Tere kõigile, mina olen Vello Salumets ja algamas 10. saade saatesarjast rokk, krapsoodia. Enne kui alustan ülevaadet kuuekümnendatel aastatel laineid löönud briti ansamblites räägiksin täna veel kahest suurest eeskujust ilma kelleta poleks paljud hilisemad maailmanimed ehk üldse sündinud. Esimene neist kandis nime err, lipp radars. Vennad, Don ja fill ERR-i olid padi halli kõrval rock n roll'i valge harukesksed kuid samas tihti unustatud kujud. Neil kõlasid usutavalt nii äge kui ka aeglased laulud. Nagu hollilgi. Otsustava jälje muusikasse jätsid nende laulu, harmooniat ja meloodiad Everly Brothersi loodud parane. Ansambli laul oli eeskujuks paljudele neile järgnenud ansamblitele. Eriliselt uurisid ja võtsid omaks Elarlite stiili Saimonenud Carfankel, John Lennon ja pool Macaagni. Samuti Beach Boys ja Mamas tabas Everly Pradasi. Eriliselt nakatavad popalad on inspireerinud taolisi staare kui Dave Edmunds ja Johann Sebastian. Kui Little Richardi hääl kratsis nagu Raspel siis Everlite koos laul, mis oli üle võetud kantrilauljatelt oli kui peenike liivapaber. Sil laulis veidi kõrgemalt võrgutavalt pehmelt don jälle pisut madalamalt ja käredamalt. Otsustavaks said Evelitele kantri, helilooja Polo Bryanti kirjutatud meloodiad, mis täppistööna istutati poiste häältesse. Tähtis oli ka see, et esitusi ei uputatud tavapärasesse viiulipudrusse. Vaid taustal mängisid sellised Nashville'i haid NAGU chet hätkins ja Floyd Kremer. Err lei vennad näitasid paljudele kuulajatele, et rock n roll ei pruugi olla tingimata lärmakas ja brutaalne vaid see võib olla ka pehme ja meloodiline. Samas siiski erinev kliistri sarnasest mooride ja paaride lööklauludest. Errorlid ülistasid oma lauludes armastust sama põikpäiselt nagu Holly. Mõni võib isegi väita, et need ei erinenud millestki traditsioonilisest Tinben iilid, lööklauludest võib-olla vormilt mitte, küll aga energialt ja võtetelt. Everlid ei provotseerinud armastust taevasse, vaid see oli nagu holligi puhul just antud hetke asi. Nad otsekui objektiviseerisid tegid selle staate või idee. Terrorite laulud polnud ainult isiklikud sõnumid ja mälestused nagu paljudel vanema põlve esindajatel vaid peaaegu võitluslaulud, milles nad nõudsid õigust armastada. See tähendab elada Everlyde jooksnud seksisabas ega otsinud kättemaksu. Nadolid unistajad, kes ei ajanud taga ideaalnaist, vaid pigem ideaalset vahekorda. Poisid ei lõõritanud uhkeldavalt mõnest lehtsabast ega nuuksunud ingli järele. Nad laulsid sellest tähtsamast inimsuhtest nii avalikult solvununa kui ka energiliselt võidukana. Nende usus armastusse ei olnud naiivsust, vaid sitked, elastsust ja nõrkust. Donald aisak Everly sündis esimesel veebruaril 1937. aastal, kentakis ja nooremenfill 19. jaanuaril 1939. aastal Chicagos. Vendade muusikakarjäär ei alanud juhuslikult, kuna nende vanemad aeg ja märgaret Everly olid tuntud kantriesinejad oma kodulinnas Bronis. Vanematel oli pooletunnine eetriaeg kohalikus raadiosaates. Lapsed olid isa-emaga tihti stuudios kaasas, juba seitsmeselt esines, ta on ise omas raadiosaates seal Hiltonis show. Siis aga murdis sisse televisioon ja vanematel tuli hakata otsima uut tööpaika. Samas Don ja fill ei soovinud muusikast loobuda. Don oli kirjutanud paar õnnestunud kantripala ja nüüd otsustasid poisid minna neid müüma kantrimekasse Nashville'i. Seal õnnestuski sisse laulda neli laulu, kuid mingist edust ei saanud juttugi olla. Appi tuli isa. Ta tundis kuulsalt Nashville'i produtsendi ja kitarristi Chet hätkinsid, kes lubas noori aidata. Äkins tutvustas vendasid tuntud muusikafinantseerija Ale Wesley Rousile ja see omakorda plaadifirma bossile Aaczip layerile. Viimane tegin tonni ja Philliga plaadilepingu ning pakkus välja laulu Baiba Ellav. Kulu järgi polnud lugu sobinud ühelegi eelmistest solistidest, sest üle 30 laulja olid selle pala hüljanud. Vennad ei saanud niisugust luksust lubada ja nad laulsid abielupaari Feliis ja pol loopi antipala vastuvaidlematult Klaadile. Nüüd järgnesid esinemised rändava ooperis Alan Freudi kontserdil ja neljandal augustil 1957. aastal kuulsas ET sallivanid teleshows Don ja Filler Orly kaks esimest miljoni plaati tõstsid esile ka laulude heliloojad. Abielupaari Bryanti, kellest said poistele kodu, heliloojad on arvatud, et kui erry pragasi plaate on müüdud peaaegu 18 miljonit, siis 11 miljonit on olnud selle abielupaari kirjutatud. Erand polnud ka järgmine pala, millest jällegi tuli miljoni hittloo nimi oli do striim. Everly vennad loevad laulu üheks paremaks oma karjääris. Ei lugenud seegi, et sporiantid olid kirjutanud palav 15 minutiga. I äärtudu instriim oli 1957. aastal USA tabeli tipus neli nädalat ja seitse nädalat Briti edetabelis. Siia võib juurde lisada fakti, et seda laulu on väga palju kopeeritud ja hoolai häälte tuvisid. Riim on olnud hittpala neljal erineval aastakümnel. Usutavasti lisandub peagi ka viies. 1959. aastal kutsuti ERR-i Pravdas esinema Inglismaale televisiooni shousse kuul Forkets. Samas anti neile üle Musicale Ekspressiauhind, kui maailma parimale vokaalansamblile. Vennad peatusid Savoy hotellis. Linna peale ringi kolama ei saadudki. Konnafännid olid hotelli sisse piiranud. Tonja fil veetsid hotellis 24 tundi ja kadusid vaikselt lennuväljale, et Ameerikasse tagasi lennata. 1960. aastal sõlmis plaadifirma Warner Brothers Everly vendadega kümneaastase lepingu miljoni dollari peale. Kõik sai alguse sellest, et eelmise plaadifirma bossi poolt makstav autoriõigus tundus poiste jaoks olevat liialt väike. Lisaks tekkisid lahkhelid Everly Pradasi muusikalise liini pärast. Uues plaadifirmas oodati loomulikult, et paarisrakend pakub välja kohe hunniku uusi hitte kuid asi jäi kivi taha pidama. Kuigi vennad lindistasid kaheksa laulu, ei sobinud plaadile neist ükski. Ainus, mida juleti panna. Booner Brazaci firma esimesele singlile oli laul pealkirjaga käppis kloun. Hiilgeedu oodanud Warner Brothersi firma sai lõpuks, mida tahtis. Käsisclaunist sai hitt, mida peetakse siiani parimaks. Pala tõusis USA tabeli tippu ja püsis seal viis nädalat, Briti tabelis koguni seitse nädalat. On muidugi kerge oletada, et taolise superhiti müügiarv ületas kergelt miljoni piiri. Laulu kähvisclauni autor on Don Everly. Pärast kätteisclauni edu hakkas err lib radasid, täht äkki tuhmuma. Kuigi ebaedust ei saanud veel juttugi olla, ilmusid sellised lood nagu sous seal ja lussil. Ka järgmine singel paladega, vokk, raid back ja Ebonyays oli täiuslik raam. Esimese laulu oli kirjutanud pardi Halli järel kriketsi laulusolistiks saanud Sonicardis. Ameerikas tõusis vokk Raik päkk seitsmendale kohale ja Inglismaal koguni esimeseks. Kuigi laulus polnud enam sära. Endisest err lib rabesest müüdis sedagi plaati üle miljoni. Soosingu kahanemises oli mitu põhjust. Esimene süü oli selles, et vennad pidid minema teenima Ameerika merejalaväkke. Lisaks said on r Lin närvivapustuse, kui esineti Inglismaa turneel 1963. aastal. Kolmandaks põhjuseks ehk see, et on, abiellus Veneetsias Stevenson iga ja abielu nõudis oma osa. Soome rokikriitikud on irooniliselt öelnud, et 1965.-ks aastaks olid Everlid langenud juba nii kaugele, et esinemispaigaks kõlbasid ka Soomet, tabanila, spordimaja ja isegi ühe Helsingi koolipeoõhtu. Seitsmekümnendatel tegid Everly vennad äss jäi plaadifirmaga uue lepingu, kuid Kambek sai siiski kurva lõpu. Fil lahkus keset kontserti, heitis kitarri põrandale ja kõndis minema. Don teatas, et nad ei esine enam kunagi koos. Noh, jutt jutuks, aga 1983. aastal esines vennas paar koos siiski Londonis rajal arvelt hoolis ja sellest jäi dokumendina topelt LP reunion kontsert ning kahetunnine videosalvestus. Intervjuud andes ütlesid mõlemad nagu ühest suust, et pole nii hästi esinenud pärast 1960 kolmandat aastat. Laulu harmooniat olid lihvitud viimse peale ja vendade kuulus kohev kitarri. Saund oli samasugune kui kunagi ammu. Kas nostalgia? Loomulikult. Samas oli see plaat õhtust, kus kaks andekat kentacki poissi meenutasid sõpradele ja austajatele seda, miks nad on kaks 20. sajandi enim mõjutusi andnud lauljat. Nad meenutasid sellel kontserdil kõike seda head, mida nad on andnud paljudele inimestele paljude aastate jooksul. Ega asjata suur Everly fänn poolmakaatni ei nimetanud neid foor Everly Prawes alatiseks vendadeks. Tänase saate teiseks kangelaseks on mees, kes on olnud samamoodi paljudele eeskujuks, nagu seda olid err Libravas. Memphise legendaarses sans stuudios karjääri alustanud nooruk pole jäänud rock n rolli ajaraamatusse nii tähtsa persooniina kui samal ajal samas kohas esikplaati teinud Elvis Presley kaapöökins Jerry Lewis. See võib ehk johtuda sellest, et too noormees polnud eriti raevukas ei rock n roll'i ega rockabilly palades vaid tema erialaks olid melodramaatilised ballaadid. Vaatamata sellele oli küsimus suurepärases lauljas ja andekas heli loojas keda on oma mõjutajaks nimetanud sellised maailma suurkujud nagu John Lennon, Polmakarni John Fowerty, Bob Dylan ja Springsteen. Omapärase häälega härra pole keegi muu kui bigõu. Suur o ehk Roy Ormisson. Royce Elton oobisson sündis 23. aprillil 1936. aastal võnky väikelinnast Texases. Juba kuueaastaselt õpetas Roy isa, kes töötas geoloogina Texas õliväljadel pojale kitarrimängu. Poisile meeldis musitseerida ja kaheksa aastaselt esines ta kohaliku raadio kantrisaates. Kolmeteistaastaselt lõi hoobi koos koolikaaslastega ansambli nimega Vink vestoners. 50.-te keskel õppis Roy hoobisson Põhja-Texase ülikoolis, kus musitseeris ansamblis nimega fetingings. Samas ülikoolis õppiv pätt. Puun, kellelt oli ilmunud juba esimene plaat, soovitas poistel minna klubidesse produtsent Norman peti Youtule. Selles stuudios lindistas hoobisson koos kaaslastega pala nimega uubi tuubi. Plaat ilmuski, kuid ilma mingi eduta. Siis kohtus Roy Ormisson ühel esinemisel Johnny käshiga, kellelt sai vihje minna mentisesse, sanstuudiobossi, sämp Philipsi jutule. Kõiki andeid kergelt märka. Philips oli raist huvitatud, eriti tema laulu maneerist. Aastaid hiljem on Philips öelnud nii. Teadsin, et orbi hääl on puhas kuld kuid mulle tundus, et niipea, kui inimesed teda näevad, on ta kuu aja pärast mängust väljas. Rajoaagisson polnud ausalt öeldes mingi ilueedi ja tema paksude sangadega prillid ei kaunistanud meest sugugi. Siiski pääses Roy sanfirmasse lindistama ja uuesti tehtud uubi tõbi tõusis peagi kohalikuks hitiks. Sarni sarnastele väikefirmadele oli taoline edu teadagi tähelepanu. Väärne ja Roy Ormisson pandi esinema koos selliste tähtedega nagu Johnny Cash ja SonnyParges. Viimane andis Roy orbissonile hüüdnime Vink valt kätt, kuid millegipärast see ei kleepunud talle külge. Sees teist hüüdnime Big õu kandis ta elu lõpuni. Asjad hakkasid edenema, kuid Ormisson polnud sanfirmaga rahul, sest temalt nõuti nagu teistelt Sonny artistidelt ainult rock n rolle. Hoobisson oli aga seda meelt, et tema ala on aeglased. Ballaadid kuulus muusikafinantseerija Wesley Rovus hakkas Obissonile mänedžeriks ja 1958. aastal sõlmiti leping suure Aašiei firmaga. Teisisõnu Roy Ormisson käis samm-sammult Elvis Presley jälgedes. Hobi oli kirjutanud laule, mida laulsid teised artistid, nagu näiteks r-lib rabas oma naisest kirjutatud pala. Klauljet sai Everly vendade esituses väga hea vastuvõtu. Roy otsustaski hakata heliloojaks, kuid mänedžer oli eri meelt. Ta sõlmis lepingu uue plaadifirmaga, mille nimi oli monument regats. Kaks esimest orbisoni singlit ebaõnnestusid, kuid siis tabas hoop märki. Hoobissoni ja Jomelsoni kaunis ballaad õmblidele only tõusis USA hitttabelis teisele kohale ja Inglismaal kaheks nädalaks esikohale. Hoobissoni esimene õnnestumine tähendas talle kohe kuldplaati. Royorbissoni edu oli nüüd tagatud ja ega mees loorberitele puhkama jäänud. Tema sulest ja suust ilmusid mitmed šedöövrid. Eriliseks soosikuks sai Roy Briti publikule, mis tähendas Inglismaa turneed. Muuseas, sellele turneele oli kutsutud ka uustulnuk ansambel nimega rebiitlas. Mõnikord on väidetud, et piidus oli orgissonile soojendusbändiks kuid tõde on see, et sellel ringreisil olid kõik võrdses seisuses. Igal juhul olid saalid puupüsti täis. Kas juhtusse Emmast kummast, esinejast või mõlemast kokku. Tollel reisil kaotas Roy oma prillid ja oli sunnitud lavale ette panema tumedad päikeseprillid. Kuid uus imidž oli sündinud, millele ta jäi truuks elu lõpuni. Roy orbissoni lavaesinemist on kujutatud karismaatiliseks kuigi koreograafiat tai harrastanud. Vastupidi orbissoni esinemisstiil oli võimalikult lihtne ja küllaltki ilmetu, kui näkku vaadata. Orbissoni tugevaks küljeks loetakse seda, et ta suutis tõlgid seda laule laval nagu plaatidel. Suurepärane paar biitlasele, kes oli samaks suuteline. Orbissoni järgmine hittpala ilmus üsna pea. Nii nagu Ormisson, esimene hitt kloonet, mille esitas Everly Brothers, oli ka aubriti Woman pühendatud tema naisele. Pretty Woman ei halanud enam kaotatud armastatu järele jätkanud karbissoni endist veidi magusat ballaadi liini. See oli raudselt kitarrikäigul põhinev popp ala, täis energiat ja rõõmu. Ilmselt meeldis uus stiil orbissoni austajatele tavalisest enam ja Bretti humanist sai rai orbissoni kõigi aegade suurem hittpala. Ainuüksi USA-s müüdi plaati üle miljoni ja kogu maailmas üle nelja miljoni. Pretty Woman oli vaata et kõige soositum, mitte inglase esitatud laul maailmas. Piklimaania ja briti popi kuldajastul. Pärast Pretty Women hiilgeedu hakkas orgissoni karjäär langema kuigi Inglismaal oli ta kõva sõna veel pikka aega. Roy isiklik elu liikus samal ajal Ta kõveraid. 1964. aastal läks ta oma naisest lahku, tuues põhjuseks ebakõlad. Kuid juba järgmisel aastal leiti, et ilma teineteiseta elada ei saa ja abiellute uuesti. Kahjuks ei kestnud uued mesinädalat kuigi kaua. Kuuendal juunil 1966. aastal sõitis Roy koos naisega mootorrattal tuttavatele külla. Üks vastutulnud suur kaubaauto kaldus teelt kõrvale ja sõitis mootorrattale otsa. Roy abikaasa Klodet sai mehe silmade all surma. Õuduste karussell oli keerlema hakanud kaks aastat hiljem. Nimelt 14. septembril 1968. aastal, kui orgisson viibis Inglismaal. Kontserdil sai ta kuulda, et Nash villis põles maha tema maja kuhu jäi sisse Orwissoni kaks vanemat poega kolmest Roy juunior ja toni. Roya Ormisson abiellus uuesti 1969. aastal sakslanna Barbara Velhaneniga ja 1970. aastal koliti Saksamaale Düsseldorfi. Ameerikas ei esinenud Roy enne, kui alles 1977. aastal. Kambeki üritas ta teha videode ja filmide kaudu ka 80.-te algul. 1988. aastal tuli müügile kauamängiv plaat. Ansambli nimeks oli märgitud Travel Inn Wilbur Is. Selle moodustasid taolised megatähed nagu Roya Ormisson, Flynn Bob Dylan, Tom Petty ja George Harrison. Koostöö ei kestnud aga kuigi kaua, sest kohe pärast plaadi ilmumist siis, kuuendal detsembril 1988. aastal suri Roy Elton Ormisson oma kodus südamerabandusse. Saatuse irooniana oli just valmis saanud tema kõige parem plaat. Mistoringeel. Roy Ormisson oli üks rocki suurim personaalsus ja soositud stiili kunstnik. Tema parimad laulud kuuluvad kahtlemata rokkmuusika klassika hulka. Lisaks on need ka suured kaubaartiklid. Orissoni tähetund jäi 60.-tesse, millal tema plaate müüdi üle 27 miljoni. Tänase saate lõpetan oma lemmikpalaga rai orgissoni repertuaarist, mis on pärit kunstniku viimaselt plaadilt. Nestori keel. Laulu pealkiri on California Blu.