So see on nüüd sündinud, et hiidlased suvisel ränkrohkel lendamise ajal omavahel saavad olla. Aga nii nõuab tänase meelelahutussaate pealkiri. Kui ammust aega tagasi võtta, siis olla taevataat potsinud mullast ja savist ja liivast inimese kokku puhunud, talle elavat hingeõhku ninasse, näidanud siis sealt pilvepiirilt alla Hiiumaa peale ja lausunud. See on nüüd sinu kodu, mine sinna ja ela. Nii ka siis juhtunud, et hiidlane omasitkuse ja visaduse peale naerma hakanud. Muud pole tal teha olnd. Ja nii on tänapäevagi jäänud hiiglase nali ja hiiglaslik nali, ilma milleta pole hiidlane hiiglanegi. Paul Rummo on küll öelnud, et hiiglase vembu juttu nööke Finesse taipad tihti alles mitmendal päeval. Ja ta teeb tõsise hoiatuse. Enesearmastaja, kes nalja, eriti aga haruldaselt peent hiiu nalja, ei mõista see järgu Hiiumaale mehingu. Ometi laseb Heltermaa sadam suvel läbi tuhandeid turiste, kes Hiiumaalt imet otsima tulevad. Eeskätt kaubanduslikku imet. Kohe pahaselt torisevad, kui Kärdla kaubamajas nägus hiinlanna mäletades vastab. Puhtas kirjakeeles ei ole. Hoiatusele vaatamata sõitsin siiski, kuna hiidlased ise olid nõus mängima mängu, et nad on omavahel. Kokku tuli mitmel päeval tore hiiglaslik seltskond. Kultuuriosakonna juhataja Liivi võsa, kultuurimaja instruktor Laine Vahtra, pensionär, alis Aaslep kinovõrgukunstnik taimi tulp, sõpruse kolhoosi seemendustehnik Malle Kolga, koorijuht ja kultuuritegelane Edgar pärnsalu Kärdla keskkooli õpetaja Evald Teras Hiiu kalurikolhoosi ehitustööline Heinrich kõrv ja automehaanik Enn Remmelg. Emmaste või meisteruna, Tomula ja teised. Nende kaasabil jäidki lindile lood ja laulud, mis täna ette mängib. Aga? Loodus ka pingviinid. Jahiteed kõige kaunima. Hiidlased need ihusuguseltsis, et neid on nii hirmsasti, üks nende seast on kannatlikud seltsi hiidlased siis yks mandri naine sõitis laevatee, nägi, et jumal see tuletorn pilguga kõik seal ta ütles, et jah, need hiidlased ikka kannatlikud küll. Mina lugesin praegust 40 korda tuulanud juba tule ära kustutada, näed nende kannatlikkust, nad panevad ta uuesti põlema. Jälle Grišinsi, hiidlane, teie olete, mina olen kohvi lähker. Kohvilähkrid on sellepärast, et mainimisel käis piim rohkemgi. Kärdla inimestel pole seda piima nii palju olnud, seal tegid kohviga ja panid piin peal, et siis nagu jätkus seda rohkem, sellepärast Sisnevalt kohvile. Eelkõneleja siin rääkis kohvile seltsis, siis võiks öelda, et kvandi raius, tõust on ka kokku Puustamise palju vaadadalguste kandiga ja säält üks lugu. Niisugune, et eks Käinamis kutsub oma külalisi söömaküljelised kõhu täis. Aite pere ütleb, et võtke heaks, külaline tahab omalt poolt veel midagi lisada, ütleb, et ah, mis sinitiki heaksvõttega oli vanud, raius selle umbes midagi looga, kuivõrd arvati seda hiidlased omal ajal kõrgessaare kandi laugud kandja rahvas käis laevu päästmas nii-öelda jutumärkides ja loed siis mereline mereõiguse karile jooksnud laev löödi vandid pealt maha ja kõik, mis oli laevas siis nagu langes, anname saagiks. Võib-olla sellepärast niisugune nimi seltsis on teisigi tõrvaga õplased. Nemad olevat aiadel kangesti palju tõrva. Männi. Ta oli ka rahva seas et Kärdla kalevivabrik ja ja vähemalt pidas ennast nagu Asjemaks või sedasi ant värgimaks. Ja nendel pole seal hõlbad mõtte. Taavi Libe ei rabele või seda piima, ka nemad tegid kohvi. Et seda nii palju jõid. Valevadki tekib niisugune imest, kohvi läks, ma ei tea, meie pool räägite nii ega sinu korjandusele küllaltki ennekuulmatu pilu poolt. Kui mandrimees näiteks hiiu keeltki kuuled, siis juba seegi ajab naerma. Mõnikord ei saa arugi. Ei, see hiiu keel pole nii hull ühtegi ühe korallid, hiidlane, saarlane ja tartlane ja see tartlane, kõige uhkem teile väidavad, et emakeel on ikka siinsete viiulile, mitte kedagi, et aru ei saa. Iidne ütles, et no miks sa ei saa, kui mina praegu ütlen, et see Ussay Väiminud mitte naelate ja kui saarleri kinnitad äi iganes ning vaata, igaüks saab aru, aga see hull tartlane ise loe betoosi, jõuges Väimend sälvate, kes siis tast aru sai? Isehakanud hiidlane ta viiulgelt rääkist ütlemised äi põle mette atiivali ütlekski, iidolid ütlevad äiale vete ütelda. Valemitega ta ei, pole mõtist aastail kunagi. Oma Regige naistest Hiiumaal need naised, need on lasterikkad, üks naine läheb poode, neli last kaasas, need on hirmust lärmakad jooksnud ja eks müüa, ütleb, et kuule, et järgmine kord jätkeiga pooled nendest koju naine ütleb nii, ole meheks õpetamisest, aga seda muud oma just täna tegi, tegelikult tal oli kaheksa last, üks teine naine jälle sellele seitse vallaslast. No ja siis jälle, kui ta vanaks oli saanud ja siis oli haiglasse ja ütles, et ta ei, mu elu pole praegust mete kergolnud. Isekad oma lapsed, maa pidi teiste naistega, varastame missa siis muud räägid need naise meest, keda siis üks naine jälle hirmus vihane vanamees, joobikeseda õlut, et aasta ringi Saldest polgus ütlesid need, mis ma hädaga Äradi käisin tohtri juures, tohter ütles, et raudne tervis ja kui ma nüüd wet ju tervis läheb ju roostama pea pähe, õllerdame seda, et siis polena roostetamise Edgar. Vanasti räägiti, et Hiiunaine kõik põllutööd ära tegi. Kuidas nüüd siis on? Nüüdsel ajal pole meestel, keda enam põllu peal midagi teha masin teeb. Kui üks nuppu vajutab rooli keerab siis see töö tehtud pole seal enam naistele menaad teha. Ühe korra kaks hiiumeest saavad kuppusel konna, nendel sul isetegevuskoht seal naistel siia ei meeldi, seal plangu taga nad seal on ja hääled kostuvad, kanad harjutavad, aga tulu pole signaal, mis nad ka siis laupäeva õhtu kuskil läheks, esinema seda ei ole, aga seal nad ei karjutavad. Kaks meest saavad siis seal väravas kokku ja teine ütleb, et täitsa maa käsi minem nädal tohtri juures, teine küsib siis, et miks ta sulle ütles ka. Ütles, mis ta ütles, kirjutas mulle dieediosis ja teine ütleb, et näe, käskes rätta 200 gramm sugude tohtri loen, sa käisid neil ana muga muutlik ajutise. Ehk kummalvaks retsept, vaata näide ehtamata mokad. Udama Reigi, see oli sedasi. Ta käskis vette 200 grammi tailiha siis 300 grammi juurvilja käskas härra sekad ja maapidi siis seda vett. Edamud odas on Antsist emme ajuga. Mis asja sa teed, ohtralt asjad? Unumustes ütlemate, millal ma seda dieeti Ta peab jätma, kas enne seemnest väipärast söömist või ise mõtlete välja need lood ja ma teen, need on stants, kõik sündinud, ma olin seal 30 aastat, olin haiglas ja seal haigla puuduta, vahel seal ikka kuulsid ja nägid küll. Tohtrite tööle suunamise Hiiumaal siin juba käib ka niimoodi, et kui komisjoni koos ja kui öeldakse, et sina pead Hiiumaale nüüd tööle minema, siis kohe ei mina Hiiumaale ma ei oska, kohalikku keelt pole midagi jäätisel paar nädalat hiljem ka, aga tuleb siiski Tekviimiks jumala välja. No ja siis, kui ta juba kaks nädalat siis oma esimest patsiente seal ravinud on julgut siis küsida ka, et jälle kuidas teie enesetunne nüüd ka on ja saab vastuse kätte, et sa, kas sa usud, täidan nüüdsete hambale mete. No ja läheb siis haige uuesti jälle ennast, näitan paari nädala pärast kontrollile küsibetsid arst, et no kuidas te isuga on, saab vastused, etajad sa ammule ei meki, annab need toidud gaami, mees tõi mulle haigemajas e-keelsete isu on nüüd küll üsna käest ära. Kaks naist ajasid omavahel juttu, need saarlane ja hiidlane, nad saavad omavahel üsna heasti läbi, aga see naine kiidunaine olemise Saare naine ja kukkus siis seletan, kui ja mees temal on, kui toredad ja targad lapsed, temal iidlemisel vastast jajajah, näelene, sa pead, seda ma talle küll viimiks hakkab siis oma lehma kiitma. Oh sa poiss, kui hea ja rammus Herd ning kui sa teed, panen õhtul liitrise purgi piim täis, Ulinguks kohe pool mandiks kerkinud, nii rammus piimul hiidlast süda sai täis, ütles, näe, ma kuulen ja ütlen, et seda täimu lehm, anno suu, Lehmann alla ka midagi muule sedasama muudaga panen liitrise purgi piima täis, õhtul ummiguks peab, mul oleme seni pandud püks, pole litron, tühi purk, sellepärast et hakkab, stab Manteni erutusest tuleneb ühte mahu enam ühte purke. Poolene kaaselt maantee täis. Hiiumaamehed olid enamike meremehed ja käisid ikka kaugele siin ja seal ja eks naised siis ootasid ja rääkisid omavahel, et näe, mu mees kirjutas Inglismaalt, mees käis Itaalias üks naine, kelle mees oli. See oli siis nii nukra näoga, seal nende naiste juttu kuulen, te ütlesite ohjest, oleks mu Johanometa korra Saaremaal käin, mul oleks ka, mida akad Ootold äis ei lähe kodunt. Vällja. Vanastele Hiiumaal neid inglinimelisi naisi väga palju, aga neitsi nimi nagu jääb tahaplaanile, seda enam nii ei tarvita. Ja siiani ühes laulusalmis kokku võetud selle ingli elamini olemine. Ägisi, millal mina, Nara äeberii, millal mular geid, teised pidul, lõbul käivad äi mina ilmas sega-le, maole, kurblik rannaga jaamis tõuseb lainte sõjateelt, äi sedagi Eike, mina vajame situks, teeks mu meelt ja keelt ma pole saks. Kis kannab pitsi A kodubeld muu lauluma. Naatsin, eks oleks tarvis sitset külakiigel kiikuda. Muul kergkoera nimeks palun taingel vanemate soov neid taeva skeigist nähete ammu kutt majal ilmes, puudub proov, haridusalk, tuvaigus, maa lehmi lüpsmas enneta A Noost ja vedanud vett, Kaaga juust, ai musta Albilt rääkida. Mauda, millal unasi avab ja ideks vetab omale lubatul, siis laula minarrelgsesti. Oota, kus kohas ja millal te seda pilli mängima õppisite? Mina, ma ei mäleta, üsna noor olin, ma ei tea, kas ma käisin koolis, ei käinud veel koolis, kes õpetas mitte keegi, ise hakkasin. Lihtsalt asi hakkas huvitama, hakkas niisama lahmi proovimine tõrjeks äkki laads alguses juhuslikult kätte. Heino läks sellest ajast. Vahepeal ma ei ole mänginud, näiteks aasta tagasi hakkas uuesti üldse selline pillid ja sihuke asi huvitas juba noorest peast lapsest saati. Teil tuleb neid lugusid nii nagu küllusesarvest. Kui kaua te saate näiteks ühe jutiga mängida? Ikka üsna mitu tundi. Näpud tuliseks ei lähe? Ei lähe, arenes. Mina olen nii ametilt ehitustööline hiidlane või? Jah, rahvuselt täiesti hiidlane, läbi ja lõhki, ehkki ma olen mõned head aastad komandöri kaevuvett joonud, aga kodusaare vesi on ikka parem ja mille poolest ta siis parema mehe hiidlast oleme ju kuulsid kangistika selle arteesiaveega ja ja see on niivõrd hea Need, need hiidlased, kes on mandril läinud ja, ja seal omale parema paiga leidnud, siis nendel on kõige suurem kingitus see, kui viie neile puder, arteesiakaevuvett Hiiumaakodukaevuvesi on parem. Töötlesin näiteringides kaasa ja missugustes näidendites olete teinud ja osi mänginud, esimene on mul hästi meeles, ma olin siis noor poisike, veel mängisime paljugine, vanad sõbrad ja see oli täpselt 30 aastat tagasi. Ja noh, hiljem on mängitud siis veel sügavates juurtes seda neeger, ohvitseri elu, tsüto, tellis tagaronamiste gala Kuunor, kuulajaid, seltsimees direktor, raudseppa tillerinud peremehed taga tipudiisenhoosenis Poola tükis hiirinka, neid tuleb umbes nii viis 60 näidendit, mis on nii suuremad, trolli tulnud, teised on siis väiksemad. Näitemängu tegemine on ka hiidlastele juba ammust aega veres ja, ja hiidlane peab näitemängust lugu ja ja käib teda vaatamas ka ja võib isegi seda öelda, et pahatihti on saal rohkem täis kui on omad inimesed, mängivad nii isetegevuslikud, inimesed mängivad, kui teinekord Tallinna filharmoonia-le jääb last, saal tühjaks pole, on sellest tingitud ka, et kõike jagamisfilharmoonia pakub kui vastupidi, jah, võib-olla kaastuseks, jah. Ma olen muu, on täis kõik mu luud ja kondid oi-oi. Tantsu Nelvi nõuavad köömneteed võib-olla terve rood ei sobi kokku see mehe teoga, kui käida. On Saatrigeeritud nagu peoga. Saatenamaid jaa, jaa, jaa. Saunas saunas ennisterveks sauna, sauna, müüdjale Pallo. Munas olles oled sauna aa jaa, jaa, jaa, jaa. Ei sauna ja, ja, ja ei sauna ja saunast tulles oled järve janu. Et saada ja kolm korda 10 kraadi ORAS. Poole sile kaadis mehe ema Leida. Näkkineetiljatab jäädesed. Tulla võib jama, kui rügab, et üks oli see mees ja, ja sauna, mis siin enam mõelda veel. Sauna saun on see, mis terveks saunasaunale hüüda lõpallo saunas küll sa oled terve ja noor sauna Aia aia la sauna ai-ai ala, ela sauna aia ja la ei. Saunast tulles oled terve jaanuar. See on ju teada, et hiidlest on eluoja olnud meistrimäed ja kes tegid Valmes purju laevast elus inimeseni kõik ning pole, pole selle viimase töö juures meteoriiti just väljast tööjõudu ega abi kasutanud. Jah, ja meri oli saakidega õrna kitsi ja eks sellepärast hiidlast pilliga siis väljast suurelt maalt omal leivakõrvast otsime ja aiavoli sedasi küll, et läksid kevadel välja sügisel tulla tagasi, siis kes siis oli kopika kokku korjanud muidu muidumees, aga mõni mõni pole sellega hakkama, saan, tuli sellesama rahaga tagasi, mis oli deemonaks seltsi antud vahepeal raha oli, kõik kõrist alla astud. Üks jutt räägib seda vise, kuidas hiidlane oli läinud, siis ka hakkan, tol ajal olid veel purjelaevad nihe, tulid, mehed olid rauast ja laevad olid puust. Laevas idu haiglatena otsija arvelt siis sedasi, et nüüd on see aeg kogejad maade ja siis samal kevadeks sulase kaubaga maha endisest sulase kaubast pole õige välja tulnud õieti, mida mitmes peres käinud sees juba mitu maakonda läbi käidud ja ühel õhtul hämarikus jõuab Mulgimaale Taivo mulkese tundes ja ja mõtles siis male mulgipärase sisse, et kui ma siit muud ei saa, Jonad viisakuse pärast mul kõhudes vii econdled naljad mulgi Pereze vaatab, nähiljas on muidugi juba rahakott olnud üsna tühi ja kõht tühi. Ja leivakoti siiani kõik asjad olnud tühjad juba jää. Länts mulgi peres vaata paparaaži, juust, toitu, lauabele. Maren saab üsna Recalekki asi hiidile, ma ütlesin, et noh, et see viimane Külsasid kui muud ei saa hakanud peremeheks sulasega auku tegema. Aga eilsest kaubast tulnud välja meda tikulise taolised, jälle Valcoli hangel palgija soojel vehe ja peremees annab siis ka kohe mõistet Meti jutule ots peale Tokkoga aga seda kohta otsima, kus meestele heinalise augu jätmine on. Aga ehitamine pole, sest välje tehingid jest sõnaga edasi teine olenev pähe ja piilunud ikka sinnapoole ja kõik face Jemmit just häält toas viimaskusi vaikimine hakkan piinlikuks minema. Vaat nüüd ja ütleb, et ei tea, et kas me hakkame sööma. Koovey pere on leidnud, et me hakkame sööma küll, aga mitte kõik Sigentsis modiidilise kohti. Hitled, need lähed, kui saab teha, et on sul sihelmine viga, käib su keha maha või on seal muud hädad meie laua ääres. Mina hakkan küll sööma asunud laua, arbond, säuze mahu teed pole mehe olnud. Kaua aega tagasi elas Kärdlas üks mees, keda rahvas nii kopa topiks kutsus ja ta oli hästi niisugune kleenuke väikest kasvu mees, aga tal oli vägevate mõõtmetega mammi. Üks laupäeva õhtut. Sul oli sügisene aeg, nii et õhtud olid juba pimedad. Ta mõtles, et läheb, käib korra siis enneni sauna minekut, käib korra natuke seal rasemanni kõrtsis ja ja võtab siis nii väikest vaimuvalgust ka seal. Muidugi teatas mammile ka, kus ta läheb, sest seal peres ei olnud niisugust korda, et mees ei teatanud naisele, kuhu ta läheb. Ka jäi siis istumisega natukese kauemaks, kui ta oli lubanud ja ja ju siis vist võttis ka pisut rohkem seda vaimuvalgust, nii et tagasi tulles enam päris hästi lõpetanud ja tagasitee läks tall mööda vabriku tuhamägedest, tuleb ta siis sealt nende vabriku tuhamägede juurde ja järsku vaatab, pimedas paistab seal teeristil on üks saun tekkinud sinna ja mõtleb, imelik, et enne kui ma siit mööda tulla pole, siis aul olnud, aga nii ta siis Saul ja sauna aknast tuli ka vilgub. Et imelik, et Killesi saun siia nii ruttu tehtud ja miks pärast see tuli siin vilgub, et Maalehe rada, seda asja, et äkist võib ka tulekahju, tekkide tuli sedasi nii naljakalt käigub läheb siis saunale juurde ja et ma avada ei aknast sisse ka messi ega täna hakkaksid sauna aknast sisse vaatama ja järsku hirmus hääl pea kohale. Kuule vanamees, mis asja sa käid, ümbermoonia, vahid pappi, tõstis siis silmad üles ja lõi kaks kätt kokku ja ütlesid hovi, heldene, aeg. Maa, mötlesin Tseeeller rahve, saun, nüüd oma mammi. Lugu oli selles, et mammi oli laternaga tulnud talle vastu teda otsima. Selles samas papist räägitakse veel ühte niisugust lugu, kuidas ta oma nii terava mõistuse ja keelega siis ennast nii ära päästis, see oli esimese saksa okupatsiooni aegu, kas siis oli seitsmeteistkümnendal, 18. aastal ma täpselt ei tea oli ta siis oma ringkäiguga sattunud niisuguse koha peale, kuhu ta minna ei oleks tohtinud. Ja patrull võttis ta siis kinni ja viis komandantuuri. Ja seal hakati siis papid süüdistama, et kuule, vana, mis sa oled spioon? Papilasi, tõlgi kohale, tuuegised, Missis spioon, A. Tõlk seletas ära, et spioon, see tähendab salakuulajat pappi lõi jälle kaht kätt kokku, ütles toi heldene aeg, ma vanainimene ei kuule enam valjusti Kirde-Eesti siis veel salaja, mis ala. Kuule ja ma olen ja lasteli vana mees siis tulema. Selt Käinas, Miku Kaarel ju ka, kes oma terava keele ja naljadega ennast ka kauaks ajaks rahva suhu on pannud. Ta ükskord sõitnud vaevlema öises vedas sõnnikut. Nojaa, põld oli sealsamas lauda taga hirmus lühike maa, tahab, et pikema otsa Śaksa möödakäijad pole seda sõnnikut, eks Anguga peale tõste läheb siis seal Paimle meise ärberi ukse ees kohe läbi. Parun, tuleb vastu, et oi oi, oi Karel. Mitte sinu jaoks, et see on Moldova härrastejahuks, miks sa siit sõidad? Aimaabologrammitu suvend maale ka pööras maa siit minna küll ja läks pankrotti, edasnik rada, lisraeli, kõik lisendikut täis. Rathy niimodi pikem ringi. See on nüüd Karli oma sugulaste jutt vanas põlves nagu vanainimene ikka, vahest läheb pahuraks ja ja pole rahul mees kõigevust, noored teevad ja. Karli ütlesin siis pojale nimed, kuule, pane tähele. Kui sa mu südamega täis ajad, võtan heinaajal kätte, suren maha, matta, siiski koju loog maas on? Oligi nõnda olnud. Ükskord Karl jälle läinud, tal igatahes loome Nimide piitsutan tööle, aga talle veel hästi pikk piits on. Ja siis üks mandrimees kühinditel. Miks see sulle iga on, et miks see on nii pikk, on seda äi, see pole ülearu petmete. See on kaks jalge neli sülde üksvaks pealekauba ja siis päta tol tagasi võtta, siis on paras pikkus käes. Eidele laule armastas inimene olnud juba kaugelt üle 100 aasta. Teatakse, et Hiiumaa nii-öelda esimene laulupüha toimus kaks aastat enne esimest üldlaulupidu kusjuures Tartus oli lubatud üldarvust osa, võtavad mees koordile. Aga jumal laulsid juba sellel segakooril kahe või kolme koori osavõtul toimus esimene laulupeo kahe kihelkonna piiri peal. Seal Leigri murrus, naiste laulutraditsioon on praegu veel saarel tugevasti auses laulda armastatakse. Hiidlaste laevas oli üks niisugune poiss, kes pole ise hiidlane anda, ka hirmus tähtis oli tema tüürimehe aukraadiga koolis kätte saanud ja oli siis keset Okeaania kapten, tahtes nagu teda vähe maha suruda ja ütles. Tehke mul kindlasti, kus me praegu meie asukoht on, kus see võtab ta siis suuretseksnandid ja toob päikese maha ja arvestab ja annab siis võid koordinaadid äravat, nii palju pikkust ja nii palju laiustavad seal kohas olema. Kui kapten käratab. Terve mu meeskond, müts maha, igaüks kraabib silmad peapalliks, vaatad kapteni, otsi kapintsat. Kui me nüüd seda meest usume, siis me lähme sisse praegust Londoni peakiriku uksest. Ei nojah, mõni mees mõtleb nüüd küll, et hiidlased peavad meremehed ja muudkui läksid laevee sõitsite välismaa vetes ja ja tõid kulda ja karda kodu, aga ega see asi pole Metni Lehtna all. Vaata, esimene küsimus, kui selle ajaga läksid, oli kohe sedasi, et kas sul diplomi või, või mida sihuksed paper'it on, et sa oled ka mingisuguse kooli lõpetanud, et sa tunned ja oskad merel ennast ülal pidada, nõnda, kuidas peab pidama. Ja kui sul seda diplomipaberit palu olnd, siis küsite jälle, kas, kas selle merd sõitnud oled? No ühekorra, meedia kõlatoliiva ranna Johan on niisugune mees, oli juba aastaid merd sõitnud, on ja ikka suurtes laevades ja oli merega üsna kursis, aga oli jälle saunaaeg olnud, et pole jälle kohta merel olnud ja laevad on juba käiku peale Monserdad meeskond või kui ta nüüd komplekteeritud nägija mees oli juba mitu nädalat Tallinna sadamas pollarid, lehven seal ja katsub ühte kohta teise kohta ei tule siis Tallinn-Milano vana mere muidu tahtilisega paremat kohatega saadi vaadata, tuleb üks pisikene vilets, vilets alus, tuleb ääre äärde maa läinud sesseni juurekoe ja Aadnik kapten, sel ajal tuleb maha üks väga uhke noor mees, pärast tuli väljedki, lane on ja, ja Heinaste merekooli lõpetanud mees sur kõrgema jutus peeskoldankureerija käiti puhas ja nõnda siis uhke vormilisele tagas tegemisest viletsast alusest nüüd puudu jäi. Johan pakkunud omale ennast ja, ja kapten küsib, et kas sa sõitnud oled. See oli öeldud siukseid, kibedja soolase tooniga, see haavas vähe Juhanit ja Joan, ütled, et kas siis kapten arved maa tuli, tuli Heltermaa-Rohu lõõsa jalgsi Väi moodullaevaga. Nojah, see vastus, kuna mõjutusele kapteni mehel meeldinud ja küsinud uuesti, et suures laevas enam sõitnud oleka siis Johan vastanud, et kui see küna, kus Mabreed jalgupidi tehes olen Coloevaks, arvati sisu see 77. Mängi põdur on. Ma kuidas. Seal sest munavanik Siis aga me seal sagar poole ja. Kui saada ma tab, aga kas või saada andla vaeva? Ei saada tsina vaid mereni. Ma ei, kuidas peatub siin? Ja nii viimne tõrva, tuule. Oi kuidas torm jutuks sest võlapaanika Ja kui sa, ta, ma võtab, aga kas või sadanud laeva ei saada vaid. Ma ei sind lainena tööle. Ega sa siin tellida. Ja. Siin ei tööta. Võib-olla, et see lugu nii ei olnud ka, kuidas rahvas räägib, oli üks pühapäeva õhtu ja üks vana naine, tema nimi oli siis Madli kamm, kammimatliks teda kutsuti, hakkas linna sõitma tookord laev käis otse Kärdlast Tallinnasse. Aga kodus ta seal midagi siis kohmitses ja vana inimene ka. Ja aeg kadus käest ära, ta jäi hiljaks. Laev oli juba oma otsad lahti võtnud ja oli sadamast välja sõitnud. Kui ta siis jõudis sadamasse, aga mõtles, et mis seal ikka, et see vahe pole kuigi suured maju pabele. Kergitas siis oma seelikut ja hüppas, aga hüppas sadama ja laeva vahele. Rahvas hakkas laeva peal karjuma, kapten pealaev kinni, maadliga ammu kukkus sisse. Pealaev kinni, maad liiga ammu kukkus sisse, kapten karjus sealt kaptenisillalt vastet, mis asjadega harjutati üks vanade kamm, las läheb. Ega see ei ole nüüd nii hirmus, kallis kamp. Et sellepärast peab laeva kinni pidama, ei, laeva kinni ei pea, küll ta Tallinnas ostab uue kammi. Aga kaptenile tehti siis asi selgeks, et see ei ole vana-ide kamm, et see on ikka inimene ise. Kapten pidas laeva kinni ja Madli kamm tõsteti siis laevalaele. Tuli ta siis sinna ja kas vasakus või paremas. Ma ei mäleta, kummas hoidis ta siis taskurätiku sisse keeratud oma toa ukse võtit ja esimene lause, mille ta siis välja ütles, oli siis see. Kui see vetin oleks praegu mu käest sisse kukkunud, kuidas ma siis oleks tuppa sisse saanud? Ei ole ju mitmes mõttes tuntud ikka siukse Haasia ja hambameene ja kellest arvatakse, et tema saab igast asjast omamoodi aru. Mul tuleb praegu meelde üks ammukuuldud jutt, kui Hiiumaa poiss oli leeris, käin Noleeri tundes, muidu õpetaja saks rääkis kangesti seda usu-sõna- ja ja toonitas ikka kangesti kuuendat käsku, mis kõlab ju teatavasti seda viset, sina ei pea mitte abielu rikkuma. Kui siis leeritund oli läbi ja leerilapsed on need veel selles ruumis, kus püha sõna kõlas. Ja üks Hiiumaa poiss läks siis õpetaja ütles, et kuulge õpetajahärra, et mismoodi nüüd õieti mõista seda, seda, seda kuuendat käsku, et sina ei pea mitte abielu rikkuma, kas seda võib seda või siis võtet. Sina ei pea mitte abielu rikkuma, aga siiski küll, kui sa tahad. Muidugi õpetaja tegi suured silmad ja, ja ei jõudnudki selle nööri poisile midagi vastata ennem leeripoiss oli toast kadunud ja läks laia ilma selle teadmisega, et sa ei pea mitega võid küll. Olid Heltermaa sadamas olnud hiidlast müümisel hobused mandrimeestele ja paar-kolm tükki pandud juba laeva ja siis nii võiks mandrimehed küsinud, et aga kuulge hiiumehed, et kas need hobused on telliga õpetud juba hiljuti ja, ja nii on, nii, on kõik õpetud ja muistun kaugõppes veel. No Tamm ütles siis neid metsikuid poolmetsikuid, keda pole mütsid kätte saanud. Kuidas te arvate, on see hea või halb, et teil on saada olemas, et vesi ümber? Minu meelest on see väga hea. Mina merd väga armastan ja siis on seda ka, et kes ei, pole meile vaja, need ei lasta meil tulla ka ja meile, niuke helid, rahvas, meie oleme niisugune eraldi ja kui sinna kuskil mandril lähedki sa hiiu keelt räägid, siis nad ikka vaatavad, kasuvad niuksed naeruse näoga, ootame täiti, mis nüüd sealt tuleb sealt iga kord. Tule minagi lähme vaikselt mööda, kui ta aru saab. Tiitlini ta vaatab sulle järgi. Hea on ta muidugi selles mõttes, et iga mees ei pääse siia ligi aga teises mõttes on ta muidugi halb, see ta on väga eraldatud ja, ja suhteliselt raske on muidugi teatud aastaaegadel mandriga ühendust pidada, nii et selles mõttes on muidugi raske ja ja mandri kultuurielust oleme ka muidugi suhteliselt äralõigatud ja nüüd suvel on teil külalisi ja uudis. Täiaydia rännumehi üsna hulganisti siin saarel koos talvel aga jäetakse teid puha oma. Omaette olemine pole igakordne, mõnus ühtegi, et lennuk ei tule posti ei saa laev, sõit ei saa jää nii paksu, nii jälle õhuke siiski autoga üle sa ei, sul pole kaupa saada, ei, sul pole posti saada, siis jääb ainult raadio ja televiisor, siis, mis meid siis ka mandriga ühend? Siin oli enne juttu just sellest hiil samamoodi asjast arusaamisest ja Richard hiidlane olen Tallinnas ja vaatan, kuidas postiljon viib maja mujalt, igal pool viib posti kodu kätte. Et küll on loll mees, nüüd sellest Igalühel seal jalgsi ja käsitsi 100 viibed, saatku postiie. Või? Enda Kiievile. Nüüd meiegi ma lubada õunaveini. See keevinema kerged küll leiga. Kadakaga. Seal ei ola merest. Meri siin. Ja ma. Ei räägi. Ja kaasa. See. Oli ka. Kõik poed ja. Söögi peale. Meelelahutussaate hiidlased omavahel tegemisel olid sõnaga lauluga, pillimänguga ja nõuga abiks Liivi võsa laine vahtra, Alisas lepp, taimi tult Malle Kolga, Edgar Pärnsalu, Evald Teras, Heinrich kõrv, Enn Remmelg una, Tomula ja teised. Tänan teid, hiidlased omavahel olemise eest. Jahiteed kõige kaunima