MINA OLEN Vello Salumets ja algamas kaheksas saade saatesarjast rokk, rapsoodia. Eelmise seitsmesaatega sai tõmmatud joon alla 50.-te aastate rock n rollile. Olukord 60.-te alguses oli kujunenud juba klassikaliseks. Elvis Presley oli armees. Pari halli ja bridživalents said lennuõnnetusel surma. Little Richard hakkas usumeheks Cherry Lewis ja kaal Perkins olid minetanud maine ja Chuck Berry pandi vangi. Sündinud tühimikku vallutas uus leigem rock n roll. Seda on tihti nähtud romantiliselt kui teadliku juhtimise tulemust mässu taltsutamist. Kuid on selge, et algusaegade pöörane peaaegu spontaanne areng ei saanud jätkuda. Jerry Lewis, olles ise ohver, tõdes kord targalt. Rock n roll on kui preeriakera põõsas mis liialt kiirelt veeredes põlema süttib ja ennast tuhaks põletab. Ameerika lõunaosariikide pöörase muusika asemele astus Philadelphia sound mis tõmbas kaasa endisest laiema teismelist. Konnakeskuseks oli TV-saade American bänstanud mida juhtis sileda paipoisi väljanägemisega kick Klaak. Inglismaal võttis ohjad enda kätte mänedžer, läripans Klaaki ja balansi võiks võrrelda samal ajal pinnale tõusnud reklaami ja turustushaidega. Jäigad ja konservatiivsed äriettevõtted olid liiga aeglaselt tajunud, et noorsoos peitub kullaauk. Noored olid nende silmis pikka aega olnud lihtsalt poevargad. Noorsugu polnud algul sugugi nii lihtne mõiste, nagu võiks arvata. See ei olnud mingi homogeenne rühmitus, klassist rääkimata. Nimelt selgus uurimustest, et võimsad turud peitusid töölisnoorteringkonnas. Keskklassi noored konutasid veel kambrites, õppisid või tukkusid oma vanemate haardes. Rock n roll köitis ennekõike töölisnoori. Lävi Paans oli märganud sama seika. Seepärast ei üritanudki ta teha tähtedeks keskklassi poisse vaid võttis oma niinimetatud rahvakooli töölisnoori. Nendelt ei lihvitud maha kõiki konarusi ja klassitunnuseid, vaid eesmärgiks seati sobiv segu tänavapoisist ja keskklassi noorest. Klaveri parans oli välja mõelnud inglise rahvusliku vaste Elvis Presley-le. Mehe, kelle nimi oli Tomi stiil ja kellest sai teiste leid solistide prototüüp. Tom'i stiili, meremehe tausta ei püütud millegagi varjata, seda isegi toonitati klišee saavutamiseks. Seepärast võeti Tommy perekonnanime hiks asemel kasutusele töölislik ja tera selline nimi, stiil ning noormehe. Esimese plaadi nimeks pandi rokk võdeckermen. Nähes, et stiil kütab publiku üles kogu Sparns kokku terve jõugu endisi meremehi, keevitaja õpilasi jooksupoisse ning andis neile sellised nimed nagu maati wild Willi figuuri vints tiiger, trahvi power ja tykki praid. Noorukeid meigiti föönitati, riietati kitsastesse, nahk Tagidesse juhatati lavale või siis Inglismaa esimesse rock n roll-TV-saatesse. Kauboi. Larry Paans oli kindlalt uue plaadi ajastu ja isikupäraste tähtede mänedžer kes mõistis, et mitte laulude idee artiste vaid vastupidi. Laulja imidž nõudis sama palju hoolt kui lindistuse kõla või tausta voolimine. Barnsi kontakt artistidega oli traditsiooniliselt isalik suureks eeskujuks juba legendaarne Elvise mänedžer kolonel paaker Tähe ja mänedžeri vahel ei saanud selles kontekstis olla vastuolu mis oli hea paakelile ja Barnsile. See oli heaga Elvisele ja Martin valdile. Laulja oli Impressaariale lihtne toode ja kaup. Tol ajal ei nähtud selles midagi halba, vaid täiesti loogilist süsteemi. Kui toode teisi ei sütitanud. Võista ühe kogemuse võrra rikkamana minna tagasi keevitusaparaadi juurde või õllekannudega tiirlema Londoni paaridesse. Kas näpud kullas või mullas. Oli ajastu loosung. Suurem osa balansi tähtedest jäidki ühe hiti imeks. Nad olid peaaegu eranditult viletsad lauljad. Aga Inglismaal leidus ka erandeid. Paljud kriitikud loevad üheks esimeseks briti rock n rolliks pala pealkirjaga movit mida esitas noormees nimega Clif Richard koos ansambliga sädevus. Tookord külvel Tristersi nime all. Jätan tutvumise Clif Richardiga oma järgmisse saatesse. Täna tahaks rääkida tema saate ansamblist särlus. Elektrikitarri tega instrumentaalmuusikat esitav esse tõus oli inglise soosid tuim ansambel 60.-te alguses enne kui biitlus ja sellele ülejäänud teised laulvat biitansamblid ma muusikamustri täielikult segamini lõid. Samas on aga kummaline, et kuigi pill maania pühkis praktilised teelt minema kõik aastakümne alguse tabeli soosikud ei mõjutanud see Shedusid populaarsust nii palju, kui oleks võinud arvata. Niinimetatud traadimuusika kõlas ja plaadid tõusid menutabelitesse veel ka mässi biidi ajastul. See pidas vastu folkrokklaine souli esile veeremise ja isegi psühhedeelia päevil oli Shedus suuteline sportima. Loomulikult ei maksa unustada, et traadimuusika oli tol ajal juba pikka aega olnud peaaegu et Shedusi eraomand. Kuid kõigest hoolimata on küsimus kõiges muus kuivaid kurioosumis, eelpill, maania jäänuses. Euroopas olid Shedusi mõjutused rokkmuusika arengule vaieldamatud ehkki alati mitte nii märkimisväärsed, kui mõnikord on püütud väita. Kuigi Shedusi soolokitarrist Hank Marvin on olnud paljude tänapäeva kitarrikangelaste suur eeskuju ja tema mõjutused mängustiili arendamiseks on omaks tunnistanud üllatusena taolised mehed kui neil yang ja maak Noffer taies Šveitsist ei mängi peaaegu mitte keegi tänapäeva kitarristidest Hank Marvini stiilis. Seega on tema kaunil ja puhtal saundil suurem tähtsus kui tegelikul mängutehnikal. Seevastuansambel soolo, kitarr, rütmikitarr, basskitarr ja trummid on olnud eeskujuks paljudele. See on olnud juba aastakümneid üheks rokkansambli põhivormiks millele pani aluse padi halli oma ansambliga The krikets. Lõpliku kuju aga vormis ja esitas režedus. Sama vormi kasutas kabiitlus, kelle jaoks esimeseks suureks takistuseks karjääriredelil oli just nimelt Clif Richardi ja sõdusi suur populaarsus nii Londonis kui mujal Inglismaal. Loomulikult on biitlid kõikjal öelnud, et vihkavad sadusid puhast saundi, lavaesinemist ja riietust. Tegelikult aga jätisse nendesse jälgi. Näiteks Hamburgi päevil plaadistatud biitlite instrumentaalpala Grayforežedu oli oma saundilt väga lähedane sõdusi loomingule. Endastmõistetavalt nimetasid biitlid hiljem oma kuulsuse päevil seda pala lihtsalt sädusi paroodiaks. Samas peab tõdema, et kui ilmus biitlase esimene singel lahmi to see oli siis 1900-ks. 62. aasta lõpus oli sädusil top 20. juba 27 hittpala. Vessedus alustas tegevust 1958. aastal Clif Richardi saateansambli na siis oli ansambli nimi vetrichthers. Algkoosseisu kuulusid peale Clif Richardi veel trummar terris maad ja bassimängija Jansammuel. Peagi liitusid ristersiga 1941. aastal sündinud soolokitarrist Hank Marvin ja rütmikitarr tari mängija. Samal aastal siis 1941. aastal sündinud priousuveltš. 1959. aastal toimus esimene meeskonna vahetus. Uueks trummimängijaks tuli teisel märtsil 1942. aastal sündinud Donimi häm, vahetades välja terris mardi, kes oli otsustanud muusika business ist eemale jääda. Basskitarri tuli mängima toni Mihhani sõber 1939. aastal sündinud terens Jet Harris, kes vahetas välja Jan sammuelli. Viimane oli otsustanud karjääri jätkata laulude tegijana ja mängherina. Uue koosseisuga esineti Clif Richardi plaatidel ja kontsertidel. Samas alustati ka omal nimel tegutsemist. Esimesed kolm singlit, millest vaid üks oli instrumentaal, jäid märkamatuks. Abi saadi lauljalt Charlie Loodonilt, kellega Kristersi nime hüljanud ja nüüd seaduse nime all esinev ansambel ühisel kontserdil esines. Nime fashedus mõtles välja Jet Harris, kes pidas ansamblit Cliff Richardi varjuks. Jerry Loodon mängis ühes tantsusaali tagaruumis ansambli poistele ette oma uue loo, mis kandis pealkirja Apacz. Sädus soovis selle kohe plaati mängida, kuid Loone ütles, et üks teine üsna tuntud kitarrist nimega peet viid on on selle loo juba plaadistanud. Siis aga said sõdusi liikmed teada, et mingil süül polnud Viidoni plaat veel avalikkuse ette jõudnud ja poisid ründasid stuudiosse, et maiuspala ise alla neelata. Bachist tuli tohutu menupala Inglismaal, kus ta püsis tabeli tipus viis nädalat järjest kui ka mujal Euroopas. Sõdusi taolisi traadi ansambleid hakkas kerkima nagu seeni vihma ajal. Kuigi sõdusi äpatš, oli suursoosik Euroopas jäiseid täiesti märkamata. Ameerikas. Ehk oli üks põhjus selles, et Ameerikas oli selle loo juba enne sõdusid kuulsaks teinud Taani kitarrist Jörgen Ingman kelle trikk plaat variant tõusis 1961. aasta alguses USA tabelites teisele kohale. Samal ajal müüdi ainuüksi Euroopas plaati üle miljoni ja inglise Musicale Express hääletas Pätsi aasta plaadiks. Sõdus tegutses edasi, kahe vaiksena tuli olla Clif Richardi saateansambliga, lisaks esinemised Clifi paljudes filmides. Samas plaadistas seadus edasi ka omi instrumentaalpalu. Edu saatis neid ka sellel rajal. Kohe Apaczile järgnenud mäng of Mystery tõusis Inglismaa tabelis 1960. aasta lõpus viiendale kohale. Hank, Marvin ist sai paljudele algajatele kitarristide le suur eeskuju ja tema punane Fender strato Caster kitarr muutus Inglismaal nii populaarseks, et kadus kiiresti muusikapoodide ladudest. Shedust hakati igas asjas jäljendama ka nende lavalist liikumist, mida kutsuti sadu vuugiks ja mis nägi välja umbes nii kaks sammu sissepoole, kaks sammu väljapoole plaks ja parem käsi plaks ja vasakesi. Samas väga paljud Briti ansamblid, nende seas ka karjääri alustanud Vitles püüdis võimalikult palju Shedusest erineda kõiges, kus võimalik. Biitlid läksid isegi nii kaugele, et jätsid ostmata ülipopulaarsed strato kastele kitarrid ja valisid üsna tundmatu firma instrumendid. Ikka sellepärast, et mitte sarnaneda nende poolt põlatud lakutud välimusega Shedusega. Shedus Aga jätkas hittide Vootmist, Pätsile ja männov Nestorile. Järgnesid Fraitnud Sidi ja f-i. Sheduse viies tabeleid ja teine Palamis tõusis tabelis esimeseks digiloo autoriks Maicel ja kelle sulest nägi ilmavalgust ka eespool kuuldud Männarmistori. Kon-Tiki oli Inglismaal 1961. aasta aprillis nädal aega kõige ostetum singel. Maicel Carr ei kuulunud sadusi generatsiooni, kuid tema palad olid sellest hoolimata heaks algmaterjaliks instrumentaalsele, traadi muusikale. Kon-Tiki sai teadagi oma nime kuulsa Norra teadlase ja maailmaränduri Thor Eier taliparve nimest jätkas menukat, reisis sadusi juhtimisel mööda raadiojaamasid ja plaaditurge. Samal ajal, kui Kon-Tiki veel edukalt tabelis püsis, toimus sõdusi koosseisus muudatus. Nimelt lahkus ansamblist toni Michan kes otsustas hakata plaadi tootjaks. Tema asemele tuli ansamblisse trumme mängima rajanud Bennett, kes enne kolistas trumme Valkats nimelises ansamblis, mille laulusolistiks oli Kim valdi isa Maatjuvaild. Bennet sulas hästi sõduse koosseisu. Hittide sadu jätkus. Instrumentaalne kitarrimuusika oli kuuekümnendatel väga populaarne ja ka Eestis. Paljud kohalikud ansamblid alustasid Eestis oma karjääri just Shedusi, Ameerikat Radio ansambli Ventšese ja Tornado palade kopeerimisega. Ühelt poolt oli see väga vajalik kool nii kitarri mängijatele kui üldse kaks kitarr, bass, trumm koosseisule. Teisalt ka omamoodi sunduseks, sest tantsupidudel, kus põhiliselt esineti, pidi peale rock n rollide, omaloominguliste palade ja lauluansamblite matkimise kavas olema instrumentaalmuusikat. Kuna peokorraldajad ja siinsed kultuuriosakonnad nõudsid, et popgrupid mängiksid, valss, tango, Sid Rumbosid sambasid ja nii edasi. Mõned aastad tagasi juhtusin revideerima nii Eesti raadio kui Eesti televisiooni Lindi ladu. Kui valmistasin ette saatesarja 60.-te eesti popmuusikas, leidsin sealt palju erinevaid lindistusi tolleaegsetelt ansamblitele nagu optimistid, toonika rütmikud, delfiinid ja paljud teised. Seega oli edusi palad samastuda. Kuuseks kooliks kitarri mängijatele kui näiteks Tšerni etüüdi klaverimängijatele. 1962.-ks aastaks oli sõdusel kaks pala Apacz ja Kon-Tiki saanud tabelis esikoha. 22. märtsil 1962. aastal tõusis Briti tabelites esikhitiks sõdusi uus pala, mis kandis nime wonderful. Länud. Lugu oli nii hea, et püsis esikohal peaaegu kaheksa nädalat jutti. Nii pikk esikoha hoidmine tõi kaasa selle, et wonderful länud plaati osteti üle miljoni. Ja seda ainuüksi Euroopas. Pala autor oli sama mees, kes komponeeris kapatši siis laulja Cherry Loodon Von reforlandi. Edu polnud seotud ainult helilooja Cherry Londoniga vaid ka tootja ja dirigendi Norrib paramoriga kelle toodetud paladest olid ju väga 15 jõudnud briti tabeli tippu. Seega polnud järjekordne edu temale üllatuseks. Igal juhul wonderful länud on niisugune Shedusid ala, kus lisaks Hank Marvini kõrva paitavale strato kastrist kõlale ja bluus Veltsi kirkalt helisevale akustilisele Gibson kitarrile äratavad tähelepanu ka paramori stiilselt sobitatud keelpilli ja puhkpillitaust. Wonderful länud oli veel tabeli tipus ja Shedus edu näis olevat garanteeritud. Kui ansamblis toimusid jälle muutused. Jätkuvates alkoholiprobleemides siplev bassimängija Jet Harris lahkus või õigemini löödi minema ja tema asemele tuli prajan lokking kes nagu Bennet oli enne mänginud Martin valdi ansamblis valt käts. Ansamblile võis Harrise lahkumine olla tõsiseks löögiks sest tema stiini imidž oli olnud ansamblis kesksel kohal. Oli selge, et nii Mihhani kui Harrise lahkumine pidi mõjuma bändi muusikalisele stiilile ja mõjus ka. Produtsent Norri paramor oli suurtes raskustes, et välja mõelda Von referlandile järeltulijat. Lõpuks otsustati jääda stiililiselt endisest täiesti erineva loo juurde. See oli flamenko stiilis kitarr, tango mängida kitarri ansambliga tangot võrdus samaga, mis omast ninast vere kaudu. Tikkimine, kuid üllatusena ei hämmastanud sugugi traadimuusika austajaid. Palast sai suur hitt ja tõusis 1962. aasta sügisel briti tabelites neljandale kohale. Järgmise plaadistus pala valimisel tuli appi Clif Richardi mänedžer Pieter koomley kes leidis sobiva materjali tema kontorisse saadetud demolinte lapates. Seal oli üks laul, mis kandis pealkiri on, tants on. Selle olid viisistanud ja värsistanud. Abielupaar Helen ja Valeri möödek ning rei Adams. Dance on oli mõeldud laulmiseks mõnele solistile. Ilmselt peeti silmas ka Clif Richardit. Komney leidis, et ehk sobiks mängida instrumentaalselt, kuna meloodia oli küllaltki lööv. Valik osutus õigeks. 1963. aasta jaanuariks tõusis Dance son briti tabeli tippu. Tõsi, sellest palast tehti hiljem ka vokaalvariant, esitajaks kähvi krõbi, mis tõusis veel pärast seadusi hiigelmenu. Briti tabelitesse siinkohal nõus ja Dance on. See oli fashedus anno 1963. Palaga Dance on ansamblil, kes oli selleks ajaks teinud juba neli esikoha. Pala polnud veel kordagi õnnestunud saada briti tabeli tippu kahte pala järjestikku. See juhtus alles 28. märtsil 1963. aastal kui kohe pärast Dance soni ilmus müügilettidele sõdusi uus pala nimega Fort täpra. Palo oli tuttav Clif Richardi ja Shedusi menufilmist Samar Holiday. Ja just selle filmi nimiloo lõigi täppar tabeli tipust minema. Arvatavasti kurvastas Samar Holiday kukkumine kõige vähem sõdusi rütmi, kitarristi Prius, vältši, kes oli selle loo autor, sest Café täpper oli tema tehtud koostöös soolokitarristi Hank Morwinina. Uuel plaadil mängis jällegi uus bassimängija John Rostil, kes oli tulnud. Rajan lakingi asemele. Viimane lahkus ansamblist ja hülgas muusikuameti, tuues põhjuseks usulised tõekspidamised. Niisiis režedus uues koosseisus ja võltš Marvini pala puud, täppe. Nagu öeldud, pidas food täppe tabeli esikohta enda käes nädal aega siis aga pidi loovutama koha liverpooli ansamblile antseebeesmekas ja palale haudu Juduvit. Sellest hetkest alates hakkasid terves maailmas tabelid täituma inglise laulvate popansamblitega. Instrumentaalmuusikat viljelevad Euroopa traadi orkestrid sattusid suurtesse raskustesse, sest biitlusi poolt juhitud laulu bändid vallutasid täielikult kogu turu. Osa traadi bände püüdis ennast päästa sellega, et siirdus laulubändide jõuku. Ülejäänud kuivasid tasahilju kokku. Shedus seevastu näitas kõigile, nagu poleks midagi juhtunud. Puute järel tuli plaadi kauplustesse müügile pala nimega Atlantis mis tõusis 1963. aasta suvel briti tabelites teisele kohale. Sügiseks ilmus sõdusilt veel paar edukat pala, kuid siis tundus, et ansambli siiani jätkunud TOP10 hittide nöör katkes. Paljud bändid oleks pärast seesugust ebaedu pillid põõsasse visanud, kuid Shedus jätkas. Vanas vaimus. Tõele au andes ilmusid ansamblit edaspidigi väga head instrumentaalpalad mis oleks kindlasti saavutanud suurt edu, kui seda laulu. Bändidest metsa ees poleks olnud kuulata kasvõi ühte 1964. aastal kirjutatud pala nimega riim Fory anglavers autoriks Pruuskümmentš. Niisugune oli sadusi pakutud teema noortele armastajatele. Sõdus säilitas oma positsiooni kapiitli ajastul. Tabelitesse küll mitte, etteotsa pääsesid mitmed palad, nagu ris anud foor, Ohvlinger panud voor, lood ja 1965. aastal sõdusi viimaseks tabelikõlblikuks kuuekümnendatel jäänud nii saundilt kui kogu stiililt teistest erinev Marok Seven. Koos instrumentaalpaladega ilmusid müügile ka mõned laulud tüseduse esituses. Ansamblis soolokitarrist. Hank Marvin ütles ühes intervjuus küsimuse peale, miks te laulma hakkasite? Küsijale tõsiselt, otse näkku. Otsustasime laulma hakata, kuna meie bändil on nii vilets laulusolist. Selle all pidas Maarin silmas muidugi Cliff Richardit. Eks selles vastuses oli omajagu nalja, aga ilmselt ka varjatud irooniat ja rahulolematust. Aga ei, uued instrumentaalpalad ega ka laulud ei päästnud Shedusi langemast. Karikas oli täis saanud. Ametlikult läks ansambel laiali 1969. aastal, kui Hank Marvin andis välja sooloalbumi. Sama tegigi Bennet. 70.-te keskel üritati sõdusele uuesti hinge sisse puhuda. 1973. aastal surnud bassimängijad John Rostile asemele tulid John Forever. Ja 1975. aastal mindi esindama Inglismaad Eurovisiooni lauluvõistlusele kus oleks äärepealt isegi esikohta ära toodud. Siiski jäi pala Let's piirde One teiseks. Ka kaheksakümnendatel on mitmed Sheduse instrumentaalpalad jõudnud briti tabelitesse. Need on väga hästi tehtud palad, kuid kahjuks jääb seal puudu sellest värskusest ja Philingust, mis oli Shedusele omane kuuekümnendatel. Viimastel aastatel on Euroopas üha enam populaarsust võitmas traadimuusika uus laine. Siin-seal on esinemas nähtud saduse tüüpi ansambleid kuid mingist suurest läbilöögist ei saa juttugi olla. Ehk kehtib nende ansamblite juures küllaltki tabav ütlus. Traadimuusika on liialt raske algajatele ja liialt kerge professionaalidele. Nende kohta, kes on üritanud selle muusikaga läbi lüüa ja sealjuures põrunud, sobib ehk järgmine ütlus. Jumalannad muusikule kõik andeks, välja arvatud stiili mittetundmise. Aga üritada tasub ikkagi. Tänase saate lõpetan ühe kauneima palaga sõduse repertuaarist, mis nägi ilmavalgust 1979. aastal mis kannab nime karantiin ja mis oli tunnusmeloodiaga väga masendava sisuga filmile Dierhanter ehk hirvekütt. Soovin teile kõike head ja kohtumiseni kahe nädala pärast.