Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku neljapäeva kaheksanda jaanuari. Olulisemad päevasündmused stuudios on Uku toommajandus ja taristuminister. Urve Palo ütles, et Eesti Energia ja Viru Keemia grupilepingud tükipõlevkivi hinna asjus saavad muuta vaid ettevõtte sisevõimalikud on aga muudatused ressursitasude süsteemis. Paar päeva tagasi sai teatavaks, et VKG koondab nafta hinnale languse ja põlevkivi praeguse hinna tõttu kavandatust rohkem inimesi. Prantsuse politsei eriüksused otsivad endiselt eilse Pariisi veresauna toimepanijaid Euroopa Liidu eesistujana. Läti loodab tõsta Euroopa Liidu konkurentsivõimet, hoogustada digitaalset majandust ning liikuda edasi energialiidu ja idapartnerlusega. Toimetuleku toetus lastega peredele peaks arvestama elukallidust ja praeguse 90 euro asemel olema vähemalt 130 eurot. Toodi välja perepoliitika rohelise raamatu tutvustamisel. Pärnumaal käivad vaidlused, millal peaks ametisse astuma uus maavanem. Paides aga vaieldakse, millistes ruumides peaks olema maa riigigümnaasium. Vabariigi valitsus andis täna nõusoleku seada hoonestusõigus Arvo Pärdi keskuse kasuks laule Laulasmaal asuvale rohkem kui 4,4 hektari suurusele riigi maale. Hoonestusõigus seatakse 99-ks aastaks. Ilm püsib pilves ja sajune, sajab nii lörtsi kui vihma. Õhutemperatuur jääb öösel miinus kahest kuni pluss kolme, homme päeval null kuni pluss kolme vahele. Alustame majandusteemadel paar päeva tagasi sai teatavaks, et põlevkiviõli tootja Viru Keemia Grupp koondab naftahinna languse ja sisseostetava tükipõlevkivi hinna tõttu kavandatust rohkem töötajaid. Majandus ja taristuminister Urve Palo ütles täna valitsuse pressikonverentsil, et praegu on analüüsimisel võimalikud muudatused ressursitasude süsteemis. Sel teemal jätkab Janek Salme. VKG juhatuse esimees Priit Rohumaa ütles teisipäeval, et ettevõte jätkab kulude vähendamist ja nüüdseks on selge, et koondatakse üle 200 inimese. Enne koondamisi töötas VKG-s üle 2300 inimese. Brenti naftabarreli hind on tänases kauplemises liikunud 51 dollari juures. Rohumaa sõnul on VKG õlitootmise jaoks tasuvuspiiriks, kui naftabarreli hind on 85 kuni 90 dollarit. See on tase, kus töötaja palgad, maksud ja põlevkivi on tasutud ja lisaks on siis võimalik laene teenindada ja omanikele siis investeeritud kapitalilt tootlust. Põlevkivisektori olukorda arutasid esmaspäeval rahandusminister majandus- ja taristuminister ning keskkonnaminister majandus- ja taristuminister. Urve Palo rääkis täna valitsuse pressikonverentsil, et kohtumisel jõuti järeldusele, et tükipõlevkivi hinnaküsimuse peavad lahendama omavahel lepingupooled ehk VKG ja Eesti energia. Me leppisime ka kokku esmaspäeval, et me liigume kiirendatud korras edasi põlevkivi lõpptoodete maailmaturuhinnast sõltuva ressursitasu metoodika väljatöötamisega, et rakendada see võimalikult kiiresti, see tähendab siis seda, et ressursitasu ei oleks mitte fikseeritud, vaid see sõltuks sellest, milline on nafta turuhind. Ja kui nafta turuhind on madalam, siis on ressursitasu madalam, riik teenib küll vähem, aga samal ajal sektor jääb ellu. Palo sõnul pole kavas muuta põlevkivi kaevandamise lubatud mahtu, praegu on see kogumaht aastas 20 miljonit tonni. Peaminister Taavi Rõivas ütles, et kaevemahtude jaotuse otsuse tegi riigikogu 2009. aastal ja selle muutmise vajadust on ministrid analüüsinud. Siin on üks konkreetne ettepanek tänase arutelu käigus, mida rahandusminister lauda tõi, et näiteks kaevemahtusid arvestada näiteks viie aasta keskmisena leida mingeid võimalusi, et konkreetsetel keerulistele olukordadele, mis on tingitud nafta maailmaturuhinnast ettevõtete jaoks olukorda leevendada. Keskkonnaminister Mati Raidma tõdes samas, et kaevemahtude suurendamine ei pruugi lahendust tuua. Selle kaevandamise käigus, seda tükki saab kuskil 30 40 protsenti, ülejäänud on peenpõlevkivi. VKG-l on platside peal miljonites tonnides praegust peenpõlevkivi välja kaevatud, kuid mitte kasutatud. Et see oleks nagu väga ratsionaalne edasiminek, on ta juurde neid kaevandusmahtusid selleks, et välja kaevandada suurtes kogudes peenpõlevkivi, mida hetkel ei kasutanud. Prantsuse politsei eriüksused otsivad eilse Pariisi veresauna toimepanijaid Villergot linnakese ümbruses, 70 kilomeetri kaugusel Pariisist toimub erioperatsioon satiirilehe toimetuse ründamises kahtlustatakse teatavasti kaht venda, keda nähti täna seal ühes bensiinijaamas. Prantsuse meedia teatel leiti ka külas kahtlusaluste poolt maha jäetud auto. Pariisis sai hommikupoolikul tulevahetuses ka surma üks naispolitseinik, aga ei ole teada, et see oleks seotud kuidagi satiirilehe rünnakuga. Nüüd aga selle rünnaku ja selle tausta teemadel veel täiendavalt. Erle Loonurm. Eile aset leidnud tapatöö on viimase 50 aasta suurima ohvrite arvuga terroriakt Prantsusmaal. Samuti on see suurim vägivallaakt, mis kunagi toime pandud meediaväljaande vastu kogunes üle 100000 inimese erinevates linnades üle kogu Prantsusmaa et mälestada veretöö ohvreid. Täna keskpäeval toimus koolides ja avaliku teenistuse asutustes üheminutiline leinaseisak. Prantsusmaa peaminister Manuel Valls. Valsi sõnul on tegemist seninägematu terroriaktiga, mis on samaaegselt nii riigisisene kui ka väline. Terrorismiga silmitsi olles peame reageerima nii politsei, luure kui ka kohtu tasandil, ütles Valls. Lüma linnas elava prantsuse ärimehe Jean-Francois sõnul on Charlie Hebdo juba üle 40 aasta olnud prantsuse sõnavabaduse edasikandja sümboliseerides seda, mis on prantslastele kõige kallim ehk vabadust kirjutada, öelda ja joonistada kõigest ilma igasuguste piiranguteta. Ajalehe nimi Charlie Hebdo tuleneb kunagise prantsuse presidendi Jacques de kooli nimest sümboliseerides just nimelt seda, et isegi presidendi tegevust võib vabalt kritiseerida. Chano sõnul on terroriakt puudutanud kõiki põlvkondi ning tänaseks välja kuulutatud üleriigiline leinapäev on midagi äärmiselt harvaesinevat. Valdav emotsioon on sügav kurbus, mitte niivõrd viha või mõistmatus. Prantsuse satiirileht ilmub uuesti järgmisel nädalal. Ajalehe kolumnist Patrick Põllu sõnul tuleb leht kokku panna väljaspool Charlie Hebdo toimetust, mis on rünnaku järel ligipääsmatu. Me teeme seda, sest rumalus ei võida, vahendab BNS sõnu. Järgmise poolaasta Euroopa Liidu eesistujana koosolekuid juhatav Läti loodab tõsta Euroopa Liidu konkurentsivõimet, hoogustada digitaalset majandust ja liikuda edasi energialiidu ning idapartnerlusega. Täna Riias toimunud eesistumise avatseremoonial ütles Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, et peab väikeste riikide eesistumist tõhusamaks kui suurt juhitud Euroopa Liidu pool aastat. Ja sel teemal nüüd Johannes Tralla. Läti võttis Euroopa Liidu eesistumise üle Itaalialt Meie lõunanaabril tuleb poole aasta jooksul läbi viia ligi 1500 koosolekut ja töötuba Brüsselis ja Luksemburgis. Umbes 200 üritust toimub Lätis, neist pooli võõrustab äsja Riias Läti Rahvusraamatukogu, kuhu tänagi kogunesid eesistumise pressikonverentsile kümned välisajakirjanikud. Pressikonverentsil, mis algas leinaseisakuga eile Pariisis hukkunud ajakirjanike mälestuseks tegi Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker teatavaks komisjoni otsuse eraldada Ukrainale täiendavad 1,8 miljardit 1000 eurot. Välispoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini toonitas, et see nagu varasemad komisjoni eraldised eeldavad Ukrainalt reforme. Euroopa Liidu finantsabi on seotud Ukraina pühendumisega vormidele, ütles Mogherini. Teame, et reformide elluviimine nii keerulises olukorras, milles Ukraina On muudab selle veelgi raskemaks kui tavaliselt. Aga on selge, et peame nägema pühendumist ja ka konkreetseid tulemusi, ütles Mogherini. Läti eesistumise peamised prioriteedid on seotud Euroopa Liidu konkurentsivõime tõstmisega. Riia soovib hoogustada digitaalset majandust astuda konkreetseid samme energialiidu rajamiseks, mis vähendaks liikmesriikide sõltuvust vene gaasist. Nii nagu Leedu eesistumine, kulmineerub ka Läti koordineeritud poolaasta idapartnerluse tippkohtumisega, kust optimistlikumad vaatlejad ootavad Ukrainat ja, ja Euroopa Liidu vahelist viisatingimuste lihtsustamise lepet. Tõsiseks poliitiliseks väljakutseks tõotab kujuneda arutelu Venemaa-vastaste piirangute osas. Esimesed sanktsioonid aeguvad märtsis, mil peab otsustama, kas neid pikendada või mitte. Federica Mogherini. Saan vaid öelda, et see sõltub olukorrast Ukrainas. Juhul kui kõik minski rahuplaani punktid täidetakse, meil kindlasti enam piiranguid ei ole, aga me oleme sellest olukorrast veel kaugel, ütles Mogherini Läti välisminister Edgars Rinkēvičs. Isegi kui mõned Euroopa liidrid teevad avaldusi, kus nad seavad sanktsioonide mõttekuse kahtluse alla, jääb Euroopa liit ühtseks, kinnitas Rinkēvičs. Läti välisminister toonitas ka, et kui minski rahuplaani punkte ellu ei viida, jäävad sanktsioonid püsima. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Johannes Tralla Riia. Eestis elab absoluutses vaesuses 23000 last suhtelises vaesuses ehk teistega võrreldes vaeseid lapsi on 44000. Sotsiaalministeeriumis tutvustati ja peretoetuste, teenuste ja vanemapuhkuste rohelist raamatut. Dokument pakub välja meetmeid, mis aitaksid kaasa lastega perede toimetuleku parandamisele, vaesuse vähendamisele ja sündimuse suurendamisele. Kristi Sobak käis kohal. Kõige suurem vaesus ja vaesuserisk on üksikvanematega kasvavatel lastel. Laste vaesuse ennetamiseks ja leevendamiseks piisab kahest hästi disainitud skeemist. Need on universaalne lapsetoetus ehk lapsetoetus kõigile, mis ennetab vaesust ja toimetuleku toetus, mida saaksid juba vaesuses olevad lapsed, ütleb sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Hanna Vseviov Praxise uuringutele viidates. Lapsetoetuste efektiivsus sõltub nii toetuse suurusest kui ka selle skeemi ülesehitusest ja paljuski sellest, millise eesmärgi me sellele toetusele seame. Soovime, et lapsetoetus leevendaks laste vaesust. Kõige kuluefektiivsemalt peaks meil olema suuremad toetused neile peredele, kus on rohkem lapsi. Teisalt kui me tahame, vaata ta neid peresid, kes on kõige sügavamas vaesuses ja need kipuvad meil olema ühe vanemaga pered siis on oluline, et ka esimese ja teise lapse toetus on piisavalt suur ja aitaks katta lapse ülalpidamisega seotud kulusid. Küll aga tuleks toimetulekutoetuste juures arvestada elukallidust ja toimetuleku piir peaks olema rohkem kooskõlas elatusmiinimumi ja tarbijahinna indeksiga. Praeguste andmete järgi peaks toetus olema seega 90 jõudma selle asemel vähemalt 130 eurot. Samas kasvab Eestis 20000 tuvastamata isaga last. Et soodustada mõlema vanema osalust lapse ülalpidamisel, tuleks isaduse omaksvõtmine muuta senisest lihtsamaks. Näiteks võiks olla võimalik digi allkirja andes. Kuid rohelises raamatus tõdetakse ka fakti, et loomulik iive on endiselt negatiivne ja ka kõige optimistlikemate prognooside järgi ei tõuse see sajandi teiseks pooleks üle 1,9 lapse naise kohta, millest rahvastiku taastootmiseks ei piisab. Samas on soovitud laste arv Eesti peredes 2,26. Tallinna Ülikooli demograafide uuring, mis toetub teiste riikide kogemusele, näitab, et sündimuse suurendamiseks tuleks arendada töö ja pereelu ühitamist soodustavaid meetmeid. Eelkord Anna Vseviov. Need on kvaliteetse ja taskukohase lapsehoiu kättesaadavus, kõrget asendussissetulekut ja töökaitset pakkuv lapsehoolduspuhkus ning oluline on isade osaluse soodustamine lapse kasvatamises võldamises, sest paljude riikide kogemus näitab seda, et isa osalus suurendab naiste turvatunnet ja seeläbi ka nende valmisolekut lapsi saada. Täna esitletud roheline raamat ei ole suletud dokument ja vähemalt kuu aega saab teha veel ettepanekuid ja teemade üle arutleda. Laste teemadel veel nii palju, et täna tekitas Tallinnas ärevust juhtum, kus lasteaiast kadus laps. Kell 11 45 sai politsei teate, et Tallinnas Kristiine linnaosas asuvast erivajadustega lastele mõeldud kannikese lasteaiast on õues mängimise ajal läinud kaduma nelja-aastane poisslast otsis politsei ja turvateenistus. Pärastlõunal leiti laps üles mitme kilomeetri kauguselt Tammsaare teelt autokeskuse ja tondi Selveri lähedalt. Mõnedel andmetel oli ta jõudnud juba külastada säästumarketit. Pole päris selge, kuidas laps lasteaiaväravast välja sai, aga arvatakse, et ta oli teel koju siili elurajoonis ja poisi tervis on korras ning ta on ema hoole all. Aga lugudega edasi mitu Pärnu omavalitsusjuhti on avaldanud arvamust, et Pärnu maavanema ametisse nimetamine võiks toimuda pärast riigikogu valimisi. Siseminister Hanno Pevkur leiab, et maavanema ametikoht on oluline ja pole õige seda mitmeks kuuks tühjaks jätta. Maavanema Andres Metsoja ametiaeg lõppes aasta lõpus ja sellest nüüd Ester Vilgats. Pärnu maavanema kandidaadiks on siseminister nimetanud Tootsi. Sotsiaaldemokraadist vallavanema Kalev Kaljuste ja plaani kohaselt peaks omavalitsusjuhid järgmisel nädalal kandidaadi kohta oma arvamuse andma. Audru vallavanem Siim Suursild on üks, kelle hinnangul on õigem, kui maavanem saaks paika alles pärast valimisi, ehk siis märtsis. Siim Suursild. Iga valimine toob kaasa tõenäoliselt muutusi vahetult enne valimisi otsustada ära maakonna jaoks ikkagi äärmiselt tähtsa persooni sobivus, ennem kui teatakse, kuidas koalitsioonid kujunevad Toompeal oleks natukene ennatlik. Mitte et me niivõrd lähtuksime persooniküsimusest, kas persoon on sobiv või mitte. Tulevane koostöö peale märtsi valimist loodava valitsusega on meie jaoks nagu oluliselt olulisem. Siseminister Hanno Pevkuri sõnul oleks õigem maavanem siiski praegu ametisse nimetada. Hanno Pevkur. Olen selgelt olnud seda meelt, et kui maavanema ametiajad saavad läbi, siis tuleb leida uus maavanem ja, ja mis puudutab ametiaegasid, siis ma ametisse astudes siseministrina ütlesin ka selgelt selle, et kellelegi maavanema ametiaeg oma ennetähtaegselt lõpetama ei lähe ehk ehk sõltumata siis erakondlikust kuuluvusest või muudel põhjustel on vanemad oma ametiaja olnud lõpuni. Ma ei ole siin nagu selget põhjust küll näinud, et me peaksime siduma selle valimiste perioodiga ja kui on maavanemal tähtaeg täis, siis vabariigi valitsus leiab sõltumata sellest, kas on mingeid mõjureid või mitte, uue maavanema kandidaadi ja see ei pea kindlasti sõltuma valimistest. Mis aga muutuks, kui maavanem saaks ametisse pärast riigikogu valimisi? Hanno Pevkur. No kindlasti on maavalitsuse töö mõnevõrra häiritud, eriti ka veel Pärnumaa puhul, kus meil tegelikult ei õnnestunud maavanema kohusetäitjaks määrata ka maasekretäri vaadates praegu otsa ajalisele mõõtmele, kus me soovime ära kinnitada näiteks piirkondliku konkurentsivõime rahastud öelda, et Pärnumaal ei ole ühte vedurit, kes Euroopa Liidu struktuurifondide toetusrahasid koordineerib just nimelt omavalitsuste endiga, ma arvan, et see oleks kõige hullem variante. Pevkur ütles, et tal ei ole kindlasti probleem, kui Pärnu maavanemaks saab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige, aga sotsid näiteks valitsusse ei pääsegi. Viimasena seal on olnud mitu IRL-i kuuluvat maavanemat ja probleeme pole olnud. Minister avaldas lootust, et saab omavalitsusjuhtidega kõik need teemad järgmisel nädalal rahulikult läbi arutada. Ester Vilgats, Pärnu. Paides on teised probleemid Paide linnapea Priit Värgi hinnangul on haridus ja teadusminister Jevgeni Ossinovski kuid kestnud venitamistaktika taga soov, et Paide linnriigiga naasium alustaks tööd just Järvamaa kutsehariduskeskuse ruumides. Minister teatab Paide linnale saadetud kirjas, et ministeerium ei pea võimalikuks riigigümnaasiumi rajamist Posti tänava kinnistule, nagu soovis Paide linnavolikogu. Seda teemat käsitleb nüüd Olev Kenk. Paide linnapea Priit Värk ütleb, et minister Ossinovski kiri koosneb neljast punktist, milles keskendutakse riigigümnaasiumi võimalikule asukohale ja Paide kutsekooli tulevikule. Esimene punkt ütles seda, et riigigümnaasiumit ei soovita rajada Posti 12 asuvale vanasse punasesse koolimajja. Teine punkt ütles seda, et riigi raadiumit ei soovita rajada enne, kui on selleks ka õppehoone valmis. Kolmas punkt ütles seda, et nemad eelistaksid riigigümnaasiumi asukohana Järvamaa kutsehariduskeskuse õppehoonet küll pole seal nagu täpsustatud, kas nad näevad seda siis koos olemasoleva kutsekooliga või näevad nad, et oleks ainult riigigümnaasium ja teised asutused. Ja neljanda punktina on siis öeldud seda, et oma kutsehariduskeskus jääb tegutsema ka paidesse. Seda on küll öeldud väga venival toonil, et mõistlikum oleks, kui ta säreverre koliks, aga on lõpus ikkagi viimase lõiguna öeldud siis, et kutsehariduskeskus paidesse, et on valmis nii-öelda aruteluks. Täna õhtul koguneb uut olukorda vaagima Paide linna koalitsiooninõukogu, homme linnavolikogu vastav komisjon, et arutada, kas ministeeriumi pakkumine on vastuvõetav või tuleb riigigümnaasiumile otsida uut asukohta. Priit Värk. Kuigi see paistab hetkel pisut tupikuna, sest teatavasti on paides juba siin räägitud kaks aastat tagasi alustati Paide gümnaasiumi õppehoones, siis jõuti Paide ühisgümnaasiumi õppehoone juurde siis jõuti Posti tänava õppejoonde juurde ja siis kogu aeg selle taustal on olnud ka kutsehariduskeskuse õppehoone, nii et tegelikult paistab vot sedasi, et riik tahab, et see oleks kutsehariduskeskuses ja meil on nagu kipub olema see valik hetkel kas jah või ei. Noh, loomulikult siin kogu kõige seda me teame, on ka riigikogu valimised, mis siis võib-olla esimesest märtsist toob meile uue uue ministri ja neid aspekte ja faktoreid, mis mõjutavad, seda, on päris palju. Mis on teie hinnangul selle pika venitamise taga tegelikult? Ma isiklikult arvan, siis ma arvan, et selle venitamise taga on see, et kogu aeg on olnud soov, et riigigümnaasium ikkagi tuleks kutsehariduskeskusesse. Loodan, et jõuame ikkagi üksmeelele ja 2018 riigigümnaasium uksed avab. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Laulasmaal asuv Arvo Pärdi keskus sai täna edasi tegutsemiseks olulise kinnituse. Mari Rebane jätkab. Vabariigi valitsus andis täna kultuuriministeeriumile nõusoleku koormata Laulasmaa külas kellasalu kinnistul asuvat 44500 ruutmeetri suurust maatükki hoonestusõigusega Arvo Pärdi keskuse kasuks. Teisisõnu anda maa Arvo Pärdi keskuse kasutusse. Kultuuriminister Urve Tiidus. Hoonestusõigus antakse 99-ks aastaks ja kogu see aeg peab ta olema siis Arvo Pärdi loomingu uurimiseks ja tutvustamiseks mõeldud keskusena. Nii teaduskeskusena kui külastuskeskusena kasutusel. Hoonestusõiguse aastatasu on 49 eurot ja viis sentikeskuse. Tegevjuht Anu Kivilo ütleb, et eks põhimõtteline otsus maa hoonestusloa kohta oli juba mais teada, aga lõplik kinnitus laseb keskusel arendamisega rahulikumalt edasi minna. Juba pool aastat on koos mullu arhitektuurikonkursi võitnud hispaania arhitektidega maja projekteeritud Anu Kivilo. Võime öelda, et tänaseks päevaks on nüüd ruumiprogramm uuesti läbi käidud ja oleme täpsustanud, mis sinna majja tuleb ja kuidas, kuidas need ruumid paiknema hakkavad, ja järgmine nädal tulevad arhitektid jälle taas Eestisse ja nüüd läheb juba töö rohkem ka koostöös inseneridega ja, ja selliste tehniliste küsimuste peale, et eskiisprojekti tasand on, on nagu valmis ja nüüd läheme eelprojekti peale. Lõplikult peaks projekt valmima sügiseks, seejärel tuleb ehitushange ning kava kohaselt hakatakse Arvo Pärdi keskust Laulasmaa mändide alla ehitama 2016. aastal. Kuigi ehituse lõpliku maksumuse selgitab hange, on praegu arvestatud kuue ja poole miljoni euroga ning see on ka riigi nelja-aastases eelarvestrateegias sees. Urve Tiidus. Olen täiesti kindel, et, et mingisuguseid selliseid probleeme seal ei teki. Kindlasti ei tohi ta ka ülemäära kalliks minna. Arvo Pärdi keskuse pindala tuleb koos keskusele endale kuuluva maaga 6,4 hektarit. Anu Kivilo. Loomulikult enamus sellest maast jääbki metsaaluseks, et seal on sellist puhvertsooni väga palju, et, et me tahame, et ikkagi jääb sinna inimeste matkarajad ja et see saab olema selline süvenemise koht. Arvo Pärdi keskus avatakse külastajatele plaanide kohaselt 2018. aastal. Et sellest, milline tuleb ilm maile Meius. Eeloleval ööl liigub üle Eesti itta madalrõhulohk koos sajupilvede ja sooja õhuga. Samal ajal tekib põhjalahe kohal uus tsüklon ja selle tee kulgeb üle Soome kagusse. Homme päeval jääme uue, kuid võrdlemisi rahuliku õhukeerise lõunaserva. Eeloleval ööl on Eestis pilves ilm, mitmel pool sajab lörtsi ja vihma, Kagu-Eestis ka lund. On jäidet, paiguti võib tekkida udu. Puhub edela ja läänetuul neli kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kolm kraadi. Homme päeval On pilves ilm, hommikupoolikul sajab mitmel pool vihma ja lörtsi. Pärastlõunal sajuhood harvenevad. Paiguti on udu ja püsib jäiteoht. Läänekaare tuul nõrgeneb kolme kuni üheksa meetrini sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss kolm kraadi. Ja spordisündmustest nüüd Juhan Kilumets Kaia Kanepi kaotas kõrgetasemelisel Brisbane'i tenniseturniiril veerandfinaalis endisele maailma esireketile Ana Ivanovicile kuus neli, neli. Kuus, kolm, kuus. Praegu on Ivanovitš maailma edetabelis seitsmes, Kanepi 52.. Kanepi tegi mängus koguni 10 topeltviga. Jürgen Zopp kaotas Austraalias Happy Valley's toimuval tenniseturniiril teises ringis kodupubliku ees mänginud Andrew Harrisele viis seitse, kolm, kuus. Maailma edetabelis asub Harris Zoppist ligi 500 kohta tagapool. Tooblachis toimunud Tour de Ski viienda etapi, 25 kilomeetri pikkuse vabatehnikas jälitussõidu võitis üldliider norralane Petter Northug lõpusirgel. Konkurendid selja taha jätnud Northug edestas rootslast Kalle Halfarssoni kahe kaasmaalast, Martin Johnsrud Sundby'd 2,2 ja venelast Jevgeni Belovi 2,4 sekundiga. Eestlastest jõudis ainsana finišisse Karel Tammjärv, kes lõpetas 54.-na ehk viimasena kaotust võitjale üle 10 minuti. Aivar Rehemaa kukkus sõidu alguses ja katkestas üheksandal kilomeetril. Aivar Rehemaa. Ta hakkas sisekurvi lõikama ja sai must nagu mööda ja minu ette kukkus nii-öelda maha ja kuna meil vahet enam üksteisega ei olnud, siis panin talle nii-öelda täis hoo pealt sisse ja nendest ka tema sinna nii-öelda reklaamplagudesse ja kui üle tema lendasin, siis see suusakepp seal läks natuke katki ja ühel jalal vähekene sääre juurest tegi clipi teravik nagu veriseks. Ega see nagu hullu, aga kõige hullem oli see nagu kukkusin põlvega otse vastu jääd, siis võid vastu seda reklaamplagu, et ma ei saanudki aru, algul tõusin kohe püsti ja nagu emotsiooni pealt panid edasi, aga mida nagu edasi, seda valusamaks nagu läks ja ja noh, lõpuks tulingi, tulin maha ja viidi õitsejad kiirabiga sinna haiglasse ja öeldi, et hea uudis on see, et luumurde ei ole, aga põlv on seal mingit vedelikku täis ja veits paistes. Et sidemete kohta nad ei osanud rohkem praegu midagi öelda, ütlesid lihtsalt. Anna paar päeva rahu ja vaata ja siis tuleb võib-olla, et kui paremaks ei lähe, siis tuleb teha magnetuuring. Naiste jälitussõidu võitis norralanna Marit Björgen, kellest sai esimene suusataja, kes võitnud Tour de Ski'l viis etappi järjest. Teine oli Heidi Weng ja kolmas Therese Johaug. Laskesuusatamise maailmakarikaetapil Oberhofis võitis meeste teatesõidu Venemaa, Norra ja Prantsusmaa eest. Eesti nelik koosseisus Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Roland Lessing ja Kalev Ermits sai kolme trahviringi juures 10. koha, kaotust Venemaale veidi alla kuue minuti. See oli tänaõhtune Päevakaja kuulmiseni.