sai Ansambel apelsin on olnud meie üks populaarsemaid ansambleid, seda teab nii vana kui noor. Aga et apelsin kunagi üle Nõukogude maa populaarne oli, seda paljud noored inimesed ei tea mida see populaarsus tegelikult tähendas. Missiooni. Korraks mõttesse jääma, kõigepealt hakkame sellest pihta, kuidas ta populaarseks sai, et aastal 1978 meil avanes võimalus minna looga Me armastame ooperit, mille tehti venekeelne tekst minna kesktelevisiooni kalu pojaga, nõks oli see vana-aasta õhtu kutsuv tuluke, mis oli ülimalt populaarne. Ja, ja noh ega elus palju pole vaja. Kui õigel ajal õiges kohas, õige looga, siis. See võeti väga hästi vastu ja siis hakkas kohe pihta. Hakkas pihta karussell ja huvitav punt ka, näiteks Mati Nuude, tema noorus oleks Siberis, kuna isa oli tal Eesti sõjaväeohvitser, siis perekond saadeti nagu ikka saadeti karistuseks sinna, üldse oli väga hea kuju selline, olgugi, et oli suur ja tugev, aga väga vale ja kergeastumisega ja naljamees ja ja siis Ivo oli, eks ole. Omamoodi oli dirigent selles numbris ja nii et see meie lavashow, see oli midagi sellist, mida Venemaal enne polnud nähtud ja, ja kuna meil oligi nimetatud show gruppa, apelsinisoogrupp siis oli meie trump, eks meestele 100 korda parimaid nägu mehe ja nii ja naa. Aga ikka rahvas tahab, tahab ikka tõesti show'd ses mõttes näha, et mitte ainult kuulata, tahad näha ka nii, et me ise just jälgisime kontserdi lõpul, et kui naistel ripsmedušid jooksma läinud, siis fold korda läinud kontsert läheb ikka ikka üritasin, tegime kõik selleks, et oleks lõbus ja selline hea igatpidi. Sellest, kus me pugema ei pidanud kuskilt otsast, ma pean silmas laulma teatud laule ja vastupidi, meelt paludelt ei mingil juhul midagi poliitilist. Olgu teil see rida, nagu ta on lõbus ja meelelahutus ja siis nats isegi häiriv oli vene pundid käisid ju seitse korda järjest vaatamas külje pealt lava alt orkestriaugust ei ole ju hea mängida, kui kõik vaatavad, nagu suurriiklikud mõtlevad omas, ei tea, miks küll see asi nii hästi rahvale peale läheb ja ja, ja noh, nii ta läks, esinemiskohad olid suured, spordihallid vähem, noh, kahe kahest 1000-st, kuni siis nii suurele kui võimalik, et suurim, ma mäletan oli, Moskvas oli olemist Alympeiskis staadion, olümpiastaadion, mis oli siis jagatud pooleks, et keskele keset son ümmargune, et keskele pandud siiski esinemislava ja et seal oli mingi 20000 inimest, et nokala kontsert seal oli palju muidki esinejad, et see seal ongi suur koht, siis pead kõike tegema joostes. Vahemaad on suured ja trummimägi istub kuskil 100 meetri eemal ja ühtegi inimeste näe ainult prožektorid, et et küll ma saan aru omatmoodi news Rolling Stones ja see staadionikontserdi tegemist on täiesti oma maailm ja kõik nad tegelikult tahavad teha niukseid klubikontsertide kus on inimestega silmside ja, ja nii ja naa, tead, et mulle omale ka väiksemad saalid meeldivad rohkem kui suured, aga suur suur mega nagu öeldakse. Ja siis Venemaal ma ikka siis 10 aastat küsisime ka praktiliselt 10 parima ansambli. Ei või öelda, et esimesed, ega siis aga 10 ikka tegijate hulgas 10 parimat ansamblit oli 10 aastat kestisse tähele, siis sellised seadused ei tohtinud kvartalis teha rohkem kui 48 kontserti. Ametlikult, et kultuuriline tase kannatab ja muidu kannatab jah, et kui läheb ahnitsenud niuksed teevad iga päev ja aga oli meil ka niuksed perioode. Ukrainas ma mäletan, olime seal vist 12 päeva ja kontserdid siia, mägi, täpselt null, 71 72 oli nagu kinosaal hästi vahepeal uksed lahti, lastilistad, õhutati ja siis uks. Et kõike seda on toimunud, et on magus kontserdilt päevas ja raudne tervis pidi olema, tal ei ole, oli ja eks ta noh, kõik on proovitud, vähemalt on teada, mis ta ikka tead. Noor inimene maksab ju jaa. Ja siis jah, see oli see 48 kontserdid, et üle selle teha ei tohi, muidugi, eks ikka kombineeritud sai teha, aga, aga selline kultuuriministeeriumi nõu sellele kultuuriline tase langes. Eks ta muidugi uus kontserdid päevase iga päästa langema hakkab, seal see on selge, aga kui on jälle kõrge professionaalsuse ja kõva rutiin, siis küll need tehtud saadetudki. Sa rääkisid enne stuudiosse tulekut, et sa käisid siin mõni aeg tagasi ka Peterburis ja sind tunti ära. See oli jah, ma olin Peterburi siis, kui oli maailmameistrivõistlused jäähokis ja selle juures suur sakslaste kokku pandud õlletelk kus teisel korrusel oli siis VIP osakond, kus sai süüa kallid piletid. Alumisel korrusel Joosi suur pubi, mingi peaaegu 1000 inimest ja sealt siis teenindav personal oli siis kõik Peterburi poolt kõik helitehnikud ja lell kontsert peal nagu ikka ja siis ma seal saime tõesti kokku väga paljude kolleegidega käisid läbi nagu ikka, kui linnas toimub mingi üritus, nad vähemalt kõike endist artistid käivad läbi aja suureks rõõmuks ja palju neid inimesi selliseid hauas ja pommide modeid mäletan, et käisin, käisin siin vaatamas ja siis ma sain kukuga, len, kontserdidirektorid ja kõik ja siis on kontaktid, siiamaani on see, et ma olen välja orel, tisse, osaluna perioodid, et noh, et sate veel täis ja kui te olete ja et seal muidu ka väga huvitav olla, sest et linn areneb kohutava kiirusega ja selline elustiil nagu vanasti olid, et ei huvita, nüüd on ikka tänapäeval muutunud ütles kaetud, keegi pakkus seal väikse konjaki, üldse ei saa võtta homme tööpäev, noh isegi harjumatu. Aga nii ta on, eks seal ka elu areneb ja et see oli tõesti väga, väga meeldiv käik. Kaks nädalat olime seal kohapeal. Tõnu 81. aastal abiellusid soomlane, aga su elu muutus, kuigi sa siit veel ära ei saanud. Muutus muidugi, 81. aastal ma abiellusin, võtsin kaheksa aastat aega, enne kui siis näidati rohelist tuld ja lubati lahkuda. Et oli see ka igavene. Isegi ei viitsi ta seda meenuta, millest on möödas, selle ma panen küll niukse minevikku lahtrisse. Oli 88. said ära siis 12. veebruar. Mida siis sõbrad ütlesid, kaua sul aegapidi võtma, see, et kohaneda Soomes. Et mul oleks hea tuttav soomlased, pea meeles 10 aastat tagantjärgi ka selgeks, 10 aastat on selline aeg, siis polegi vaja soome minemine Viljandisse, eks läheb, ikka 10 aastat, kui. Ja siis elad kohalikku olukorda. Ja isegi üks sõber ütles hästi, näed, et Soomes, et meil siin üks tuli Helsingist juugas on karjala soomlased on elanud juba 25 aastat, aga pole omaks võetud, noh, niigi võib juhtuda ja minu puhul mul oli lihtsalt õnne õnne, et kui keegi räägib, et ah, ma ise tegin omal jõul, siis ma seda juttu ei usu, sest alati peab ikka keegi kaitseingel olema ja keegi tuttav, jääte midagi niisama juhtuda. Keegi soovitaja peab ikka olema ja, või kes aitab vaikses, kõik saatuslik juhus ja kõik niisugused asjad mängivad omamoodi rolli. Siis ma 88 läksin aasta otsa, see on lihtsalt, mis toimub, ümberringi tead tutvusin olukorraga, mis on. Ja siis juba 90. silmaksin harjutama, muidugi mul vedas mulle hea kolleeg, tutvustas mind Soome esimese mänedžer Jorma venestus, kes väga tore inimene, kes on siis toonud igast ansambleid esimesena Soome Ma olen näinud elu ise, mängib kontrabassi siiamaani ja tegeleb tema abi on džäss ja tema andis mulle harjutamiskoha. See oli siis 70 kilomeetrit Helsingist, sain sellise viljaaidamaal ja rahulik. Ja siis me temaga arutasime tantsimine head nõu, et mida teha, teated, kas punt kokku panna või siis ta soovitas, et ei, ei, ei, ei, et kõige lihtsam on ikka kui vähegi kuis suudad, et hakka mängima üksi kõige lihtsam liikuda ja nad vidinad. Siis ma hakkasin harjutama. Sest orkester koosneb kuuest eripillist põhimõtteliselt ja pea on seitsmes, mis siis, eks ole, personaalkompuuter, mis, või siis arvuti, mis juhib kogu tegevust. Ühesõnaga parem jalg ja basstrumm, vasak jalg ja ai häts nagu rütmiosakond siis kitarril, nii pass kui rütm, saame kolm ja neli, suubil viis, laul kuus ja siis seitsmes on oma peamis korrigeerib kogu tegevust ja saalis täiesti elav orkester, et ma ei kasuta nagu taustalinte ja soomlased on nii konservatiivsed inimesed. Et nad ei salli, kui, kui, kui keegi kuskilt midagi mängib lindi pealt ja me isegi suured väga tuntud ansamblit enam pole uuesti kutsutud, kui on selgunud, et mingi osa saudistan, tuleb lindi pealt seemeelne austavat sellist ehedat värki, et nii on nagu on. Kui ei suuda trumme mängida, siis lihtsalt võtab kitarri ja laulab ja mängib suupilli, aga vähemalt on ikkagi see, mis on tõeliselt elav muusika ja siis ma hakkasin harjutama. Ja siis jälle ja hea tuttava Raivo Parinud, tema oli juba ennast hästi sisse selleks ajaks ja ta mängis laevade peal igal pool Rootsi kodanik, nagu ta sellel ajal oli, ja siis Raivo kutsuski mind vegi Laile amorelasse orkestrisse mängima. Orkester oli väga lõbus, väga rahvusvaheline, koosnes kahest eestlasest ehk siis mina, Tõnu Aare ja Raivo Parinud päeva mängis bassi ja laulis klahvpille ka mina siis mängisin kiitrite, laulsin peale selle, Raivo, hea sõber, minu hea sõber, poolakas, lodek siis trummimängija oli Peterburist Saša, kaks soomlast ka Berti metsa rinna väga austatud tuntud klahvpilli ja mängis ka siis flögerite ja kõik niisugused puhkpille ja vot sellise orkestriga mängisime hakkamisel mängima lava peal. See oli ilus aeg, mu mäleta amorellale täiesti uus laev, seal kuraditki laevapidusid ja, ja väga ilus oli seal Rootsi saarte vahel sõita, selline ilus maismaa, mida mina näinud polnud. Miljon saart ja vaikselt laev liikus, kõik olukord täiesti uudne. Väga head söögid, kõik tingimused ja õhkkond oli ja see hakkas muutuma, see õhkkond juba 94. viiendal ja siis olles seal laevaorkestris, tuli äkki mõned smendist mänedžer ja ja pakkus mulle trubaduuriks ööd siis pubis, laeva pubis, kuna Xilvised rubadulges pidi tulema haigeks jäänud. Noh, ja eks ma ju kõrvalt näinud, mida see tähendas naljast asi kaugel, üksi ja viis tundi päevas projektist, ega see nali põledad ja siis ma võtsin mõtlemisaega 24 tonni. Mõtlesin ja mõtlesin, ja lõpuks ikka jõudsin sellisele otsusele, et julge hundi rind on rasvane, eks ole, et kaotada pole niikuinii midagi, löövad minema, lähevad minema, mis siis ikka või ei tule toime. Võtsin julguse kokku ja võtsin lihtsalt selle tööpakkumise vastu. Ega kerge polnudki, et siis ma ei hakka tõesti õppima lugusid harjutamas, son teatud lood, mida inimesed pubides soovivad kuulata ja aga teatud rubadoride lauda ja kõik võtvat. Et neid oli väga palju ja siis ma ikka õppisin, õppisin ja tagantjärgi sellest kasu on väga palju olnud. Nii nagu omal ajal ütles Tiina päev hästi, et olimisse oli, peksis vaigistada ja nõudis, aga ütles, et tänu temale võimika üksi lavale minna soo ära teha üks kas või kus tahes, mis maal ja mis keldaksetted tänusele trubadori tööle. Minagi tunnen selles mõttes ennast hästi, et ma tean, et ma võin alati üksi minna kuhu tahes ja et see on, olgu, kas ma tahan sanerjasi, aga mulle meeldib ka orkestrile rohkem mängida, aga aga see variant on alati olemas ja sealt ma sain väga hea kooli. Ma ise, kui nüüd tagantjärgi mõeldes, kui keegi pakuks, mine laeva viis nädalat järjest, siis viis tundi päevas, siis ma kindlasti noh, kuidagi siis oli teine aeg ja teine stiimul ja siis võtsin lihtsalt kokku ja tegin ära. Ja ühel hetkel tundsin, et see laevatöö ei ole päris see või. Ja ei ime siis, kui hakkab tekkima rutiin, hea rutiin, rutiin, agu hakkab paha rutiin, kui hakkab kõik selgeks saama, korduma ja siis, siis ma alati leian, et tuleb midagi ette võtta, tuleb midagi muuta ja et külma niimoodi siis ma just jahtlaeva tõttu veel rohkem hakkaksin maatööd tegema. Pärast seda igasuguseid pubimänge ja ma olen mänginud Soomes siis mitmed väga populaarsed pubid ja, ja see oli Elleni kuus ajajärk. Nende mängude saamisel ongi muidugi eelkõige tähtis ikkagi see, et sa teed oma töö nii korralikult, et inimestele meeldib ja ja, ja kui neile meeldiksid, nad kutsuvad sind uuesti ja, või soovitada tuttavatele nende mängude pulaanilise Jorma tänapäeval küsib mu käest tuliga lisakäik, et kas tuli lisamäng, tead siis on ikka rõõm, kui võib öelda, et tuli küll, et ei, aitasin ise klientide saatmine ka, ma ei tea, mis muu reklaammaterjalide saatmine, kõik tahad oma silmaga näha ja koostööd olen teinud paljude Soome naesimentidega. Olen säilitanud ikkagi freelancer vabakutselise staatuse. Kaks varianti artisti puhul, kas müüd hinge maha moodul Ricreforjaks, et olen selle mäleskmendi oma või teine variant? Teed kõik plakatid ja kõik toodad ise ostad ise kõike, maksab ise kõik kulutused, ma pean silmas maksab kinni ja oled sõltumatu maa, valisin küll selle teise liini parem mängu ära sellega vabanema kõigest. Tõesti võin oma asju planeerida ise nii nagu soovin ja tänu sellele on mul kõikide suuremate Soome mõnes mentidega head suhted, kui neil on vaja, tekib olukord ikka vaja, tekivad olukorrad, siis võivad kasutada minu teened ja ja noh, see jutt on muidugi õige, et 10 aastat tõesti läheb ülestöötamise peale aega, aga noh, minu poolest just oli see hea, et ma nagu Soome artisti tööd otseselt ära võtnud, et maze ma annan, tähendab tänapäevane, selline ainulaadne, ainulaadne, et nad alati hea meelega tervitab mind ja küsib, kuidas muidu läheb ja et, et see on kindlasti üks põhjus, miks seal nii hästi läinud. Kui pikalt sa õhtuti teed, siis ka, kui pikk su kava on? Hea meelega teen igast juubeleid ja firma mängija kõiki selliseid, ma alati küsin, mis keelduvad, inimesed, rahvastavam, Kelbiistad. Pidu lõpeb võib-olla õhtul ära kell 11 12, üks kaks seda kunagi tea sellises olukorras mina, kes ma seal üksi ma pean hoolitsema, et kõigil on hea olla. Mitte, et ma mängin, kogu aeg järjest, ei mängi, mul on head taustalindid ja jälgin. Kui inimesed söövad, siis seegi on selline psühholoogiline töö, et sa ennast peale pressida ja pead õigel ajal tegema õiget asja ja ka lihtsalt hoolitsema selle eest, et kõigil on hea olla. Ja, ja tihtipeale kukub ikka nii välja, et oled kell neli kohal ja pead ikka olema jälle viimaste hulgas. Lahkud siis, kui olgu, et ei mängi kogu toetuse. Kui lähed kuskile pubisse mängima, siis võib tõesti kokku leppida, et mängin kolm setti nagu tavaliselt, see on ala 40 minutit, kolm korda 40 minutit, aga just selliste firmapidude jas juubelit sünnipäeval. Seal ei ole võimalik nihukest asja, pulma puhul või kokkuleppe, sa pead lihtsalt olema seal kogu aeg ja pole ükskord üks pidu soomlaseks juubel. See algas kell 12 päeval. Teibad tulid oma firma rahvas, selle juubilar, oma firma rahvas. Nad pidid ära minema kell neli, kui neil nii meeldis, et nad ei läinudki kell neli ära jäid sinna kell kuus pidi tulema, siis pidid olema sugulased. Siis tekkiski suur segadus, sest toidud hakkasid otsa lõppema ja, ja siis ma pidin tõesti olema aitama seda peoperemeest igatpidi. See pidu lõppes ära õhtul pool üksist. Kas ei, tuleb sinu suust kergesti, ütled ära ka? Ütle mulle on juba nii palju kogemusi, et juba kuskilt mai tea saanud sellega selgitamata asi juba telefonis, kui inimesega räägid, kuuled, midagi ei klapi ja siis parem vanem loobub. Ja ei, ma ütlen tihti, kui on mingisugune selline asi, mis minu põhimõtet ja, ja siis kuidas öelda eetikaga kokku. Veisman Kai. Kas sa võid öelda, et sa oled Soome igatepidi läbisõit? Tähendab, ma võin küll öelda. Ma arvan, et ma võiks, päevasin, mõtlesin, arvutasin, pool miljonit kilomeetrit kindlasti on päris palju ja Soome on tegelikult päris suur, Maega ta nii väike ei olegi 1000 kilomeetrit üle 1000 sinna norra piirini välja. Ja seal tavaline mingi väljasõit, mingi 500 kilomeetrit ei ole mingi näitajat, ikka sõidetakse isegi Nendel just suurtel tantsupidudel, kus esinevad soome populaarsemad artistid, sinna tuleb isegi inimesed publikule kuskilt 500 kilomeetri kauguselt kohal. Seal mingi näitaja. Sa käisid ka niisugustes kohtades ilmselt kuhu tavaliselt soome solistid ise ei sõitnud. Ma arvan küll maal lõppinud ja norin, nendega lähed, kas sa seal oled käinud, küsinud, mis, mis koht see on, nad ei teagi, et küll ma ikka käisin, jah, seal Karjala-Soomes täiesti vene piiri ääres väga huvitavaid kohti ja ma arva maantõesti rohkem reisinud Soomes, kui soomlased ise ikka täielikult läbised, julgen öelda. Kuidas autorikaitsega soomes sul lood on? Ma olen autorikaitse liige olnud aastast 89 vist, kui ma ei eksi, siis autorikaitse, siis hoolitseb lugude autorite ja siis autorite ja sõnade autoritest jalanseerijat k kuid artistidest nad ei hoolitse. Artistidest hoolitseb eraldi ühing näiteks Soomas saamis kaks Elvisamis, teine Elvise grammeks malangramaks liige. Ja see organisatsioon siis hoolitseb esinejate eest kõik pillimehed, lauljad, mis saavad sealt mingisuguse minimaalse, küll aga midagi saavad ja ka need, kes toodavad plaate, need ka. Millised suhted sul raadiojaamadega on? Üldiselt mul on head suhted üles raadioga et riigi rahadega, sest treigi, raadio, kaubanduslikud, raadiod mängivad ikka neid lugusid, mille eest neile makstakse ja saan teada ja kuidas see asi käib. Riigiraadiovõrk on suur ja, ja see on siis see, see raadio, millega mul on head läbisaamised. Olen ise kuulnud, kui öeldakse Tõnu Aare lugu ja Tõnu Aare ise laulab. Nad Soomasitada konkreetselt riigiraadios, kui esitatakse lugu, siis öeldakse alati helilooja teksti autor, finantseerija esitaja ja pühapäeviti sellised saated, kus öeldakse, kus stuudiost välja helistada, mis aastal. Nii et ma leian, et selline suhtumine on õige, sest et alati lugude autori teotiveeriti varju Eurovisiooni prügi pool, isegi Soomes oli nurinat süksn saver või sügislaule, et keegi ei räägi lugude autoriks, kõik räägivad jälle. Kas esitab see või teine, kolmas, neljas. Sa oled on Soome televisioonis ka esinemas käinud. Olen küll, aga mitte nii palju televisioonis kahjuks viimasel ajal. Muusikasaated on väga vähe nii Soome televisioonis kui ka Eesti televisioonis. Kõikko ribade Robada kiiruga tehtud jaagu üldse mingi ajal läbi tuleb ja see saun mulle meeldis otsa saanud, mida tehakse ja kui tekib niisugune hea saade, kus on pool päeva Novski keerama, mingeid nuppe antakse aega lihtsalt korralikult teha, siis palun siis miks mitte. Omal ajal oli sul kodus stuudio, kus te tegite proove ja lindistasite, mis sellest stuudiost on saanud. Ja siiamaani, alles. Kõik elab oma elu rahulikku vaikselt oma elu, et kuskile midagi kadunud pole. Proovi jõuab ju tegema kuskilt tahma natukene jälle teha, lindistada uut materjali. Väga tore, et hakkasime pihta siin aastaid tagasi üles soojendama, seda oleks kahjuliselt Olde lood, mis oleks 25 aastat pinnal püsinud, et neid ei saaks elavalt esita, nüüd saab neid elavalt esitaja. Tundub, et praegu on selline aeglase nostalgia. Omatmoodi meeldib rahvale. Kas apelsin on nüüd Soomes ka käinud? Nende reisimistega on nii äärmiselt keeruline, kõik need tööload ja nii palju bürokraatiat, nagu me teame tänapäeval koguse praeguse eks ole, euro ootus, liitumisootus, et, et see ei ole nii lihtne. Et see ei ole nii lihtne, on pakutud küll, aga siis peaks lihtsalt kuidagi organiseerima nii, et ühe-kahe mängu pärast ei oleks mõtet nagu minna, et siis kasvõi saaks teha kuuajalise turne mööda erinevaid Soome linnu kuskil suvel pakutud on isegi seal teatakse, et jälle koose mängib. Millist muusikat sulle Tõnu endale kõige rohkem meeldib kuulata, mis pakub sulle naudingut? Ma olen kõigesööja väga hea meelega, kuulan sissessist, klassikaline välja. Oleneb, kuidas neelava hommikul tahad midagi teistsugust, õhtul kuulata. Oled usin plaadi ostja. Väga vilets maa ostnud selliste artistide plaate, kellest minule endalegi kasvaltib austusest aastad nagu dividendi, Eric Clapton või Santana, kellest ma ei saa nii palju kasusaaja elus omab poodi, et et selles suhtes ma olen mitte kõige parem plaadi osta. Aga ma ei saa öelda, et mulle muusikat ja muusikat väga palju ja väga huvitatud, et mul ikka sõbrad otsivad kuskilt spetsiaalkohtadest ja pluus on kõige asja aluseks ja sest ma noore nagu alustasin siis esimene plaat oli mul selline röntgenplaat salaja tehtud, siis tehti pold kuskilt võtta ja seal oli Chuck Berry lugu meie riided ja siis selle momendi Anders, vaid naaber rikkusid ära. Mul on tõesti väga kahju, pärast seda on siis kõik loonud, on Chaneli Huuckerid ja siis kõik sinna sool pluus. Pluss siis Crydenzi vaevu vaimustuse biitlid olid juba ammu kõnes, tädi elas Ameerikas, saatis sealt esimesel plaadil terve perekonnaga, kuulasime, nii et et seda ei saa öelda, et muusikat poleks olnud kodus, et oli ikka küll. Sina oled olnud üks suur iseõppija, ütle, Tõnu, mida sa veel tahaksid õppida? See kõik, mis on, seda viiks ikka edasi, harjutan kätt lindistamise alale, vot selline tegevus, see mulle meeldib, uus puhtal kuulajat rinnistamis, aparatuur ja kõik, kõik. Tänapäeval on ju head võimalused, kõik on mobiilne, et seal pannakse kohvrisse minna teise kohta, et vanasti oli kindlasti üks suur stuudio. Ja siis ma arvan seda, et näiteks repertuaari lausaasmaa ka seda niimoodi arendan ikka vaikselt sessi poole. Ma võtan jah, sellised kergemad sassi a- tead Evegreenid ja sest et nagu bluusimaailmas öeldakse, et alla 50 bluusiartist ei tuntagi isegi all keegi noor. Ma pean silmas kuskil Ameerikas sellised korralikud siga, Koneerida nad ise, kui nad teavad, et ongi selline noor olemas, hästi teebki, ikka nad ei tunnista, nad ikka küsivad teised ka, kes seal et üldse nendest minu meelest teatud stiile laulda esitada, selleks peab olema piisav küpsemine ja aastate kogemus ja kõike näinud ka ja elukogemus, et vaat siis hakkab alles õieti õnnestuma meie popp hetkel super mega, see tõuseb ja siis tähelend on kiire, alla aga kindlalt sellised nostalgilised asjad. Nagu ütles meil ansamblikaaslane Ants Nuut vaikselt tõused. Lendame algaegadele kahesele diivalisega. Vaikselt tõuseme kõrgele sõida. Ja siis, kui mootor lähebki letti, lask, lask. Vaikselt mängime siia lõppu, siis seda lugu, mida sa esitad koos teiste solistidega kätte on jõudnud suvi. Kellega koos sa seal laulad. Mikko aladela Ivoia tuttavust iva selle loo saigi, kindlasti siis on iga Suntwist lindistusstuudio mul kolleeg, nemad siis laulad. Soome, Rootsi ja siis inglise keeles mina lavastused eestikeelse jupi. Käes on keskööprogrammi külaline, oli Tõnu Aare. Teda usutles mani Lenk.