Tere tulemast kuulama keskeprogrammi Persona tänase saate külaline on välisminister Kristiina Ojuland. MINA OLEN Marje Lenk, head kuulamist. Kuidas te elate, Kristiina Ojuland et suve nautides, isegi kui ma nüüd alles jäin paar päeva tagasi puhkusele vaatamata sellele on ju Eestis olnud päris ilus suvi. Õieti noh, eks ikka nii vist, et ilusamad asjad jäävad paremini meelde ja võib-olla need vihmade külmad, mis suve alguses siin kõiki heidutasid läksid üle õnneks ja, ja ilusad ilmad on loodetavasti tagasi, kestavad veel pikalt, et seda saaks nautida. Paljud inimesed lülitavad puhkuse ajal mobiiltelefoni välja, teie vist seda endale lubada ei saa? Päris telefoni välja lülitada isegi tohi, sest vaatamata sellele, et välisministrit Ta asendab puhkuse aeg, keegi teine minister on ikkagi oluline hoida telefoni sees, sest võib-olla meie mõni saadik välismaal tahab midagi olulist edasi öelda või, või ka mis iganes, eks me ju elame praegu siin niisugusel ettearvamatult ajal ja, ja kõike, mida iganes võib maailmas juhtuda ka mis võib-olla Eestit puudutab ja ega välisminister päris oma telefoni välja lülitada tohiks, ma olen ka niisugune, võib-olla natukene rumal puhkajatega ma päris jalad seina peal istuda ei saa ja, ja tänanegi päev on möödunud erinevate kohtumiste tähe all, nii et et eks ma ikka suhtlen edasi ja võib-olla ainuke, mis ma teen, on, et ma magan hommikuti kauem magada mulle tõesti. Milline on tegelikult teie jaoks üks ideaalne suvepuhkusepäev, milline see päev võiks välja näha? Nagu kõige parem võiks olla ka nii, et kõigepealt hommikul ikka päike paistaks, kui ma üles ärkan, et ma saaks siis täiesti hommikumantlis vähemalt lõunani kodus rahulikult toimetada, aias aias paljajalu ringi käia ja, ja mereõhku hingata ja siis koerte ja lammastega toimetada. Lambad on teil ka natukene lambaid ja lammas on niisugune mõnus loom, et ta ju elab täitsa omaette, peaasi, kui tal on rohi, mida süüa ja s v kauss sees ja ja, ja eriti tänulik on ta siis, kui õhtul natuke leiba ka antakse ja, ja see leiva andmine ongi niisugune omamoodi naljakas lugu, et, et ma ei oleks iial arvanud olnud, et lambad käituvad natuke koera moodi, et ka tõusevad kahe käpa peale püsti. Lihtsalt panevad kaks käppa sulle õla peale kaks jalga õieti peas lamba kohta, ütleb kaks jalga õla peale ja, ja nõuavad muudkui leiba. No räägitakse, et loomad annavad energiat, olete tundnud ka seda? Ja kindlasti ma olen lapsest saadik on mul olnud loomad ja õnneks ka minu vanemad ei keelanud mulle ruumi, nii et mul on olnud kassid ja ja mul on olnud minu esimene koer, ma leidsin ta tegelikult kui ma olin umbes kümneaastane ja siis koer elas kaheksa aastat koos, kuni ta siis sama teed läks ja ja noh, mul on siiamaani olnud koerad, siis ma olin paar aastat vahet ja, ja siis mul oli järgmised 10 aastat oma koer. Ja nüüd mul on ka kaks koera ikkagi, nii et koerad on niisugused tõeliselt mõnusad loomad ja mulle isegi meeldib koertega vahel koos põrandal pikutada, et seda nagu te ütlete, et nad annavad energiat, ma nimetaks seda energiavahetuseks, ma loodan, et nad ka minul saavad teatud mõttes energiat. Kas te olete koertega koolis ka käinud? Ma ei ole ise käinud nendega koolis küll, aga tõesti need kaks koera, kes praegu meil olemas on, nemad on päris kõvasti koolis käinud ja, ja nad on ka päris kõvasti auhindu võitnud, nii et nad on ikka Eesti tšempionid oma klassis olnud. Kas te päevikut ka peate? Ei pea, ei pea ja, ja ma arvan, et eks tuleb aeg, kus ma seda kõvasti kahetsen. Ma saan aru küll, et ammu oleks pidanud hakkama päevikut pidama ja ja mul on olnud tõesti päris häid tuttavaid ka eakaid, vaid, kes on öelnud, et sa kindlasti pead seda tegema. Kunagi on muide mulle isegi üx diktofon kingitud, et võib-olla arvatud, et ma olen nii laisk, et ei viitsi üles kirjutada. Või et ei ole aega üleskirjutamiseks, loeksin diktofoni peale, aga, aga ka seda ma ei ole nagu Te ei võtnud, sest elades ise kogu aeg asjas sees selles samas välispoliitikas, olgu see siis need aastad parlamendis või ka nüüd valitsuses siis ise selle sees elades koht tudes, võib-olla tõesti tagant vaadates ja mõeldes huvitavate inimestega ja, ja olles ajalooliste otsuste juures siis neid hetki nagu selles igapäevases töös ei tajugi ja ei oskagi nagu seda võib-olla tähtsaks hinnata, et sellest peaks kindlasti nüüd mingi märkme maha jätma. Ja ma ei ole ka kandnud fotoaparaati kiivalt kotis, et jäädvustada siis kõiki neid kohtumisi, mis mul nende aastate jooksul on olnud tuntud rahvusvaheliste poliitikutega, et minu meelest on natuke imelik ka, kui ma kogu aeg käiks, fotoaparaat taskus. Et kui ma kuskil näiteks, no ma ei tea, näiteks Gerhard Riga istun kõrvuti või koht on, et sellest peaks kindlasti nüüd pildi tegema, et mul ei ole tunnet veel siiamaani tekkinud. Kas lapsepõlvest on palju pilte alles lapsepõlvest on jah, õnneks on üksjagu pilte küll erinevatest aastatest ja just perega on hästi palju pilte, sest noh, tavaliselt lastest ju tehakse lasteaedades palju pilte, aga kuna mina lasteaias ei käinud, siis mul on rohkem neid lapsepõlvepilte just vanaemaga koos tehtud. Millised olid teie lapsepõlve suved, mani linnalaps, ikka läbi ja lõhki ja ega mul maakohti olnudki, eks Nad möödusid põhiliselt kodus Kohtla järvel ja, ja me ise lasime niisuguses pisikeses kolmekordses kortermajas, aga mu teisel vanaemal oli Kohtla-Järve linnas oma maja vahel, siis veetsin tema juures neid suvesid ja ühe korra ma käisin ka pioneerilaagris, tõsisin Kloogal. Ega see laagrielu mulle hästi ei sobinud, niisugune nööri mööda käimine ülesse ja rivistus ja ja ma ei tea, mis seal kõik olid pesemised ja mingid pioneerimängud, et et ma tegelikult eelistasin olla pigem üksinda ja pigem lugeda või, või, või teha just seda, mis mulle parasjagu meeldis, nii et palju ka nendes niisugustes ühiskondlikes dollastes laagrites ei osalenud. Kohtla-Järve elu muidugi õpetas ühte teist ja, ja ega seal eesti lastel muidugi eriti kerge ei olnud, sest minu tänavasse jäi aasta-aastalt eesti lapsi vähemaks, nii nagu Kohtla-Järve linnast jäi eestlasi aasta-aastalt vähemaks ja ja need vähesed eestlased, kes me seal olime, eks me siis püüdsime omavahel kokku hoida, aga, aga venelasi olid hästi rohkem ja eks need kähmlusi tuli seal ikka ette ka vene plikad kutsusid mind muud Nizzax. Mis siis eesti keeles võiks tähendada mingi moe või midagi niisugust, aga kuna ma olin üksik laps, eksis ka, vanemad pöörasid suuremat tähelepanu ja ja vahel ema lasi mulle siis enda õmbleja juures ka ühte teist võib-olla vitavamat õmmelda, kui, kui tol ajal poes müüdi. Et sellest tulenevalt siseneb tüdrukud mind natuke narrisid ja võib-olla tõukasid ja nii et see see ei olnud kindlasti mitte meeldiv aeg ja see elustiil seal seda tagantjärgi nagu meenutades noh, kasvõi seesama bussisõit Kohtla-Järvel, Jõhvis, noh see oli tol ajal ju niimoodi, et sinna bussi peale lihtsalt ei mindud tavaliselt vaid sinna trügiti elu eest ja sa pidid koos nagu võitlema enda eest nagu valmis olema, enda eest välja astuma, eks ta võib-olla on ka mulle mingis mõttes jälgi jätmata edaspidiseks eluks. Kas te koolis olite niisugune tubli aktivist, ise tegevuslane ja see on nagunii ja naa, et, et jällegi et ma ei olnud aktiivne pioneer ja ma astusin niimoodi pioneeriks, et ikka suure suurte omadega õpetajad pidid kodus käima ja komsomoliaktivist. Ma ei olnud kaugeltki mitte, aga samas noh, niisugused asjad nagu ikka tol ajal olid moes nii-ütelda liikumisrühmad, kus siis tüdrukud isetegevuslikul kuskilt lindistasid näiteks mingeid Bony, M'i või, või ABBA laule kahisevate, tavaliste magnetlintide või, või hiljem kassettide peale ja siis püüdsime seal seada mingisuguseid liikumisi kokku ja korraldasime koolis siis omavahel neid võistlusi ja koolidevahelisi võistlusi, et selliseid asju ikka jah on on tehtud. Et ega ma nagu päris nurgas istuja ei olnud ja ma arvan, et keskkooli ajal ma osalesin üsna aktiivselt igasugustesse just õpilaste endapoolsetes ettevõtmistes, aga, aga mitte mitte nendesse organiseeritud üritustest kellelegi poolt, et pigem oli see oma initsiatiiv. Te ütlesite, et te olite rohkem vanaema laps, kas isal-emal oli väga kiire ja nad käisid tööl, sellepärast? Tegelikult me elasime niimoodi, et vanaema elas meie juures ja kui mina hommikul kooli läksin, olid ema ja isa juba ära läinud ja loomulikult oli vanaema see, kes mind kooli saatis ja vanaema oli see, kes mind koolist tulles ka vastu võttis, nii et see nagu andis ka selle võimaluse, tead, ma sain vanaemaga hästi palju rääkida, hästi palju suhelda ja lakkamatult muidugi kuulda kõiki neid onu lugusid ennesõjaaegsetest aegadest kui praegu oleks võimalus vanaemaga uuesti kohtuda. Mida te küsiksite? Mida te rääkisite talle kõigepealt ma paluksin tal vabandust kõikide nende asjade pärast, mida, millest ma võib-olla teismelisena aru ei saanud või mida ma ei mõistnud, kui ma talle nagu halvasti ütlesin. Ma arvan, et ma oskaksin täna võib-olla küsida teisiti just nende, võib-olla väikeste nüansside kohta, mis, kas ma olen juba unustanud või, või mida ma tol ajal lihtsalt ei osanud või ei taibanud küsida, kas vanema vahel vitsa kandis mitte kunagi Maren oma vanematelt küll saanud ikka karistada, aga, aga vanemalt küll mitte kunagi. Mis ametit isa ema on pidanud? Minu ema ja isa on lihtsad inimesed selles mõttes, et ega mul emal ei olnudki eriti õppimisvõimalusi, kui vanaisa oli Siberi ja vanaema pidi üksi nagu kolme lapsega hakkama saama peale sõda, et see pere oli päris vaene ja, ja tema läks peale keskkooli lõpetamist kohe tööle reki tehasesse, tolleaegsesse, siis raadiotehasesse ja sinna ta siis põhimõtteliselt jäigi kuni pensionini tööle, ta töötas seal erinevatel ametikohtadel ja nii see tema, nii see tema elu nagu häireski ja isa on mul olnud eluaeg tuttautondusega noore mehena alustas tegelikult autojuhina ja hiljem siis sai temast varustusega tegelev töötaja. Ei, eks ta siis käis erinevatel täiendkoolitustel ja noh, seal ta siis niimoodi vaikselt nagu oma rida pidi tegi oma võimaluste piires nii-ütelda karjääri. Aga minu ema ja isa muidugi kenad niisugused nii-ütelda 60.-te aastate kuldse põlvkonnana noortena, et nad elasid, et kindlasti niisugust hästi aktiivset elu omal ajal mäletan, meil oli alati kodus hästi palju sõpru külas, nad ise käisid hästi palju ringi ja, ja noh, võib-olla seetõttu ka, et rohkem nagu vanaema oli see, kellega, kellega mina suhtlesin ja kes nagu vaatas. Et kõik, kõik on korras, et no selles mõttes muidugi mu ema on ka korduvalt öelnud, et kui vanaema kunagi, et sellest on juba kõvasti üle 10 aastane möödas, kui vanemad on surnud, et et põhimõtteliselt tema nagu alles 45 aastaselt hakkas oma elu elama või, või et noh, sõna otseses mõttes pere eest hoolitsema, süüa tegema ja niisuguste igapäevaste asjadega tegelema. Kuni sinnamaani oli ikkagi vanaema, see, kes kes kõik seda majapidamist korraldas, Kistid õmblenud, petas selle ma õppisin ise ära. Meil on juba küllalt, ei mu ema ajaski õmmelda, neil oli kodus õmblusmasin ja noh, vanaema näiteks õmbles muidugi niuksed, voodipesud ja pekikotid ja padjapüürid, need õmmeldi ikka kodus valmis, aga ma hakkasin ise vaikselt lõikama ja tegema ja esimesed asjad läksid aia taha ja ega tol ajal vähemalt Kohtla-Järvel ka neid Burdasid nagu väga ei liikunud, nii et kuskil seal 80.-te alguses, kui maksin kätte proove, mõtted, siis ma lihtsalt tegingi nii, et ilma lõigetata. Ja pärast keskkooli lõpuriided näiteks õmblesime omale ka isa, nii et midagi välja tuli. Millal siis need äriplaanid tulid? Turule läksite riietega lausa? Eks need tulid koos aegade muutumisega Yasse 86.-le 87. aasta uus laine koperatiividest ja individuaalses töises tegevuses. Ilmselt nakatas mind ka, et see oli nagu üks asi, teine asi oli ka see tõsi, et noh, tudengina Tartus läks ikka ju rahaga tarvis, nii et, et see oli päris kena sissetulek iseenesest. Niisuguse asjaga tegeleda vahvleid öösiti ka. Vahvleid on ka müüdud tõesti, kaks aastat, kahel suvel on sõidetud mööda eestilaatasid ja Moskvitši kapoti pealt vahvleid müüdud, ise tegite. Ise tegin, käisite sõbrannadega siis või lausa üksi või? Ei käinud sõbrannadega tol ajal, ma käisin oma pois Frendi või tulevase abikaasaga, ikka tegime neid asju koos teosit isegi Leningradi välja. Fahvlitega küll mitte, aga, aga nende riietega küll põhiliselt olid nad lasteriided, mida, mida ma õmblesin ja, ja tõesti, need läksidki, suurem osa läkski Leningradi kaubamajadesse müügile. Kuidas siis võeti eestlase käest riideid? Väga hästi võeti, ma ei jõudnud ju muidugi nii palju õmmeldakse niukene koti mehe kaubandus nii rohkem laotluseta. Täiesti jah, see on jälle kuulub niisugusesse rubriik, et noh, umbes kogemata juhtuvad niisugused asjad, et see oli tõesti nii, et kunagi mingil hetkel ma jõhvi jõgi, seal mingi laat ilmselt tookord ja siis ma müüsin neid seal laadal neid asju ja, ja siis lihtsalt saastusid juurde mulle kaks naist, kes osutusid ühe Leningradi kaubamajaosakonna juhatajaks, kaubatundjaks ma ei mäletagi, mis nad olid tol korral ja tegid niisuguse ettepaneku, vaatasid need riided ja vaatasid õmblused ja ja siis tegid sellise pakkumise ja, ja siis Ma juba umbes nädala pärast sinna Leningradi läksingi selle suure kotiga, see oli ju lihtne tol ajal buss läks hommikul varakult välja, oli hommikul kohal seal ja õhtuse bussiga tagasi tulla. Ja kaua te tegelesite äriga, ma arvan, et see oli umbes üks paar aastat, et seal oli kuskil nii ülikooli kolmas, neljas kursus võis olla siis ma lõpetasin selle ära, kuna hakkas, ülikool hakkas lõppema ja enam ei olnud eriti aega teha, oli vaja ikka õppida ja, ja eksamit teha ja nii edasi. Praegu võib-olla oleks vabrik juba olnud? Jah, ega tegelikult tol korral olidki ju kõik need esimesed tulijad hakkasid Eestisse vaikselt kanda, kinnitama kõik need erinevad soki ja särgivabrikud, rahvusvahelised, mis ju täna meil siin Eestis on olemas. Ja nad tulid ja muidugi oleks võinud isegi ühel hetkel oli täiesti otsustamisega, aga, aga noh, ma loomulikult oma eriala juurde ja ma arvan, et mul ei ole tulnud seda kunagi kahetseda. Vähemalt siiamaani. No esimesel tudengi suvel olite te sördis Aerofloti töötasite, see oli jah, nii, see oli 80 600-st ja jääb hästi siis oli ju nii-ütelda lennurism õues, seal üksi õue allharusid ja, ja ma olin selles lennurühmas selline omaette naljakas aeg ja Aeroflotil juhtub ju igasuguseid asju, kes veab siga lennukis, kes veab madu lennukis, kes ma ei tea, mida. Ja need lennuväljad muidugi, kus maandusime, need olid tõesti nii, et lambaid mõtlesid vabalt keset lennuvälja ringi ja kes oli kõvem mees, sõitis Žiguliga näiteks otselennukit trepi ja, ja noh, kõike ei suudagi siin ära meenutada, mis seal kõik juhatas, närv ütles üles ka vahel või? Ei noh, selliseid päris ohtlikke olukordi oli ainult paar korda, kus tõesti ilm oli halb ja noh, täiesti oli selline tunne, et, et noh, nüüd on vist küll viimane kord lennata, aga see lennuhirm on inimeses, kas ta on või, või teda ei ole ja tegelikult sinna lennurihma läksin ma täpselt nii, et ma ei olnud mitte kunagi varem lennukiga sõitnud. Ise ja lihtsalt esimest korda astusin lennukisse ja hakkasin stjuardessi tööd tegema. No nüüd ei ole ilmselt väga lihtne seda tööd teha, nüüd on seal erinõuded ja maailm on muutunud. Ja kahtlemata aga, aga eks seal on muidugi mingid kriteeriumid on ikka alles kasvõi tervisekriteerium, mis kindlasti peab olema hea, et sellele kõigele vastu pidada. Sest eks nad rõhuvahetused ja, ja tegelikult ka see niisugune rütmimuutus, et hetkel nõrgema tervise puhul võivad halvasti mõjuma hakata. Kas langevarju olete pannud? Ei ole, ei ole ja tegelikult oleks päris põnev, aga mulle tundub, et praegu siiski ma olen sellest vanusest üle, kus ma hirmsasti tahtsin seda proovida. Nüüd mul ei ole enam seda, seda soovi olnud ju, seda ekstreemsust on niigi palju igapäevaelus ja kas selles praeguses tööski eraldi niisugust ekstreemsporti ei ole ma enam pidanud vajalikuks harrastama hakata. Kas vastab tõele, et kunagi ammu tahtsite te radistiks saada ja merele minna? Te olete küll väga põhjalikku uuringu teinud minu elukohta ja see oli tõesti peale kaheksandat klassi oli, oli mul see väike mõte tulla Tallinna merekooli, aga sellel oli ka väike tagamõte tol korral, et ehk saab siis tõesti välismaale, äkki saaksid hiljem tollasest Nõukogude Liidust mõtlesite, et lihtsalt jääte kusagil sadamas maha. Nii ma mõtlesin, kui ma olin umbes mingi 14 15, mis ema ütles nende plaanide kohta Lätis maha. Pigem isa ütles nende kohta, et umbes tule maa peale, et see ei ole võimalik ja nii lihtsasti need asjad ei käi. Kuidas õigusteaduskond tuli, kas otsustasite ise või oli või oli keegi hea nõuga abiks? Tegin selle otsuse täitsa ise juristiks õppida ja kui ma selle otsuse tegin, ma arvan, et see oli kuskil umbes keskkooli poole peal ja siis ma hakkasin ka selleks spetsiaalseid ettevalmistusi tegema, alates täiesti komsomoliastumisest kuni kuni siis kuni, siis ka vastavalt Ta soovituskirjade võtmiseni juriidikaga kokku puutuvatest ametiasutustest ma ei mäletagi, kas see oli, see oli ikka Kohtla linna prokuratuur ja kus ma võtsin soovituskirja ülikooli astumiseks, ehkki muidugi need soovituskirjad olid lihtsalt siuksed formaalsused, põhiline on ikkagi see hinneteleht. Keskkooli lõputunnistus ja sisseastumiseksamid, ülivahel tõeline soov saada juristiks. Ja ma tahtsin saada Ta kohtunikuks eelkõige või ka siis kriminaalõigusega tegelema hakata Ta ja, ja ülikoolis maga spetsialiseerusin kolmandal kursusel kriminaalõigusele, mis kursuselt abiellusite Kristina. Ja see võis olla viimane kursus, jah, see oli Viiaskursus. Tol ajal oli ju viis aastat õpinguid, nii et see oli viienda kursuse keskpaigas ja abiellusid tema kursusekaaslasega. Jah. Kas siis lõppes ka lõbus üliõpilaselu ära, ma ei saagi ütelda, et minu üliõpilaselu oleks olnud nii hirmus, lõbusad, võib-olla esimene kursus oli selline kõige pidude rohkem ja, ja kõige rohkem niisugune avastamise AEG väiksest linnast tulnuna oli Tartus loomulikult rohkem elu ja rohkem võimalusi, on noortele ja edastasime, tudengite diskosid ja, ja muid pidusid oli kogu aeg pidevalt hästi palju, et aga noh, tegelikult ma elasin ju oma tulevase abikaasaga sisuliselt teiselt kursuselt koos ja tõesti elasime kaunis vaikses elu, et võib-olla ainult mingi oma kindla tutvusringiga käisime läbi ja nagu siin jutuks oli, eks ma alates kuskilt sealt teiselt kursuselt tegelesin ka ikkagi selle raha teenimisega õpingute kõrvalt ühte keelt kõvasti inglise keelt. Keelt olime õnneks juba ennem õppinud, selles mõttes, et ma keskkooli ajal kolm aastat käisin õhtuti keeltekoolis Kohtla-Järvel. Ja Mul on tõesti hea meel, et minu õpetaja, toonane keele õpetaja Vallilaas, muuseas, kes praegu töötab Ida-Viru maavalitsuses, on Euroopa liidu nõunik ka nii ja tegeleb praegu väga oluliste Euroopa Liidu teavitamis ja, ja muude asjadega, et tema oli niisugune tubli, sihuke noor ja kena õpetaja ja, ja kes ka oskas võib-olla seda keelt mitte õpetada, kui see koolis tavaliselt kombeks oli, et ma jah, ma õppisin kindlasti inglise keelt, et tunduvalt rohkem kui tavaline kooli programm võimaldas ja, ja ka koolist tavaliste kooli õpetajatega oli mul inglise keele õpetajatega tõesti vedas olid hästi nõudlikud õpetajad. Aga, aga kuna ma ka ise tahtsin seda keelt õppida, siis mul kunagi probleemi olnud prantsuse keelt hakkasite hiljem iseseisvalt õppima. Jah. Prantsuse keel tuli koos diplomaatide kooliga ja mul on väga hea meel, et, et ta tuli, et ma olen alati öelnud diplomaatide kool on koht, kus igal juhul saab inimene teadmisi juurde, vahel on teda kritiseeritud, öeldud, et milleks selline õppeasutus, aga minu puhul see prantsuse keel oli, oli kindlasti see, mille eest ma olen väga tänulik diplomaatide koolile ja, ja ma olen siiamaani loomulikult neid prantsuse keele õpinguid, et ka jätkanud, nii et ka sel suvel ma olen prantsuse keelt siin tasapisi õppinud, nii et raamat on ikka kaasas, kui käite reisidel ja raamat on kaasas ja raamat on mul ka autos kaasas, nii et et aga jah, ma arvan, et tegelikult siin ei olegi midagi keerutada iseenesest, kui me Euroopa Liiduga tahame liituda, siis ei ole kindlasti võimalik Ena prantsuse keeleta hakkama saada ja ka praegu näiteks välisministrina käia siis Euroopa Liidu välisministrite kohtumistel, siis mitteametlikud kohtumised toimuvadki kahes keeles ilma tõlkida inglise ja prantsuse keeles, nii et see on täiesti elementaarne, et ma pean oskama prantsuse keelt. Eestlaste keelteoskus on üldiselt kehva, nii et iseendaga tuleb hakata tööd tegema ja muidugi võiks osata rohkem keeli, muidugi võrreldes siin mõnede teiste eru vabariikidega on meie keeleoskus, noh, mitte vast kõige halvem siiski on ju ka suurriike, kus tõesti peale oma keele nagu eriti midagi osata. Aga väikeriikides kahtlemata osatakse palju, aga ma tahaks siiski võib-olla ka natuke vastu vaielda ses ses mõttes, et minu meelest meie noored oskavad päris hästi keeli ja ma nägin seda ka näiteks eelmine aasta, kui me korraldasime välisministeeriumisse avaliku konkursitöökohtade täitmiseks, siis enam-vähem kõik, kes kandideerisid, oskused vähemalt viite keelt ja see on ka üsna niisugune tavaline tase, ütleme ka noorte hulgas, et keeli osatakse ja ja keeli räägitakse pärast ülikooli lõpetamist. Kas oli lihtne tööd leida või tuli kuidagi iseenesesse? Amekete eks see oli jälle see ikka sealt. Nõukogude ajast olid ju igasugused imelikud reeglid ja ülikooli lõpetamisel iseenesest oma oma hinnetelehega tol ajal kibedad suunamised ja, ja need töökohtade valikud ja jagamised, et et ma oleks võinud ka oma hinnetega saada advokatuuri, tegelikult, aga, aga minu toonane abikaasa valis ka advokatuuri. Siis meile selgitati pikalt ja põhjalikult, et, et see ei lähe mitte mõlemad abikaasad, advokatuuris töötavad ja ja nii see siis sinna jäi, et et eks siis ma nagu loobusin ja noh, tegelikult võib-olla kui ma oleks ikka väga tahtnud ja jalgu trampinud, jumalaks selle koha saanud ka. Aga noh, mul ei olnud ka kunagi niisugust väga suurt sisemist tungi just advokaadiks hakata või saada ja, ja siis siis ma võtsin omale niisuguse koha, mis, mis tol ajal igati sobis, alates sellest, et see töökoht oli Tallinnas ja noh, kuna ma olin praktikal ennem kui neid töökohti jagati jaotama ja praktikal olles ma nägin, et, et seal tegeldakse üksjagu huvitavate asjadega seal 90. aasta ja, ja see oli aeg, kus juba hakati vaikselt niisuguseid ka eesti oma seadusi välja töötama ja, ja justiitsministeeriumi, sest ma sain sellesse seaduseelnõude ettevalmistamise osakondade tööle, nii et see oli ka omaette niisugune huvitav praktika Kas pärast diplomaatide kooli lõpetamist läksite kohe Strasbury ras diplomaatide kooli? See oli 92. aasta detsembris, kui meil oli lõpupidu kohe siiski ma läksin välisministeeriumisse tööle, läksin välisministeeriumisse ja, ja siis toimus ettevalmistamine Eesti astumiseks Euroopa nõukogusse ning siis 93. aasta kevadel läksin Strasbourg kaheksa kuud olite rajal kui umbes umbes nii palju osa ajast ma olin küll tegelikult veel Tallinnas selle akrediteerimise ajaga aga kukkuda tuli jah, umbes nii palju, mis aeg see oli teie jaoks? Sellest ajast on muidugi loomulikult minu kõige suuremat esimesed sammud rahvusvahelises suhtlemises rahvusvahelises poliitikas. Tagantjärgi jällegi muidugi hinnates ja vaadates oli see tüüpiline tollasele Eestile aeg, kus, kus üks noor inimene läheb täiesti umbes pea ees tundmatusse vette, täiesti üksinda ühte esindust Rooma üles ehitama. Seda tol ajal ju tegid ju mitmed, kes olid välisministeeriumiga seotud. Ja õnneks oli meil tol ajal hästi palju sõpru naaberriikidest, eriti Soomest, Rootsist, Taanist, kes meid hästi palju aitasid ka mind seal Strasbourgis, minu kolleegid nimetatud riikide suursaadikud, aga ka mitmed teised olid tõesti nõu ja jõuga toeks, kuidas neid asju teha, kuidas toimetada ja noh, see oli tõesti aeg, kus ühest küljest noh, Eesti oli ju ikkagi väga tugeva surve all, see oli 93. aasta mai. See oli aeg, kui veel Vene väed olid meil sees aeg, kus meil sisuliselt iga reede õhtu kell neli välisministeeriumisse tuli, mingi järjekordne minu kiri Moskvast, et Eestis rikutakse inimõigusi ja, ja loomulikult Strasbourg Euroopa nõukogu oli just nimelt see koht ka, kus neid kaebekirju saadeti ja ja kus tuli pidevalt olla valmis ja valvel Eestit kaitsma. Samas lisaks sellele, nagu ma ütlesin, olime seal täiesti üksi, ilma sekretärid ta ilma ühegi lisatöötajata ka kõik see, noh, niisuguse esinduse raamatupidamise pool ja, ja, ja kõik muud siuksed majandusküsimused ka need tuli seal korda saada ja ära teha. See oli päris niisugune ja pingeline, pingeline aeg selles linnas nüüd väga palju käinud pärast seda. Nii et see on teil, võib öelda, teine kodulinn. Jah, see on tegelikult armas linn ja mulle ta meeldib väga, mulle ta tõesti meeldib, ta väike Linda meeldib mulle sellepärast, et on väike. Kas puur on paraku viimase 10 aasta jooksul kõvasti muutunud? Strasbourg on kõvasti närvilisemaks läinud. Ja võib-olla niisugusest väikesest saksa prantsuse segust pursfaasliku faaslikus linnast on saanud rohkem niisugune multikultuurne linn. Aga noh, eks see on aja märk ja ma arvan, et Strasbury ele ainuke linn Euroopas, mis viimase 10 aasta jooksul on muutunud. Kuidas ennast Brüsselist tunnete? Brüsselis muidugi mingit kodutunnet ei ole tekkinud, ma olen seal nüüd viimase aasta jooksul üksjagu käinud ka, aga varem jah, mad Brüsseliga eriti palju kokku ei puutunud ja, ja ma arvan, et ega Brüsselis ilmselt Te ei saagi tekkida. Niisugust Sa tunnetad sinna, tahaks lugeda tagasi minna, et seal oleks mõnus ja hea olla, noh, seal muidugi tasub ära käia ja vaadata ja näha, mis, mis, mis seal toimub, aga temas on midagi, mis, mis pigem eemale tõukab, kui, kui tõmbab, seal on ilusaid asju, seal on tõesti ka niisuguseid arhitel kultuuriliselt ilusaid asju, seal on väga head toidud. Aga midagi ma ei oskagi seda seletada, ilmselt ma ei ole ka seda nii põhjalikult enda jaoks läbi mõelnud, miski on see, mis mulle ei meeldi, seal. 1992. aastal kandideerisite te Isamaa nimekirjas riigikokku, kuid saite sisse alles asendusliikmena. Kuidas te üldse poliitikasse sattusite? 92. aasta oli Eesti ajaloos niisugune piirangute aasta tegelikult nii paljud asjadki, Põhiseaduskroon, esimesed vabad valimised. See oli niisugune tõeline valitatiivsete muutuste aasta ja ka välisministeerium, mis oli üks kaunis pisike ametiasutus, tol ajal oli koht, kus valmistuti tee põhjalikult valimisteks. Noh, sõna otseses mõttes välisministeeriumis töötas tol ajal hulga noori mehi, kellest on tänaseks saanud tuntud poliitikud või kõrged riigiametnikud ja nemad oma igapäevase töö kõrvalt tegeles ikka täiesti valimiste ettevalmistamisega tegelesid Isamaa ülesehitamisega ja eks nad siis ka muidugi jõudumööda veensid mind seal, et, et ma ka poliitilise erakonnaga Isamaaga liituksin, ma ei astunud tookord erakonda ja ma ei ole kunagi Isamaa liige olnud, aga aga ometi neid põhimõtteid jagasin ja loomulikult ja toetasin igati neid ettevõtmisi. Tegid ja, ja ma lõpuks olin ka nõus lihtsalt kandideerima nimekirjas, et sellega oma toetust avaldada. Ma kandideerisin juba tol ajal Ida-Virumaal ja ma sain ka päris kenasti hääli tol korral olles nimekirjas, ma ei mäleta, et 33 või 34 midagi niisugust. Ma kandideerisin, kuid kindlasti mitte selle eesmärgiga ja mitte selle teadmisega, et ma siirdun poliitikasse, sest ma olin just 92. aasta märtsis tulnud välisministeeriumisse tööle ja, ja noh, minu niisugune suur eluunistus oli täitumas saada diplomaadiks. Noh, see mõte ei, ei mahtunud mulle küll esialgu pähe, kui ma järgmine päev valimistulemusi nägin, ma nägin, ma olen esimene, kes on nimekirjast välja jäänud või noh, kes on riigikogust välja jäänud esimene nimekirjas? Peale muidugi, neid ei ole, need ministrite määramisi vist õieti oli see niimoodi, et siis ma nagu hakkasin alles esimest korda mõtlema, et et võib-olla tõesti tulebki minna riigikogusse ja, ja kui see hetk oli käes see otsustamise hetkel 94. aasta veebruaris, siis või isegi varem ja siis segase tol ajal ei olnud ka väga kerge otsus, et ma olin välisministeeriumis siis selleks ajaks juba ligi paar aastat töötanud ja aga kõik see sobis ja, ja, ja, ja meeldis, aga samas ei saa salata ka seda tõesti, et see mõte minna riigikogusse noh, kaks aastat hiljem peale valimisi sisuliselt või poolteist aastat hiljem peale valimisi ei olnud kindlasti mitte nii toores ja nii võõras, kui ta oleks olnud 92. aasta sügisel, kui oleks kohe sisse saanud. Ma siis juba pigem olin selleks valmis, et ma lähen ma seda mitu korda mõelnud ja, ja nii ta läks, eks ole, sinna ma jäin siis siiamaani poliitikas, te olete juba teist vahetust, kui nii võib öelda meie välisminister Öelge Kristiina, mis maitse on võimul, palju räägitud sellest, et võim on koos ja võimu juures olles ei saa sealt kuidagi tulema, ei saa sealt välja. Ta põim seob inimesi, ilmselt on seal oma tõetera sees ja ma olen öelnud seda, et kui nii peaks minema, et ma mingil põhjusel kas ei kandideeri või näiteks lihtsalt, et rahvas ei vali mind tagasi. Siis ma arvan, et Ma elan täiesti normaalset elu ja noh, mingit niisugust katastrofaalselt allakäiku kindlasti minuga ei toimu ja siis saadetakse teid saadikuks kuhugi. Ei tea, see on, see on niisugune teemad, et et Eestis on ekskindel printsiip. Üldreeglina on nii, et, et meil on ikkagi karjääridiplomaadid ja poliitikuid on tulnud ette, meil on ju ka mõningaid näiteid, kus poliitikutest on saanud suursaadikud. Aga ma kahtlemata ka isiklikult ei toeta seda printsiipi ja, ja põhimõtet ja see peaks siis olema midagi erilist või erakordselt, miks see peaks nii juhtuma? Ma kindlasti ise ei tee selleks ühtegi sammu, et ilmtingimata suursaadikuks saada ja isegi noh, nagu ma ütlen, et see oli kunagi täiesti mu lapsepõlveunistus ja ja loomulikult saadiku töö on kindlasti väga huvitav töö selle kõige suurejoonelise, mis võib-olla välja paistab see ilu ja võlu, et, et selle taga on tegelikult hästi palju musta tööd ja selles mõttes rasket tööd, musta tööd, rasket tööd, mis võib-olla välja ei paista ja mida kõik meie tänased, et suursaadikud kahtlemata väga hästi teevad. Et ma nagu olles tõesti siin poliitikas ja poliitikamaastikul, et ta oleks lihtsalt päevakohane, ma hakkaksin ennast pressima kuskil saadikuks, siis et ma, ma kindlasti ei tee seda. Ma võin ka täiesti rahulikult sellest poliitika paadist välja minna ja tegeleda kasvõi tõesti siin lambakasvatuse või hai või, või muu sellega, millega minu lähedased inimesed praegu kokku puutuvad. Et ma saan kindlasti hakkama. Aga niikaua, kui poliitikas elu läheb edasi, tähendab, minu elupoliitikas läheb edasi, kui mind valitakse, kui minu erakonda valitakse ja see võimalus on, siis kahtlemata ma ka jätkaksin seda tegevust. Milliseid vigu olete enda arvates teinud? Ma arvan, et võib-olla üks niisugune on põhiviga, millest tõenäoliselt teised vead tulenevad, mida ma teen, on see, et võib-olla ma räägin liiga vähe inimestega või, või võib-olla mul ei ole niisugust kommet. Ma kogu aeg, konsulteerin ja suhtlen ja, ja uurin mida üks või teine asjast arvab. Ja noh, võib-olla ka mõned vead, mis ma olen teinud, on tulnud sellest, et mul ei ole olnud piisavalt informatsiooni. Või et noh, nagu öeldakse, et ma ei ole olnud võib-olla piisavalt Hinn ehk kuskil mingis ringis sees, kus on asju arutatud ja, ja noh, see võib olla ka niisugune teema, mis, mille peale muidugi meespoliitikud muigavad, aga, aga siiski poliitikas on paraku niisuguseid näiteid küll ja küll, kus noh, tegelikult ütleme nii, et mehed saunalaval otsustavad, räägivad ja otsustavad. Ma tahan öelda sellega seda, et on võib-olla niisuguseid teatud momente siiski, kus naispoliitikutel on teatud piirangud, sa ei lähe, eks ole, kuskil õllekas näiteks ajakirjanikega õlut jooma või, või kuskile mees poliitikatega sauna, et asju arutada. See on ka igal pool mujal maailmas, et meespoliitikud just hoiavad kokku, nad on nagu ka natukene võib-olla teatud mõttes ringkaitses, ilma et nad selle peale mõtleksid või ilma, et nad seda nii planeeriks, et see lihtsalt on niimoodi kujunenud, see on justkui justkui mingi objektiivne nähtus ja seda on rääkinud paljud minu naiskolleegid ka erinevatest riikidest, et noh, meil on nagu sama tunne, et aeg-ajalt otsuseid tehes on nad natukene võib-olla kõrval. Aga noh, ikkagi vaatamata sellele, need on niisugused noh, ütleme, üldised näited. Vigadest rääkides. Loomulikult tuleb eelkõige peeglisse vaadata ja, ja, ja, ja noh, siis hakata võib-olla otsima neid muid põhjuseid. Kuulus filminäitleja Michelle Pfeiffer rääkis ühes intervjuus oma kooliõpetajast, kelle öeldud sõnu ei unustada kunagi, sest need sõnad panid teda lootusrikkalt tulevikku vaatama, andsid talle enesekindlust, õpetaja ütles talle. Sa oled andekas tüdruk? Kiidusõnad on tõeline palsam hingele. Kui palju teie seda palsamit olete saanud? Kiidetakse, ikka, kiidetakse ikka ja loomulikult on kiitust meeldiv kuulda ja, ja muidugi ma püüan ise ka hästi palju kiita, et tegelikult inimestele on tõesti tähtis see, et nende tööd tunnustatakse, neid tähele pannakse. Noh, sõna otseses mõttes ka kiidetakse, oli siin just, eks paar nädalat tagasi veel pühapäeval ma käisin Tudulinnas rahvaga kohtumas Euroopa Liidu teemadel ja siis üks vanahärra 90 aasta vana, kes väitis, et tema oli viieaastane poiss, kui vabadussõda toimus, noh, ma ei tea, neid arvusid, need, kuidas need omavahel kokku klapivad, aga nii ta mulle rääkis. Ja siis ta ütles mulle umbes niimoodi, et vaadake, et tänane päev on ikka täitsa hukka läinud, et enam ei saa üldse aru, mis siin toimub, et no minge, kuulake maal, mis inimesed teist räägivad, et küll nad kiruvad ja kogu aeg üks sõim käib ja mis ateist kiruvad, et vot Eesti aeg oli kord majas. Mitte keegi ei võtnud, et poliitiku nime sõimusõnana suhu, keegi ei julgenudki seda teha ja ja kõik rääkisid ainult lugupidavatest toonides riigikogu liikmetest. Noh, ma ei hakanud talle muidugi ka seletama neid demokraatiavormide eripärasid, võib-olla, mis mis siin enne teist maailmasõda võib-olla Eestis valitsesid, aga, aga noh, selge on see, et, et muidugi Eestis täna poliitikud on niukseks sõimuobjektiks ja kui, kui parasjagu midagi muud sõimata ei ole, siis ikka poliitikuid omavahel kirutakse ja sõimatakse, eks aeg-ajalt poliitikutes ja annavad ka ise selleks põhjust, millal viimati ajalehest lugesite. Kristiina Ojuland on teinud tublit tööd. No ma arvan, et see viimane niisugune meeldiv tulemus oli, oli valitsuse liikmete kohta 100 päeva järel tehtud uuring ja küsitlus ja, ja noh, tõesti see tuli mulle hästi meeldiva üllatusena, et et selle uuringu kohaselt oli välisminister siis pälvinud kõige suurema toetuse. Millistele küsimustele Euroopa Liiduga seoses on tulnud nüüd viimasel ajal kõige rohkem vastata, mis inimesi kõige rohkem huvitab? Kolm asja on tegelikult on esimene asi on alati iseseisvuse küsimus, mis saab Eesti iseseisvusest, teine küsimus puudutab hindasid ja palkasid ja pensione. Ning kolmas küsimus on seotud vot vaba liikumisega ehk teisisõnu inimesed kardavad Eestis, et kas jälle ei ole nii, et hakkab meile igasuguseid välismaalasi tulema ja, ja kõike seda, et need on nagu kolm teemat ja noh, selle iseseisvuse kohta on tavalised inimesed rahunevad ja saavad aru, et Eesti iseseisvus ei kao mitte kuhugi, sest ega need riigid, kes täna ju Euroopa liidus on Prantsusmaa, Saksamaa, Portugal, Hispaania kõik nad on ju võrdsed liikmed Euroopa liidus ja ja keegi ei ole oma iseseisvusest loobunud. Eesti ei pea ka oma iseseisvusest loobuma ja ja noh, mingit niisugust kartust kallilt kätte võidetud vabadus ja, ja taasiseseisvuselement ära kaob, et, et noh, see on täiesti vale, vale kartus, et niisugust asja ei juhtu. Hästi palju niisuguseid täiesti igapäevaelu puudutavaid küsimusi, mis iseenesest on ka arusaadavatest täiesti inimese jaoks, ongi kõige olulisem see, mis juhtub minuga, mis juhtub minu perega minu lastega, kui me oleme Euroopa Liidu segane, suured nihukesed, makromajanduslikud või, või muud globaalsed küsimused inimeste üldreeglina ei puuduta ja ei huvita. Ma tahaks ikka loota, et 14. septembril kõik võtavad südame rindu ja hääletavad Euroopa Liitu astumise poolt. Kui me selle otsuse oleme ära teinud, ega elu Eestis kuidagi teistpidi käima ei hakka, elule edasi võib olla elu läheb meil kiiremini edasi, kui me Euroopa liidus oleme tänu nendele avanevatele võimalustele tänu nendele avanevatele, rahakoti raudade-le, sõna otseses mõttes, mis meie elujärge, mis meie elukvaliteeti kindlasti tõstavad ja meie elatustaset ka, ma olen täiesti veendunud selles, kui inimesed kardavad, et hinnad tõusevad ja palgad ei tõuse, siis noh, see on jällegi vale kartus. Eestis ei tõuse hinnad kuidagi kiiremini kõrgemini kui meie palgad ja, ja vastupidi, Euroopa liidus olles kõik uuringud on näidanud seda, mis Eesti puhul on tehtud või ka teiste riikide kogemus on näidanud seda, et elatustase on kiiremini kasvanud. Ega see sõjajärgne Euroopa, mis oli maatasa laastatud ja mis oli vaene ega see rikkus ju kusagilt mujalt ei tulnud, kui, kui just nimelt nende riikide jõudude ühendamisest ja mida suurem see ühine jõud on ehk mida suurem see Euroopa liit on, seda võimsamaks ta muutub ja, ja see võimas majandus juba iseenesest hakkab genereerima kõrgemat elatustaset ja, ja suuremaid palkasid sõna otseses mõttes. Kristiina, kui te mõtlete nende maailma vägevate peale, kellega olete tulnud, kes on jätnud teile kõige meeldivama mulje, eks nad on olnud enam-vähem niuksed, ametlikud kohtumised ja noh, kui ma muidugi enda tasemelt võrdlen, ütleme, välisministrite tasemel, siis võib-olla Eestist nad ei olegi nii palju tuntud kõrgete riigijuhtidega. Valitsusjuhtide riigipeadega on need kohtumised pigem olnud põgusat laadi ja eks nad niisugused kohtumised ikkagi jäävad teatud viisakuste vahetamist piiridesse ja võtame kas või näiteks prantsuse presidendi Jacques Chiraci, kes võib-olla poliitiliselt, et saab ju prantslastega päris palju praegu vaieldud Euroopa Liidu tuleviku üle ja, ja põllumajandusreformi üle mis iganes. Aga samas muidugi inimlikult jällegi jätab alati hästi kalansse mulje ja ta nagu oskab ka daamidega viisakalt käituda ja, ja nii edasi, nii et eks neid meeldivaid pigem peaks, ütleme nii, et niisugused ebameeldivaid kogemusi nagu ei tulegi meelde. Tegelikult, mida ma tahaksin, on see, et on ju teada, et, et paljud riigijuhid, riigipead käivad omavahel isiklikult hästi läbi ja, ja paljud suured asjad võib-olla otsustatakse just niisuguste läbikäimiste raames. Ma arvan seda Eestile igal juhul oleks kasulik see, kui, kui meiega suudaksime siin oma kolleegidega niivõrd head ja usalduslikud suhted sisse seada olgu see siis eks kõik välisministrite või presidentide tasemel, mis iganes, kus on alati see võimalused, kui on mingi küsimus või, või tahad lihtsalt midagi arutada, võtad telefoni, helistad oma kolleegile ja ma arvan, et, et just Euroopa liidus selles suures ühtses peres on niisugune suhtlemine hästi oluline, hästi vajalik. Ma omalt poolt nagu olen püüdnud kõikide kolleegidega välisministritega testiga noh, nii-ütelda sina peale saada ja, ja paljudest asjadest, et päris avameelselt rääkida, nii et et ma arvan, et see on kasulik, see on, see on oluline ja see on ka inimlik. Teisest küljest ja noh, näiteks Euroopa liidus nii peaministrid omavahel kui välisministrid omavahel on kõik sina peal ja, ja kõiki kutsutakse eesnime pidi. Ma olen lugenud, et teie suur eeskuju on kokkuušanil. Ta on ju niisugune teatud mõttes kas sümbol, naiselikkuse sümbol, hea maitse sümbol, aga võib olla ka selles mõttes sümbol, kuidas? Noh, üks lihtne tüdruk kasvab maailmadaamiks, et temast on kindlasti palju eeskuju võtta ja, ja noh, kahtlemata Ta on see põhiline eeskuju see töö, mis töötahe, mis ta tegi ja noh, nii nagu raamatut kirjutavad, töötas ta veel 90 aastaselt, iga päev välja arvatud siis üks päev nädalas, et elus peab muidugi kindlasti õnne ka olema, aga, aga ühes olen ma küll veendunud ja seda on ka minu enda tegemised näidanud. Et ilma tööta ei ole võimalik edasi liikuda. Kas te joonistate ka vahel? Oh, joonistada ma ei oska, aga, aga eks ma kritseldan ikka vahel. Kui ikka mõni väga igav koosolek on kusagil, siis, siis ma võtan tõesti pliiatsi, sodin kuskile paberinurga peale, võib-olla mõtlen samal ajal mingitele muudele asjadele joonistate kolleege. Ma olen kolleegiga püüdnud joonistada ja, ega sest mul oli kunagi Tartu ülikooliks õppejõud, seal õpetas kommunistliku partei ajalugu. Tallinn sihukese hästi huvitava väljanägemisega ja teda oli alati põnedal, meenutas natuke Leninit. Et ta oli päris huvitav joonistada vahel kas te olete vahel mõnele kolleegile öelnud ka, et Mulle tundub, et sul on vale lips kaelas või et su kingad ei ole kõige paremad, kas olete selliseid märkusi teinud inimestele? Noh, nii naljaviluks võib-olla, et et samas on muidugi mulle mõned meeskolleegid küll tõsimeeli märkusi teinud võib-olla mõnede mu prillide kohta, mitte muide nende kollaste kohta, aga aga mõnede teiste detailidega, võib-olla välimus on ikka väga tähtis. Muidugi ei, kindlasti ma arvan, et poliitiku välimus on, on see, mis nii või teisiti on kogu aeg avalikkuse pilgu all ja ja eks ma ise saan ka vahel niisuguseid kurje emaile, et et umbes välisminister ja kas tõesti ei ole nii palju raha, et, et korralike juuksevahendid oskad soengut teha ja aga noh, ma ei tea, kui iga päev juuksuris käia, siis kes juuksuris käinud teavad väga hästi, mis üks soengu tegemine maksab, niiet et et jah, et selle väljanägemise suhtes loomulikult inimesed pööravad sellele tähelepanu ja, ja noh, eks, eks ta on ka mujal maailmas, nii et poliitikutelt võib-olla oodatakse rohkem kui mitte poliitikutelt ja ja tahetakse kindlasti näha neid alati vormis, alati naeratava näoga tee ideaalsena noh, selles mõttes ideaalsenatlejat, tegutsemisvõimelisena, mõtlemisvõimelisena ja, ja kui sa, kui sa nagu seda tervikpilti ei suuda täita, eks siis ilmselt kajastub ka jälle järgmistel valimistel ise ei ole õmmelnud enam endale midagi. Kahjuks mitte jah, mul ei ole isegi Andrus masinat, see, mis mul oli, läks mootor läks läbi ja ma olen mitu korda ikka käinud piilumas ka poes neid õmblusmasinaid, aga aga noh, muidugi see ajagraafik. Kui ma vaatan praegu siin oma viimase poole aasta ajagraafikut jaanuarist jaanipäevani, siis noh, sõna otseses mõttes sai kodus käia kohvreid vahetamas, nii et see seda aega tõenäoliselt on ka hästi vähe, et et õmblemise peale mõelda, aga mine tea, võib-olla tulevikus tulen selle juurde tagasi. Teie elukaaslane Raimo on igati nõus sellega, et teil nii vähe aega on. See on. Ma arvan, et kõige tähtsam küsimus üldse Et ma üldse poliitikas olla saan, on see tolerants, mis minu praegune elukaaslane üles näitab, et kindlasti ei ole niisuguseid, et mehi väga palju, kes, kes oleks sellega nõus, pidevalt on naine kusagil ära ja ja pidevalt tuleb ise mõelda majapidamisasjade peale, kas see on niisugune asi, millest ei ole meil kunagi mingit numbreid tõusnud, me oleme selle asja väga selgesti läbi rääkinud ja ja, ja noh Ma arvan, et et niisugustele väikestele asjadele lihtsalt tähelepanu ei pööra ja küll on hea, kui keegi kodus ootab Jah, see on tõesti väga meeldiv, kui saad telefoni peale sõnumi, ootan kas see väike põrsas, kes teil on varemast kaasas oli, kas see on veel alles või on ka pensionile saarei põrsana alles? Põrsas on alles, aga põrsas ei ole, et viimasel ajal väga palju reisida saanud, sest kõik brüsseli reisid, mis näiteks on, need on olnudki sellised ühepäevased reisid, et hommikul sinna õhtul tagasi ja noh, seetõttu ei ole ma seda põrsast käekoti hakanud suruma. Ma ei ole isegi teda selles mõttes otsas tirinud, et ilmtingimata enne peaks tooma, aga ta on, ta on niisugune omaette naljakas tegelane ja ma olen mõelnud seda enda jaoks nii pidev. Las ta siis parem olla ja valvaku kodus, kui, kui ma Äravlen. Ta on nagu minu asemel siis seal kodus. Tänu teile, Kristiina, ja kõike head aitäh teile. Persona saate külaline oli välisminister Kristiina Ojuland. Teda usutles Marie Ring.