Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus võtab nüüd kokku kolmapäeva seitsmenda jaanuari olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Liisu Lass. Prantsusmaal tapsid kolm ilmselt islami äärmuslast satiiriajakirja toimetuses vähemalt 12 inimest ja haavasid veel paljusid. Prantsusmaal elava Sirje Lefebvre sõnul oli terrorirünnakut väga karm hoo prantsuse ajakirjandusele ja tegemist on ka suurima ohvrite arvuga atendaadiga, mis seni Prantsusmaal toimunud prantsuse president Francois Hollande'i nimetas juhtunut terrorirünnakuks ja ka paljud maailma riigijuhid on mõistnud Prantsusmaal toimunud rünnaku teravalt hukka. Mitmete riikide meediaväljaannetes on tugevdatud turvameetmeid. Elektrijaamas eile juhtunud õnnetuses vigastada saanud kaheksast inimesest viibivad kolm endiselt kunstlikus koomas ja nende seisukord ei ole halvenenud. Õnnetuse põhjused pole veel teada, kuid õnnetuse asjaolude uurimiseks alustas politsei kriminaalmenetlust ja oma uurimist alustas ka tööinspektsiooni. Viljandi koolitulistamises kahtlustatav noormees võeti täna vahi alla ja viidi Tartu vanglasse. Ringkonnaprokuröri Kaire häniline sõnul ei ole siiani täiendavaid selgitusi noormehe motiivide kohta toodud veel küsida. Mitmed erakonnad omavad valimiste eel hüppelist alampalgatõusu. Samas jäetakse valijale ütlemata, et kõrgem alampalk tähendaks ka näiteks kopsakamat lasteaia kohatasu. Obinitsas setomaal toimus soome-ugri kultuuripealinna 2015 avatseremoonia, millega setomaast sai kahtekümmet viit miljonit inimest ühendava soome-ugri maailma keskpunkt. Rahvusring häälingu raadiouudiste venekeelne Päevakaja on kolmekümneaastane, eestikeelsest erineb saada selle poolest, et kohati on vaja rohkem asju lahti seletada, leiavad tänased tegijad spordist. Kaia Kanepi jõudis Brisbane'i tenniseturniiril veerandfinaali, kus kohtub endise maailma esireketi Ana Ivanovicile. Ka ilm on öösel Päeval pilves selgimistega. Mitmel pool sajab lund, saartel ka lörtsi ja päeval vihma ja õhutemperatuur on öösel Lääne-Eestis miinus neli kuni pluss üks Kesk- ja Ida-Eestis miinus viis kuni miinus 11 kraadi, homme päeval aga miinus kaks kuni pluss kolm, Ida-Eestis kuni miinus viis kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda ning alustame sündmustega Prantsusmaalt, kus kolm relvastatud isikut avasid tule satiirilise nädalalehe Charlie Hebdo toimetuses, tappes vähemalt 12 inimest ja haavates veel paljusid. Uku Toom küsis enne Päevakaja algust Prantsusmaal elaval Sirje Lefebvre olnud, mis on viimaste tundide jooksul selgunud. No olukord on nüüd selles suhtes muutuseta, et neid terroriste ei ole nüüd kätte saadud, veel, neid aetakse ikkagi taga ja on teada, et nad istusid ühte musta sidruni autosse ja siis politsei hakkasin kohe jälitama, eks politsei saigi surma jälitamise käigus. Nad vahetasid autode väikse Clio vastu, aga siis nad on ühesõnaga kuskil nii-öelda lennus või kardetakse muidugi, kuna neil oli nii karm relvastus, et siis nad võivad tekitada veel teisigi terroriakte või tulistamisi, aga noh, praegu igatahes midagi ei ole. Kes linnas on turvameetmed tugevdatud? Ja turvameetmeid lugedagi kohe kui terrorismiakt toimus, oli siis kõrgendatud valve all, kirikud, koolid, kõiksugused, muud kultusekohad, suured kaubamajad, olulise turismiobjektid, ajalehtede toimetused, noh, nüüd on see nii-öelda kõige kõrgema julgeoleku või või ohumeetmed maha võetud, aga ikkagi see kõrgendatud julgeolek jääb ja tõenäoliselt pikemaks ajaks ja alguses oli see, et mitte ainult Pariisis, vaid ka siis Pariisi regioon, yldujufaaska seal lihtsalt sellepärast, et Kanali terroristid võisid suunduda kuhugi linnast välja. Kui esialgu rääkisid uudised kahest mehest, siis nüüd on hakatud rääkima kolmest. Jah, see kolmas mees tuli üsnagi kiiresti juurde kahest rääkida, sellepärast et turvakaamerate videotel on hästi näha just nimelt kaks inimest kes rääkisid omavahel, kes olid rahulikult ühelguks, isegi müts maha, ta võttis selle rahulikult üles, enne kui ta siis suundus sinna Charlie Hebdo majja ja nad rääkisid väga korraliku prantsuse keelt, aga samas nad lõikasid seda la Akbar, need on teada, nad olid ikkagi siis islami radikalistid väga karm hoop tegelikult prantsuse ajakirjandusele ja võib ka öelda niimoodi, et see oli kõige suurema ohvrite arvuga atentaat, mis senimaani Prantsusmaal toimunud. Ja nüüd siis ootavad ilmselt inimesed, mida ütleb president, kelle kõne tuleb õhtul. Jah, jah, kell kaheksa õhtul kohaliku aja järgi on presidendi kõne. Loomulikult on see teada, ta ju räägib sellest terroriaktist hukka, mõistab seda, avaldab kaastunnet hukkunutele, aga arvatakse, et loomulikult ta katsub rahvast rahustada, siis võimalik, et osa inimesi lihtsalt paanikasse läinud, et ei julgegi uksest enam väljagi minna, kusay teadki kuskil ähvardada või ja, ja nagu on teada, et mitte ainult Prantsusmaal, vaid ka näiteks Saksamaal on hästi palju seda islamifoobiat islamlaste vastu igasuguseid välja astumiseni. Ta ilmselt katsub ka siin kuidagi inimesi nagu mõistusele kutsuda, et kõik, kes usuvad islamisse, need ei ole veel prohvetiks, et need ei ole potentsiaalsed kurjategijad. Maailmareaktsioonidest Pariisis toimunud rünnakule räägib nüüd Maria-Ann Rohemäe. Pärast Prantsusmaa tulistamist suurendas Taani ajalehes Jyllands-Posten oma turvameetmeid. Taani ajaleht on tuntud selle poolest, et avaldas 2005. aastal 12 pilapilti prohvet Muhamedist. Pärast silanspostionit ilmusid kõnealused karikatuurid paljudes teistes lehtedes, kutsudes moslemimaailmas üles ulatuslikke, aga teiste, sest islamiluba prohvet Muhamedi kujutada. Hispaania meediaettevõte prisaga evakueeris töötajad oma peahoonest Madriidis pärast seda, kui sinna saabus kahtlust äratav papp. Veidi hiljem tuli aga teade, et pakis ei olnud midagi ohtlikku ja töötajad läksid tagasi tööle. Erinevate riikide esindajad on Prantsusmaale juba kaastundeavaldusi saatnud. Suurbritannia peaminister David Cameron ütles, et Inglismaa toetab Prantsusmaad. Ma tean, et Suurbritannia parlament ja meie riik seisab koos Prantsusmaaga vastu igasugusele terrorismile ning on sõnavabaduse ja demokraatia poolt. Keegi ei võta meilt neid väärtusi ära. Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ütles, et tulistamine on rünnak sõnavabaduse vastu. Berliinis asuva Prantsusmaa saatkonna hoonel langetati lipud poolde masti. Kohaliku satiiriajakirja Titanic peatoimetaja Tim Wolf ütles, et sellist rünnakut ei ole varem maailmas olnud. Loomulikult olen ma šokeeritud ja see on hirmus päratav, kui kolleegid tulistatakse surnuks, aga see peaks muutma meie satiirilist suhtumist ja me ei peaks olema hirmul. USA president Barack Obama pakkus Prantsusmaal igakülgset abi, et viie terroristid kohtu Paavst Franciscus ütles, et Prantsusmaa tulistamine on eriti õudne sellepärast, et see on rünnak nii inimeste kui ka sõnavabaduse vastu. Eesti president Toomas Hendrik Ilves saatis Prantsusmaa presidendile samuti kaastundeavalduse. Mind vapustas hingepõhjani täna Pariisi Charlie Hebdo toimetuses toimunud ohvriterohke terroriakt, kirjutas president. Ilves lisas, et me peame oleme otsusekindlad ühtsed oma väärtuste, millesse kuulub lahutamatult sõna- ja arvamusvabaduskaitsel nagu ka vastuseismisel kurjusele vihkamisele ning sõnavabadust eitavale vägivallale. Ja nüüd Eesti teemade juurde Viljandi koolitulistamises kahtlustatav noormees võeti täna vahi alla ja viidi Tartu vanglasse. Edasine menetluskäik sõltub tema terviseekspertiisist, mis peaks valmima kuu aja jooksul. Mirko ojakivi rääkis Ringkonnaprokuröri Kaire hänilenega. Eile esitasin Tartu maakohtule kakluse kooli õpetaja tapmises kahtlustatava noormehe vahistamiseks ja kohus selle taotluse rahuldas ning vahistas kahtlustatava. Eile viidi noormees see siis peale vahistamismääruse kuulutamist Viljandi arestimajja, aga täna on ta siis toimetatud Tartu vanglasse. Isiku vahi alla võtmiseks on kaks eeldust, üks on see, et kas ta hoidub eemale uurimisest või siis teine eeldus on see, et ta paneb toime uusi kuritegusid, et milline see alus oli, miks te taotlasiti tema vahi alla võtmist? Kohus vahistas kahtlustatava sellel alusel, et on põhjust arvata, et vabaduses viibides ta võib jätkata kuritegude toimepanemist. No hästi oluline on ikkagi motiivi küsimus, et kas ta vahepeal olete saanud motiivi osas selles suhtes selgust, et sest ühiskond siiamaani ootab seda, et miks, miks see juhtus? Seda kahtlustatavat on senini üle kuulatud ühel korral ja see oli enne seda siis, kui ta paigutati ekspertiisi tegemiseks ekspertiisiasutusse. Täiendavalt ülekuulamine senini võimalik ei ole olnud, nii et ei ole ka temalt olnud võimalik ametlikult küsida täiendavaid selgitusi motiivi kohta. Nii et et ega ma momendil ei ole ka targem selle koha pealt, mida tema ise ütleb, et see esmane informatsioon, mis oli, et võisid olla siis tema arvates konfliktid, aga selle teo toimepanemise motiiviks, et momendil midagi täpsemalt täiendada, vaat siia juurde öelda ei ole võimalik. Ida prefektuur algatas eile Ove elektrijaama ehitusel juhtunud ja kaheksa vigastatu-ga lõppenud õnnetuse suhtes kriminaalmenetluse paragrahvi alusel, mis käsitleb töötervishoiu ja tööohutusnõuete eiramist ettevaatamatusest. Uurimist alustas ka tööinspektsioon, vigastatud viidi Narva haiglasse ja Jüri Nikolajev uuris, milline on nende seisund täna ja mis oli õnnetuse põhjused. Hommikuse seisuga on kaheksast Narva haiglasse suunatud kannatanust kaks saadetud ambulatoorsele ravile. Kolm inimest viibivad traumatoloogia osakonnas põhiliselt silmakahjustustega ja kolm inimest hingamisteedekahjustustega endiselt intensiivravi osakonnas, räägib Narva haigla erakorralise meditsiini kliiniku juhataja Pille Letjuka. Need, kes on intensiivravis, need on ilma halvenemiseta. Jätkuvalt on stabiilses seisundis, neid hoitakse omas kunstlikus, olulisi muutusi ei ole, aga seal ei saagi olla praegu olulisi muutusi sellepärast et nad on hingamisaparaatide all. Kõige olulisem muutus on see, et meil ei ole halvemaks läinud. Kannatanute seas on nii Narva elektrijaamade, Eesti Energia, tehnoloogiatööstuse kui ka teiste alltöövõtjate töötajaid, kes said vigastada eile uue auvere elektrijaama tuhaärastussüsteemi seadistustööde käigus. Süsteemist paiskus inimeste peale suurem kogus tuhka, kust päästjad nad pärast välja tõid. Tuhalike põhjused pole veel selged, räägib Narva elektrijaamade juht Tõnu Aas. Mis olid selle lekkepõhjus, kassaali, mingi metalliprobleem, mingisugune on see inimlik faktor, kuna teostati parasjagu teatud töid sellel objektil, seda näitab juba uurimine ja analüüs ikkagi, selleks on olemas spetsialistid, kes vaatavad, siis annavad oma hinnangu, mis reaalne põhjus oli? Tõnu aasa sõnul uurivad juhtunut kompetentsed organid ja oma sisemise analüüsi teeb ka Eesti Energia. Samas tuleb aas arvates täpsustada, kes juhtumehest konkreetselt vastutab, sest auvere elektrijaam pole veel Eesti energiale ametlikult üle antud. Kuidas auvere elektrijaamas juhtunud õnnetus mõjutab jaama käikulaskmist? Tõnu Aas. Tahate kindlasti vajutada, pidurdab natuke protsessi, lamas töö teostajad, kel on aasta aega, nii et ta hakkaks praegu sellel teemal veel ka jälle spekuleerima. Auvere uue elektrijaama ehituse peatöövõtja on Alstomi konsortsium. Jaama üleandmine Eesti energiale on planeeritud käesoleva aasta lõpuks Uudistele Jüri Nikolajev. Narva. Alanud aastal tõusis alampalk 35 eurot, paljudes omavalitsustes teise kaasa, automaatselt ka lasteaia kohatasu tõusu kolme kuni seitsme euro võrra. Paljud erakonnad lubavad aga hüppelist alampalgatõusu, mis tähendaks tulevikus veelgi kopsakam, et lasteaia kohatasu Mirko ojakivi lugu. Tallinnas tõusis lasteaia kohatasu eelmise aasta 37 koma 63-lt eurolt 41 koma 34-le eurole tartus 53-lt eurolt 58-le eurole. Seda siis seepärast, et alampalk suurenes 35 euro võrra. Suur osa Eesti omavalitsustest on sidunud lasteaia kohatasu protsendiga alampalgast, Tallinnas on see 10,6, Tartus 15 protsenti. Valimiste eel on aga näiteks Erakond välja hõiganud, et nemad tõstaks alampalga 1000-le eurole ja sotsiaaldemokraadid 800-le eurole. See tähendaks, et kohatasu Tallinnas oleks sotside alampalgapakkumise puhul 84,8 eurot ja Keskerakonna pakkumise puhul 106 eurot. Eestis on ka paar omavalitsust, kus kehtib peaaegu maksimummäär milleks on 20 protsenti alampalgast, siis see tähendaks lapsevanema omaosalus. Sotsiaaldemokraatide pakkumise puhul oleks 160, Keskerakonna puhul aga 200 eurot. Haridus ja teadusministeeriumi peaekspert Tiina Peterson ütles, et kahtlemata takistaks hüppeline kohatasu tõus alushariduse kättesaadavust. Tiina Peterson. Lasteaed ja lapsehoidja peab olema laste vanemad Talle kättesaadav ja taskukohane, et ilmselgelt kui on tegemist väga kõrge osalustasuga, mis ei ole siis vanematele nagu jõukohane, siis, siis võivad tekkida need kättesaadavuse probleemid, seda on ka siis Eestis tegelikult Praxise uuring uurinud, et et noh, kui juhul, kui, et see kohatasu näiteks suureneb väga hüppeliselt, siis mis võivad tekkida probleemid siis ka just lapsehoiu ja lasteaia kättesaadavusega. Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor soovitas seaduses ette antud omaosaluse ülempiiri lahti siduda alampalgast. Eiki Nestor. Meil millegipärast on kummaline komme kas mugavusest või mõnel muul põhjusel väga paljusid asju siduda selle alampalga suuruses tööturu mõttes lihtsas selges eesti keeles välja öelda, see kõik solgib tööturgu, nendele näitajatele ei pea olema ja reeglina ei olegi mingit seost alampalga suurusega. Kunagi ütleme, 15 aastat tagasi oli see veelgi levinum. Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Liisa Pakosta ütles, et tegelikult on juba praegu kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse loogika selles, et omavalitsustel on ette antud ülempiir, mida nad lapsevanema käest kohatasuna küsida tohivad, aga seadus näeb ka ette, et kohatasu tõstes tuleb seda lapsevanematele põhjendada. Liisa Pakosta. Kui nüüd aastanumber vahetus, alampalk tõusis, siis see ei tähenda automaatselt seda küll ühestki otsast, et peaks kuidagi tõusma ka lapsevanemate tasu. Et omavalitsused peaksid siis ära näitama, et kuidas on need kulud tõusnud seal lasteaias ja miks peaks neid just nimelt lapsevanema taskust nüüd hakkama katma neid täiendavaid kulusid, et miks teda ei kata mitte valla või vald või linn ise oma taskust. Mirko Ojakivi, Tartu. Piduliku tseremooniaga astus Obinitsa soome-ugri kultuuripealinnaseisusesse Obinitsas. Setomaast saab terveks aastaks kahtekümmet viit miljonit inimest ühendava soome-ugri maailma keskpunkt. Kokku toimub sel aastal 35 kultuurisündmust ja ka tähtsaim sündmus seto kuningriigi päev toimub tänavu Obinitsas Riina Eentalu, rääkis kohapealavatseremooniat jälginud Igor taroga. Tegelikult hobiniid seal on äärmiselt pikaajalised ja sügavad sidemed soome-ugri maailmaga, et see pealinna tiitel ei tulnud lihtsalt niisama, vaid selleks on nagu aastaid isegi ütleme, paar aastakümmet nagu eeltööd tehtud, et soome-ugri külalised on siin Obinitsa seltsimajas alati oodatud olnud. Et Obinitsas tegutseb seto kunstigalerii, on olnud selliseks üheks soome-ugri etno kulturismikeskuseks, et tegelikult me räägime küll külast, mis saab pealinnaks, aga tegelikult see on väga tugev küla, kus on, kus on tõepoolest seda soome-ugri kultuuripealinnaaines väga tugevasti sees. Et missugust põhiideed see kultuuriaasta soome-ugri rahvaste seas kannabki? Mõte on tegelikult seda soome-ugri ühtsust ja seda kultuurid ühisust või, ja ühisosa kuidagi rõhutada ja siis ka väärtustada seda soome-ugri liikumist, et seesama töö, mida on Obinitsa teinud pikalt, et mõnes mõttes väärtustabki Obinitsas sahki nüüd 25 miljoniga elanikuga soome-ugri maailmakeskus, et see toob kindlasti tähelepanu, siia tuleb lisaks tavapärastele sündmustele sel suvel ka igasuguseid uusi asju soome-ugri pealinnaga seoses Soome Ugri pealinna raames. Tuleb ka, ütleme, selline tavapärane seto kuningriik, mis on, ütleme võib-olla kõige suurem, kõige mastaapsem asi, aga, aga neid asju, mis on näiteks kui toidukultuuriga seotud, selline kohvikutepäev kostipäev, et kõike seda nagu rõhutatakse läbi läbi nende sündmuste, mis on kultuuripealinna aastal toimunud. Venekeelne Päevakaja Ehodnea saab täna kolmekümneaastaseks Uku Toomi intervjuud sel teemal. Nii kõlab venekeelse päevakaja sissejuhatav kujundus täna. Neid kujundusi on aastate jooksul olnud mitmeid ja saade ise ning kogu töö on kahtlemata muutunud kuid mitte väga, ütleb Igor Surjaari Hossipov, kes töötas uudistes kaheksakümnendatel aastatel ja töötab ka täna. Meil oli tolajal praegu ühine uudistetoimkond. Me oleme koos vene ja eesti toimetajad kõrvuti ja nüüd töötasime nagu üks meeskond. Ja see puudutas, mida nüüd Tallinna tööd vaid ka regioonid oli Saaremaa, see oli Kirde-Eestis ole Lõuna-Eesti. Selles mõttes meil oli ka praegu see ühisus ja üks üldine eesmärk tuua inimestele nagu võimalik, kiiremini, kvaliteetselt uudised. Aga kui rääkida erinevustest, siis, siis ma isegi ei oska öelda nii täpselt, sest tol ajal me püüdsime olla ka operatiivsed, kuigi loomulikult tänased tehnilised võimalused lubavad teha palju asju teha kiiremini, aga vaatamata sellele me tol ajal jõudsime ka olla üsna radikaalsed. Jätkan uurimist ja küsin venekeelsete uudisteprogrammijuhilt Margarita Charnjaajevalt, milline on venekeelne Päevakaja täna? Venekeelne Päevakaja on väga dünaamiline, tempokas, seal on ainult kõige tähtsamad uudised ja kõige tähtsamad faktid. Me kajastame ja räägime sellest, mis toimub Eestis sellest elust ja sellest, mis huvitab venekeelseid inimesi kes tahavad siin elada ja kes tahavad teada, mis Eestis toimub. Kas on ka mingi rõhu erinevus eesti ja venekeelse päevakaja vahel? Võib-olla on natukene ikkagi, sest et venekeelsele kuulajale võiks ja peaks natukene laiem seletama päris palju asju sest et no vene keeles on neid ajalehte nii väheks jäänud, et inimestel lihtsalt ei ole seda võimalust seda infot hankida kuskilt. Nii et raadio neli raadio neli uudised on kõige tähtsam infoallikas praegu. Ja mida ma oskan lisada? Päevakaja algab vene keeles kell seitse õhtul raadio neljas ning kestab pool tundi. Meil räägib ilmast sünoptik Silve Grabbi Kaiv, palun. Täna öösel liigub madalrõhulohk Läänemerelt üle Eesti kirdesse eeloleval öö hakul mandril vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Saartel on pilvisem ja sajab veidi lörtsi. Pärast keskööd pilvisus tiheneb kõikjal ning mitmel pool hakkab sadama lund, saartel lörtsi ja Võtikide jäidet. Puhub lõuna ja edelatuul viis kuni 12, rannikul puhanguti 15 kuni 18 meetrit sekundis. Õhutemperatuur tuul on ida pool miinus seitsmest miinus 12 lääne pool miinus ühest miinus viie kraadini, saartel kuni pluss kahe kraadini. Homme päeval hakkab meie ilma kujundama Rootsi läänerannikul tekkiv üle põhjalahe kirdesse suunduva madalrõhkkonna kaguserv. Ilm on pilvine ja sajune, Ida-Eestis sajab selle mõjul lund, Lääne-Eestis läheb sadu üle lörtsiks läänerannikul ja saartel ka vihmaks, on tuisku ja tekib jäidet. Puhub lõuna ja edelatuul viis kuni 12, saartel ja rannikul 12 kuni 17, puhanguti kuni 22 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme päeval Lääne-Eestis nullist pluss nelja kraadini ida pool, nullist miinus viie kraadini. Uudiseid spordimaailmast vahendab nüüd Taavi Libe. Eesti parim naistennisist Kaia Kanepi jätkas aasta esimest turniiri Austraalias Brisbane'is võidukalt, kui alistas teises ringis ameeriklanna Madison Prangli kuus. Kolm, seitse. Kuus ja pääses veerandfinaali. Maailma 52. reket Kanepi võitis avaseti kindlalt kuus. Kolm, 28 minutit kestnud setis oli ta ülikindel pallingul ja lõi kaks ässa. Teises setis Kanepi kaks. Viis kaotusseisu, kuid suutis seejärel servi hoida, haarata initsiatiivi ja jõuda viigini viis. Viis. Kiires lõppmängus oli natuke parem seitse. Kolmveerandfinaalis kohtub Kanepi maailma seitsmenda reketi Ana Ivanovic džiga Serbiast. Ivanovitš võitis teises ringis järgmilakaidashovat kuus, neli, kuus, üks. Kanepi ja Ivanovitš veerandfinaal mängitakse homme peaväljaku eelviimase kohtumisena. Kanepi pole varem endise maailma esireketi vastu mänginud. Tour de Ski neljanda etapi Itaalias peetud meeste 10 kilomeetri pikkuse eraldistardist klassikasõidu võitis Andrus Veerpaluga sahhist õpilane Aleksei Poltoranin. Plaaniline kaotas poole sekundiga venelane Jevgeni Belov ja 4,2 sekundiga norralane Martin Johnsrud sünti. Tuuri liidrina jätkab endiselt norralane Petter Northug, kes täna oli seitsmes kaotus Poltoranini üle 22,8 sekundiga. Teist kohta hoidev sümpi vähendas vahe nur tüügiga pooleteistkümne sekundi peale. Kolmas on Belov, kes kaotab 6,4 sekundit. Eestlaste parimal etapil, kes sai 40. koha, Aivar Rehemaa, oli 63., Raido Ränkel 60 400 Karel Tammjärv 65. kokkuvõttes on kärp parimana 45.. Otepää maailmakarikaetapi korralduskomitee pidas koosoleku, kus vaadati üle senised ettevalmistused ja prognoositav lähitulevik. Kõike arvesse võttes langetati otsus, et Otepää maailmakarika etapp toimub planeeritud mahus. Peakorraldaja Jaak Mae sõnul olid detsembri lõpus ja jaanuari alguses valitsenud jahedamad ilmad ja lumesajud suureks abiks. Korraldusega ollakse tema sõnul graafikus. Homseks selgubki Otepää maailmakarikaetapil osalejate nimekiri. Täna lõunaks oli etappide üles antud ligi 160 sportlast 22-st riigist. Otepää maailmakarika etapp peetakse seitsmeteistkümnendal ja 18. jaanuaril. Saksamaal Oberhofis alanud laskesuusatamise maailmakarikaetapil sõideti täna naiste teatesõit, kus Eesti naiskond sai 16. koha. Eestlannad sõitsid koosseisus Kadri Lehtla, Darja Jurlova, Johanna Talihärm ja Grete Gaim. Kokku ühe trahviringi sõitnud ja 11 varupadrunit kasutanud eestlannad finišisse ei jõudnudki, sest viimast vahetust sõitnud Kaimsa esimestelt ringi sisse võitis Tšehhi koondis, kes edestas Prantsusmaad ja Valgevenet. Kokku oli rajal 21 naiskonda. Aitäh sporditoimetusele te kuulsite kolmapäeva, seitsmenda jaanuari Päevakaja, mille pani kokku toimetaja Liisu Lass. Rahulikku õhtut ja kuulmiseni.