Me jätkame vikerraadio uudis, pluss siis eesti kultuuriinimeste kirjanike, kunstnike, muusikute, disainerite, fotograafide tegemiste tutvustamist ja just kultuuri esindajatega kaudu, kes mitmel asukohamaal selle nimel iga päev tööd teevad, et eesti kultuuri maailmas kuulda ja näha oleks. Ja täna on siis stuudios Eesti kultuuriesindaja Soomes Liisa Ojaveer, mis on sellel aastal olnud kõige olulisemad, kõige huvitavamad, kõige ulatuslikumad sündmused, kus Eesti kultuurimeistrid, kirjanikud, kunstnikud on Soomes oma loomingut saanud esitleda. Sellel aastal on olnud üks, ma arvan, viimaste aastate suurim üritus Tamperes, kus toimus Tampere rahvusvaheline teatrifestival Põhjamaade suurim, juba 46. lasta ja sellel aastal oli, ma võin nii-öelda Eesti teema riik, meil oli niisugune programm nagu case vira kus osales viis Eesti teatrit. Projekt olid tõesti tõesti äärmiselt edukas meediakajastusi, väga palju Soomes ja Eestis publikut, saalid olid täis, inimesed olid rõõmsad, see nädal augustis augusti esimene nädal oli minu meelest küll selle aasta. Ja kui te nimetasite kunstnikke ja kirjanikke, siis mina nimetaksin just sellel aastal näitlejaid ja teatreid, mis viis lavastust olid. Need olid noateatri suur hõgimine Rakvere teatri koostööprojekt kahe Soome teatriga köökeetja, mis võitis ka Soome riikliku kultuuri Preemia esimest korda rahvusvaheline projekt, siis oli kabaree risoomi mutanttants, nemad esimest korda niisugusel suurel festivalil ja olid ka väga, väga menukad ja siis oli raami tühermaa maratcatšarlovi ja Anna ja blonskaja ukraina dramaturgi kirjutatud lugu mis sai ka väga palju tähelepanu ja lisaks lastele Piip ja Tuut, teater. No mida siis soome teatrikriitikud ütlesid, meie teatrite kohta soome teatrikriitikud ütlesid, et Eesti teater on Uude Nad ütlesid sellise, kuna mida on keeruline eesti keelde tõlkida, Räveke, mis tähendab tegelikult, et selline selline äge tehakse uusi asju, seal on tohutu energia täiesti nagu füüsiline teater, laval on kõik, mitte ainult see klassikaline konservatiivne vanaaegne teater, vaid seal on tantsuseal on videot, seal on raamat ja kõike koos. Ja samas kokkuvõttes on see kõik väga-väga põnev. Seda ütlesid kõik teatrikriitikud, peaaegu seal on väga suur tunnustus naabritelt. Ma arvan jah, ja, ja mul on hea meel, et ka Eesti meedia seda nii suurelt reastas ja kindlasti on see Eesti teatritele võimalus ka laiemalt festivalidel osaleda, sellepärast et kuna tegu oli Põhjamaade teatrifestivaliga, siis oli seal ka mujalt festivali, sealt väga palju väliskülalisi kes samuti nagu tunnustust avaldasid. Üks väike käsi veel, meil oli ka festivalil oma kõrvalprogramm, sellepärast see oli nii suur ettevõtmine, kõrvalprogrammis oli mitu näitust, näiteks Anu Raua näitus ja siis oli ka no-teatrifilm sellest suurest ühiskogust, kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha. Ehk siis ka see oli väga-väga menukas ja kohal olid siis no teatri dramaturg Eero Epner ja nende filmi meediakonsultant Daniel Vaarik ja toimus väga põnev vestlus publikuga. Et ka sellised lood Kellel veel lõppema hakkava aastal Eesti kunstiinimestest Soomes hästi läks? Ma arvan, et võib-olla võiks mainida ka filmi, sellepärast et mul isiklikult õnnestus esimest korda osaleda kaugel põhjas sodangela filmifestivalil juunikuus, kus päike ei loojunud nudki ja seal oli siis Veiko kompu oma filmiga frii Reins. Veiko on sadam, kõlab festivalil küll juba tuttav režissöör ja teiste ka koos seal oli ka kanni festivali üks võitjatest oli pärast saia ja nendega kõrvuti seal dialoogi pidada oli huvitav ja Soome filmiprofessionaalid ütlesid, et Veiko Õunpuu on üks niisugustes režissööridest, keda ka Soomes filmitudengitele eeskujuks tuuakse ja nagu õppematerjalina TEMA näiteid tuuakse, mis on, mis on ka minu meelest väga suur tunnustus. Lisaks loomulikult rahvusvaheline filmifestival, septembris Helsingis armastas anarhia, kus ka kogunisti viis Eesti filmi esin, olid Ilmar Raagi kaks filmi, tema viimane film, täiesti uus. Ma ei tule tagasi ja Andres ja Katrin Maimiku Kirsitubakas, mis said ka väga, väga head vastu võtnud ja Soome on selles mõttes muidugi tore, tore maa, et, et ei ole keeruline ka kohale tulla. Ja mis teeb võluvaks teatri, kui kui filmi või muusikafestivalid on need, kui tegijad ise kohal on ja räägivad oma tegemistest ja sellel filmifestivalil olid pea kõikide eesti filmide režissöörid kohalt. Vaatame nüüd õige aastasse 2015, mis plaanid seal on? Meie mõtleme nüüd sedamoodi, et kuna Eesti tähistab 2015 muusik aastat ja Soomest tähistatakse sansibelise 100 viiekümnendat sünniaastapäeva, siis me võtame fookusesse muusika ja meelde küsimus just äsja, novembris, 18. novembril saatkonnas Eesti muusika selline tutvustav üritus, kus kohal olid klassika ja džässivaldkonna muusikud ja muusikaprofessionaalid. Me kutsusime sinna Soome festivalide ja orkestrite esindajad, toimus väga selline tihe kontaktide loomine. Praegu juba on teada mitmed festivalid, kes eesti muusikast huvitatud on. Aasta algab 15. jaanuaril juba Loviisa kirikus laviisa kiriku 150. juubeliaasta avakontsert On Vox Clamantis. Edasi Turu muusikafestival ja Põhjamaade suurim kultuurifestival Juhlavikad soovivad teha koostööd eestlastega. Baltic džäss, kuhu ootame eesti džässartiste, nii et järgmine aasta ma arvan, et me natukene tõesti püüame siis seda eesti muusikat, tutvustaja, samuti ploki kõike, kõiki erinevaid valdkondi. Kuigi teatakse loomulikult. Meie suurt heliloojat, Arvo Pärti ja Soomes ka Erkki-Sven Tüüri. Aga on meil palju heliloojaid ja interpreet, keda veel ei teata, et me püüame siis seda auku täita. Veel Eesti loomeinimesi, kirjanikest, kunstnikest. Ma arvan, et ma nüüd räägin täiesti isiklikult oma kogemustest. Eesti on väga. Ma hästi ei osalenud edukalt esinenud Helsingi raamatumessil. Meie kirjanikud on tuntud alates varasemast juba 2011, kui Eesti oli festivaliteemariik, on igal aastal olnud väga suured esinemised, ka teemaseminarid. Kogu programmi on oskuslikult professionaalselt korraldanud Piret võluri. Ja tõesti, ma arvan, et eesti kirjandusest teatakse. Suurim Päevaleht Soomes Helsingin Sanomat kirjutab alati Eesti uutest raamatutest, mida soome keelde on tõlgitud. Aga mis sellel aastal rõõmu tegi, oli see, et me osalesime ka Turu raamatumessil mis toimub oktoobri alguses. Ja on ka traditsiooniliselt igal aastal toimuv mess ehk rohkemgi kirjanikekeskne. Ja sellel aastal oli meil mitu mitu toredat raamatuesitlust ja lisaks oli esimest korda Eestil kamaosakond ehk siis messiosakond, mis on väga oluline, kus siis on võimalik nii kirjanikel kui kirjastajatel omavahel tuttavaks saada ja kontakte vahetada. Ühte serva pidi tähistasime Juhan Liivi 100 viiekümnendat juubeliaastat ja ilmus väga-väga tore luulekogu esmakordselt soome keeles, kus Juhan Liivi luuletõlked on teinud kulle raig ja soome tõlkija raie häbenen. Eesti kultuuriesindaja Prantsusmaal Rea Rannu-Ideon rääkis, kui head vastuvõttu jätkuvalt leiab Andrus Kivirähk Prantsusmaal, kuidas sellel kirjanikul Soomes läheb? Andrus Kivirähk on ka Soomes väga tuntud. Kahjuks ei olnud ta sellel aastal küll messil osalev, aga me oleme mõelnud mitmeid kordi, et kindlasti oleks ka tema kohtumised just nimelt lugejatega, et kui tal need midagi ilmuks soome keeles, siis me kindlasti seda mõtleksime. Alles äsja oli Soome rahvusooperis külas Vanemuise ter täpselt sellel sügisel. Kõik need on järjest toimunud siin ja seal oli külalisetenduse Ena Kivirähki Rehepapp. Mina kahjuks seda ise ei ole näinud, ei näinud ka seal, ma nägin haldja, kuningannat, mis oli teine suurepärane etendus, aga mõlemad said ka väga hea vastuvõtu ja mõlema kohta ilmus ka täpselt samamoodi Helsingi sõnumitest. Tore arvustus. Läheb hästi. Mina arvan, et Eestil on põhjust uhke olla, sest meil on nii palju selliseid võimsaid kultuurivaldkond, mida võib rahvusvaheliselt absoluutselt ilma igasuguse häbenemata tutvustada. Ja kui me suudame teha koostööd teiste riikide kunstiprofessionaalidega ja ma võin öelda, võib-olla koostöös on veel natukene õppida, me peaksime mõtlema, mida me koos teeme, kuidas me koos saaksime ehk ka välja minna mujale, et ka kõik Need asjad vajavad natukene veel harjutamist lihvimist, aga ma arvan, et tulevik on väga, väga hele. Just eile lõppenud mardilaat, kus maga, tulin koos meie kultuuriministriga eile õhtul näitab seda, et Eesti on jätkuvalt huviorbiidis, meil on väga esmased andmed alles, aga ikka oma 15000 inimest külastas mardilaata. Kahel päeval toimusid väga-väga huvitavad esinemised, sellel aastal oli teema maakond Viljandimaa ja loomulikult meie kultuuriakadeemia Viljandis ja nende muusikud olid kõik väga hästi esil. Actempeli Aukja kirikus toimus reedel ansambli Uma kontsert, kus tõesti Iris Oja ja tema hääl oli lihtsalt lummav ja kogu see, kogu see õhustik oli väga-väga-väga tore. Ma arvan, et vot need kõik asjad kokku moodustavadki selle, mille üle meil on põhjust rõõmustada. Kas selle taga on muidugi Eesti kultuuriesindaja Soomes ehk siis Liisa Ojaveer, teie töö, nii et palju edu ja et eesti kunst, muusika, film, kirjandus oleks põhjanaabritele ikka kättesaadav, kui nad vähegi Selle vastu huvi tunnevad, aitäh teile, nimetan veel hästi kiiresti, et mitte ainult minu, vaid ikka koos. Aitäh teile.