Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Huvi tuleviku vastu on vist üks suuremaid tegutsemise käivitajaid. Meid võiks huvitada ju igasugused küsimused, aga ükski neist vist ei trumpa soovi teada midagi tuleviku kohta. Aga miks? Nähtus on kollektiivne, see tähendab kõikidele inimestele omane järelikult peab see olema kuidagimoodi vajalik või kasulik ning seotud evolutsiooni ja eluspüsimisega. Seda oletust toetab Seeged. Tulevikku teadasaamine põhjustab meile head, mõned ja tulevikku, mitte teadmine ebamugavustunnet. Viimane väljendub kõige sagedamini ilmselt hirmutundena. Kuigi teadmatus tuleviku suhtes võib väljenduda ka arusaamatu ärevuse või üldise stressina. Hea ja halva tunnete ka juhitakse aga inimese ja loomade käitumist kasutades neid tegema kasulikke tegevusi, vältides Sis kahjulikke näiteks söömine või sellest hoidumine. Kusjuures olevik, millest teada saadakse, ei pea olema hea. Sest just sellistel puhkudel on, et teadmisest ju kõige rohkem kasu, kuna saab veel midagi teha kõige halvema vältimiseks Niibist aitabki uudishimu tuleviku vastu suurendada ellujäämise šansse ehk aitab kohaneda muutustega. Pelgalt juba seetõttu tasub hoida silm peal riikidel, kus ollakse teatud mõttes ajast ees. See pole küll kõige parem määratus, aga üldiselt ju räägitakse riikide arengusse järgi jõudmisest. Arenenud ja arenevatest, riikidest ja muust taolisest Jaapanit peetakse siin väga arenenud riigiks. Jaapanis sündis eelmisel aastal esialgsetel hinnangutel miljon 1000 inimest. See on kõigi aegade rekord tagumisest otsast. Olgu need lisatud, et hinnangu veaks on 0,1 protsenti ehk just see 1000 inimest, millega esialgu veel miljoneid ületatakse. Võimalikked täpsustatuna ongi tegelik tulemus juba alla miljoni. Jaapanlaste sündivus jätkuvas languses ja võimalik, et 2015. aastal sünnib juba garanteeritult alla miljoni hommikumaalase. Lõppenud aastal suri seal üks miljon 269000 jaapanlast ja suremus on selles riigis jätkuvalt tõusus. Tegemist on küll maailmakümnendaks suurima populatsiooniga riigiga, kus elab umbes 127 miljonit elanikku, aga see elanikkond on vana ja sünniealiste naiste arv väheneb. Osaliselt on siin põhjuseks just aastaid kestnud madal sündivus ja üks asi, mis sellises olukorras sünnib, on nõiaring, tänu millele sündivus ei saagi suureneda ja see on sunnitud veelgi kiiremini langema. Seetõttu hinnatakse taaskord, et jaapani elanike arv väheneb aastaks 2050 umbes veerandi võrra. Teades nüüd midagi arenenud jaapani tulevikust, kas siis meil on midagi sellest õppida? Üldiselt paistab, et heaolu kasvuga langeb sündivus dialukas eeldab ju tööd ja tööd teevad täiskasvanud pereloome eas inimesed. Kuigi sellel maal on veel kombeks, et mees toidab kogu pere ja ema on kodune, pole ema, seeliku võid kimono küljes rippumas lastekarja ja kuna isa on kogu aeg tööl, väheneb kontakt lastega. Ühest kõrvalnähtusest on siin juba varem juttu olnud, nagu näiteks noortest meestest kadunud sõjajärgse isa, maalisaatega tipptehnoloogia riiki ehitanud alfaisase instinktid. Nad ei soovi matkida inimest, kellega pole ju kuigi palju kokku puutunud ja nad ei taha rügada töö nimel. Pealegi kui seda üha raskem leida. Neist on hakanud kaduma ka pereloomise instinktid ning Morrison Andro küünist ilusa poisi episooneni käitumismudel, keda huvitab vastassoo puhul peamiselt tema kosmeetikakott. Jaapanit tuntakse tehnoloogia, edu majanduse arendaja ja rakendajana. Riigis on palju töid, ameteid automatiseeritud. Seetõttu on töö leidmine raske ja argielust põgeneda võimaldav ammello vastuse saamine hõlbus. Ja kõik see on sisendiks seletusele, miks jaapanlaste arv langeb? Üldistades saame nende näite abil aimu, miks langeb sündivus üleüldse heaoluriikides. Ja veelgi üldistades näeme lisaks võimalike kultuuriliste ja unikaalsete seletuste padrikudeganud tehnoloogia kõrvu. Seega kas võiks järeldada, et tehnoloogia abil vähendame tööd ja seda tegevat töötajate arvu ning muudame nii perede koosseisu kui toimimist elanike arvu vähendamas suunas. Kuid elanikkond ei sure välja. Kriitilised tugitegevused tagatakse ju masinate poolt. Et inimesi on vähem. Tehnoloogia areng jätab alles lihtsalt väikese hulga inimesi. Me ei tea, kas nad moodustavad inimkonna eliidi või jäänuki aga huvitav oleks teada, kas nad on samamoodi rõõmsad, sünni ja elamise võimaluse üle, kui tänased maa elanikud. Sest tahaks ju tuleviku kohta.