Tere päevast, nii tänaseks kui järgmiseks reedeks oleme stuudiosse kutsunud demograafid Kalev Katuse ja rahvastikuministri Paul-Eerik Rummo et rääkida rahvastiku arengust. Kui ma võrdlen oma vanavanemate põlvkonda oma vanemate põlvkonnaga ja neid omakorda enda eakaaslastega, siis näib, et meie demograafiline käit kudumine on üsna sarnane. Ikka on peres olnud kaks last, mõnel puhul üks, mõnel puhul kolm aga üks, mis tõsi, üleminek nõuk Eestist iseseisvasse Eestisse on nii mõnelgi laste saamise mõte peast viinud. Nii ongi, et täna oleme sunnitud rääkima jätkusuutmatust Eestist. Mida see jätkusuutmatus rahvastiku teadlase kõnepruugis võiks tähendada ja kuidas seda jätkusuutmatust jätkusuutlikuse, eks pöörata? See on küsimuste ring, millega täna tegeleme. Mina olen toimetaja maris Johannes. Niisiis jätkusuutmatu Eesti, mis on Kalev Katus? Ja tere päevast, jätkusuutlik on rahvastikuteadlastel tõesti üsna nisukene kasutatav termin, ma arvan rohkem kui sajand. Ja tähendab ta seda, et rahvastiku areng kulgeb ju põlvkondade vaheldumise kaudu. Nooremad põlvkonnad tulevad oma vanavanemate asemele ja kui see vaheldumine kulgeb niimoodi, et need nooremad põlvkonnad oma sotsiaalse terviklikkuse seisukohalt oma sotsiaalse no tänapäeval võib öelda kapitali seisukohalt on vähemalt sama tugevalt kui lahkuvad siis on see areng jätkusuutlik. Kui see noorem põlvkond ega arvuline pooleni tähtis pole ikka see sotsiaalne kapital tervikuna on ahene lahkuvate põlvkondade suhtes siis arusaadavalt kaua nii kesta ei saa ja kusagil peab jälle vastupidine tere tulemas viimased 20 aastat Euroopas ja veidi vähem Eestis räägitakse jätkusuutlikkusest ja selle problemaatilise seoses oluliselt väiksema laste põlvkonnaga võrreldes nii vanemate kui vanavanemate, kuhu sisse varasem kogutud sajandipikkune sotsiaalne kapitali mahu ära. Nii et sündimustase rahvastikuteadlaste hulgas on saanud Euroopas tõesti nimetuse jätkusuutmatu sündimustase ehk teisisõnu, kaua ei saa tänased sünnitus eas põlvkonnad nii käituda, nagu nad täna seda teevad. Mida tähendab see sotsiaalne kapital, et võib-olla seda ka pisut avaldav? Oi, see tähendab kõike, kui soovite, see tähendab minu pärast kohanimede struktuuri üle Eesti pindala. See tähendab teoskuse erinevas mõttes nii tänapäevaseid kui ajalooliselt kogunenud oskusi, see tähendab minu pärast silmade värvi, kui, kui vaja teda ta on kõik see laias mõttes skulptuur, mis on sajandite pikkuselt ühel rahval kogunenud ja mis eristab siis üht rahvast teisest rahvast. Nonii Kalev Katus ütles, et tegemist on jätkusuutmatu Eestiga kui vaadata rahvastiku poole pealt Paul-Eerik Rummo. Selline konstanteering tegelikult ju on üsna õudne. Kontsenseeringun on õudne selle Kasenteeringu õudsust, ma ei tea, kas kas vähendab või suurendab asjaolu, et, et sellel ei ole siiamaale piisavalt tähelepanu pööratud, ehkki ta on ju kõikidel enam-vähem silmaga näha isegi inimestele, kes ei tarvitse tunda ametlikku statistikat, lihtsalt igaüks teab, igaühel on omad omad suhete ringid, igaüks teab, kui palju lapsi näiteks mu tutvusringkonnas sünnib või kui noorelt ja mis põhjusel keegi tutvusringkonnast sureb ja muud taolist. Aga kõigist nendest asjadest selliseid väga tugevaid üldistavaid järeldusi, mille põhjal hakata siis poliitilisi samme välja kujundama olukorra muutmiseks, Kiia maalid tõepoolest veel tehtud ei ole. Ja kui ma ütlesin, et see pildi õudsus on võib-olla natukene ka mingis mõttes positiivne või tähendab see lihtsalt selles mõttes, et kui ma oleks selle väga ammu väga sügavalt kogu rahvuse tasemel teadvustanud, siis oleks, võib-olla me ei jätkusuutmatusele üks element juurde tulnud nii ära ehmatanud? Noh, oleks langenud päris masendusse poleks suurt midagi ette võtta, ma arvan, et, et praegu on just see paras hetk, kus me ei olnud piisavalt jõudu, et seda teadvustada ja et, et veel ei ole liiga hilja. Et seda langustrendi vähemasti peatada. Selles mõttes ma jällegi hindan kõrgelt seda, et pilt on õudne, see mobiliseerib. Aga samas on teada ka, et demograafias kõik need protsessid, et need ei toimu nagu üleöö, et siin on ikkagi tegemist rahvastiku arengus ikkagi väga pika inertsiga ja visse, see langus või see jätkusuutmatuse algus on juba kuskil päris kaugel. See on nüüd jah, kui me vaatame seda rahvastiku arengut nõndasuguse pilguga, et kus siis tekkis selline olukord, mida me nii võime hinnata siis see on tõesti tud ühest konkreetsest põlvkonnast, need on seitsmekümnendatel sündinud põlvkonnad enne seda kuskil seitse, kaheksanda aastani. Ta on olnud kolme põlvkonna vältel väga ühtlane sündimust, eriti kõrge seal siis juba, kui niisugune traditsiooniline sündimus on langenud, aga see enam-vähem kahe lapse peal keskmiselt siis olnud sündimus on olnud seitse-kaheksakümmend aastat ja nüüd äkki järsku 10 aasta jooksul on see umbes kaks korda madalam, nii et siin tõesti ei ole muutunud ühiskonnas mitte et kõikide täna elavate inimeste käitumine ja suhtumine, vaid seal siiski ühe küllalt täpselt fikseeritud põlvkonna poolt kantud muutus. Kas siis saab öelda, et kui see seitsmekümnendatel sündinud põlvkond on põhjustanud sellise teatud mõttes kriisi või, või sellise keerulise olukorra meie demograafilises arengus, et? Mis on põhjus, ma alustaksin sellest, mida pole, tema ütles, et me pole vahepeal teadvustamata, sellega ma olen küll koledasti päri. Meie enda ühiskonna kohta olev informatsioon on võib-olla suurusjärk võib-olla Põhjamaades kaks suurusjärku võrra kehvem, aga siiski piisav. Et juba 80.-te 86 27 oli mulle endale ettekanne, mis prognoosis sündimuse suhteliselt kiiret vähenemist 90.-te. Nii et see oleks toimunud igal juhul. Tõsi on, et ühiskonna muutus ja niisugune rahakeskne nurga esilekerkimine andis sellele hoogu juurde, aga selle toimumine oli paratamatu ja see oli ennem, kui see asi lahti läks, ka näha. Aga tol ajal ei olnud. Mina ütleksin muidugi erialainimesena piisavalt, et tähelepanu, aga samas tuleb tunnistada, et ühiskonnal olid ka väga suuri otsuseid vaja teha väga erinevates valdkondades ja ma ei saa nagu kuidagi väga näpuga näidata, et nüüd seda vajalikku huvi. Kui nüüd üks asi, mida ma tahaksin tugevalt rõhutada ja mis on andnud meile üldse võimaluse hinnata natukene asjalikumat, neid protsesse, on ühinemine, pere, sündimus uuringuga Euroopas see Euroopas võeti just sellepärast, et erinevates riikides, et sedasama oma probleeme, millest me täna räägime ja see on tõesti oma samuti käsitleda, vaagida. Ja nüüd on kolmeaastane ettevalmistus mööda saamas ettevalmistus teisele ringile sele Bubba were sündimus uuringule ma loodan, et Eesti võtab ka sellest teisest ringist osa ja me saame täpsemalt teada, mis üheksakümnendatel siis just detailsemalt toimus juhtunud. Tuleme siis ja tänapäeva tagasi, Paul-Eerik Rummo, et et me oleme nüüd teadvustanud, et, et midagi on lahti ja et nii enam edasi minna ei saa, et teil on nüüd see amet olla rahvastikuminister ja, ja nüüd midagi hakata otsustama, et kuidas me siis edasi läheme. Tagasihoidlikumalt ette valmistavad sammud poliitilisel pinnal on ju tegelikult tehtud? On on võtnud selge hoiaku, et poliitilisel tasandil tuleb sellele küsimusele tähelepanu pöörata ja see väljendub praeguse valitsuskoalitsiooni koalitsioonileppe ühes vastavas peatükis ja eeskätt mida ma olete meelsasti rõhutani esile toon. Et selle koalitsioonileppe sissejuhatus valdavas osas on see lauset kõiki riiklikke otsuseid, mida see valitsus ette võtab, hakatakse juba ette hindama nende prognoositava demograafilise mõju seisukohast. Need esimesed sammud, mis meil tuleb teha, on see, et meil oleks olemas piisavalt inimesi kellel on küllaldane oskus hinnata ette seaduseelnõusid mis tahes muude riiklike otsuste kavandeid. Selle seisukohast, missugune see mõju demograafilise olukorrale võiks olema hakata? See on iseenesest võrdlemisi keeruline asi. Professor Katus kindlasti kinnitab seda, et mõnel asjal on, mõnel sammul on, on väga selge väljund otsedemograafilise olukorda aga mõnel teisel, kus me noh, nii triviaalselt läheneda ei oska aimatagi, on ka tegelikult varjatud mõju, mis võib kuidagi hiljem ka siiski tunda. Ja selleks, et nüüd vastavate ametnike kompetentsi tõsta, on siis esimese sammuna valitsuse juurde loodud demograafiakomisjoni poolt ellu kutsutud sellised õpetad, päevad, eesmärk selles mõttes on luua igasse ministeeriumi ametkonda vähemalt üks, aga võib-olla kaks, kolm sellist töötajat kes siis kõik selle ametkonna kaudu tulevad eelnõud, algatused vaataks selle pilguga läbi ja, ja ükski eelnõu valitsusest välja ei lähe, kui tema seletuskirjas ei ole toodud võimalikud demograafilised mõjud esile. Nii et, et see on nüüd selline esimene samm, asjad on pika vinnaga ja minu hoiak, et ehk siis puhta poliitilises mõttes ruttu kiiresti midagi ära teha. Noh, ei ole mõtet, vaid, vaid mõtet hakata rahulikult nullist pihta, et on inimesed, kes suudavad selle teemaga tegeleda, et on olemas baas, informatsioon, et statistika on korras, et andmebaasid, registrid on ristkasutatavad. Jaa, jaa. Iga võimaliku riikliku struktuuri juures, kellel selle teemaga on kokkupuudet oleks ühel või teisel viisil kättesaadav kompetentsed konsulteerimine alati rahvastikuteadlastega statistikutega, keda Eestis tegelikult on kõrgrahvusvahelisel tasemel, kelle kompetentsi ei ole piisavalt kasutatud. Tundub, et kõik läheb ju nagu lepase reega meil. Kuidas kommenteerite? No eks see nüüd ole tõesti meeldiv kuulda, et otsustusprotsess, mida saab teha, väga erinevalt, pannakse või püütakse panna teabepõhisele alus. Kui meil on mingisugused seaduspärasused toimimas, siis hea poliitika on see, mis arvestab neid ja mitte ei lähe nendele vastanduma. Lihtsalt sellepärast, et vahest rumalusest lihtsalt need asjad ei meeldi. Ma mäletan, kui demograafiline üleminek toimus ja selle raames sündimus langes sellelt hästi kõrgelt tasemelt nihukesele võimalikule Venemaal. Stalinile see ei meeldinud, sest tema vaatenurga kohaselt mida sotsialism edasi, seda nagu rahvast pidi sündiva peresse rohkem ja siis ta pani andmestikud kinni, sest noh, teised ka ei saaks teada. Korral ei lähegi nii nagu loodetud. See on nüüd vastupidine näide, et nisukest teavet oleks tema osanud kasutada, siis ta oleks öelnud vastupidi, et me jõuame nüüd Euroopale järele oma rahvastikuprotsessidega. Kui seda teabepõhist informatsiooni täna tarbida, siis on minu poolt alati rõhutatud üks asi, et meil on Põhja- ja Lääne-Euroopas meiega sarnaseid rahvaid sarnase murega üsna palju ja seda teavet ei peame mitte ise siin omas riigis looma. Meie jaoks võib-olla jääb seda potentsiaali väheseks, aga mõistlik ennast teiste taustal võrrelda ja siis me saame aru missugustes piirides me kindlasti saame toimetada meiega sarnases demograafilises arengufaasis olevat Skandinaavia riigid mu sündimusega 30 protsenti kõrgem, et ütleme, see meiega praegune tase sellele 30 protsendi 40 võib-olla ulatuses tõsta peaks olema lihtsalt riigikorralduse natukene teistsugune asi. Teine asi on, kas siis edasi on võimalik. Nii et siin kui rahvastikuministri büroo või valitsus, riigikogu pöörduvad teadlaskonna poole, siis meil on tõepoolest nagu see Euroopa koostöövõrgustik välja pakkuda ja kriitikana nüüd jällegi, aga meil siin vahepeal polnud riikigi endal, kes oleks pidanud huvituma, huvituda see praegune huvi nendesamade protsesside vastu ja seesama mure jätkusuutlikkuse üle on teistes riikides ikka hoopis sügavamat juurdunud traditsiooni sees juba kaua aega, mida meie nüüd püüame alustada, aga ükskord tuleb alustada ja väga hea, et see toimib. Üks asi on senine seadusandlik pool ja, ja noh, tõesti see on väga oluline, kui see inimeste inimese lugu nagu toetab teine asi on ikkagi seesama mentaalsus, aga selle muutmine vist oleks kuidagi nagu vajalik. Ega ma hästi ei usu seda, mis te räägite, et emapalka lubatakse, aga noh, et kui laps saab suuremaks, naasis mina, tulen jälle tööle, et mis ma selle lapsega siis peale hakkan ja ja nii edasi, et väikese inimese positsioonilt on ikka see mentaalsus on ikka selline, et oi, et ikka niuke kahtlane värk. Mentaalsus on alati tähtsam. Ja, ja noh, poliitiliselt on võimalik asuda ellu viima selliseid ideesid, mis on võib-olla sammu võrra ühiskondliku mentaalsust ees. Aga kui nad on kahe sammu võrra, siis nii-öelda ühiskond ei tule järgi ja, ja, ja siis on asi soovitud soovitud tulemusi. Nüüd võib minu meelest vot selline ka ütleme inimlik tähelepanek rohkem kui mingisuguse mentaliteediuuringute tulemus, aga osalt ka küsitlused kinnitavad seda on üks oluline muutus küll. Kui mitte toimunud, siis vähemalt toimumas Eesti selles eas põlvkondade hulgas, kes on siis viljakuse askedest, võib bioloogiliselt loota, et nad saavad järeltulijaid ja see on rõhu kandumine karjääri tegemiselt, tasakaalustatud elu pildile, ütleme niimoodi see huvi teha karjääri huvi kiiresti rikastuda on võib-olla natukene liiga suur lootus, aga kiiresti saada jalad alla kiiresti saada haljale oksale kui omaette ja kui ainukene või domineeriv eesmärk see huvi on taandumas. Just nende uute pealetulevate nooremas keskeas päris noorte põlvkondade hulgas ja rohkem sellise traditsioonilises mõttes inimlikud väärtused tasakaalustatud elu pildi järele on konventaalses tõusmas praegu ja selle üheks üheks konkreetseks väljenduseks mis ikkagi tuleb ka juba küsitluste tulemustest välja, on see, kuhu peale peaksid fokusseerum. Kogu tegevus on selles eas inimeste töö ja pereelu ehitatavuse võimaldamine, see peaks olema ilmselt siis võtme koht, kuhu siis saaks suunata ka poliitilise vahendeid, sest ta mingil juhul ei saa demokraatlik riik ega, ega mingit poliitikat sekkuda inimese intiimellu sellisel viisil, et käratatakse peal, et nüüd nuhke sünnitab, sünnituseni sünnitab absoluutselt mõeldamatu ja rannas käin küll tulemusi, ei alluks sellisele käsule, samas aga aga ära tunda see, et vastav huvi hakata sünnitavast huvi saada lapsi, selle hindamine on tõusmas, siis hakata seda toetama diisliga poliitiliste vahenditega. Ja see on nüüd nagu testi täiesti võimalik ja see vanemapalga kontseptsiooni joon on fokusseerunud just just nimelt sellele põhilised otsustajad kas sünnitada või mitte, on, on ikkagi ka moodsas maailmas ikkagi naised veel lähemas tulevikus võib-olla see pilt noh, natuke rohkem muutub, et tehakse tõesti perekeskset otsused või Eka meie hääl rohkem maksab või või mehed üldse selle peale rohkem mõtlevad. Ja kui nüüd nooremas põlvkonnas naised umbes 60 protsendi ulatuses ühiskonnast naiste osa seltskonnast eelistavad et teha nii tööd kui olla pereema umbes 20 protsenti eelistaks olla ainult pereema ja umbes 20 protsenti helistaksid olla ainult karjäärinaine see on selline kirvesilmareegel, siis järelikult tuleb keskenduda sellele suuremale osale, kes on valmis tegelema mõlema asjaga. See on ka põhjus, mispärast palgakontseptsioon, mille kallal praegu politseis töötatakse, on fokusseeritud just nimelt sellele sihtgrupile, eeskätt tähendab mentaliteet on muutumas. Ja, ja efektiivsed saavad olla ainult need sammud, mis, mis arvestas reaalselt olemasolevat mentaliteeti, positiivsus, mentaliteeti ja, ja panevad sellele alla käskida ja kamandada, ei saa. Ja, ja niimoodi huupi nii-öelda raha laiali jagada pole ka mingisugust mõtet. Teise kandi pealt veidi lisaksin siia juurde, kui me vaatame nisukesi mentaalsust või väärtushinnanguid selle pele konna suhtes, siis siin on huvitav areng ja jällegi nii palju, kui seda informatsiooni-Euroopas on meil vähe, aga, aga natuke tundub, need hinnangud kujunevad välja oma lapsepõlvekodus ja siis kusagil seal koolilõputööle asumise ajal tikuvad või on üks niisugune keeruline aeg, kus nad muutuvad, nad ei ole nii stabiilsed, toimub inimese elus väga mitmesuguseid suuri muutusi, kooli, lõpe töö, karjääri alustamine on nisukesed, aga siis lisandub võib-olla vanematekodust lahkumine samale ajale ja oma kodu alustamine ja hoopis teine läbime stiil, kus sa ise otsusteni ja nii edasi ja nii edasi. Ja siis, kui see asi jõuab natukene vanemasse vanusesse alates 40.-st eluaastast peale ja vanemas eas sisuliselt taastuvad needsamad, lähtus hinnangud, mis lapsepõlvekodust tulid kaasa. Ja nüüd, kui me vaatame, mis Eestis juhtus, siis küsimus ei ole mitte selle 70.-te põlvkonna enda niisukesesse ilmselgelt teisipidi hoiakus. See põlvkond on lihtsalt väga heterogeensed heterogeensed meeste põlvkond, kes 20. sajandil on sündinud vaid selles, et osa selle põlvkonna esindajaid oli niisuguste noortefirmajuhtidel, Ani omad töötajad kes noh, vot selles turbulentsis vanusrühmas, kus, nagu et oma kaasa tulevad väärtushinnangud võisid kalduda nii seda kui teistpidi pani kalduma väga jõhkrat sinna teisele poole. Nii et need ei olnud rahvas või inimesed ise, vaid sellest põlvkonnast pärit, et ärijuhid, kes väärtustasid nagu nisukest ta võib-olla seal oma isikliku rikkaks saamise huvi võib olla midagi muud, aga igal juhul hästi kiiresti ja lühiajalise perspektiiviga ja siis ta pani oma meeskonna ka sedamoodi mõtlema. Tänaseks on osanikeks firmasid pankrotis. Ülejäänud lähevad homme aga, aga, ja nii, et ta on natukene mitme. Kuulge esemed, see inimene ise võib-olla ei olekski nii mõjutanud ühtegi Te, kui et ta töökeskkond sundis teda veel enam just see destöökeskkond, kus siis oli juhtkond pärit sellestsamast samast nimetatud põlvkonnast. Aga hiljem see taastub ja liiamise taastub, see taastub väärtushinnangud ja suhtumine peresse, aga taastub see, mis tal kodus kaasas. Ja vot see on see, mida me ei ole osanud ta nõukogude ühiskonnas nagu ei tohtinud giga. Viis aastat algas otsast peale ja jutt sellest, et midagi tuleb nagu juurte tasandil kaasa, see ei olnud mitte kõige sobilikum jutt ja ega meie andmestikud ka ei oma eriti lapsepõlvekodualast informatsiooni. Ja seetõttu mäss tsirka 80 protsenti sellest, mismoodi kujuneb pere ja laste suhtes hoiakut, nagu ei oska ja meil ei ole lihtsalt vaadata. Ja seda siis asendavad mingisugused teised tegurid, mis ühes või teises informatsiooni kandjas sisalduvad. Nii et siin on üks niisugune keeruline hetk aeg ja kui see aeg läheb üle, siis tõepoolest veidi vanemas eas taastub. Ja see on see põhjus, miks Euroopas ja Eestis On sündimus vananenud tähendab sellel mingil hetkel lapsi edasi lükkamine või sünnituse edasilükkamine üsna arusaadav, aga ta tuleb pärast tabas. Ja, ja nüüd seda kohta ei tohi nagu ära maha magada, kui ta tagasi tuleb. Ehk teisisõnu, see esimese lapse sünd, mis siis on aluseks teisele ja kolmandale võib toimuda päris erineval ajal, sest Paul-Eerik Rummo ütles ka osa naisi on kohe peale orienteeritud ja nad võib-olla loovad selle perega oma noores eas ja ei lähegi ülikooli näiteks ei pea karjäärist sudu. Aga teine osa sünnitab 30.-te selgust. Ja vaat nüüd see riiklik poliitika, kui me saame nii nimetada, on sellepärast küllalt keeruline teha, et me ei saa suunata lihtsalt ühele väga selgelt eristuvad põlvkonnale või naistele või peredele, sest mõni neist on kahekümnendates eluaastate alguses, mõni neist on 35 enam, eesmärk on ju ühesugune, aga need meetmed võivad olla erinevad, kuna need rahvastikurühmad on oma erinevas elufaasis ja kõik see, millega nad tegelevad ja mida tähtsaks peale pere peavad, võivad olla mitte ja samasugune. Ma tahaksin lihtsalt. Tuua veel selle momendi siia juurde, et täiesti selgelt me praegu räägime eeskätt sellest, kuidas saaks sündivust tõsta. Aga et mind mingil juhul ei tohi ära unustada ka seda, et, et mis iive Nad on, iive on sündide-surmade vahe ja, ja migratsioonist saab siia või peaks juurde rääkima nii et see eesti elanikkonna praegune seal maksimaalselt 1,4 miljoni peal püsimine tegelikult on ta alla 1,4 miljoni. Et selle tõstmine ei ole ainult sündimuse küsimus. See on ka varajaste surmade põhjuste kõrvaldamise küsimus. See on väga keeruline problemaatika, mis puudutab migratsiooni, eriti kui me peame silmas seda tööjõudu, on on tõenäoliselt vaja Eestisse mingil ajal rohkem juurde, kui teda siin loomulikul viisil juurde sünnib. Ja kõike muud taolist. Ja selles mõttes nüüd see praegune hetkeline, praegu hetkel toimuv poliitiline keskendumine sündimuse kasvule, need esimesed vahendid saavad suunatud sinna. Et ma alati tahan rõhutada seda, et, et see ei ole viimane samm ja, ja see ei ole kõigist võimalikest teistest isoleeritud meede vaid vaid kõik need, kogu see tema ring, rahva üldine tervislik seisund võimaldab inflatsioon, tööhõive, struktuur, summa põhjused. Kõik niisugused asjad tulevad ka vaatlusele ja see valitsuse juurde loodud demograafiakomisjon peab luba sellel sügisel siis esimese esimeses lähenduses sellise üldise kõikehõlmava mitmete programmi pidulikult öeldes valitsuse lauale panema. Nii et me ei, kindlasti ei kavatse keskenduda ainult sündimuse küsimusele, see on tekitanud, ma olen saanud aru ühiskonnas ka sellist kerget ärevust, jah, aga loomulikult, et see esimene asi tahab palju lapsi, see on tore, kui palju lapsi on ja kuidas seda siis nüüd nii korraldada ja, ja kõik see, aga, et teised inimesed on ju ka olemas, et kesklinnainimene tahab terve vale tahab ka tööd teha ja tahab palka teenida ja ja kuidas ikka nii on, et eestlaste hulgas on enesetappe nii palju ja miksike seda, kuritegevust on nii palju ja kõik kõik need asjad. Tegelikult on sama tähtsad kliendid. See, et sellet demograafilise auditiga tegelema hakatud, on igati tänuväärne, aga palju see kõik maksma läheb. Igal asjal on siin eesti riigis hind. Varakapitalismis on see hind kuidagi hästi tuntav. Igalühel. Igas riigis on igatahes see on, see on loomulik jah, kui nüüd rääkida sellest vanemapalgast, kui konkreetsest, mille kallal on juba nii palju töötanud, et saab rääkida ka ka arvude keeles siis selle hind aasta kohta hakkab lähenema poolele miljardile, see on siis moositav. Sest me ei tea täpselt praegu täna öelda, et nüüdse seadus tuleb, et kuidas ja kui kiiresti sellele ja kui suure huga reageeritakse selles mõttes, kui palju sündimus kohe hüppeliselt ja kasta hüppeliselt, tõuseb kohe aastast 2004 selle teadmise peal selle fakti peale, et nüüd hakkab ema raha saama, kui ta, kui ta hüppeliselt tõusetus, läheb ta kohe ka natuke kallimaks. Aga, aga igal juhul see pool miljardit, mis, mis tundub nagu alati suur raha. No igal juhul on sellest riigid rohkem võita kui kaotada ja edasi tuleb hakata nüüd vaatama esimese ja teise, selle seaduse kehtivusaegse aasta lõpul, kuidas saad sa mõjunud, kui palju see reaalne siis nii-öelda riigipoolne rahaline kulu selle peale on olnud ja siis saab hakata edasi prognoosime edasi planeerima see erinevus väljaminekuid ja, ja kui juba seadus kehtib, siis järelikult mingil juhul ei saa tagasi võtta, nii et kui siin hüppeliselt tõuseb, siis peab selle toetamisega absoluutväärtuses rohkem raha. Aga praeguse prognoosi kohaselt lähematel aastatel ta see kulu üle üle poole miljardi ei lähe siia juurde. Nüüd veel see täiendav ettepanek, mis rahvastikuministri büroo vastavale töörühmale tegija, mis tõenäoliselt läheb seaduseelnõusse sisse. Et kui järgmine laps sünnib seal kas kahe või, ütleme kolme aasta jooksul esimesest lugedes, et siis selle esimese lapse sünnituseelne palk saab olema aluseks ka selle järgmise lapse puhul emapalga vanemapalga maksmisele mis siis peaks vastama enam-vähem meile teadaolevatele, inimeste ootustele, inimesed eelistaksid siis teatud osa oma elust pühendada laste saamisel väikeste laste kasvatamisele nendega nii palju kui võimalik koos kodus olemisele ja alles siis uuesti uuesti töö juurde tagasi pöörduda. Nii et me üritame, üritame seda sellisel viisil toetada. Kui nüüd see jääb seaduses sisse, siis saab jällegi vaadata esimese või ütleme paari aasta pärast tagasi, kui palju see on täiendavalt maksma läinud ja, ja siis seda praegu hirmus täpselt oska prognoosida. Praegused arvestused on, on tehtud prognoosivalt, et kui ma ei eksi 3600 sünni pealt prognoositava 13600 sünnitust aastas nende pealt on tehtud, siis rahaline arvestus, teine muutuja, mida on arvestatud, teine tegur on siis keskmine palk, mille järgi arvestatakse ja see annaks siis nemad ligikaudu pool miljardit. Kuidas te hindate seda, seda emapalga ideed? Eks oledki nõnda voodi, mis siin ennemgi juttu oli, et mida nüüd minu kolleegid igal pool rõhutavad, et esiteks süüdivus on ainult üks probleem. Ja selles mõttes tuleb ta graafilisi sõlmprobleeme käsitleda koos või on mõistlik käsitleda koos, neid ei saa nii teha, et me lahendame nagu ühe ära ja siis, kui sellega on korras, lähme järgmise joosta. Ja teiseks, nüüd, kui konkreetse meetme tasandile minna, siis ka siin tuleb nende meetmete kompleksi tervikuna haarata. Ta ei arvestada, et niisukest ühe meetme hindamist on väga raske teha. Et kui nagu muud elu ei oleks, midagi muud ei mõjuks nüüd siis üks või teine tegur ainult hindamise koha pealt ei oska nagu väga palju väga palju öelda. Aga mis puudutab sündimustrendi, siis üheksakümnendatel oli väga järsk sündimusele vananemine, see tähendab, et sünnid lükati edasi ja sellel perioodil, kui niisugune olukord on, on need niinimetatud periood näitas, et iga-aastased arvud tegelikkust näivad väiksemana. Selliselt põlvkondlikud näitarvud on tegelikult suuremad ja nad on olnud suhteliselt palju kusagil 15 protsenti 15 20 protsendi võrra 90.-te sündimusnäitajad nüüd nagu allasurutud, selle ajastus, nihke, selle vananemise, cool. Ja nüüd see vananemine lõpeb ära, sest ta ei saa lõputult jah ju päris ühesuunaliselt lõputult püsida. Ehk teisisõnu need periood näitajate tasandil, see tähendab, kui palju aastas sünnib lapsi, sündivus suureneb üks, 15 20 protsenti kahe-kolme aasta jooksul. Nii et seda võib ka selle prognoosi pul karastada ja jah, arvestada, et kui need inimesed ei loobu oma lastes üldse perekonnast üldse, aga meil ei ole mingeid märke, et ei taheta ühtegi last perekonda. Et siis pigem on nüüd üks niisugune periood näitajates tõusu oodata ja raha võib siis selle võrra rohkem minna? Jah, teiselt poolt isegi. Puhtalt rahaliselt mõeldes, mis Kistlikud mõteldes kindlasti ei ole küüniline lähenemine, vaid realistlik olemine, aga isegi puht rahaliselt mõeldes on, on ju asi selles, et kui selle pisikese praegusele vanemapalgameetme juures kui selle meetme üks tulemusi või just see, mille peale asi on olnud suunatud on töö ja pereelu ühitamise võimalus siis tegelikult hakkab see ka nii-öelda raha riigile tagasi tooma, juurde tooma, kuna töökad lapsevanemad ei ole tööelust pikaks ajaks ja suhteliselt äralõigatud ja samal ajal ei ole ka Nad ära lõigatud elanikkonna taastootmise protsessist ehk laste saamisest tab inimesed pöörduvad tööle tagasi ka vanemapalga pealt laekuvad maksud pöördele tagasi laekuvad maksud, laste arvu suurenedes kasvab nende täiskasvanuks saades töötajate arv, kes maksavad makse ja loovad ühiskondliku koguprodukti, nii et tegelikult see asi ei ole sugugi ainult kulusid kaasa toov ja nii-öelda taastuva kulusid, on ta, on ta mingi teatava ja ajalooperspektiiv suhteliselt lühikese perioodi jooksul edasise tegelikult ka majanduskasvule ja kõigile sellistele puhtalt materialistlik näitlejatele mängib suhteliselt kaasa. Nii et, et see ei ole sugugi selline noh, lootusetu asi, et inimene kuskilt raha ja paneme selle peale, et lapsi sünniks, peaasi et need sünnivad ja, ja isegi sellega, vaid ka ühiskonna jõukus tingiga suureneks. Ega siia juurde öelda, et selle raha toomine rahvastiku arengus on alati niisugune keeruline asi, aga samas teda tuleb riigiprotsessis eelarves arvestada ja nii aga mõneti teises kontekstis, aga ameeriklased omal ajal on öelnud, et üks dollar rahvastiku arengusse võrdub 10 dollari väike majandusse, nii et siis, kui me nüüd arvestame mingi summaga, mis siis läheb asja ette rahvastiku arengus siis see tuleks korrutada 10-ga ja siis me saame järeldused selle summa efektiivsust nagu teiste majandussfääridega, nii et selles mõttes see tegelik efekt ei ole. Kui sealpool meerinud üldse nagu viis miljardit oleks, siis ütleme kuludele mingisuguse majanduse arendamise peale. Nisukene suhteline võrdsustamine või kümnekordse vahega võrdsustamine on siis väljapakutud. Kuigi, nagu ma ütlesin, rahvastiku arengut läbi läbi rahaprisma vaadata, on niisugune keeruline asi. Siinkohal jätame oma vestluse pooleli, et jätkata nädala pärast. Siis võrdleme meie rahvastiku arengut meie naabrite omaga. Täna olid stuudios demograaf Kalev Katus, rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo ja saatejuht maris Johannes kuulmiseni.