Tere kõigile, mina olen Vello Salumets ja algamas on 15-st saade saatesarjast Rocractsoodia. Olen eelnevates saadetes tutvustanud teile rokkmuusika alguspäevi, jõudes 14 saatega välja briti roki kuldajastusse ehk 60.-tesse. Selja taga on seega 14 saadet ja oleks vist õige aeg pisut hinge tõmmata, teha saatesarja paus, et koguda värsket materjali. Praegu ilmub maailmas ridamisi kirjutisi kui heliplaate, mis puudutavad just kuuekümnendaid. Ja ma leidsin, et olen sunnitud teadmistepanka täiendama oma tänase, siis selle hooaja viimase saate pühendanud lauljale, kes kuuekümnendatel agaralt raadio taga istus ja kontserditel käis võttes malli tolle aja popstaaridelt ja kellest tänapäeval on saanud üks maailma suurim nimi rokimaailmas. Lisaks räägib minu valiku kasuks asjaolu, et see laulja, laulude autor ja suur isiksus on üks minu lemmikutest. Ma ei hakka ümber jutustama tema elulugu, vaid pakun teile kuulamiseks Ameerika ajakirjaniku Anthony Deckartise intervjuu selle rokkmuusikuga et avaneks tolle kunstniku elukreedo jutu vahele. Kõlavad muusikapalad on pärit laulja kolmelt heliplaadilt. Armsad kuulajad, mul on hea meel teile tutvustada meest, kes on sündinud teisel oktoobril 1951. aastal Inglismaal. Kelle õige nimi on Gordon Sumner. Koid, keda rokimaailm tunneb rohkem nime all. Sting. Oma hüüdnime Sting, mis tähendab astelt või nõela Sai Gordon Sammer Niukest jazzbändi muusikult, Gordon Solomenilt, musitseeris, Sting nooruses koos selle bändiga. Seljas oli tal tavaliselt kollane T-särk, millel ilutses mesilane, sealt ka vastav hüüdnimi Sting mille all kordan, sander esineb siiani. Nüüd aga möödunud aastal ilmunud intervjuu juurde. Kui intervjuu pidi algama, palus ting, et läheksime jalutama värske õhu kätte. Stingi Londoni kodu, kus ta elab oma elukaaslase, näitleja George Tyleriga ning kolme lapsega üks eelmisest abielust pole sugugi mingi peidus asuva poptäheparadiis. Maja asub Londonis hamstilis kiviviske kaugusel tiheda liiklusega tänavast. Maja nurga taga on jalgradu täis. Hanssid hiis üks linnaõhuaukudest. Stingile meeldib taoline linna ja provintsi kombinatsioon, sest akendest on näha nii puid kui rohelust. Kuigi maja asub keset linna. Sting on seda meelt, et teda peetakse meheks, kellel on kõik olemas. Tema vannitoa seinal ripub raamitud joonistus, mis pärit New York Times lehest. Joonistus kujutab kahte paaris jutlevat ärimeest, kellest üks ütleb. Olen küllaltki õnnelik, kuid soovin, et mu elu oleks samasugune kunstingil. Selles joonistuses on kokkuvõte, kuidas tingi saavutused väljanägemisest rääkimata, võivad äratada kadedust nendegi hulgas, kes on eluga suhteliselt rahul. Sting on Pop Idol, kelle muusika meeldib ka vanematele kuulajatele. Paljuski tänu Stingi trikideta esinemisstiilile sai maailma kuulsaks ansambel polis kuid hilisemad põiked jazzi kõlalisele rajale oma sooloplaatidel Dreams of bluur, töötlusringkonda naid Nothing Laiglazzan ja möödunud aastal ilmunud soul Keitšis tõstsid Stingi respekteeritud kujuks nendegi keskealiste silmis, kes rockile olid juba selja keeranud. Maailmamees ja seega aktiivne Amnesty toetaja, võideldes kõigi vahenditega vihmametsade säilitamise eest. Stingi filmirollid ja eelmise aasta esinemised Broadwayl Betult projekti kolmekrossiooperis keset man hättenit on selge märk andev mitme külgsusest, mida popkultuuris üha harvemini ette tuleb. Stingi elu näib olevat kui otse mingist muinasjutust. 38 aastaselt nõustus Sting mängima teatrilaval Mcifi ehk Noa mäki osa brasti Kolmekrossi ooperis võttis vastu sellise rolli tõrjus laulja ennast ise välja areenilt, kus ta oli pop Monachina valitsenud üle aastakümne. Ta tõrjus end ise välja artistlikust vabadusest, mille ta oli kätte võidelnud palju aastaid tagasi, kui ta siirdus soolokarjäärile, andes end nüüd võõraste kätte, kellele tema kuulsus ja staatus rokimaailmas ei tähendanud midagi. Lisaks võis ting end pärast esietendust leida vähemalt kriitikute arvustustes köie otsas kõlkumas. Taoline käik oli tõesti üllatav, kui sa oled müünud üle 50 miljoni plaadi, kui sa oled olnud võtmetegelane ühes maailma parimas rokibändis, kui sa oled läbi löönud sooloartistina, kes teenib 15 miljonit dollarit aastas. Kui sul on blondid juuksed, peened näojooned ja harmooniline kehaehitus, mis äratab paljudes naistes seksuaalseid fantaasiaid. Ja siis äkki niisugune hype valguse käest kuskile prod või väike teatri pimedatele lavalaudadele käputäie inimeste ette. Stingi kommentaar. Minu jaoks oli see hüppel lennukist, kusjuures ma polnud kindel, kas mul langevari on seljas või mitte. Ma olin harjunud tegema, mida mina tahtsin laulma omamoodi oma sõnadega oma viisiga olema, mina ise. Teatris pidin aga tegema, mida kästi. Võite ise ette kujutada, et kerge see ei olnud, kui sa oled tulnud töölisperekonnast teeninud nooruses leiba bussikonduktorina kraavi, kaevajana koolmeistrina elanud armuandidest, et oma ansambel liikvele viia, siis rokkbändiga miljoneid teeninud. Ja siis seda teinud, mida tahad. Aga mulle oli ilmselt sellest vähe. Ma armastan riski, ma otsin oma teel elastsust, on pärane kokku koguda staadionitäis rahvast ja nende ees esineda. Kuid see pole see, see pole minu eesmärk. Mina soovin rahvale näidata, et ma pole ebajumal, vaid tavaline inimene. Väikese teatri suurus selles seisnebki, et publik saab sind lähemalt näha, kuulata sinu hingamist ja märgata su süljepritsmeid. Oma elus eelistan ma valikuvabadust. Ma olen sündinud koos sellega. Sting oskab oma ellu suhtuda üsna kriitiliselt. Ta nõus jutustama probleemidest, mis tekkisid seoses viimase plaadi sulgeidžis valmimisega. Viimasel ajal on iga uue lauluga olnud mure, räägib Sting pärast ringreisi, kus ma tutvustasin oma eelviimast plaati. Tõmbusin nurka, kuna polnud suuteline kirjutama enam ühtegi laulusalmi peast polnud enam ainsatki ideed. On selge, et kui teenid elatist kirjutamisest ja kui paberile midagi ei ilmu siis on karjäär läbi. Siis ei aita muu, kui tuleb leida lukku minemise põhjus. Kui oled põhjused selgeks teinud, siis mõistad, mida tegema peab. Nende kirjutushalvatuse põhjuste selgitamine sundis tingi süvenema tundeelu valulistesse küsimustesse. Usun, et nende põhjuste taustaks olid kolme aasta eest toimunud sündmused, jutustab Sting. Läksin kohe pärast eelmise plaadi valmimist mammutturneele. Üritasin reisil toibuda ema surmast ja pool aastat hiljem isa surmast. Arvasin, et saan surmamõtetest jagu ohverdamata sellele ühtegi sekundit. Nii käitutakse tihti nägemata surma, lõputust tehakse vaid nägu, nagu midagi pole juhtunud. Nii tegin minagi rabasin tööd teha, lõpetasin reisi ja läksin kaasa vihmametsade projektiga. Ei soovinud mõeldagi surmast. Aga teenima peab ja ma otsustasin teha uue plaadi. Kuid millest kirjutada? Sting jätkas mõtisklusega, mis olid seotud uue plaadi valmimisega. Ma tundsin, et ei oska millestki kirjutada, pea oli täiesti tühi. Ilmselt karistati mind selle eest, et polnud üle elanud leinaperioodi. Vihmametsades tutvusime brasiillase Kaiapo suguharu pealiku rajooni ja teiste hõimu liikmetega. See tutvus avas mu silmad ja aitas väljal luku tagant. Elasin mõnda aega koos niinimetatud primitiivsete inimestega ja mõistsin, et nende jaoks on surm väga tähtis asi. Nad oskavad surnud taga leinata. Mõistsin, et minagi pean tegema oma tunnetes korrektiive. Otsustasin teha plaadi, mis räägib surmast, kuigi ma seda eriti ei soovinud. Sting pühendas oma uue plaadi sulgeidžis ema ja isa mälestusele ning kahele kolleegile kolmekrossi ooperipäevilt. Režissöör John teksterile ja näitlejale effil Eischelbergile keda samuti enam elavate kirjas polnud. Plaadilt tulvab kuulajateni Stingi kodulinna Niukest sadamates veedetud lapsepõlvepildid, mõtisklused elu ja surma üle. Nende tähtsuse kaalumine. Kuigi inimesed soovivad elada Stingi elu, on see paljuski sarnane ükskõik kelle eluga. Kui sain 38 aastaseks, püüdsin arvustada oma elu, mis on hästi läinud, mis halvasti, jätkab Sting. Alustasin algusest lapsepõlvest, minu esimene mälestus oli laev, sest elasime otse kai naabruses. See mälupilt kerkis mu ette kui jumala kingitus. Kohe hakkasid paberile tulema ühtse laviinina laulutekstid. Iga nädal valmis lisaks veel kolm-neli lauluviisi. Sobitasin need juba valmis tekstidega kokku ja nii valmis plaat, millega ise rahule jäin. See tuli välja nagu olin soovinud. Samas ei karda maa ebaedu ja teravat kriitikat. Minu elu pole sugugi olnud paljas meelakkumine ja edukuse jada. Oma vigadest tuleb õppida ja kriitika aitab mind ennast parandada. Meenutan tihti, mida on öelnud nõelkovad. Halb märkus võib rikkuda su isu hommikusöögi ajal kuid ei suuda enam rikkuda sinul lõunasööki. Ühes 1900-ga 80. aastal antud intervjuus kinnitas Sting. Edu käib alati hoolimatuse ees. Kui ma peaksin valima sõpruse ja edu vahel, siis valiksin tõenäoliselt edu. Kui nüüd 1992. aastal talle seda meelde tuletan, purskub Sting naerma. Ma olin siis tolle aja Shinyyda kana, ma isegi uskusin sellesse. Üheks edu taustaks on see, et artisti põletab soov läbi lüüa, kuna mängus on kogu karjäär. Artist peab edu saavutama. See käis ka poliisi ja seega ka minu kohta. Ma ei mõelnud muust kui edust, plaatide vorpimisest ja maailma esikbändiks tõusmisest kas või pooleks aastaks, et nentida. See asi on õnnestunud. Tol ajal ma uskusin sellesse. Nüüd ma enam nii ei ütleks. Sõbrad tähendavad mulle palju enamat kui edu. Õnneks olen praegu küllaltki edukas ja samas olen säilitanud palju vanu sõprussidemeid. Aga sõbrad siiski enne edu? Mul on seda muidugi kerge öelda, sest elu naeratab mulle vastu, kuid algajale artistile on karjääri alustades edu elulise tähtsusega asi. Sting meenutab soojusega esimesi Ameerika reisipoliisi kolleegide trummar Stewart koplandi ja kitarrist Andy Sammer Sis seltsis. Ansambel läks klubi mängudel Ameerikasse plaadifirma nõuannet eirates siis 1978. aastal, enne kui pala nimega nende esikplaadilt aut lenda, seda muul oli tõusnud hitiks. Stingi kommentaar. Mängisime küll klubis peaesinejana, kuid publiku moodustasid vaid kolm inimest, kellest kaks olid diskorid. Nad olid tulnud sinna New Yorgi klubisse, et leida uut materjali oma raadiojaama jaoks. See oli vahva esinemine. Ka klubi nimi oli vahva. Viimase võimaluse saluun. Sellest esinemisest on praegu saanud legend. Sajad inimesed on väitnud, et viibisid tol õhtul selles klubis. Mina aga tean, et neid seal ei olnud. Meist sädeles uskumatut energiat. Esitasime neile kolmele, neli või viis lisapala. Meie bändist sai reisil üks tervik. Me tassisime ise oma kolu, sõitsime läbi sadu miile, magasime ühes voodis. Me olime nagu sõjas. Sõdisime ja võitsime. Rääkides Ameerikast hüppab Sting oma jutuga aega, mil ta esines Broadwayl ja elas üksi New Yorgis. Ma arvan, et New York on artistile suur kogemus. Ma oleksin võinud alternatiivina üürida maja koos basseiniga Hollywoodis kuid mida ma seal loonud oleksin? New Yorgis oled sa nagu keset elu ookeani. Mul oli korter tsentrum pargi kõrval Manhattanil, kui ma tahtsin, võisin avada akna ja näha, kuidas inimesed tänaval uimastitega äri teevad. C all pulbitses elu. New York kolis tingile kui kõrvale jätta see mida üks suur linn muusikule võib pakkuda kohtumisi teiste muusikutega, klubid, kaunid naised ja nii edasi. Siiski koht, mis andis tohutu tõuke. Loominguks avas kõik kraanid. New Yorgi mälestustest hüppab Sting taas politsei juurde. Ta mõtleb veidi ja siis jätkab. Soojadest mälestustest hoolimata on poliisi taasühinemist asjatu loota. Bändi viimase aasta tegutsemise ajal selgus mulle, et meil on viimane aeg lõpetada, kui tahame püsida terve mõistuslikena ja säilitada eneseuhkust. Meile oli omistatud aasta laulu preemia aasta plaadipreemia. Meil oli mammutringreis. Me olime tippude tipus, Me olime kätte saanud kõik, mida show business, siis saadan. Oli aeg pillid kokku panna ja seda me ka tegime. Meist on saanud legend ilma plekid ette ja ma olen selle üle väga uhke. Ma olen uhke selle üle, mida me tegime. Olen uhke, et sain teha koostööd Andy ja Stewart. Ega ma ei kahetse midagi. Laspoliis kuulub minevikku. Raha või nostalgia pärast pole polissi vaja ellu äratada, see ajaks kõik untsu. 1991. aasta veebruaris alustas Sting ringreisi neljamehelise bändiga. Ise mängisid Abbasi Kenny köökland klahvpille Dominic Miller kitarri ja vinni kallaid trumme. Enne suurele areenile minemist piitsutas bändanud löögivalmis New Yorgi, San Francisco, Los Angelesi ja Chicago väikestes teatrites. Kui me oleks kohe alustanud raadiokontserte, oleks meie muusika kuuldunud staadion muusikana. Rolling Stones siia hoo võivad endale lubada taolisi massiüritusi, kuna neid tullakse kuulama tihti nostalgia pärast. Minagi läheksin, sest olen olnud Stonesi fänn alates 15.-st eluaastast kuid minu tee on erinev. Ma tahan minna liikvele rahulikumas keskkonnast. Minu kui artisti soov on luua igast staadionimängust intiimne atmosfäär. Publikut ei pea kohtlema nagu karja. Paljudel staadionitel, kus ma viimasel ajal olen viibinud, on tugev helivõimendus asja kihva keeranud. See on kui reklaamiklipp head tantsijad ja piiri peal helitugevus. Mina oma esinemistelt küll seda ei sooviks. Mulle pakub rahuldust, kui ei püütagi laval korrata seda, mis plaadil. Neli meest ei suudaks niikuinii kopeerida. Plaadi saunde. Plaat on vaid lähtekohaks, millest muusikat võib hakata kasvatama. Tuleb vaid uskuda bändi võimetesse muusikat tõlgendamisel. Ka niisugune väike bänd on suuteline inimesi hulluks ajama. Vastupidiselt teistele omavanustele rokitähtedele ei karda Sting tulevikku, vaid usub, et lööb ennast sealgi. Läbirokibänd on oma Juurtelt camp, noortekamp, ütleb Sting. Kamp luuakse teisme eas. See on selline poiste jutt. Kuigi seas võib olla ka tüdrukuid. Kambas on midagi maskul liinset ja see on okei. Kamp lõpetab tegevuse, kui saadakse täiskasvanuks. Kui sa veel keskiias ikka samasse kampa kuulud, võid sattuda kergesti eksiteele. Kuna siis sa juba teeskled, et elad veel eluetappi, mis on kord juba elatud. Telekast võib näha kambaki teinud vanu roki bände kelle liikmetel on juba topeltlõuad kiilaspäisus ja rippuvad kõhud kuid siiski saadavad kauneid näitsikuid videoklippidele nendele õhusuudlusi. See pole ju tõsi. Tegelikult ei vaataks neiud neid vanakesi üle ühe korra ja see on päevselge. Minu meelest taolised videod on üsna nukrad. Artist võib vananeda ennast sealjuures narrimata. Keskealine ei pea ju enam kuuluma kampa, ta saab ka üksi hakkama. Seepärast pole minagi enam kuskil bändis. Sting vaikib mõne aja, siis vaatab mõtlikult mulle otsa ja lausub. Olen püüdnud teadlikult rikkuda piire, teha asju, mida rokitähed tavaliselt ei tee. Tihti haugutakse mind selle pärast teesklejaks. Ma pole teeskleja, olen vaid valmis riskeerima. Ma ei karda ebaon, tähtis on see, et saaks lahti vanadest Sabloonidest. Ennast võib hinnata sellega, mida olen kogemustest õppinud. Ebaõnnestumistest õpib vahel rohkem kui edust. Samas õpib kuulama oma vaistu. Loogiline lahendus on tihti üsna turvaline. Mina valin võimaluse korral arvatavasti ebakindla tee. Ma soovin inimesi üllatada ja olen rahul, kui see õnnestub. Seda üritan teha ka oma järgnevate plaatidega. Kui juttu tuleb eeskujudest, siis on Stingil kohe vastus valmis. Masinal laval ikka nagu Sting. Ükskõik kui kõvasti maga ei harjutaks, ei suuda ma iial mängida kitarri nagu Eric Clapton või Robbie Robertson. Ega iial mängida tennist nagu Ivan lendlevaid. John McCain, Row Ma püüan teha oma tööd nii, nagu ma suudan. Ja isegi kui ma läbi põrun, olen ma andnud oma parima, jäädes ikkagist tingiks. Seepärast on minu jaoks kohutav, kui inimesed püüavad saada kellelegi sarnaseks ja kui ei saada, siis loobutakse üldse üritamast. Õppige saama eelkõige iseendaks ja et iseennast leida, peab otsima ja riskima. Nii lõpetas oma intervjuu mees, kelle vastu jumal on külg väga helde olnud. Mina tunnen Stingi ainult tänu tema muusikale ja videoklippidele. Kuid kui ma tahan endaga üksi olla oma elu üle mõtiskleda, siis mana ema silme ette selle suure kunstniku sügavalt intelligentse näo panen keerlema plaadis tingi muusikaga ja mind valdab kummaline rahu.