Tere tulemast kuulama keskeprogrammi Persona. Tänase saate külaline on Euroopa Parlamendi saadik Marianne Mikko. Vestlust juhib Marje Lenk. Kuidas elad, Marianne suurepäraselt, eriti pärast seda, kui on olnud nii suurepärane suvi ja kui hoovi peal meil kodus oli selline suurepärane ploomisaak, mida mina ei mäleta aastakümnetega, et on nii, et tunnen end väga hästi. Nii et said korralikult puhata. Ma loodan küll, eks ma ikka natuke tegin tööd ka, sest et ma lubasin Moldova lastele. Et ma tulen nende juurde puhkama, aga, aga selle nädala vältel kaks päeva ma ikkagi kohtusin päris paljude poliitikutega ja tegin tööd, aga, aga puhkasin ikka ka, kuidas Moldova läheb? See on üksiti nagu väga lihtne vastata. Et Moldova arvab, et neil läheb hästi Euroopast vaadates, et nad on aeglased ja et kui võimul on ikkagi kommunistlik partei, kes ei ole huvitatud sellistest aga selgetes turumajandusreformidest nagu privatiseerimisest, investorite sisselaskmisest, siis ma ei saa ütelda, et neil läheb hästi. Aga kommunistist president arvab, et, et neil läheb hästi ja et olukord on kontrolli all. Moldova veinid on Venemaal ikka veel keelu all. Üsna värskelt tulid Moldovas veinieksperdid need, kes siis peavad aru saama, et kas moldova vein on mürk või mitte. Ütlen kohe, et see on väga politiseeritud küsimus, Moldova ei ole. Aga tuleb möönda, et Vene turule on tõepoolest paisatud sellist veini, mille puhul kui on Kaberneezovinioon, Polus latva ehk poolmagus siis Cabernet Sauvignon on selgelt alati kuiv vein, ehk teisisõnu venelased tahtsid mingit sellist imelikku nii-öelda punast asja, mille, mida nemad nimetavad veeniks, aga mis klassikaliselt võttes ei ole vein ja loomulikult on seal ka suhkrut, on siis rohkem või vähem, selle ümber saab tekitada küsimusi ja, ja nii-öelda panna ka, kui vaja, veinikeeld aga Moldova Omalt poolt. Nüüd, kui need vene veinikontrollid olid, siis Moldovas oli suhteliselt kangekaelne või ütleme, et ta käitus nagu kergelt imelikult pisut segaselt, sest osadesse veinimõisates lasti venelased siis teistesse ei lastud. Ja president horoonini seisukoht on, et kas võtate kõik meie Moldova veinid tagasi oma Vene turule või me nii-öelda valikuliselt ei tee, nii et Moldova vein on hetkel vene ja Moldova kätes kuum kartul, milles minul kui eestlasel ja Euroopa Parlamendi, Moldova delegatsiooni juhil ei ole täit selgust, see on väga politiseeritud küsimus, aga ta on maitsev vein, seda ma võin väita. Mul on väga kahju, et meie veiniga tegelema, et mehed ja naised, kes siia toovad, küll Hispaaniast, küll Itaalias, teine ei ole avastanud, et võiks tuua Moldovast just neid väga häid kvaliteetveine, sest et hinna ja kvaliteedi suhe on super. Isiklikult mõtlen, et kui Moldova lööks käed näiteks Poolaga, kus ei ole veinitootmisaga turg 40 miljonit siis nad oleksid suhteliselt hästi pääsenud, neetud, aga Moldovas asjad võtavad nagu pisut aega, et tolles õigeusklik riik on mu meelest suhteliselt levinud ka mentaliteet, et usu, looda, armasta ja siis võib-olla tuleb kuldkalake või küürselg sälk, kes kõik ära lahendab, et natuke muiaks kui eestlase ja protestandi jaoks nagu liiga levinud mentaliteet, kui sa Brüsselis ajakirjanikuna töötasid, rääkisid, et sa lähed magama kusagil kella kahe ajal sest sa pead kuulama ära kõik uudised, kõikvõimalikud kanalid. Kas su elu on selles suhtes muutunud? Jah, kell kaks ma nüüd küll magama ei lähe, esiteks olen ma ju loomulikult sellest ajast, kui ma ajakirjanik seal olin ja see oli siis vahemikus 94 kuni aasta, 2000. Olen ma pisut vanem, see tähendab seda, et ma ikkagi armastan väga magada, mul meeldiks magada alati üheksa tundi, et kell kaks ma just ei lähe ja uudiseid kuulata sellisel kujul, kui sa oled ajakirjanik, ma enam eriti ei pea, sest ma olen informatsioonile suhteliselt lähedal ja aeg-ajalt poliitikud ju teevad seda informatsiooni, mida siis ajakirjanikud kommenteerivad ja püüavad aru saada, mis on teoksil. Nii et see on teistmoodi olukord, aga see muidugi ei tähenda seda, et üks või teine õhtusööki võiks küllalt hilja lõppeda. Aga rütm on teine ja, ja mu tegevus on teine. Tähendab ei pea ju enam pressikonverentsidel olema ja uste taga ootama, millal poliitik välja tuleb ja siis teed pressiteate. Olles siiski Euroopa Parlamendi saadik ei tähenda see seda, et kui nepitulad uksest välja, siis ootab neid parv ajakirjanikke. Et olgem ausad, need, kus sünnivad teod, sünnivad seal, kus ustest tulevad välja ministrid ja peaministrid. Need on need suured uudised. Aga Euroopa Parlamendi roll. Ma arvan, et kaasaegses Euroopa liidus on ikkagi kordi ja kordi muutunud, kasvõi selle ajaga. Kui ma olin ajakirjanik, siis Euroopa Parlamendi ei olnud nii tähtis, seda ei olnud otsuse langetamise juures nii palju, nagu ta seda on aastal 2007 meie meie mõju või, või meie võim on, on kordi suurenenud. Kas BBC ainult sinu lemmik raadiojaamaks? Absoluutselt täiesti selgelt väga tasakaalustatud, väga hästi kontrollitud faktid, väga intelligentsed ajakirjanikud. Nii et seda On rõõm ja lust jälgida. Kui oleks võimalus seal mingit saadet juhtida, millise saate sa valiksid, milline teema, milline formaat sulle meeldib? Nii on mul keeruline ütelda, sest et BBC raadio teeb ühtemoodi ja BBC televisioon teed teistmoodi ja BBC on ju ka veel üks, mis on nagu selline CNNi moodi BBC World. See on teistmoodi kui, kui BBC üks või kaks, mis on selgelt briti oma turule, aga mulle kangesti meeldib. Ta on alati meeldinud. Jeremy Päczmann, kes on võib-olla natukene meie Urmas Oti moodi saatejuht, kelle stiil on ründav. Aga ta teeb seda just siis, kui on saateaeg, tähendab, et saada poliitikutelt või, või Business manidelt kätte tõde. Aga ma olen temaga kokku puutunud enne ja pärast saateaega, siis on ta väga meeldiv, väga-väga intelligentne, palju lugenud, palju reisinud inimene, kes ei ole sugugi see ründav või just nagu saates selline peaaegu nagu pahatahtlik selle nimel, et vaataja saaks endale täisnaudingut 45 minutit, nii et, et selline Jeremy Bäckmani-taoline aktiivne saatejuht, meeldiks mulle olla ja loomulikult meeldiks mulle sel juhul teha intervjuusid poliitikutega, sest ma arvan, et praeguses seisus olema märgatavalt targem. Mida kujutab endast poliitik, olles selles rollist nüüd mõnda aega olnud? Sa oled töötanud raadios, televisioonis, oled olnud ajalehtede ajakirjade juures, aga ikkagi peatse ennast raadioajakirjanikuks jah, sest raadio kui meedia meeldib mulle kõige rohkem, sellepärast et sul on ainult su hääl ja su mõte. Ja see tähendab seda, et, et kui sa kirjutada ei oska, siis sa võid tegelikult ära unustada raadios töötamise ja samal ajal oled sa suhteliselt nähtamatu, sest et kuulaja võib ainult ette kujutada, et, et missugune see saatejuht on ja see on nõudlik meediavahend ja, ja ma arvan, et kanalitest ja Eesti nendest lõpututest raadiokanalitest ikkagi olete teie kõige intelligentsem kanal. Eesti Raadio oli sinu esimene töökoht. See oli minu esimene töökoht, kaheksa aastat olin ma siin solid raadios, esimene, kes hakkas puuetega inimestest saateid tegema. Jah, sest et ma olin ju ka noor ja perestroika ja glasnost iga tulnud ajakirjanik, kes ei kuulunud kommunistlikusse teisse, kes kunagi pole sellesse parteisse kuulunud ja pole mõtetki olnud, et seal võiks olla. Mis tähendas seda, et, et see oli üks noore ajakirjanikuga teatud võitlus. Et siin ma võin kohe seda öelda, et paljud inimesed, kes tegelevad puuetega inimeste teemaga, neil on kuidagi oma, kas perekonnas väga lähedased või keegi sõber, kes on kas ratastoolis, no ühesõnaga, et tal on kokkupuude. Minul sellist kokkupuudet jumala abiga pole olnud. Aga see oli rohkem võitlus, et kuidas saab olla nii et meie sellised kommunistidest juhid, mehed jutustavad, et et meil ühiskonnas ei ole inimesi, kes, kes on ratastoolis või vaegkuuljad või, või halva silmanägemisega. Nii et võitlus oli rohkem, mitte nii palju. Mulle läks korda, aga saadet tehes hakkas mulle vägagi korda minema puuetega inimeste teema, aga, aga just see, et läbi suruda õige asi, sellepärast et ühiskond ei ole selline, nagu onud siin tähtsalt teatasid, et kõik on terved, tublid, tugevate nõukogude inimesed. See ei olnud ju nii. Sa oled ühes intervjuus öelnud, et sa kartsid hirmsasti Marju Lauristini, Marju Lauristin oli õppejõud, miks sa teda kartsid? Ma arvan, et ma ei ole sugugi ainukene naistudeng, kes Marju Lauristini pisut pelgas, sest et tema analüüsivõimet, tema lugemus, tema selge ütlemine, see oli tegelikult väga erakordne naise kohta nõukogude süsteemis ja ka õppejõu kohta, nii et mulle tundus, et ta pisut eelistas tollel ajal rohkem meestudengeid, et naistudengina sa pidid nagu eriti tugev olen ma, et tema tähelepanu pälvida. Nii et selles suhtes ma ei ole sugugi erandlik, vaid seda tunnistad nüüd aastakümneid hiljem, väga-väga paljud endised tema õpilased, aga see ei tähenda seda, et Marju oleks kuidagigi meile hirmu süstinud, aga lihtsalt tema selline haare ja, ja, ja see, kuidas, kuidas ta asju nägija kokku võttis, oli niivõrd kuidagi teistmoodi, et sulle tundus, et sa iial nagu ei küüni sellele tasemele ja see tegi muidugi üsna abituks. Millal sa sellest hirmust jagu said? No ma arvan, et hirmu ei ole jäänud, aga aga aukartus ja austus Marju suhtes on siiski tänaseni. Siis kui ajakirjandustudengid said oma diplomid kätte, meist said siis koolitatud ajakirjanikud tollel lõpupeol tegi Marju kõikidele ettepaneku. Lähme sina peale ja siis minul ei tulnud see küll väga kergelt, aga, aga olles samas erakonnas, on üsna loomulik, et me oleme partnerid ja kolleegid ja ja mis siin ikka, mida või keda sa praegu kardad? Ma pean tunnistama, et ma olen suhteliselt vapper tüdruk. Et mul on nagu raske midagi karta. Pimedust ma ei karda kurja, koera ei karda, kõrgust, ei karda. Vaat see on. See on küsimus, mille puhul ma ei saa päriselt ütelda, ei karda, ma püüan mitte karta, aga ma mäletan, et Eiffeli tornis, kus on jumalik vaade kogu Pariisile ei julgenud ma küll veel 15 aastat tagasi olla seal kõige kõrgemal. Ei, ma olin kõige kõrgem, aga, aga ma olin nii, et ma olin aknast võimalikult kõige kõige kaugem, et ma olin siis selle nii-öelda kera keskpunktis, et juhul kui midagi juhtub, et siis ma ei kuku sealt aknast välja. Ja samas ma pean tunnistama ka, et töötuba Euroopa Parlamendis on 12. korrusel, et kui ma 2004 sügisel siis kolm aastat tagasi esimest korda oma tuppa läksin, jällegi jumalik vaade Brüsselile. Aga ega ma akna juurde väga ei kippunud minema, aga nüüd ma avan juba akend ja, ja nii et ma olen sellega ära harjunud. Nii et ma ei ole sellest päriselt üle saanud, nii et mägedesse kõiki. Ma olen käinud mägedes ronimas. Teistmoodi tähendab selline väga kiire liftiga ülesminek mad ja 100.-le korrusele. No see on küll nii, et äkki peaks minema, ehkki jooks kohvi näiteks esimesel korrusel, aga näed, on teistmoodi. Ma ei saa seda ütelda, et seal olla oleks nii hirmus, sest sa lähed ju kuidagi aeglaselt või, või nii Brüsselis oled sa ka röövlitega kokku puutunud, Brüsselis rööviti mind ükskord, see oli jumalast pühapäeval umbes kell kaks ja, ja nõnda, et noh, et mul läks õnneks, et läksid ainult lepingud ja, ja siis käekott, aga see sisaldas lepinguid, kus olid siis? Ma olin valgusfoori all ja kaks araabia poissi avasid rahulikult ukse. Auto uksed ei olnud lukustatud, vaid nad avasid rahulikult, kõik käis rahulikult ja rahulikult, võtsid mu koti. Ja mida mina tegin, parkisin tee äärde ja oleks ma siis võtnud need auto võtmed. Ei, autovõtmed jäid ju ette ja mina tuiskan poistel järele, aga neid oli kaks, Nad olid profid. Kui nad olnuks eriti organiseerunud ja kui neid olnuks kolm, siis nad saanuks kauto, sest autovõtmed ma ju jätsin ette ja, ja ei sulgenud uksi, vaid vaid tuiskasin järel nagu, nagu tõeline nõukogude inimene, et kätte saada oma lepinguid. Need olid just värskelt Eesti televisiooniga sõlmitud suur linn. Kõike võib juhtuda ja see on üle maailma. See ei ole eripära. Pane ei Brüsselile. See on eripärane nii Tallinnale, New York'ile, Moskvale, Pariisile, meie saade läheb eetrisse 13. kuupäeval. Kas sa oled ka ebausklik selle numbri suhtes ma ei ole ebausklik, aga ma panen tähele lapsest saati. Siiski, kui, kas läheb üle tee. Ma nagu vaatan, et kas ta must kass või kassi ebausk on mul olemas. See oli kõigest 12 aastat vana, kui juba televisiooni poliitika viktoriinis osalesid. Kas mäletad veel seda patsidega marjaness, isaskit? Väga hästi, mäletan jumalalt pääst, tuhnisin entsüklopeedias ja, ja lunisin, õpetad tegelikult aru ja käisin Pärnu keskraamatukogus ajalehtedes leidmas vastust eni, nii et ma tõepoolest olen armastanud välispoliitikat ikkagi lapsest saadik. Ja vähe sellest, kui ma olin kuuene, oli mul sõbranna isa, kes õpetas meid mingit mängu mängima ühe tähega, vaja, ükskõik, kas siis riigid või, või riikide pealinnad või midagi taolist, hästi kiiresti nagu noh, nii-öelda, kas sa tead või ei tea välja mõelda, see oli mu mu väga lemmikmäng ja siis ükspäev ta just tunnistas onu Aigar, et kui nad olid käinud Inglismaal oma sugulastel külas, siis ma olin väga täpselt nõudnud, et kuidas ikka kuninganna elab, mida ta teeb, kellega ta on kohtunud viimasel ajal, mina ise seda ei mäleta, aga aga ta oli pisut kimpus. Ta ei olnud nagu kuninganna tegemistega nii täpselt kursis. Et tal olid nagu muud huvid seal olnud, nii et ta jäi nagu mulle vastuse võlgu, aga see huvi selgub just õpetajate oma oma lähedaste vanemate inimeste käest kuuldes on mul olnud peaaegu sünnist saadik selle televiktoriinis võitsid, võitsin, läksid Poola? Jah, see oli üsna huvitav lugu seetõttu, et meil oli üks malevanõukogu esimees, kes ütles, et aastal 1974, et Marianne et vaata, poolaiuvad sa elu jooksul mitu korda. Aga tegelikult peaksid sa minema Artekki. Et, et see on see õige koht, kus ikkagi praegu sellel suvel seal peaksid olema ja ma läksin peaaegu nagu vastumeelselt Poola rahvavabariiki aga pean tunnistama, et tagasi tulin ma sealt ikkagi hoopis teise 12 aastase tüdrukuna, kellena ma sinna läksin. Sest et selline poola vabadusjanu ja ikkagi meie mõistes Eesti Nõukogude Sotsialistliku vabariigi mõistes oli, oli peaaegu et vabaduse oaas, et see oli suur suur vedamine ja ta oli vedamine veel seetõttu, et see ei olnud lihtsalt, et kümmekond Eesti ja kümmekond Moskva oblasti pioneeri olid Poolas, vaid see oli rahvusvaheline laager, kus oli 22 riigi lapsi ja noori koos, mis tähendab seda, et me suhtlesime. Ma kujutan ette muidugi, kuidas me suhtlesime, kui ma olin õppinud inglise keelt kaks aastat, kaks korda nädalas või midagi taolist, aga aga me suhtlesime, et see oli hoopis nagu teistmoodi see oli, see oli ikkagi suur šokk ja meeldiv sokk ja selline äratundmine ka, et maailm on hoopis avaram. Nii et võib öelda, et Toomas Alatalu on sinu kui poliitiku ristiisa. Ei häbene ütelda, minu jaoks pean ma tunnistama, tan nurist isa ja, ja kui inimene on hakkama saanud sellega, et ta on sütitanud ja ma arvan, et ma ei ole sugugi ainukene Eestis inimene, kelle ta on välispoliitika juurde toonud või pannud poliitiliselt mõtlema, siis on tema tegu igal juhul juba tehtud, et ta on kasvatanud nii palju selliseid inimpuukesi, kes kes mõtlevad laiemalt elule. Ingo Normet tahtis sinust näitlejat teha, aga ema tõmbas sellele kriipsu peale. Ja Inga tegi ettepaneku, et ma võiksin Pärnu teatrisse jääda näitlejannaks, aga mu vanus oli 17 aastat. Ja ema ütles, et see on hea mõte, aga siis anna võtmed ja alustama elu ja mina omaette elama ja kõika. Väga tore. Palun. Ma ei olnud selleks valmis. Nii et seetõttu läksime hoopis ajakirjandust õppima. Olid sa siis andekas? Ma arvan, et keskmiselt andekas võib olla. Ma ei, ma ei usu, et sellest midagi oleks välja tulnud. Kindlasti mitte. Ei, ma, ma arvan, et mu ema siiski nägi ära päriselt CD. Kas sinu ema oli ka selline, pange tahtejõuline ja energiline inimene nagu sina? Jah, ta oli tugev isiksus, tema juurde tulid paljud sõbrad ja tuttavad ja sugulased oma kõikvõimalikke probleeme kurtma, nii et ses mõttes ta oli küll selline suguvõsa selgroog, aga ma arvan, et TEMA probleemidest teadsid õige vähesed või võib-olla mitte keegi, nii et, et selles mõttes jah, tugev, aga natuke saladuslik, mis ametit sinu vanemad pidasid? Mu ema oli insener ja isa oli miilitsamajor. Aga ma arvan, et rohkem muidugi olen ma tänu võlgu oma emale kui võib-olla oma isale, sest et isa läks meie juurest ära suhteliselt varases lapsepõlves. Side küll mõneti jäi, aga, aga ma olin siiski ainult seitsmeaastane, et et selles suhtes ema jäi meid üksinda vennaga. Kes sinu lähedastest Pärnusse on jäänud. Seal on mu kaks vennatütart ja mu tädi ja, ja tädipojad, mul ei ole väga palju sugulasi kahjuks ses suhtes olema, ma arvan, üsna tüüpiline eestlane, et meie perekonnad on üks või kaks last ja mitte rohkem. Palju on sugulasi mul Lõuna-Eestis, nii nii Valgamaal kui kui Võrumaal, noh, ma toon juba nüüd kaugemalt, aga sellest hoolimata just eelmine suvi käisin ma sellisel Valga ja Võru tuuril, ma ei olnud mõnda sugulast näinud, noh, võib olla näiteks 30 aastat või mõnda, vaat isegi et 35 aastat. Ja see oli, see oli päris päris tore, sest et sugulastega sa räägid hoopis muid asju, sa oled Võrus sündinud, ma olen Võrus sündinud ja hiljem tulid siis Pärnusse, justkui sa Pärnus käikas teatrisse ka jõuad? Väga harva, väga harva, sest et see on ikkagi seotud, niiet et ma püüan oma oma vennatütred üle vaadata ja, ja kui mul on valik, et kas teatrietendus või, või sugulased, need, need põgusad hetked ma siis ikkagi pühendan sugulastele, et see on just Euroopa Parlamendi saadiku elu, kus meie suhtlus on väga palju seotud poliitika ja lobistide ja kõige oma tööga ja need on väga huvitavad targad haardega inimesed. Aga aga, kellest me kõik tunneme puudust nüüd just värskelt, kui meil esimene töönädal on lõppenud, rääkisin ma ühe ja teise, hoopis erinevatest rahvustest inimestega ja kõik ütlesid, et, et see suvi, nad püüdsid võimalikult olla kodus ja võimalikult oma sugulased üle vaadata, et siis tuleb jälle aasta, kus sa ei puutu oma lähedastega kokku. Persona saatekülaline on Euroopa Parlamendi saadik Marianne Mikk. Euroopa Parlamendis tegeletakse ka Euroopa filmindusega, Euroopa filmid tuleb muuta konkurentsivõimelisemaks, see on huvitav töö, ta ei ole väga huvitav, sest et rahane ses mõttes, et Euroopa filmitööstus ei saa panna lauale selliseid summasid, nagu opereerib Hollywood ja ühte head filmi, kes vähegi on kokku puutunud noh ja nüüd juba puutuvad koduvideotega kokku enam-vähem kellel on selle vastu huvi, aga Montaažis, sellest, kui, kui kiire on pildi vahetumine ja see loogika sellest sõltub, palju see kõik maksab. Ja Hollywood on väga ammu võtnud väga selge juhtiva positsiooni, mitte ainult maailmas, aga ka Euroopas, kus me Me tahaksime, et meie filmid oleksid paremini vaadatud, populaarsemad kinodes jookseks neid rohkemini, aga see, see lihtsalt taandub raha taha ja tee tähendab, Ameerika ostab kokku ikkagi parimad maailmarežissöörid või, või näitlejad või operaatorid. Nii et me katsume Euroopa Parlamendis turgutada ja, ja mõelda võimalusi, kuidas sõltumatud filmitootjad, kuidas ka siis suuremad filmitootjad nagu Saksamaa või Prantsusmaa või Hispaania või Inglismaa saaksid nagu tuult paremini tiibadesse, aga, aga see võitlus on ette näha, et me ei suuda Ameerikat seljatada või neid edestada või isegi pakkuda võrdväärset konkurentsi ja seda enam, et raha, mida me nagu tahtsime, seda me ei saanud ja, ja peab kohe ütlema ka. Et ei oleks illusioone. Ma kuulun kultuuri ja hariduskomisjoni. See on komisjon, kus kõige vähem liigub raha sellepärast et kultuur ja haridus on kõikide liikmesriikide siseasi. Meil tegelikult ei ole õigust väga sellist üleüldist Euroopa kultuuripoliitikat edendada ja seetõttu üldisest sellest Euroopa Liidu eelarve arvest, kultuurile ja haridusele läheb ainult üks protsent. Kui nüüd võrrelda näiteks põllumajandust, kuhu läheb umbes 46 protsenti, nii et me lihtsalt ei ole väga konkurentsivõimelised teiste valdkondadega, kui palju belgia telekanalid Euroopa filme näitavad? Ma tunnistan tõsiasja, et mu brüsseli kodus puudub televiisor. Ta on mul olemas offis, siis seal ma vaatan ja vaatan põhiliselt uudiseid, mul ei ole aega filmide jaoks, ütleme niimoodi, et kõige paremini kultuuripoliitikat edendavad Euroopa Liidu liikmesmaades, Ma arvan, prantslased ja kuna Belgia on väga prantsuse mõjusfääris, sest et üks osa on valloonid, keel on seesama, seetõttu nad on ninaga belglased alati, kui vähemasti Valloonia Prantsusmaa suunas, nii et seal ei ole hullusti, aga ma arvan, alates juba Saksamaast ja nii põhja poole püütakse. Aga, aga see ei taha hästi välja tulla. Eriti kommertskanalid, sest tähendab, avalik-õiguslikud on nagu teine mäng, sest et seal on selge, et nagu reeglid ja teatud selline ühineb eetikakoodeks eni, aga kommertskanalitele sa ei saa midagi ses suhtes peale suruda, sest et kohe on küsimus, vabandust, kust see regulatsioon tuleb, miks tähendab meie tahame raha teenida ja palun siin Me oleme, elasid aasta Lõuna-Aafrikas, nägid sa seal Euroopa filme? Seda ma küll ei saa vist väita, seda ma ei saa väita, aga muidugi see oli ka aasta 92 93 kordoli Bretoorias prantsuse filminädal või festival, siis ma muidugi nägin, aga see oli eksklusiivne. Nii et tööpõld on lai. Tööpõld on lai ja võitluse lootusetu värskenda mu mälu, kuidas sa sinna Lõuna-Aafrikasse sattusid, lihtsalt pakkisime kohvrid, maadismikkoga läksime siit laevaga tallinantherpen ja sealt lennukiga sõitsime Johannesburgi, miks te läksite sinna? Seal oli nagu mitu põhjust, aga võib-olla üks kõige põhilisem põhjus oli see, et ma olin pisut väsinud ühest enda poolt välja nuputatud lausest, mille pärast tuli mul kohtus käia ja see oli see tumeda, et mitte öelda KGB minevikuga ja me käisime ju Tiit Made ka Eesti Ekspressi Marianne Mikko aasta läbi kohtus ja, ja see oli suhteliselt ruineeriv, sest et me olime noored oma tões ja õiguses täiesti veendunud. Aga ega me nendeks kohtuistungitel ülemäära nüüd ette küll ei valmistanud, nii et ses suhtes selles ma olen sellest tüdinenud ja väsinud, nii et vaja pausi ja nii ma Hans Luigele ütlesin oma kursusevennale ja ja, ja vastutavale väljaandjale, et ma võtaks aja maha ja nii me kokku leppisime, et et olen aasta otsa ära ja siis vaatame, mis saab edasi. Kohaneda kiiresti võõral maal. Ma kardan väga kiiresti. Sest nüüd, kus kohvri pakkimine, noh, ma arvan, et ma ei ole küll lugenud, aga ma arvan, et see võtab viis kuni kaheksa minutit aega. Küsimus on mitu päeva ja kas ma lähen nii-öelda lõunasse või lähen põhja, need on nagu põhiküsimused, tähendab, mis mulle väga ei meeldi, mulle ei meeldi väga lennata, mulle meeldiks, et on otselend ja mitte vahepeatustega. Et lendamine väsitab, mingi tõde on seal muidugi, et et stjuardessid ja piloodid saavad ikkagi kiiremini veel kui baleriinid pensionile. Rõhkude vahetumine, see ei ole normaalne inimene ei ole loodud lendamiseks inimene ikka loodud mööda maad käimiseks, nii et, et selles plaanis see väsitab. Sa sõidad ju mitu korda nädalas ja just esmaspäeval lähen, neljapäeval tulen, aga võib ka juhtuda, et ma olen mingil missioonil ja siis tähendab seda, neid lendamisi on vedru. Kui sa praegu silmad suled ja mõtled aafrika peale, mis sul kõigepealt meelde tuleb? Mul tuleb Eedeegolm Aafrikat. Kui ma silmad sulen ja kuulan mingit muusikat, siis mul millegipärast trad silme, et loomad, ennekõike elevant, siis ma arvan, elevant on üks kraatsilisemaid loomi maailmas. Ja, ja teine gepard, kes on väga huvitav loom, ses mõttes, et Ta on leopardi moodi, aga ta ei roni puu otsa ja ta tapab oma lõbuks. See on üks unikaalne kiskja, kes ei tabama saaki mitte sellepärast, et ta tahab süüa. Leopard on selles mõttes väga laisk või lõvi aga tema just oma lõbuks ja jookseb väga kiiresti, on tohutult graatsiline. Teine pilt on linn ja väga paljud eestlased, kellega ma kokku puutusin, sest et too 92 93 tegime me madisega 45 tundi intervjuusid väliseestlastega ja seal oli suur kogukond, nii et Need olid erakordsed inimesed erakordsete saatustega ja, ja väga heatahtlikud ja väga huvitav või kolmas variant. Kui ma mõtlen Johannesburgi peale on poliitiline keskus, siis olgu see kohtumine Nelson Mandela ka või või mango suutubutaleesiga, kes oli suulude juht või ka aafrikanderitega, siis need on need minu kolm pilti, mida Aafrikas lõpetas. Aafrika õpetas mulle seda, et ei maksa kiirustada, ei maksa joosta, sest et sellest hetkest, kui me sünnime, hakkame me liikumas surma suunas. Ja seetõttu päike on väljas. Täna on homme oli eile, tähendab et naudiste hetke, aga niipea, kui sa oled Aafrikas nagu väljas sa oled Euroopas või, või Ameerikas või ka Indias siis on see teistmoodi. Päriselt ei saa seda aafrika tarkust, mis kehtib väga hästi Aafrikas üle kanda siia. Sest et näiteks Eestis, aga nõnda ka Brüsselis ei ole iga päev päike väljas või kui ta on siis võib-olla, et väljas on null kraadi või, või isegi miinus 25 kraadi. Sa pead lihtsalt kuidagi end mobiliseerima ja olema oma liigutustes kiirem. Aasta pärast tulite Aafrikast tagasi ja üsna pea hakkasid sa jälle Eestist ära kippuma. Jah, aastal 94, oktoobri lõpus sõitsime oma Ford Escorti ka Tallinnast Brüsselisse ja Madisest sai Eesti Raadio erikorrespondent ja mina olin Päevalehe erikorrespondent, mis pärast muutus Eesti televisiooni erikorrespondendi, eks alguses kaalusite ka Moskvasse minekut, mõtlesime selle peale, aga mõistlikum siiski tollel hetkel tundus olevat Euroopa Liit, sest see oli meie välispoliitiline prioriteet number üks ja nato samamoodi, nii et, et meie suund ses mõttes nii-öelda ühtis meie riigi välispoliitilise suunaga. Korrespondendikoht lihtsalt ei tulnud sellest tuliga võidelda, sellest tuli väga palju uksi kulutada ja ma pean tunnistama, et sellega tegelenud mina, kes ma tol ajal töötasin pressis vaid sellega tegeles aasta otsa pärast Lõuna-Aafrika tykki Madis. Tol ajal oli Brüsselis tööl väga vähe eestlasi. Üks Eesti diplomaat tol hetkel, see oli unikaalne olukord, ma ikka seda naeran. Tollel hetkel 94. Esimene november oli jõudude vahekord selline, et meedia kaks inimest ja Eesti diplomaatia üks inimene. Aga see olukord on muutunud kärmelt ja, ja ta on muutunud ikkagi väga selgelt. Meedia kahjuks meil jätkuvalt ei ole kohal oma korrespondentide. Sellist armeed ma ei saa isegi öelda, oleks seal vähemasti neli ajakirjanik kugi, aga selgelt kohapeal on, on siiski ainult üks ja, ja see on siis Eesti ringhäälingu esindaja, nii et juhtunud või muutunud on see, et 13 aasta vältel on, ma ei tea, paarsada Eesti diplomaati ja üks Eesti ajakirjanik, mis oli esialgu kõige raskem aru saada üldse, mis Euroopa liit. Ta on ikkagi nii hoomamatu, kui sa ei ole selleks valmis. Aga seda ma võin küll täiesti selgelt öelda. Aastal 94 Eesti ajakirjanduses töödeldud teemaga Euroopa Liit või NATO ja seetõttu sa läksid enam-vähem ette valmistamatult, tähendab, saad aru, et suund või see on vajalik, aga su teadmised on enam-vähem nullilähedased. Nii et tegutsemine ja õppimine käsid käsikäes ja, ja see on kaunis, ränkraske töö. Sest et kui sa kord satud sellisesse väga professionaalses keskkonda ja ma julgen küll väita, et Brüsselis on maailma ühed professionaalsemad ajakirjanikud, et sa pead siis ju pisut ka esindama Eesti ajakirjandust, Eestit ja sa ei saa olla seal päris tuhajuhan või kõlupeod, Sul peab olema ju ka midagi, mida nende oma kolleegidega rääkida ja jutustada, nii et, et väga raske oli, algul oli eriti raske on aga, aga pärastpoole noh, tekkisid omad kontaktid ja, ja ajakirjanikud siiski on rahvas, kes vahetab informatsiooni, on kommunikatiivselt, et kui sa vähegi ise oled asi, siis siis õige pea vaadatakse ja, ja sinagi saad võib-olla kedagi aidata. Aga oma esimest teleintervjuud või telelugu, mis ma Eestis siis läkitasin, seda väetan ideaalselt, sest et seda stend appi või seda, kus niimoodi seisad ja mikrofon käes all on Eesti televisiooni logo praegu veel täiesti selgelt nii-öelda sulle silma vaadata nii-öelda seda kolme lauset, mis kokku on 18 19 sekundit. Harjutasin ma selle operaatoriga, kes pärines Tšiilist, ma arvan, see oli 19. kord. Mis siis läks nagu kaubaks. Sest et krampis elus esimest korda ja, ja peaaegu et pisarad silmis. See oli päris ränk. Horhe ütles, et kuule, see jääb ju meie vahele, tähtis on see, et sa oled eetris vaba, et sa saad aru, mida sa ütled ja oled usaldusväärne. Kui palju me siin omavahel seda keegi ei tea, mina jaks seda rääkima, ta küsis kohe, mitmendat korda sa teed, kui ma ütlesin talle, et esimest korda kõik teavad millalgi esimest korda, ise võtab aega. Nii et, et see selline suhe oli tema poolt väga-väga ilus. Tähendab tähtis on kvaliteet, mitte see, et kas, kas sa saad kohe esimese korraga hakkama või mitte. Ja vaat selline koostööaldis suhtumine ja suhtlemine, vaat see on see, mis Eestis, mitte alati võib-olla pole päriselt Euroopast kohale jõudnud, aga Euroopas on see olemas, et, et 11 aidatakse ja austatakse. Sind aitas abikaasa, kui Madis poleks kõrval olnud, jumal teab, kuidas siis oleks läinud. Jah, sellega muidugi on nii ja naa. Et eks me olime ju ka mõneti konkurendid ja ma olin suhteliselt ikkagi keerulises olukorras seetõttu, et üks asi on tekst televiisoris, aga televiisor ilma pildita ei ole midagi, mis tähendab seda, et, et noh, see oli nagu topeltkoormus, et kuidas seda abstraktset asja läbirääkimistes seda punkti kajastada, nii pilt toob inimesele, et noh, et ta saab aru, millest värk jutustada ja, ja see oli suhteliselt keeruline, aga samal ajal muidugi ka iga selline poolteist või kaks minutit telelugu oli jälle nagu iga kord selline teatud väike väike võidukene või nõnda. Aga ma arvan küll, et, et selles olukorras olnuks Parema meelega raadioajakirjanik kui, kui teleajakirjanik, sest ma ei olnud ju õppinud teleajakirjandust, see kõik tuli ikkagi nende lääne kolleegide kaasabil. Marianne, miks sa poliitikasse läksid? Sellepärast et kutsuti ja olid kohe nõus? Ei, vastupidi, ma algul isegi vihastasin selle peale, kuidas saab kutsuda ajakirjaniku poliitikasse, kes kutsus, kutsus Heljo Pikhof, kes oli mu nõunik ja nüüd on sotsiaalkomisjoni esimees. Meie riigikogus. Nii et Ta tuli ükspäev pakkus, et kohtume, räägime ja astu, palun väga mõõdukatesse ja mu vastus oli küll kuidagi eitav või lõpuks, et noh, ma mõtlen järele ja siis ma natuke aega mõtlesin ikka mingi, ma mõtlen kuu või kaks ja lasin Silmest oma karjääri, äri ja oma elu ja ja, ja mida ma tahan ja mis tulevik võib tuua väga nagu selliselt lüütiliselt läbi ja mõtlesin, et aga, aga miks ka mitte. Nii et nägid ennast riigikogus? Seda ma isegi ei näinud, ma pean tunnistama, et ma ei osanud nagu mõtelda selliseid väga nii-öelda järgmisi samme väga selgelt, et mida see tähendab küll, aga ma tegin suure innu ja entusiasmiga 2003. aasta riigikogu valimisi, kampaaniat ja Pärnus, nii et ma sain 1299 häält ja ja miks mitte isegi muidugi päris õnnelikuks oli see, et ma vaatasin o Ma sain ühe hääle rohkem kui Marju Lauristin. Aga aga see oli ka siiski see, et ma võtsin kõik oma teadmised ja kogu oma südame ja mõistuse kokku, et teha head kampaaniat, nii nagu ma olin filmides näinud, nii nagu me olime ajakirjanikud omavahel rääkinud ja, ja kuna Mõõdukate seis oli tol hetkel ikkagi äärmiselt nigel habras, keegi mind eriti ei ei turgutanud, aga keegi mind ka eriti ei seganud ja, ja tõepoolest tegin kõik, mida, mida ma jah, olen filmidest näinud ja raamatutest lugenud ja selgub, näe, üpris mitu inimest andsid mulle oma hääled ja ühel päeval sai sinust Euroopa Parlamendi saadik politsei õnne tipus. Ma olin suhteliselt nagu väsinud ja ma olin õnnelik muidugi sellepärast, et need numbrid, mis ikka antakse nii-öelda avaliku arvamuse kujul välja, et kellel missugusel poliitikul, missugune hulk hääli on, tähendab selle statistika põhjal ei olnud küll välja lugeda, et ma oleks saanud. Aga ma olen väga õnnelik ja, ja siinkohal tänan kõiki neid viit tuhandet 600 Eesti inimest, kes mulle andsid oma hääle, nii et see ei olnud sugugi nii paha, häältesaak 10. tulemus Eestis. Ma olin väga liigutatud ja loomulikult olin ma õnnelik, aga ma olin ülimalt väsinud, sest et see ei olnud päriselt ka, nii et võib ütelda, et, et ilvese nii-öelda tuules ma läksin loomulikult, aga see ei tähenda seda, et ma ei oleks ise teinud ka tööd. Jaa, jaa, teinud kampaaniat, nii et, et ma ei olnud passiivne, vaid ses suhtes väga aktiivselt valimiskampaaniasse sees. Mida sinu ämm Ene Hiion ütles, kui sa teatasid, et hakkad poliitikuks? Ta on alati väga vaoshoitud ja kuna tema töö praegu on olla kodaniku koolitajaga põhiliselt sky naiste ärgid, sütitaja naised läheksid otsustajate ringi, siis mõneti ilma, et ta oleks mind koolitanud, aga olles siiski aastakümneid tuttav tähendab loomulikult silmanurgast olen ma jälginud tema tegemisi ja tema minu tegemisi. Nii et ma usun, et ta võis olla päris uhke, kuidas madise kooli madisega oli nii et kui ma ütlesin, et ma nüüd parteisse astun või nii siis ta ütles, et eks sa ise tead. Ja kampaania ajal noh, alatasa oli ikkagi nõnda, et et ma tulin üsna hilja koju, mis tähendab seda. Et söök oli tehtud ja ta noh, ülemäära sõnu tegemata toetas mind sellisel kombel, et ei seganud küsimustega, et mis me nii-öelda lauale paneme, kes süüa teeb ja üleüldse miks sa minu eest ei hoolitsenud. Nii et ta, kuidas nii nagu eesti mehele omane vaiksel moel. Ja ma olen talle sellest päris tänulik, hea oli minna, kus kõik oli tuttav ja paljud euroametnikud georid tuttavat sulle teistmoodi minek. Hästi teistmoodi. Ma arvasin, et see on koht, mida ma tean. Aga see nii-öelda rindejoone muutus ehk kaamera kõrval kaamera ette, nagu ma ütlen, et tegelikult ainult üks samm, mis ma siis muutsin. Aga see on väga dramaatiline samm, ses mõttes, et ma ei kujutanud ette, et see töö on ikkagi nii intensiivne. Ja, ja sa pead olema nii paljude asjadega kursis, sest sa ei tea iial, missugune lobist parasjagu kas uksest sisse astub, helistab, saadab meili. Nii et ma ei kujutanud ette, et, et, et see on väga töömaht. Nii et ma jah, pean tunnistama, et selle kolme aasta vältel ma ei ole jõudnud? Ei teatrisse, korra olen kinos käinud, kontserdil ka olen korra käinud, aga samas on see ju suhteliselt sarkastiline, kui sa oled kultuurikomisjoni liige, aga, aga lihtsalt päev lõpeb siis, kui, kui kontserdid, teatritükid on juba alanud, šokolaadipoes oled käinud. No kuna ma tean paari head šokolaadipoodi ja olen teinud ka sellest loo millalgi Eesti televisioonile, siis, siis jah, muidugi ma ei ole midagi nagu ses mõttes uut avastanud. See on nagu vanad tutvus Brüsseliga siis kui ma kuus aastat seal ikkagi elasin. Et ma võin arvata, et, et võib olla Euroopa Parlamendi saadikute hulgas, olen ma võib-olla üks neist, kes kes suhteliselt hästi tunneb Brüsselit, aga ma pean tunnistama, et üsna paljud eurosaadikud või kui nad on kas esimest või isegi teist aega, Mepid met, negro, Virotympaanimend, ehk siis Euroopa Parlamendi liige, et nad ei tunne seda linna, nii et jah, tullakse lennujaamast otse parlamendihoonesse õhtul siis koju jälle parlamendihoonesse, nii et sisuliselt tsirkuleerida ikkagi kolme punkti vahel lennujaam parlament ja oma kodu. Mis kell su tööpäevad algavad? Reeglina kell üheksa, enne seda teed joogat? Jah, ta hoiab mind päris heas vormis või? Tasakaalustab teatud, võib-olla impulsiivsus, mis, mis on. Ja ta on siiski väga hea, et hommikul kohe nagu joonele saada, hommikuti ma ikka pean jooma õige mitu tassi kohvi, et lülituda ja hakata tähtsaid otsuseid kärmelt langetama. Kui ma hommikul parlamenti jõuan, siis reeglina vaatan üle Eesti uudised, pean natuke nõu oma Assistentidega, keda mul seal kaks, Eerik Somelar ja Kairit pohla ja kui vaja, siis teeme võib-olla ka telefonikonverentsi mu ees käsistentidega keda mul ka kaks, Krõõt Nõges ja Lennart mängli, nii et, et paneme nagu paika, kui seal nädala algus, et mis on meil sellised tähtsamad sündmused, kas meil on intervjuu andmine? Pressiteate tegemine tähendab, et mida eestlastele raporteerida või et milles nädal jutustab, et strateegilise plaan, kus on komisjonide nädal, siis annaks jumal, et mu kolm komisjoni kokku elang. Ma olen kolmes komisjonis, neist põhikomisjon on siis see kultuuri ja hariduskomisjon, aga ma võtsin ka sellel talvel endale juurde kalanduskomisjoni. Ja, ja kolmandaks, kus ma olen asendusliige. See on siis kodanike põhiõigused ja vabadused, kus on migratsiooniküsimused, justiitsküsimused, Schengen, nii et annaks jumal, et need kolm komisjoni ei satuks ühele samale ajale esimesel töönädalal, nüüd sellel sügisel olid nad täpselt ühel ja samal ajal, mis siis tähendab seda, et, et mu assistendid lähevad, kuna meid koha peal, siis Brüsselis on kolm siis jagame täpselt ära, et kes siis kus on, et oleks, oleks ülevaade. Kui tihti tuleb sul Strasbourgis käia kord kuus ja septembris on kaks korda, see muidugi on tappev ses mõttes, et me oleme nagu kahte lehte, aga ma arvan siiski väga väike osa ja need on prantsuse parlamendisaadikud, kes armastavad seda Strasbourgis käimist. Aga üldiselt on see suur raha ja aja raiskamine. Kõik need meie dokumentatsioonid, kõik ametnikud, kes töötavad Brüsselis ja Euroopa Parlamendi saadik pakivad oma seitse asja ja lihtsalt rändavad nagu rändtsirkus Brüsselist. Strasbourgi. No meil parlamendisaadikutel ei ole nagu vahet, et me nagunii tuleme kodust, et kas me siis tuleme Strasbourgi või Brüsselisse? Noh, just nagu ei oleks vahet, aga vahe on selles, et Strasbury lennujaam on küllalt väike, tähendab otsene lende, olgu see siis Kreekast või, või Eestist on noh, enam-vähem nagu olematu arv. Mis tähendab seda, et igal juhul sa pead kombineerima ja ma olen kokku löönud, tähendab tunnid, mis lähevad mul siis Tallinnast Strasbury jõudmiseks ja see on uksest ukseni ehk oma siis Kivimäe kodust Strasbury siis oma nii-öelda Office'i ukse taha on kaheksa tundi. Ma lihtsalt olen teel kaheksa tundi terve tööpäev ennekuulmatut, nii et Strasbourgis, me peame oma põhikirja järgi olema 12 korda. Aga need on, need on väga keerulised istungid, sellepärast et just seame tegelemegi hääletamisega. Just just seal ongi meie istungit kella üheksast kuni kella 12-ni öösel. Sa ei pruugi kõik see aeg istuda saalis, aga võib küll olla, et sinu küsimus, kus 100 sõna võtta või, või nii, võib-olla hommikul vara ja õhtul ülihilja. Nii et see on ebainimlik, olgem ausad, aga kuna jah, me, me oleme nagu sundolukorras, ehkki püüdsime üle Euroopa kokku saada miljon häält protestihäält, et me ei ei soovi enam seda jätkata. Siis me saime need miljon allkirja kätte, aga selgub, et seda on nagu prantslastele ja, ja süsteemi muutmiseks siiski vähem, selle peavad langetama peaministrid ja, ja see on küsimus nii-öelda, et kas kõik on selle poolt, 27, kas kõik on selle poolt, aga Prantsusmaa ja siis me oleme fakti ees, et ei, kõik ei ole selle poolt, rääkimata jätta Indiast, kus oled palju käinud. Viimati käisid Indias arvutilasse ehitamas pärast seda, muuseas käisin veel üks kord, käisid veel üks kord, aga see arvutiklassi ehitamine on väga huvitav teema ja ma loodan, et see arvutiklass, see sein on ikka püsti, sest et meie tegime esifassaadi ja ja ma ei olnud ehitamisega tegelenud E-ehk Eesti üliõpilaste ehitusmaleva aegadest saadik. Ehkki viimati hoidsin ma käes kellud aasta oli 1983 kellud, seal ei pidanud peos hoidma, aga jupi s, mis on ülemaailmne hargmaine postisaadetiste ettevõte, tal on aastas kord projekt, millele nad siis kaasavad Ülemaailmaga poliitikuid, et üheskoos siis ärimehed ja poliitikud ehitaksid ükskõik kus maailma otsas, seekord siis oli see india, enne seda olid nad Brasiilias olnud, enne seda olid Ukrainas olnud, et ehitada üks arvutiklass kusagil väga äärepiirkonnas. Et see äärepiir On saaks kontakti 21. sajandiga, kuna neil oli süsteem olemas, ehk nad olid juba välja ka töötanud selle majakese, mis, mis siis läks, arvutiklassiks sai, sest see oli mitte kusagil. Pandi seinad püsti ja 25 tuli uut arvutit sisse ja see kõik toimus kahe ööpäeva vältel on võimalik nii-öelda nagu legoklotsidest panna kokku, nad aga on võimalik maja kokku panna paanika, midagi ikka. Jaa, absoluutselt. Nonii. Esimene nii-öelda fassaad, see, kus lint oli ees nii-öelda seal on sinu näpujäljed, seal on minu näpujäljed ja, ja ka Singapuri, Hiina, India, inglise ülemaailmne näpujälg, Eesti sealjuures, aga külas ei ole mitte sadakond inimest, see on noh, nii-öelda umbes 10000 inimest, nii kui lint sai läbi lõigatud, tuiskasid pisikesed nagu väiksed šokolaadid oma arvutite taha ja, ja noh, siis igaühe arvuti juures oli inimene, kes, kes näitas üks poole tunni pärast oli juba klõbilt. Praegu kirjutad sa raamatut, sel aastal ilmus sul juba üks raamat ja see ei ole ses mõttes raamat klassikalises mõttes, vaid artiklite kogumik, mis, mis sai sellel aastal kaante vahele. Aga ma mõtlesin panna kirja oma mõtted Moldovast ja panna sellisel kombel, et ma olen kohtunud seal kümnete ja sadade inimestega. Ja mul on oma arvamus kujunenud kuidas Moldova võiks edeneda ja, ja nii-öelda Ma püüan mõtiskleda sellel teemal, missugune see Moldova tee on ja et, et leida ühiselt väljapääs ikkagi olukorrast, kus on tegemist Euroopa kõige vaesema riigiga. Mida sa oled iseendale viimasel ajal kõige sagedamini küsinud. Ma küsin endalt muuseas, viimasel ajal kõige tihedamini seda küsimust, et mida peaks selleks tegema, et Tallinn-Brüssel kiirrong nagu Prantsusmaal on need deserved ja värskelt avati Strasbourg Pariis liin ehk 450 kilomeetrit on võimalik läbida kahe tunni ja 10 minutiga. Et kas midagi minust sõltuks või oleneks, et saaks sellise kiire rongiliikluse käima. Tähendab Eesti Euroopa, sest mulle siiski tundub, et, et me kasutame raudteed kuidagi hoopis vähem seda võiksime ta ja silmas pidades ka keskkonna puhtust ja nõnda, nii et ma unistan Tallinn Euroopa kiireks pressist. Suur tänu sulle pika intervjuu eest, ütle palun üks number ühest viieni kasutasin saates kuulajate küsimusi, nii et üks. Kuule, sa päikeseauhinnanumber kolm. Persona saate külaline oli Euroopa Parlamendi saadik Marianne Mikko. Persona saate auhinna saab Elmar Groov, kes küsis Marianne Mikolt, mida õpetas tale Aafrika. Saadet juhtis Marje Lenk. Kohtumiseni.