Tere kõigile, mina olen Vello Salumets algamas üheksas saade saatesarjast rokk, krapsoodia, milles püüan teile tutvustada rokiajaloo tähtsamaid tegelasi. Eelmises saates oli juttu inglise kitarri ansamblist ssedus. See ansambel elas kahepaiksete elu. Nimelt avaldati plaate oma nime all, lõigates loorbereid instrumentaalmuusikaga. Samas oldi saateansambliga siia varjuks lauljale, keda loetakse üheks rokkmuusika kauneimaks teemandiks. Kuulsust ja edu ei saa teadagi mõõta numbritega ja edetabelikohtadega sest juba üle 30 aasta tipus püsinud Clif Richard on siiani vaieldamatult üks kõigi aegade soosid tuim laulja. Clif populaarsus on olnud eriliselt suur tema kodumaal Inglismaal, kus talle aastakümneid on sadanud tabeli hittide ja kuldplaatide vihma. Ainult Elvis Presley ja biitlas on arvude keeles Clifist veidi eespool. Clif Richardi võrdlus eelpool mainitud supernimedega on selle võrra põnevam, et kuigi nii Elvis kui biitlid pühkisid põranda puhtaks nende poolt leiutatud uudsuse luuaga polnud kummastki Clihvile iial otsest ohtu märgata. Tõsi küll, nagu paljud 50.-te aastate rokkareid jäljendas gliski algul Elvis Presley kuid peagi leidis oma personaalse jäljendamatu stiili, mis taga soosingu jätkumise ka Elvise kõrval. Ehk oli Clif Richardi omanäolisus just selleks populaarsuse alustoeks, mis pidas teda püstiga biitlasi valitsemise ajal. Clif kaotas Pihlmaania kuumadel päevadel küll mõningal määral oma positsiooni, kuid kaugeltki mitte nii palju, kui oleks võinud ette kujutada. Mõnele vanale soosik lauljale tähendas biitlasi läbi murd, totaalset karjääri purunemist. Samas Clifi pääsemine uute tuulte lohistamise käest sai võimalikuks tänu tema järjekindlale lauluvalikule milles ta nii stiilselt kui valitud liinist truult kinni hoidis. Cliff Richard oligi üks arv kuuekümnendaid aastaid mõjutanud Briti artist kes ei üritanud olla moodne ja ajaga kaasas käiv püüdes plaadistada näiteks cover versioone lennumakaak lauludest. Ta leidis enda jaoks materjali mujalt. Ütlesin ennist, et Cliff Richard oli väga populaarne Inglismaal ja on muidugi ka praegu aga mitte ainult seal. Clif oli populaarne ka kuuekümnendatel aastatel Eestis. Väga paljud meie tookordsed, ansamblid ja laulusolistid valisid oma repertuaari just Clif Richardi laule. Nii tegin tookord kamina. Clif Richardi looming on mind algusest peale võlunud ja kummaline küll, ma ei oska isegi põhjendada, miks. Ilmselt on Clifi muusikas ja tema hääles midagi niisugust mis paneb tema laule laulma või siis ikka ja jälle tema plaate kuulama. Samas pean teile ausalt tunnistama, et kui hakkasin tänast saadet kokku panema, leidsin üllatusena, et ma ei tea Clif Richardi peale tema muusika, mitte midagi. Kahjuks ei anna minu käsutuses olevad rokkentsüklopeediat sellest lauljast mingeid muid teateid kuivaid, plaani, nimesid ja kontserdidaatumeid. Et veidigi oma tänast jutu emotsionaalsemaks teha ja teile peale Clif Richardi kuivade elulooandmete ettelugemise temast ka pilti anda kui inimesest lauljast loojast ja üldse persoonist otsustasin siia stuudiosse appi kutsuda ühe Clif Richardi muusika suure austaja. Enne kui ütlen talle tere tulemast, panen keerlema ühe pala. Nad on siit ära, see oli Devolvuman lauljaks Clif Richard ja minu kõrval istuv Jaak Joala. Tere tulemast. Tere, Jaak, sinu esimesed emotsioonid. See oli päris hea lahima, kuulasin teda, täitsa üllatav, et kuidas me sellel ajal saavutasime siin meie algelise tehnikaga päris ligilähedase saundi. Ma mäletan selle loo kohta niimoodi, et see oli vist kõige esimene lugu, mis sai üldse lindistatud ansambliga radar. Siiski ansambel koosnes kolmest liikmest. Nimelt kitarri mängis Andres Põldre, trumme mängis Paap Kõlar ja mina mängisin, basseinid, sind praktiliselt radari esimene lugu kolmekesi linti tehtud ja vapustav on see just nende saavutasite peaaegu täpselt samasuguse soundi, näiteks minu jaoks. Kui ma esimest korda kuulsin sinu esituses seda, siis ma mõtlesin, et, Te võtsite, noh, on olemas niuksed plaate, kus lastakse välja ainult ilma lauljate, näiteks õpilaste jaoks, ütleme, ansambel mängib peale seal seepärast, et kodus, siis kas trummi koristada sinna peale ja laulda, et sa oled võtnud nagu selle originaal seal saate ja laulnud sinna peale ja noh, nagu sa ise räägid, et te laulsite hoopis neid või tegite selle loo valmis, õigemini kolmekesi, kaua see aega võttis? Ma ei mäleta, aga see vist oli üks esimesi, Eduard Kattai tõid ka, kes oli selle režissöör? Tänase päevaga kuulates on täiesti uskumatu tõesti, ja ma vaatan nüüd Andrus Põldre nägi väga palju vaeva selle looga seal, kuna meil ei olnud selliseid aparaati, Pille, sest ta tundide kaupa otsis neid kohti, mismoodi, mis noodi peal nüüd sellelgi tarbel vilistama minema, nii et sorry, väga tõsine. Vapustav tulemus. Nii Jaak Joala, ma tean, sina oled mees, kes ei ole muusikas eriti. Kes ja kuskohast sa leidsid Clif Richardi? Tähendab, kui ma mäletan, siis mitte päris ütleme selle rokk-popmuusika algpäeva päevilt. See oli loomulik, et siis sai kuulatud rohkem biitlusid, töötleme Manfred mönroving, Stownse selliseid ansambleid, ma arvan, et see klipp nagu nagu lõimule pähe kusagil. Võib-olla 70.-te alguses juba, kui ma olin sõjaväes käinud ja võib-olla natukene vanemaks ja targemaks saanud ja mulle kõigepealt jättis kõige sügavama mulje see, et see inimene laulis niivõrd hingega, et teda ei olnud lihtsalt võimalik ükskõikselt kuulata. On ju teada, et on sügavalt usklik inimene ja minu meelest on tema sellises hääles on kuulda kahese. Selline jumalik rahu ja tema hääles on mingisugust energiat ja väga palju sellist headust. Kas sina tead Clifi elust mitte midagi? Ei, ma ei tea absoluutselt mitte midagi, ma tean ainult sügavalt usklik ja mängib iga iga päev väga mitu-mitu tundi tennist. Ja see on ja kindlasti ma ei ole kusagilt, nagu ajakirjanduses tema kohta eriti midagi lugenud paistab, et on sellise vaikse elulaadiga inimene ja noh, eriti ei reklaami ega ei topi oma nina sellistesse avalikust elust ilmselt osa ei võta, elab täiesti sellises oma maailmas. No tore, kuulaksime siia vahele veel ühe pala ja siis ma natukene räägin Clifi noorusest ja kuidas ta leidis rock n rolli. Clif Richard, õige nimega Harry Roger Vetta sündis lakk nõus Indias 14. oktoobril 1940. aastal. Kaheksa aastat hiljem pöördus tema pere tagasi Inglismaale. Vepide pere moodustasid peale Clifi veel isa Roger ema Dorothy ja kaks õde Donella ja Jacques. Liin. Koolis õppis Clif hästi. Kuna ta oli väga musikaalne, siis loodi koos oma sõbra ja kolme neiuga lauluansambel, millele pandi nimeks Guntouns. Peagi Seaga lagunes, kuna neiud läksid õppima sekretärid, eks. Kes lõpetas kooli ja asus tööle, atlas lamp tehase krediidikontorisse. 1957. aastal sattus Clif Richard Edmund toni kontserdil kuulama Pill helit. Kontsert mõjutas teda samamoodi nagu teisi tuhandeid briti noori. Rock n rolli pisik hakkas Cliffile tugevasti külge mänginud mõnda aega tik tiigis. Kihlbändis otsustas orgalif moodustada koos oma sõpradega tervis. Patty ja Norman mitmaniga ansambli, mis sai nimeks vetristers. Esineti noorteklubides ja pubides. Kuna seal liikus ka teisi pillimehi, siis toimusid Clifi ansamblis esimesed muudatused. Kõigepealt kuulis ansamblit mees nimega John Foster kes otsustas hakata bändi mänedžeriks. Ta sokutas Twitterisse rütmikitarri mängima. Samueli. Too otsustas lisaks mängimisele käte proovida ka palade kirjutamisega. John Foster leidis, et Harry Webb pole eriti lööb nimi ja ta pakkus hävile uue esinemisnime. Clif Richard. Varsti teadsid kõik Londoni noored, et parim inglise ansambel, kes mängib rock n rolli, on Clif Richard Tristors. Pärast esinemist koot moondis 1958. aastal nägi ansamblit mees nimega George Jou kes pakkus välja oma teeneid. Ta korraldas poistele neljanädalase esinemise paklini suvelaagris ja lindistas ansambli demolindile. Siis saatis Iiemm tegutsevale dirigendile ja tootjale Norri paramoorile kellele meeldisid palad niivõrd, et otsustas sõlmida Trightersiga lepingu ja plaadistada kaks pala. Leping kirjutati alla üheksandal augustil 1958. aastal ja plaadilugudeks valiti A poolele skoolboy Crash ja B poolele i ansambli pala muu it. Niisugune ettepanek tuli muuseas Cliff Richardit. Kuu aega hiljem mängiti mõlemad palad inglise televisiooni esimeses ametlikus rokksaates kauboi ja siis selgus, et muu vitt sobib palju paremini hippalaks. See otsustati panna singlile A poolele. Muuseas, lindistuse ajaks oli stuudiosse kutsutud ka kaks stuudio muusikut, et Richter siis sound võimsam oleks. Singel ilmus müügile 25. augustil 1958. aastal ja viimasel hetkel A poolele pandud muu vitt tõusis kohe briti tabelisse teisele kohale. Inglise esimene rock n roll-i plaat oli ilmunud. 1958. aasta septembris võeti ette Inglismaa turnee kitarri mänginud Norman, mis man löödi Tristersist minema ja mängima kutsuti hänk piimarnina. Hank kutsus reisile kaasa oma sõbra priouschwelczy. Novembris otsustas i ansambel pühenduda end laulude kirjutamisele ja passi tuli ansamblisse mängima jett Harris ning trumme toni Michen. Endine trummar leidis, et see muusika pole tema maitse ja et tema mänguvõimed ei küüni tasemeni. Clif Richardi atristes olid teel populaarsusele ja edu ei andnud ennast kaua oodata. Menuka esiksingli järel ilmusid palad haiglas beibi Miinstriik ja never mainud, mis kõik pääsesid briti tabelitesse. Siis tuli esikoha hitti järjekord. Lionel Barti komponeeritud Living Dolly oli Clif laulnud küll oma esimeses filmis Sirius George kuid singlile pääses alles 1959. aasta juulis. Vastupidi helilooja poolt mõeldud rokktempole, pakkustristersi rütmikitarrist priouschwelcz välja idee mängida pala linti aeglaselt, kantrilikult. Clihvile ettepanek meeldis ja living tollist sai paugupealt tabelihitt, mis püsis esikohal viis nädalat. Cliff Richard on 1959. aastal, on öelnud nii. Mõnikord soovin esineda shows, mis ei matuks lärmi, et ka vanad inimesed saaksid häirimatult kuulata minu laule. Clif Richardi neli esimest singlit olid olnud puhtalt rock n rollid. Living tolm ja sellele järgnenud menu viitas sellele, et klissile on lööklaulud ja popmuusika rohkem omased kui rock n roll. Nii valis Clif järgmiseks palaks kantri maigulise laulu pealkirjaga Traveli lit. See meloodiline pala oli Briti publikule üllataval kombel kombel meelepärane. Laid vallutas tabeli tippu ning püsis seal viis nädalat. Laul oli nii populaarne, et seda kasutati nii televisioonis kui uutes kinofilmides. Laulu järgi sai oma nime vastavatud inglise esimene kiirtee n üks. Cliff Richard oli Inglismaal ja üldse Euroopas väga populaarne. 20 aastaseks sünnipäevaks saadeti talle üle 5000 õnnitluskaardi. 1961. aasta veebruaris tuli Clifi uueks mänedžeriks Austraaliast pärit Pieter koomley. Sama aasta mais suri 56 aasta vanuselt Clifi isa. 1962. aasta kõige soositumaks filmiks Inglismaal oli muusikafilm pealkirjaga jangu Hans. Nagu paljud Elvise filmid, oli ka jangu ands võimaluseks näidata Cliff Richardit suures plaanis nii eest kui tagant, lähedalt ja kaugelt ning peaasi, et filmis kõlaks palju Clif Richardi laule. Kui film sai suure menu osaliseks, siis sama saatus ootas ka filmi nimilaulu. 11. jaanuaril 1962. aastal avaldatud Singlist sai päevapealt tabeli esiknumber. Plaati müüdi üle miljoni ja teine kuldplaat ilmus Clifi toa seinale. Selle lauluga näitas Clif Richardi järjekordselt, et tal pole üldse head ninahittide määramisel, kuna tema tahtis janguanssi panna singlile bee poolele. Peagi hakkasid Pressis ilmuma kõmujutud Clif Richardi eraelu kohta. Nimelt avaldas üks ajaleht teate, et laulja on abiellunud seitsmeteistaastase tütarlapsega, kelle nimi on Valeriis that for. Kuid see teade kummutati üsna kiiresti. Jangu Ants ei jäänud sugugi 1962. aastal Clifi ainukeseks hitiks, sest juba märtsis tõusis tabelitesse tema järgmine singel I Lukinga out of window ja B-poolel tuju vaadans. Selle tuubi la-poole. Esimene pala oli rahulik meloodiline klipp kuid teine cover variant bobi friimani pärast näitas raevukat minekut. Plaat oli just briti tabelites teisel kohal, kui samale kohale trügis Clifi uus plaat. Septembris ilmunud vini. Järgmist hitti ei tulnud Clif Richardil kaua oodata. Juba 1963. aasta märtsis oli tabeli tipus Clifi uus pala saamerholidee, mille olid kirjutanud seaduse liikmed ja Bennett. Kuulu järgi sündis lugu kogemata ühe proovi ajal, kui bändiliikmed hakkasid enese lõbuks ajaviiteks improviseerima. Kokkoli pala tabelis esikohal kolm nädalat. Clif Richardi järgmine pala laki lips ei tõusnud esikohale ja jäi neljandaks. Kuid see Cherry leeberi ja maiks dollari poolt Ruuspraunile kirjutatud laul sai Clifi jaoks samasuguseks firmamärgiks kui living. Tol erilise soosingu saavutas Clifi lauldud lakk ellips Saksamaal, kus plaati müüdi üle poole miljoni ja lugu oli tabeli tipus 10 nädalat. Clif ema oli pojale parim sõber ja kõige usaldatavaim nõuandja. Kõikide raskete küsimustega pöördus Clif Richard oma ema poole. Ema valis poja jaoks välja isegi riided. Ehk kooli emal isegi liialt suur mõju. Ja ehk oli Clif liialt ema küljes kinni, mis on enam kui tavaline ja vajalik noorele mehele, kes on saanud 24 aastaseks. Nii kirjutas Soome ajakiri soosiki 1965. aastal 1965. aastal oli Clif Richardi jõudnud peaaegu võimatuna näiva statistilise tulemuseni. Iga tema singel oli alates 1959.-st aastast tõusnud Inglismaa TOP 10 tabelisse suurem osa veel kolme esimese soosiku hulka. Teisisõnu kõik tema singlid alates 1959. aastal ilmunud Miinse trikist kuni 1965. aasta tabeli tippu tõusnud miniti organini olid olnud 10 müüd Aivama plaadi nimekirjas. 1966. aastal esines Clif pool Winarsi kontserdil koos selliste tähtedega nagu Beatles, Rolling Stones, Roy Ormisson, tahtis Springfield Jaan Peets. Sama aasta suvel liitus Clif Richard Kuulsa emand realisti pillikraamiga ning rääkis Londonis laval enne esinemist oma usulistest tõekspidamistest. Need olid Clifil nii võimsad, et 1967. aastal kirjutas ajalehes New muusikal Ekspress, et ilmselt jätab ta peagi show business i kõrvale ja hakkab koolis lastele religiooni õpetama. Klahviside jumalaga polnud aga nii määrav, et oleks mõjutanud tema laulukarjääri. Ilmusid sellised šedöövrid nagu Indrek Kantri, Don't stop mina ja sädei i Mets Marii mida Clif aastaid hiljem pidas üheks oma kõige paremaks palaks. 16. septembril 1976. aastal külastas Clif Richard Nõukogude Liitu. Esimene kontsert oli Leningradis ja siit jätkab Jaak Joala. Tagantjärgi mõeldes selle Leningradi kontserdile. Tol ajal oli linna nimi Leningrad ja mina sattusin sellele kontserdile täiesti juhuslikult, kuna mingit erilist reklaami Eestis ei olnud jõudnud, nimelt mul oli lihtsalt vaja sõita oma sõbraga Leningradi, tema koolimineva lapse tarbeks oli vaja osta sealt selliseid kunstnikke ja värve ja pintsleid ja jõudsime hommikul vara, Leningradi. Poed olid veel kinni ja sõitsime Actiabers koja platsi peale, kus on see uus kontsertsaal. Ja oli veel pime. Natukene kukkusime autosse, kui hakkas valgeks minema, siis vaadates autost välja otse minu silmade all rippus plakat, kuhu oli kirjutatud, et mõne tunni pärast algab sellessamas saalis Clif Richardi kontsert. See oli minu jaoks muidugi löök allapoole vööd. Täiesti. Ma mõtlesin, et ma veel näen und. Ja nii see ei olnud ja veidi aja pärast tehti kassa lahti, mässime rahulik. Neli piletit sellele kontserdile. Ja loomulikult ma ei uskunud veel päris mitu nädalat peale seda, et ma olen midagi sellist näinud. Tagantjärele mõeldes tänaseks päevaks on mul selge, et ma ei ole elus näinud ühtegi nii head kontserti nii saundiliselt kui tasemelt. Ja paljude aastate jooksul olen ma näinud võrdlemisi palju täiesti selliste maailma supertähtede live kontserte. Millegipärast see on. See ammune kontsert on minu jaoks siiamaani absoluutne number üks. Ja. Ma ei kujutagi edasi, ei kujutagi ette, mis sellest edasi rääkida, sest see oli nii vapustav. Noh, sa tollel ajal olid Venemaal küllaltki populaarne, kas pääsesid, ütleme seal kuskilt mustade käikude kaudu ka lähemale, sinna lavale või klahvile? Ma isegi ei üritanud seda, aga ma kuulsin, et ma ei tea, kas see vastab tõele, aga tal olevat mingisugune kas seljavigastus või või ühesõnaga, seljaga ei ole talvest asjad päris korras ja see kontsert oli loomulikult kaks ja pool tundi ja vaheaeg oli selline 20 minutine ja siis. Seal värskel saalitöötajad ütlesid, et ta sai 20 minutit, lebas sellise puulaua peal liikumatult üldiselt, et siis ma ei tea, kas selgroog või midagi läks puhkama. Muidugi vapustas see tema liikumine, mis oli tolle aja kohta täiesti mõistmata, sellepärast et sellel ajal nagu eriti keegi ei, tantsis kliendi kepslevad lava peal ja mind imestas just see, et lauldes roki aeglaseid lugusid absoluutselt hingeldanud. Omast käest tean, kui, kui raske on laval ütleme, aktiivselt liikvel ja samal ajal laulda. Bändist back vokaali laulis tagavas sellel ajal. Kohutavalt populaarne oli see Nyushikas või? Ma ei oska öelda, ma nägin televisioonis neid, aga tähendab mind vapustas see, kuidas on leitud hääled, mis sobivad Clifi kokku, no nagu ta oleks üksi kolmehäälselt neljahäälselt laulda, see oli tõesti mõningaid, selliseid hakkab Bellaloode just eriti see mission, ait, see oli tõesti nagu laulaks korraga neli Clif siis oli, see oli vapustav. Ja Vello kohta missionaid on täna tänapäevani selline lugu, mida kuulan ikka vahetevahel ja ausalt öeldes ma ei saanud kordagi seda lugu kuulata, nii et kergelt pisar silmanurka ei tule. Mul on sama jutt, kuule, nii et mul on isegi ihukarvad püsti, kui ma praegu mõtlen selle peale ilma kuulamata ja ilmselt on, ma ei tea, ma ei oska sinna kõrvale panna ühtegi teist lauljat, lauljat, kellest oleks nii palju positiivset, jumalikku energiat. Mul on saanud selgeks üks moment Clif juures, et ta laulab tõesti ainult siis, kui ta tunneb, et tal on selleks vajadus ja kui ta tunneb, et tal on midagi öelda. Ta ei ole muusikaga seotud ilmselt mitte tänu sellele, et ta peab välja laskma plaate ja mõtleb selle peale, et need saaks hitiks ja see sellest saab kuldplaadi, sellest saab palju raha, ei, mitte midagi sellist. Vot see, see meeldib mulle nagu klahvi juures kõige rohkem. Ja muidugi veel üks külg on see, et see on uskumatu, maailmas ei ole sellist analoogi, pikaealisust selles rokkmuusikas, see on ju täiesti imekspandav, et ta on praktilised. Kui ma hakkasin vaatama plaadi pealt, et tema esimesed lood hakkasid tulema viiekümnendatel aastatel, siis kui mina praktiliselt mängisin liivakastis alles ja ta elab tänase päevani on alustanud, ütleme ennem ansambleid, liitlasja ütleme peaaegu üheaegselt Brasliga ja nagu me teame, ei tegutse enam, viidus ei ole enam Breznyt ja Clif on ja ja ja sõidab ikka edasi ja ma arvan, et tema paremad ajad on veel ees, kuna ilmne tendents on selline, et terve see rokkmuusika pool ilmselt hakkab uuesti tagasi minema, meloodiapooleta jõuab selle meloodika juurde võib-olla spiraali mööda järgmisele tasemele ja siis Lifon kindlasti esiridades nii meloodilist lauljat ei oska nagu tema kõrvale kedagi panna. Ja tänase jutu lõpetuseks Clif Richardi ehk kõige kaunim pala Mission AIDS. Ja no ka selle