Pablo Picasso sündis Hispaania smaalagas joonistusõpetaja Hoservis plasku perekonnas. Tema ema Maria Picasso Lopez oli pärit Andaluusias. Mõnda aega õppis Pablo Barcelona kunstikoolis, kuid lahkus sealt varsti, kuna selgus, et ta on oma õpetajatest andekam. Hoservism lasko oli poja andekusest vaimustuses, kinkis talle oma pintslid ja värvid ega maalinud ise enam kunagi. Pavlo oli kuueteistkümnene, kui ta esimest korda avaliku näitusega esines. 1900. aastal sattus Picasso esimest korda Pariisi. Teda vaimustasid mon, Maartrikitsukesed looklevad tänavad. Tulus Lotreki pannkoogi Yasse saanitööd. 20.-st eluaastast alates hakkas Pablo sigineerima oma töid ema neiupõlve nimega Picasso. Selle nime võtsid kasutusele tema sõbrad, kes leidsid, et hispaanias laialt levinud ruiisi kõrval on see palju ainulaadse. 1904. aastal asus Picasso päriselt elama Pariisi. Koosluses. Prakiga rajasid nad teed uuele kunstivoolule kubismile. 1936. aastal algas Hispaania kodusõda. Väikese Baskilinna körnika hävitamine saksa pommituslennukite poolt andis pikas suled tõuks tohutu pannoo Kernika loomiseks, mida paljud peavad tema loomingu tipuks. Picasso oli erakordselt energiline fenomenaalse töövõime ja loomejõuga kunstnik. Hommikul ärkas ta hilja kohtus päeval sõpradega, seejärel asus tööle ja töötas hommikuni. Vaatamata väikesele kasvule 158 sentimeetrit naisPicasso oma plahvatusliku temperamendi tõttu võtvat hulga rohkem ruumi, kuid tema kogu seda oleks eeldanud. Teenides aastas miljoneid, nautis ta rikkust ja kuulsust. Uurijad on kokku lugenud, et Picasso on oma pika loome elu jooksul maalinud vähemalt 14000 lõuendit teinud 100000 graafilist lehte jäästampi ning 34000 raamatuillustratsiooni. Kui Picasso üheksa ühe aasta vanuselt Prantsusmaal oma villas suri, jäi temast maha kinnisvara, mille väärtust hinnati ühele koma ühele miljardile dollarile. Teda on nimetatud kaasa ja suurimaks kunstnikuks. Lisaks sellele oli ta ka tuntud veel kui suur naistemees. Elulookirjutajad on kõvasti vaeva näinud, et mitte kaotada arvepidamist suure hispaanlase sõbrannade üle. Ametlikult oli Picasso abielus vaid kaks korda. Esimene kord vene baleriini algacholoovaga, kes sünnitas talle poja Paulo. Kui Olga suri, sai tema teiseks ametlikuks kaasaks Jacques läänevak. Peale nende oli aga veel terve hulk naisi, kes kunstniku elus üsnagi märkimisväärset osa etendasid. Kellega Picasso tutvust 1927. aastal? Mariterees, kes kinkis kunstnikule tütre marjadele kontseptsiooni ehk majja oli tema üks kõige tugevamaid kiindumusi. Nende suhe lõppes 1937. aastal, kui Picasso tutvus Tooramaariga ühega vähestest intellektuaalidest tema sõbrannade seas. Toore vahetas välja François Sri luuharukordne kaunitar, keskpäraste võimetega kunstnik, kes sünnitas talle poja Kloodi ja tütre paluma. Nagu öeldud, asus Picasso 1904. aastal elama Pariisi. Tema esimeseks elukaaslaseks sai Fernando oliivi. Nad elasid mammartril, kus olid tutvunud mõlemad olid 23 aastased. Vaatamata sellele tavatses Picasso Fernandi sõpradele tutvustades alati lisada muidu ilus tüdruk, aga vanavõitu. Gertrud Stein iseloomustas Ferdinandi kui puhast looduslast, kes on kaunis, leidlik ja laisk. Fernand on meenutanud Picassot nõnda. Vähemalt esimesel pilgul ei olnud mehes midagi eriti huvitavat. Panin siiski otsekohe tähele tema kummaliselt keskendunud vaade, et keegi poleks suutnud öelda, millisesse ühiskonnakihti ta kuulub. Kuid tundsin kohe tema ligitõmbavad sära, mingit erilist sisemist tuld, millele oli võimatu vastu seista. Tegelikult polnud Fernand harjunudki vastu seisma. Talle meeldis poseerida eriti horisontaalasendis ja ta ei protesteerinud, kui ei saanud kahe kuu jooksul kordagi korterist välja sest tal polnud kingija. Pikas sol polnud raha, et neid talle osta. Kuidagimoodi tulid nad selle vähesega toimimis. Picasso teenis, väheste meelelahutuste hulgas oli esikohal. Pikalt Fernan kohtusid kunstniku sinisel perioodil. Nüüd hakkas Picasso maalidele luugerrellike siniste kujude asemel ilmuma vähehaaval punetavastoonis tublide rindade ja tagumikega naisi. Ja oli kohutavalt armukade. Haiglasliku armukadeduse tõttu tahtis Picasso, et elaksin nagu nunn, meenutab Farnaal. Aga kuna majas oli teed raamatuid, sohva, millel lesida ja mõningaid väikesi toimetusi, siis ma polekski saanud olla õnnelikum. Tuleb tunnistada, et olen alati olnud ääretult laisk. Paraku vajas rahutu hingega Picasso aeg-ajalt modellide ja muusade väljavahetamist ning Andy õnn Picasso ka sai otsa, kui kunstnik huvitus ühe oma sõbra armukest maschell ümbaarist. Erinevalt feronanist oli marssel väikest kasvu sale ja habras. Kaunis Fernando oli tema kõrval peaaegu hiiglane. Lisaks sellele oli defernandist neli aastat noorem. Pablo kutsus marsselli Eevaks, veenmaks teda, et ta on esimene naine tema elus Picasso teinud marssellist, ühtegi portreid. Nad tutvusid ajal, mil Picasso töötas kubistlikus maneeris. Sünteetiline kuubism välistas portreemaali. Kunstnik tegi ma selli surematuks, teisel viisil. Mitmetel tema maalidel on kivi. Minu rõõm. Kahele maalile aga on kirjutatud. Ma armastan Eeva, et hea ja armastav Eeva ei pidanud kunstniku elule kaua vastu. Ta üritas võimalikult kaua varjata oma köha, teades, et see ärritab kassat. Lõpuks ei jõudnud aga enam oma veriseid taskurätte täita ning sattus haiglasse. Pablo käis teda iga päev vaatamas, veetes oma ülejäänud aja uue armukese abile pinnassi seltsis. Eva suri 1915. aasta detsembris tiivikusse. Kaabi kadus veidi hiljem. Talle sai küllalt armastatu jagamisest teiste naistega. 1900 seitsmeteistkümnendal aastal sõitis Picasso rankoktooja vene balletitrupiga rooma. Seal kujundas tandiaagi, levib balletile paraad Eeezza riide. Ühel öisel jalutuskäigul mööda kuupaistest üle ujutatud Rooma tänavaid jäi Picasso-le silma üks trupid, tantsijanna pest Olgach looma alga oli juba viis aastat kuulunud kuulsasse diagi liivit trupi. Ta oli püüdlik ja distsiplineeritud tantsija, valdas hästi tehnikat. Esitantsija polnud ta kunagi. Kui jätta arvestamata paar-kolm soolonumbrit, tantsis ta tavaliselt kordeballetis. Olga oli sündinud 1891. aastal Vene imperaatorliku armee polkovniku perekonnas. Tantsija sai temast vastu vanemate tahtmist. Jaagilev suhtus temasse hästi, sest talle meeldis, et trupis olnud tütarlapsi headest perekondadest. Olgale olid head maneerid, peene maitse, meeldiv välimus. Temas oli erilist vene sarmi, mida Euroopas on alati hinnatud. Kuidas see küll juhtus, et Picasso armustantsijannasse, kelles polnud midagi tähelepanu, väärset, imestasid sõbrad. Kunstnik, kellel oli Pariisis kõmuline, isegi skandaalne kuulsus oli tol ajal 36 aastane. Kes teab, vahest tundus armuelust küllastunud kunstnikule just Olga keskpärasus eksootikana. Jällegi oli ta väsinud lõpututest loomingulistest, piinadest ja seesmisest üksindusest. Ta otsis, algas rahusadamat, kus võiks puhata kire balangutest ja keerukate ülesannete lahendamisest, mis ta maalikunstis enda ette seadis. Ja vähetähtis polnud ka see, et Olga oli venelanna. Noil aastatel oli Picasso erakordselt huvitatud kõigest venepärasest. Tal oli isegi plaanis ära õppida see salapärase maakeel. Lugedes ahnelt ajalehti, jälgis ta tähelepanelikult sündmuste kulgu Venemaal. Tõenäoliselt lisas see kõik tema silmis tantsiannale erilist romantilise revolutsioonilist salapära. Picasso kiindus algas kogu talle omase temperamendijõuga. Ettevaatust, hoiatas teda Diaagile, vene neidudega ei mängita niisama nendega abiellutakse. Teete nalja? Vastus kunstnik, kes oli alati kinnitanud, et jääb igas situatsioonis olukorra peremeheks. Roomas majutati balletitantsijat hotelli Minerva jäägilev Picasso ja kokto peatusid hotellis Rushi ja Picasso kohtus algaga iga päev. Nad sooritasid igaveses linnas pik. Jalutuskäik külastasid muuseume ja kunstigaleriisid. Tantsijanna ei kiirustanud vastama kunstniku tormilistele tundeavaldustele. Viisama trupi Madriidi Barcelonasse trupile jaa, Olgale järgnes Picasso ning tegi temast lõputu hulga eskiisjamale. Ning seda ikka ja alati ainult realistlikkus laadis. See oli Olga soov, sest talle ei meeldinud mõistetamatud eksperimendid maalikunstis. Tahan, et mu nägu oleks äratuntav, ütles ta. Barcelonas tutvustas Picasso algatuma emale. Too võttis vene neiu soojalt vastu. Käis teatris, kui Olga tantsis. Üks kordaga hoiatas, tõstada. Minu poeg on loodud üksnes iseenda ja mitte kellegi teise tarvis, temaga ei saa õnnelikuks ükski. Näe. Barcelonas maalis Picasso algast hispaaniapärase portree mantilias, mille kinkis emale. 12. juulil 1918 Pablo Picasso ja Olga looba abiellusid. Pärast pulmi kolis noorpaar uude suurde korterisse Pariisi kesklinnas. Ta oli sündinud perenaine ning asus otsemaid korterit sisustama. Picasso ei seganud vahele. Ta piirdus sellega, et lõi täieliku kaose oma alumise korruse ateljees. Paigutades kogu sisustuse ning omaenda ja oma proderenuaarimatis, siis russomaalid, kuhu juhtus. Kõikjal, kuhu ta oma noore naisega läks, sattusid nad alati tähelepanu keskpunkti. Aegamööda sukeldus kunstnik seltskonnaelu keerisesse. Ta tellis endale hulga uusi ülikondi. Hakkas kandma laitmatut, smokingut, kuldkella vestitaskus. Lasknud mööda ühtegi lõunat. Mõne nädalaga muutus seni boheemlaslik elu elanud mees tõeliseks tändiks, nagu tema sõber Stravinski, kelle sinepikarvapüksid olid temas alles hiljaaegu vaimustust tekitanud. Tänud. Kuid ka bändina ei kaotanud Picasso oma tohutut töövõimet ja täiuslikkuse ihalust ta maaliliselt jäägi. Lewis Travinskit, Baxti Oktood Kolgalt. Ka mööda sattus Picasso taltsutamatu kunstnikuloomus vastuollu tolle snoobliku seltskonnaeluga, mille keerisesse ta oli sattunud. Ühest küljest tahtis ta perekonda armastavat naist. Samal ajal aga küpses konflikt algaga, kuna kunstnik ei soovinud koormata ent formaalsustega, mis takistasid tema loometööd. Ta tahtis jääda vabaks ja sõltumatuks ning oli valmis selle nimel. Neljandal veebruaril 1921 sündis neil poeg Paulo. Neljakümneaastaselt sai Picasso esimest korda isaks. See sündmus erutas teda, täitis teda iseendalegi ootamatult uhkustundega. Ta tegi oma pojast naisest lõputu hulga visandeid, märkides nende servale mitte üksnes kuupäeva. Aitkad tunni. Kõik need on teostatud näoklassitsistlikus laadis. Kusjuures naised neis meenutavad Olümpose jumalanna. Siit. Olge üritas meest jäägitult endale hoida ning korraldas aeg-ajalt armukadedus stseene, ilma et selleks olnud vähimatki põhjust. Väsinud mõttetust seltskonnaelust sulgus Picasso endasse ja ehitas enda ja Olga vahel nähtamatu müüri. Tema elu peamiseks kireks oli looming mille nimel ta oli valmis loobuma kõigest. Ikka ja jälle võttis ta jutuks 16. sajandi prantsuse keraamiku berna poissi kes selleks, et hoida põletusahjust tuld, põletas ära kogu oma mööbli. Picasso meeldis see lugu väga, ta nägi selles tõelist põlemist kunsti nimel. Ta kinnitas, et oleks kunsti nimel valmis lahti ütlema nii naisest, kuid lapsest, kui ainult tuli ahjus, ei kustuks. Picasso ja Olga abielu jooksis karile. Kunstnikust ei saanud ka head isa oma pojale, keda ta hiljem õppis kasutama teatepulga annab. Poja kaudu tagas Picasso Tolgalt heaks ka pärast abielu lõppemist, kus ja millise naisega ta parasjagu aega veedab. Ning Volga sõitis neile järele korraldada stseene mis Picasso mulle väga meeldisid. Mida suurem haarem tema ümber tiirles ja kiskles, seda õnnelikum olid Picasso. 1927. aasta jaanuaris kohtas Picasso Lafayette kaubamaja ees tänaval ilusat hallikassiniste silmadega neidu. Kunstnikule tundus, et ta on teda oma kujutlustes juba varem näinud. Ta haaras mu käest kinni ja ütles. Olen Picasso, me teeme koos veel suuri tegusid, meenutas hiljem marid. Valter, kes Picasso kohtades oli seitsmeteistaastane ning läbi ja lõhki sporditüdruk ujus, sõitis jalgrattaga, tegeles võimlemise ja mägironimisega kunstistega. Picassost ei teadnud ta midagi. Tema maalidest ei hoolinud ta ei siis ega hiljemgi. Tarbetu tegevus, tähendas ta. Minu nägu nad küll ei ole, tavatses ta öelda oma portreede kohta. Tüdruku rootslannast ema soodustas igati tütre tutvust kuulsa kunstnikuga. Maride reisi kaheksateistkümnendat sünnipäeva tähistas 45 aastane Picasso. Neiu voodisse viimisega. Algas kõige kirglikum suhe Picasso elus millel polnud ei piire ega tabusid. See oli kirg, mida toitis salapära, mis ümbritses nende suhteid. Ent ka see, et lapseliku välimusega Mariteres oli järeleandlik ja kuulekas õpilane, kes oli valmis igasugusteks eksperimentidega sadistlik, eks, ning allus täielikult Picasso soovidele. Andudes sellele meeletule kirele püüdis kunstnik unustada Olgat, kustutada teda oma elust. Kunstnik on tunnistanud, et jagab kõik õrnema soo esindajad mõttes jumalannad, eks, ja jalammatideks. Tema esimene ametlik abikaasa oli selles suhtes harukordne erand. Eriti nautis ta seda, kui suutis naise jumalannast jalamatiks alandada. Kusjuures jumalannad mitte, ainult et lasksid tal seda teha, vaid said sellest rahuldust. Üks tema elulookirjutajaid on tähendanud, et kunstnik ei otsinud armastust, vaid üritas alati ainult võrgutada allutada partner oma tahtele. Tal oli erakordselt arenenud purustamise instinkt tema armukest. Eks sõit tema lähedaste sõprade naised sageli nende teadmisel ja vaikival nõusolekul, nagu näiteks pole luuaarid teise naise nuushib puhul. Kogu tema elu möödus loomis ja purustamise instinkti omavahelise heitluse tähe all. Arvan, et suren enne, kui hakkan kedagi kunagi armastama on Picasso öelnud. See ei seganud tal kurtmast, et pole leidnud naistes vastu armastust mida kogu elu asjatult otsinud. Iga kord, kui ma naisi vahetan, Peaksin eelmise ära põletama. Nii saaks endast lahti. Nad ei saa siis enam siin ringi luusida ja minu elu häirida. Võib-olla aitab seega mu nooruse tagasi tuua, tapad naise maha ja kustutad ära kogu temaga seotud minevikku. Kunstnik armastas korrata, et elu pikendavad üksnes naised ja töö. Isegi Picasso sõbrad imestasid tema pahatahtlikkuse üle naiste suhtes. Need Rothstein oli esimesi Picasso kunsti hindajaid ja kunstnik maalis temast tänutäheks portree. Kuid naise selja taga ei öelnud mees tema kohta kunagi midagi head. Paks nagu püsti tõstetud emis saatis mulle kord foto, millele oli kirjutanud. Seisan oma auto ees kuid mina ei näinud seal mingit autot. Pildil ei olnud midagi, pealegi truudi sele sea. Ent pöörduge tagasi Olga juurde. Viha tema vastu leidis tee maalidesse koriidale pühendatud maalide seerias kujutata teda kord hobuse, kord vana Me käärina. Selgitades hiljem lahkumineku põhjusi, on kunstnik öelnud. Ta tahtis minult liiga palju. See oli kõige halvem periood minu elus. Ometigi ei tahtnud Picasso lahutust. Täielik lahtiütlemine kas või osakesestki oma minevikust tähendas tema jaoks otsekui surma, mille eestel kogu elu oli olnud kohutav hirm. Lisaks sellele oleks lahutust tähendanud puule varanduse, sealhulgas ka maalide kaotust. Esimesena ei pidanud vastu volga. Ta ei suutnud taluda enam ei mehe vihkamist ega ka võistleja olemasolu. Pärast järjekordset masendavat perekonnastseeni 1935. aasta juulis lahkus alga koos pojaga. Nende kodust. Advokaatide vahendusel toimus varanduse jagamine. Juriidilist lahutust ei toimunud ning Olga jäi kuni oma surmani ametlikult Picasso naiseks. Vahekord marideoreesiga oli Picasso kõikidest suhetest naistega kõige kirglikku kuid aegamööda kustus seegi. Jumalanna perioodi järel muutus Maritereski üsna kiiresti jalamatiks, kuhu kunstnik aas kümnete jooksul aeg-ajalt jalgu pühkis. 1935. aastal sünnitas marid ees talle tütre Marie de la kontseptsiooni ehk maaja. Samal ajal kohtas kunstnik kohvikus kaunist tumedapäist naist. Ta vaatas, kuidas naine lauas istudes tõmbas käest kinda ja võttis rubiin punaste küüntega sõrmede vahele pika terava pistoda, millega hakkas oma sõrmede vahelt lauda taguma. Kui löök tabas sõrmele, naine ilma vähimagi võpatasid edasi kahe järgmise sõrme vahele. Ta ei teinud väljagi. Veri käe ära määris. See naine oli too rämmar. Maalikunstnik, fotograaf, sürrealismi muusa. Dora erines täielikult maride reisist Taali intelligentsile võrdne Picasso ja tema sõpradega ning võis vestelda igal teemal, pealegi Pablo emakeeles hispaania keeles. Picasso oli vaimustuses. Norra marist sai sage külaline Picasso ateljees ning kunstniku lõuenditele ilmus lahtistel lendlevad juustega naine. Toorest sai Picasso järjekordne armuke. Naine äratas Picassos huvi poliitika vastu. Sel ajal sündis kuulus maa Algverniika äärde. Picasso eluloo kirjutas, Ta on tõdenud. Me ei saa kunagi teada, kui palju me oleme ker Miika eest võlgu. Tooramaarile. Kahjuks tabasid Doramaari sageli depressiooni hootemaat. Temperament oli niisama ettearvamatu kui Picasso enda omagi. Aja möödudes muutus kaunis naine Picasso maalidel aina nutva maksja kannatavamaks. Üsna pea olid kunstnik temagi tallanud jalamatiks. Picasso oli juba kuuekümneaastane. Tema seksuaalne energia oli aga ammendamatu. Kunstniku järgmiseks armukeseks sai nooruke François šilu. Esimest korda nägi Picasso teda 1943. aastal, olles Tooramaariga õhtust söömas. François-s oli siis 22 aastane, üheksa kuud noorem Picasso pojast Paul ost. Francois ilu pälvis Picasso tähelepanu ja kui selgus, et neiu kunstnikuks tahab saada, kutsus meeste ateljeesse materjalid vaatama. François ess teadis kindlalt, et maalimine on tema elu. Run naisi tema Pariisi ateljees oli hommikust peale rahvarohke ja kärarikkas. François ei sarnanenud ühegi teise naisega, keda Pablooli tundnud. Üsna pea hakkas ta meelitama tüdrukut enda juurde elama. François kõhkles kaua ja kui ta lõpuks soostus, tähendas see suhete katkestamist oma perekonnaga. Ta oli väga noor, kuid haritud, kangekaelne ja üsna kindlameelne. Ta ei tormanud Picasso poole sugugi uisapäisa. Tema pikk kaalutlemine ärritas meest meeletult. Esimestesse kohtumistes Seppikassoga suhtus neiu kui tohutus õnne, mis langes osaks noorele algajale kunstnikule. Pärast iga külaskäiku Picasso ateljeesse katsuste mällu talletada kõik maestro ütlemised ja märkused, mis tema arvates aitaksid tal omandada uusi teadmisi maalikunstis. Picasso tähelepanuavaldustesse suhtus neiu kui suure meistri naljatamisi küpse mehe flirti, mis midagi ei tähenda. Võimalik, et just selline reaktsioon panipik kassat kasutama kogu oma võlumise kunsti. Ning peagi sai kunstiõpilasest. Dora Maar saatis Picasso-le kirglikke kirju, mida vanameister noorele armukesele ette luges, kui tahtis talle meelehärmi valmistada või millegi eest kätte maksta. Suvepuhkuse ajal Lõuna-Prantsusmaal jälitas neid Olgacholoova haaratud oma tööst suhtlus Picasso täieliku ükskõiksusega stseenides, mille Olga korraldas Francois sele avaldades üksnes lootust, et naised tema pärast kisklema läheksid. Pealegi, peagi läksid ta lootused täide. Kakluses jäi peale noorem Fransfaas. Pariisis külastas Picasso neljapäeviti ja reedeti Maritereesi ja Maarjat. Pariisist kuhugi ära sõitis, sai ta iga päev manide reisilt kirju, milles ta jutustas üksikasjalikult enda jama ja edusammudest muredest ja raskustest territi rahalistest raskustest. Kõigi Picasso oli siis juba tohutult rikas, ei jaganud ta raha oma endistele naistele ega ka neile, kellega ta parasjagu koos elas. Vähesed riide tõstis Francois ess oma maalide müügist saadud raha eest. Vahetevahel käis Picasso Dora mari juures külas või kutsus teda lõunale. Seejuures nõudis ta, et frasvuaalsest saada, kas teda nendel visiitidel. Lõpuks tõstis François mässu sellise elu vastu, kus ta pidi etendama kunstnikule kuuluva eseme rolli nagu tema poeg Paulo autojuht või sekretär. Fassaazoli Picasso peaaegu 40 aastat noorem taibanud, et jalamati meetod ei lähe fassaazi puhul läbi, leidis too naise iseteadvuse ma asurumiseks teise vahendi. Raseduse 1900-ni 47. aastal sündis Claude. Ime küll, sest ennast kogu raseduse aja halvasti tundev Franso aas pääses arsti juurde alles üheksandal raseduskuul. Picasso ei pidanud arstidest lugu. Arsti juurde ei pöördutud ka Fransfaasid teise raseduse ajal kui naisel tuli lõpuks sünnitusmajja minna. Panustajad Picasso ja tema autojuht viiksid ta sinna, kui nad ise Pariisi teise rahu kongressi avamisele sõitma hakkavad. Kui sa autot vaja, pead küll leidma mõne teise lahenduse, telli kasvõi kiirabi, vastas mees. Nii sündis 1949. aastal. Anna paluma šilu Nipa looma, mis hispaania keeles tähendab. Tuvi anti selle jaoks, et Picasso kujundatud rahu kongressi plakatil oli kujutatud tuvi. 1961. aastal said paluma ja Claude ema pikaajalise võitluse tulemusena õiguse kasutada isa perekonnanime. Kord François alistus, kord mässas ning üritas Picassost vabaneda. Rasedused ja kunstniku eest hoolitsemine kurnasid teda tugevasti ning ta nägi halb välja. Sa olid veenus, kui ma sind esimest korda nägin. Nüüd oled sa kristus ja just nimelt romaani stiili kristus, kelle kõik ribikondid on nähtaval, nii et võib üle lugeda. Pahandas kunstnik. Sünnitamine sind ei vabanda, see pole isegi põhjus. Sul peaks olema häbi lasta ennast oma figuuri oma tervist nii käest ära, nagu sa oled lasknud. Sa näed välja nagu luud. Kas sa arvad, et luuad kellelegi meeldivad? Vaatamata kurnatusele tuli Francois sil lisaks koduse majapidamise eest hoolitsemisele sõita igal hommikul jalgrattaga mehe ateljeesse ahje kütma. 70 aastane Picasso upitas samal ajal jahti teistele naistele, nii kuidas jaksas. Kui François sai kolmekümneseks, andis pikkasvatele kaardi kirjaga. Iga kaheksateistaastane on sinust ilusam. Lastest eriti ei hoolinud, kuid kiitis kord väikest balloomat, kes lapsena armastas magada. Sellest tuleb õige naine. Passiivne ja alistuv. Järele mõeldes sain aru, kirjutab frasvarri loovama raamatus Elupicassoga. Et Pablo polnud mitte kunagi võimeline elama pikemat aega ühe naisega. Mõistsin juba algusest peale, et paablolle meeldis minust peamiselt intellektuaalne külg ja minu otsekohene, peaaegu poisilik käitumisviis. Teatavas mõttes jääb mul puudu sellest, mida kutsutakse naiselik kuuseks. Ja ometi tahtis ta minult lapsi, sest muidu ei oleks ma olnud küllaldaselt naine. Et kus mul olid lapsed ja mahuline, eeldatavasti rohkem naine ja abikaasa ja ema. Sai selgeks, et ta ei hooli sellest, kõigest karvavõrdki. Taoline metamorfoosi liikuma pannud. Ja nüüd, kus need olid toimunut kida, no ta neist enam kuuldagi. François pretendeeris individuaalsus ele arenes kunstnikuna, tahtis lihtsalt naiseliku õnne pettunud, alandatud ja solvatud asustestaapikasso juurest ära tulla. Ükski naine ei jäta minu taolist meest maha raevu tses Picasso sinu koht elus on jääda minu kõrvale ja pühendada end minule ja lastele. Kas see teeb sind õnnelikuks või õnnetuks, ei lähe mulle korda. Kui sinu siin olek annab õnne ja kindlustunnet teistele, siis on see kõik, mida sinult oodatakse. Franz vaas jäi oma otsusele kindlaks. Mitte miski ei sarnane rohkem puudliga, kuid teine puudel. Sama võib öelda naisteks kohta, heitis Picasso südametäiega. See suhe osutus kõige vastuolulisemaks kunstniku elus. Ta elas rängalt üle François sil. Lahkumist veelgi suuremat meelehärmi valmistas talle Francois Sri loo raamat Elupicassoga, kus teda mitte just kõige paremas valguses ei meenutata ning mille ilmumist ta asjatult isegi kohtu kaudu püüdis takistada. François ess abiellus kirjemm. Doktor Jonas salkaga saavutas üsnagi märkimisväärset edukunstnikuna. Picasso oli 70 seitsmene Jacques lään 20 seitsmene. Ta oli väikest kasvu, vaid 150 sentimeetrit tüsedavõitu lühikese kaela kõrgete põsesarnad, siniste silmade kahvatu, tedretähnilise näoga. Lisaks sellele oli tal kuueaastane tütar käti. Rakk Lään oli pärit vaesest perekonnast. Erilist kultuuri taset tal polnud. Nad kohtusid keraamika kaupluses, kus AK Läänd töötas müüjanna. Esimesest silmapilgust. Peale käitus Recklen nii, nagu oleks kohanud vanajumalat ennast. Kogu maailma silmis tunnustatud kunstnik, keda pidevalt ümbritsesid sõbrad ja kaunid naised ei andnud Picasso kaua järele raglaani võludele tema hüpertrufeeritud arusaamisele mehe väärikusest, millele on tähelepanu juhtinud pea kõik tema biograafid. Hakkas vastu see, et Jacques läänil oli juba olnud ebaõnnestunud abielukogemus mingi inseneriga. Ta on isegi tunnistanud René Vievlatootile, kellega tal samuti oli intiimsuhe, et ei heidaks iial voodisse naisega, kellel on teise mehega laps. Jacques lääni järjekindla surve all hakkas Picasso kurioossed eelarvamused pikkamööda murenema. Sest lisaks noorusele kinkija Jacques lään talle piiritu jumaldamise ta kutsustada Moussenjööriks kõnetas teda teietades, suudles käsi. Kui Picasso lõpuks alla andis, tähendas ta. Sa oled endale jumala välja mõelnud. Rakk läänega juba teades, et talle on langenud osaks saada preestri hinnaks oma loodud jumalale. Picasso kinkis flaclenile kokaraamatu ning nad asusid elama kanni villal Akkalifomisse. Sisenenud Picasso maailma hõivas Jacques lään otsekohe olulise koha tema elus. Ta lõi sellised tingimused, kus kunstnik sai täiel määral rakendada oma looja annet ning töötada täielikus vaikuses. Ainuke, mis tema põletava pilgu tähelepanu köitis, oli lõuend. Pikkamööda kadusid tema ümbert sõbrad. Maja uksed sulgusid lastele ning mõistagi ka vanadele sõbrannadele. Kõik naisekujud tema töödes olid tollest ajast peale nii või teisiti seotud üksnes rakk lääniga. Kui jätta kõrvale vältimatut kontaktid kaupmehe, arstisekretäri ja hispaanlasest juuksuriga kuivas Pablo suhtlusring kokku ühe inimeseni Jacques lääneni. Enamgi veel, Picasso nõudis, et naine oleks pidevalt tema kõrval. Jacques aitas tal vannis käia, oli talle seltsiks söögilauas vaatas pealt, kuidas ta töötab. Ühes intervjuus on rakk lään tunnistanud, et Picasso oli talle nagu jumal. Päike ja laps. Temaga elada polnud raske. Ta ei saanud ilma minuta läbi sekunditki. Päris kogu aeg. Jacques, lään, oled sa siin. Ta kordas seda küsimust nii tihti, et meie papagoi õppis selle ära ning lõpuks ei saanud ma enam aru, kumb mind hüüab Kaspar. Pablo sattus täielikult Jacques lääni meelevalla alla, millest annab tunnistust tema pidev kohalolek Picasso töödes. Pac läänib portree. Jacques läänib portreeroosidega istuv Jacques lään Jacques lään raamatuga Jacques lään lilledega. Jacques läänist, keda Picasso kutsus Mamaamiks sai peategelane tema kunst tiliste kujundite maailmas. Tema loominguliste eksperimentide objekt etalon, millest ta lähtus pöördudes tagasi vanade teemade juurde. Arleeslannade teemaga tegi ta algust juba 1912. aastal ning lõpetas selle nüüd seitsmemaaliga, kus ainukeseks modelliks oli Jacques-le. Variatsioonides eine roheluses teemal, mille kallal ta töötas kuni 1960. aastani. Raglaani nägu küll pole, kuid on tema puus. Tema liigutused. Reklaami pole mitte ainult maalidel. Jacques Lään on jäädvustatud ka skulptuurides. Pisi plastikas. Viljakas loomeperiood tegi nad veelgi lähedasemaks ning Jacques lään hakkas järjest sagedamini rääkima abiellumisest. Prosoolga surma polnud pikas seal enam mingeid argumente, et abiellumisest kõrvale hiilida. Teisel märtsil 1961. aastal sayusak lään lõpuks oma tahtmise. Temast sai madam Picasso. Picasso hakkas tööle veelgi intensiivsemalt, modelliks ikka ja ainult Jacques lään. Ainuüksi 1962. aastal tegi ta temast 70, järgmisel aastal 160 portreed. 20. sajandi tunnustatud kunstnik Pablo Picasso suri kaheksandal aprillil 1973. aastal 91 aasta vanuses. Temast jäid järele leinav abikaasa ja hulk järglasi, kelle vahel puhkus. Meeleheitlik võitlus päranduse pärast. Pisut enne surma ütles Picasso, et kisklemine tema pärandi ümber saab olema palju hullem, kui seda ette kujutada osatakse, sest ta ei mõtlegi teha kirjalikku testamenti. Nii ka sündis. Picassost maha jäänud kunstiväärtuste seas oli tuhandeid ta enda taieseid, mida ta polnud loovutanud muuseumidele ega müünud erakogudesse. Peale selle oli ta kogunud vanade meistrite maale ja joonistusi. Tema majaseintel rippus sõpradest kunstnike töid. Kokku oli täieseid 60000 ringis. Selle tohutu pärandi jagamisse tõmmati kaheksa advokaadi ja kuus notariaalkontorit ning rohkesti eksperte. Pärandi jagamine jõudis lõpule alles 1977. aastal. Kui suur laev upub, tõmbab ta endaga kaasa. Palju inimesi oli kas ennustanud. Picasso ja Olga pojapoeg Pabliito tühjendas vanaisa matusepäeval pudeli deegolo randiga. Kolm kuud hoiti teda elus tänu kümnetele operatsioonidele ja siirdamistele, mille eest maksis Mari Therese Walter. Mõningate tema valduses olevate Picasso maalide müügist saadud rahaga. Pavlitud päästa ei õnnestunud. Maeti kanni. Olga kõrvale. Kuuendal juunil 1975 suri alkoholismist ja narkomaaniast tingitud maksatsirroosi tagajärjel. Olga Picasso poeg Paulopit kassa. 20. oktoobril 1977 puus oma maja garaažis üles marid, Rees, Walter Picasso tütar Paloma sai pärast mitmeid kohtuprotsesse õiguse kasutada seda isanime. Lisaks sellele sai ta kätte oma osa isa pärandist 85 miljonit franki. Kuulus nimi aitas tal läbi lüüa moemaailmas, kuid paluma on tõestanud ka, et ta on andekas disainer ja hea organisaator. Paluma elab Ameerikas tema ehteid, käekotid, füüsid, kosmeetikat ja lõhnaõlisid tuntakse kogu maailmas. Jaak Lään sulgus pärast mehe surma endasse. Ta elas edasi, nagu oleks Pablo endiselt temaga. Käis mitmeid kordi Hispaanias Picasso muuseumis Barcelonas ning jäi sellega väga rahule. 16. oktoobril 1986. aastal laskis ta enda maha nagu Baabüloni, jätnud ka tema maha kirjalikku testamenti. Kogu tema varanduse päris tema ainuke tütarrakk. Lään maeti Pablo kõrvale Volenaaril lossi juurde kaugele üksildast paika, mis ei sobi küll eriti elamiseks, kuid mille eraldatus ja rahu on suurepärased.