Kes seda teab, kus hommikul kell pool 11 kõik ollakse. Sest kui kell on jälle pool Tervida deebeenede. Mõelgem selle peale hetk. Käes on jälle pooliks. Mis neil mesilastel meest? Mis helmeid ja mis meil, mees? Oskytaagem? Meil siin ei ole Kell küll mitte pool 11, kuid nendele näinud Puhhi etendust Estonia teatris tuli see laul kindlasti tuttav ette, sest just sealt pärit ongi. Etendust ennast mängukavas enam pole, kuid laulud, mis seal kõlasid, on salvestatud CD-plaadile ja kassetile ning tänases saates liivale muusika on meil hea võimalus neid taas kuulata ning koos helilooja Tõnu raadikuga meenutada muusikali sünnilugu. Minu nimi on Liivika Ludwig jätkulamist. Kell on jälle pool 11 ükstakärje meega. Tühja mesilastest mees. Edasine tubee. Puhhist etendust teha, ma olen seda tükk aega tagasi juba tahtnud, kunagi nukuteatris töötasin aga tegelikult nende draamateatrite teiste teatritega on see häda, et kuna Puhhi naljad on kõik sõnalised, kogu see raamat on nii, et ja need mõttekäigud on huvitavad. Aga seda, kui sa hakkad laval seda esitama, siis ütles, et teate ta kõik läbi kukkunud selle draamateatrite, sest et seal ei toimu tegevust nii palju üldisemad kuhugi lähevad kuidagi nad kulgevad punktist eks, teise punkti. Ja et selles võrram muusikali mõte. Mul ei olnud kunagi pähe tulnud, siis kui Neeme kuningas Estonia teatri peanäitejuht tuli, ütles mulle, et kas ma ei tahaks teha muusikali siis tundub väga hea mõte selles mõttes, et vot seal nad laulavad siis see muusika nagu tasandab ära selle, et midagi ei juhtu. Ja noh, eriti kui Mait Agu sättis need laulud selliseks efektseteks tantsud, eks siis järsku tundus, et need laulud olid nii võimsad, et lava oli järsku nii palju sihukest sigineda saginat täis, et mitte mingit probleemi ka ei olnud sellest, et puhis tegelikult on küll siuksed, mõnusad sellised pool filosoofiliselt sellised. Sellised riietused, muusikaline sobib väga kenasti, on sellised kenad õrnad dialoogid on vahepeal aga siis kõik need muusikanumbreid ja muusikanumbrid on seal palju, siis need on kõik sellised tohutu sellise uhke liikumisega ja koor tantsib ja seal päris kena suured suured sellised kostüümid. Sa nimetasid siin koori, võib-olla nimetaks ära ka lauljad, kes etenduses laulavad. No nüüd neid kõiki tegelasi laulab ikka mitu lauljat, eks ju. Nii et selle plaadiversioonis on nüüd nutsu, laulab Helgi Sallo ajam. Christopher Robini laule on, laulab see poiss Tanel Toom, laulab Villu Valdma, aga noh, osaliselt laulab ka kark. Tõnu Kark. Peegoli laulab Rostislav Gurjev jahid laulab mu endine kolleeg Jüri Aarma. Kängut laulab Marika Eensalu, Tiigert, Tõnu Kilgas. No need on kõik tuntud nimed, aga sa ütlesid, Christopher Robini, laulab Tanel Toom, kes Tanel Toom on. On selline poiss, aga väga uhke lauluhäälega. Niisugune muidugi väga kihvt näitleja, selles mõttes. Minule väga meeldis, kuidas ta laval tegi. Ja kuidas ta sinna etendusse sattus, pole just tavaline, et üks väike või üks koolipoiss sattub niukses etendusse. Tegelikult sellise etenduse noh, lihtsalt oli vaja poissi ja siis otsiti siukest poissi, kes suudaks laulda ja mina ei tulnudki selle peale, et ma olin kirjutanud tehniliselt nii keerulised laulud, et et niisama ei laulagi ära näidata. Et need, see poiss oli jah, suuteline väga hästi laulma ja samaaegselt ka laval väga hästi hundiratast viskama ja selline noh, hästi arenenud. Sina oled selle muusikali muusika autor, ütleme siis helilooja, aga kes on laulusõnade autor? Villu Kangur, nii et kõik need laulude sõnad on jah, Villu Kangur enda poolt välja mõeldud ja siis see vahepealne tekst, mis seal toimus, see siis oli Villu pani sellest raamatust naguniiviisi kokku lihtsalt natukese. Kuna ta jooksis täpselt nagu raamatut pidi, siis oli vaja seal natuke kohendada. Lauludel on väga vahvad pealkirjad siin näiteks juubilari hüpitamise hosianna ja ja siis nutsu mudas ja kes need pealkirjad välja mõtles? Kus on sõnadega laul, seal on selgelt Villu Kangur ja TalTech need alati nalja, need on, mina olen siin nagu selles nii muusikas kui selles tekstis on palju selliseid asju, mis meile endale nalja teevad ja kõik need uhked pealkirjad, kõik mäng peab olema triumfaalne ja jah, ja nutsin mudas, aga noh, see on tegelikult see, see on see situatsioon, kus on natsa, oli siis, kui ta põgenes sealt kängu juurest ja siis viskus mutta ja tundis ennast tohutu hästi, nii et selles mõttes see ongi, olustik olime pealkirjaga noh, kõik need erudeeritud regulli aaria, tavalise protseduuri korras, need on kõik Villu Kanguri sellised leiutised. Tavaline protseduur niisugustel juhtudel on järgmine. Hormoone. Orientatsioon. Ja. Silme ees päeva ja. Soosed patogeen. See lugu on tegelikult üsna ana lugu, see on ju pärit kuskilt 30.-test aastatest, Inglismaalt, kas sa tead, on seda kuskil veel niimoodi muusikavormi pandud? Ma ei tea, aga ma arvan, et küll ta on ju väga populaarne ja reeglina sellist asjadest on tehtud hästi palju selliseid mingeid lavaversioone kindlasti meil on meie oma selles mõttes ainulaadne selline Estoniaga koosseis ja siin need näiteks Helgi Sallo räppima läheb ja noh, et ta selles ajas oli ja meie, selles ühiskonnas minu muusika, noh, mis noh, minule endale tegi siin hästi palju sellist lõbu lõbusast või? Lõbustas tegi nalja need, kuidas, kui laulja laulab nagu Verdit ja samaaegselt orkester, mängib siukest tiik bändil ikka jääma. Estonia orkester, kes on tegelikult väga head sümfooniamuusikamängijat, kui nad, kui näiteks vasegrupp sai aru, et nendel on vaja mängida niiviisi nagu bändilikult ehk niiviisi nagu naelalöökidega naisi data, kas tahad teada? Siis niisuguse rõõmuga nad seda mängima hakkasid, tähendab, ja sisse, kui seal on kõik need asjad, et et ja siis vahepeal ma kirjutanud kestele selliseid positsioonilisi kohti, kus on näiteks vajalik loomahääli teha teise vaatuse avamängus ja alguses nagu ei olenud või noh, klassikalise muusikamängija harjunud noodist mängima kõike, kui seal on selline koht, et ainult mängija püsi hea maitse piirides, ainult siis vaikus ei ole mitte keegi alguses mängida ja pärast pärast, kui nagu harjusid ära siis tegelikult läks väga naljakaks ja väga huvitavaks selles mõttes, et nad on ikka väga head mängijad ja see mulle just meeldiski, et seal on nagu kõik asjad koos, seal on kõikvõimalikke alates sellisest Mozarti laadsest, muusikast, kus oli nagu ja või seal isegi Vivaldi aegsest sealt kus on nagu vihjetena siit-sealt ja siis kuni siis Räpini välja ja kusjuures kõik on ju klassikaliste lauljate poolt, eksju klassikalise orkestri poolt, et see kõik on see, kes on fooniline. Ja noh, kui näiteks siin härra Gurjev laulab regulli aariad, see on nii naljakas, minu jaoks tähendab see, et ta ikkagi laulab tõeliselt, nii nagu nii, nagu ta laulab Verdik, nii et see on selles mõttes hästi lõbus või siis näiteks seal tilli pommiski, kui ta ütleb oma ühe lause siis seal noh minu arust on väga-väga mõnus. See mis. On see tiitli või opo? Et ta sulab suus kui Ko. Küünib? Äkki ma ikestole? Ma tean, et seal oli üks üks põnev kogemus selle orkestriga, võib-olla sa räägid selle loo ära nüüd. Nojah, see oli see esialgu kõdi, kui ma läksin esimesse proovi ja siis orkester mängis seal, noh, need esimesed asjad, mis seal olid ja mängisid, väga uhkelt kõlas ja mul kohe tundus, et väga kena, hakkab meil see asi tulema ja siis läksin järgmisel päeval ja absoluutselt nagu teine orkester oleks mitte midagi. Ja siis küsisin dirigendile, milles on asi, et nagu oleks teine orkestri dirigent ütles, et ongi orkester, teised mehed on, sest et nad käivad vahetustega tööl ja on teised mehed, kes ei teadnud eelmise päeva kokkulepetest mitte midagi ja ja see kogu aeg jahmatas mind või perioodis, et et ja siis näiteks no umbes 15 proovipäeva mööda ja siis tuleb üks mees, kes ei ole veel kordagi enne seda käinud selles orkestris tema vahetuse kordan, tööle tulla ja puudutab seal midagi täiesti lumme. Nii et selles mõttes see töö tegemise kord oli, ehmatas mind, sest et noh, ma oletasin, et orkester, noh, nad saavad kokku ja nad teevad, kui kogu aeg ikka nagu, nagu ikka orkester teeb, aga see, et kogu aeg mehed vahelduvad kogu aeg proovides tehakse muudatusi ja kui siis keegi unustab kirjutada, siis järgmine mees ei saa üldse aru, mis seal eelmine noh, kas ei kirjutanud üldse või tegi mingi märkused ainult temale teada olevas. Sellise vaata siis oli, ikka oli, aga need olid siukesed, lõbusad nad kokkuvõttes. Kokkuvõttes nad ainult mõjusid selliselt õpetavalt mulle. Aga muidu Ma arvan, et nad mängisid ikka väga kenasti ja siis näiteks improvisatsioonilised kohad läksid selliseks huvitavaks. Sest et kui klassikalised orkestrandid, kes kes ei ole kunagi elus improviseerivad, kui nad siis hakkavad ütleme siis nad improviseerivad palju teistmoodi kui need, kes on eluaeg mänginud näiteks džässi või mingit sellist. Teise oli väga kena. Ma vaatan praegu siin CD, plaadi peal on ka kolm lisa Palamis etenduses ei kõla, kuidas need lood sündisid ja, ja miks nad etenduses ei kõlanud, on tegelikult vahvad lood. Nende lugudega nad tulid nii palju hiljem nad olid nii, et need lood olid mõeldud selleks, et see tükk oli nüüd üks aasta juba käinud siis järgmisel sügisel lehti näisid nagu Puhhi päevad, siis ma mõtlesin, teen sellise ühe loo, mille siis ma tegin erinevates versioonides lihtsalt ära ja need muutusid nagu faktiliselt erinevatest lugudeks, kuigi teema materjal on kõik sama, aga noh, need on täiesti erinevalt tehtud. Ja ta oli mõeldud just selleks, et et see tükk ja, ja noh, ta ei olnudki mõeldud sinna tüki. Mis sest, et siin Muid muresi siine. Kõigi laste rõõmuks on, on see vahva muusikajõudmisega kassetile ja CD-plaadile, aga kui nüüd praegu juhtub kuulama mõni mõni laps, kes ei ole tegelikult seda Puhhi etendust üldse mitte näinud kas kas temale ka mõttetada plaati osta või seda kassetti või või peab olema siiski etendust ennem näinud? Ei ole, see etenduse nägemine ei ole üldse nii tähtis selles mõttes, et see puh, et kellel on need raama, kes on lugenud seda Puhhi raamatut siis noh, ega see etenduse sellest Puhhi raamatust nüüd ta ikka ei lähe välja. Inimene, kellel ei ole võimalik olnud Tallinnasse sõita näiteks või, või seda etendust käia vaatamas rahastusele etenduse mulje saab ta selle plaadi järele küll päris hästi. Tähendab, ja see muusikal ikkagi selles mõttes on ja hea, et muusikalis on nagu muusika kõige tähtsamad draamaetenduses on hästi tähtis see sõnad ja see, mis seal laval toimub, eksin muusikalis muusika tähtis muusika plaadil on kindlasti alati rohkem viimistletud ja rohkem rohkem korras või rohkem kena kui, kui ta on etenduses, kus juhtub ikka kellelgi midagi tema. Nii et selles mõttes plaadil plaadil see muusika ja see elamus on plaadilt kindlasti tugevam, sest et siin on kõik need puhine teietused ja siis näiteks seal matsu räppil on kõik need notsusisese jutt, et kas ta on ikka hirmus või ta ei ole hirmus ja siis, kui see siis näiteks Natsuja Buchise dialoogi, et kui ikka tuleb see elevant ja mis siis saab või kas, kas on mõni pusa või jäljed tee peal ja oluline on see, kuidas ta arutab seda ja jahil on see ees, Lil on see, kuidas, kuidas tal on kõik lihtsalt haletsusväärne. Kuidas mitte midagi ei ole teha, kõik kanaleid. Jah, muidugi minuga ikka juhtub nii, et need on kõik sellised tilli pommil on kõik see imeilusaid, sajab lund, jagab igavene neljapäevane Foxtrot, seal, kus kõik lähevad lähevad kõigile õnne soovima, sellepärast et on neljapäev. Ja jänesel on jänese, tähendab pidu, see etenduses on selle koha peal see, kus puhkasime jänese orgu satub ja pärast enam välja ei saa ja et see on kõik nagu muusikas olemas. Ma täna ja seal oli aega tulla meile seda juttu rääkima ja, ja loodame, et, et see võib-olla kirjutad kunagi veel midagi sama vahvat. Aitäh sulle. Oi kas see, kas see ongi nüüd see? Osa või kõik võib olla jälgi ei või iial teada. Aga mul on tunne, et täna oleks nagu mingi pealiku pähe. Kõik ütlevad ainult jah, jänes või ei, jänes. Mul suhu nõrgub sest ma mõtlen kogu ja Ainult ugri doom. Tulge ruttu siia. Paistab, et ma sain aru küll.