Kui me eelmisel reedel rääkisime, kui hästi läheb Eesti näitlejatel muusikutel kirjanikel filmi režissööri del Prantsusmaal, kui suurepärane vastuvõtt neil seal on, siis täna me saame öelda tere tulemast saatesse Eesti kultuuriesindaja Londonis Kristel hoitma. Tere. Tervist. Ja teie käest me siis saame kuulda, kui hästi läheb Eesti kunstiinimestele kultuuritegelastel, Inglismaal julgen öelda, et Eesti kultuuri ja kunstiinimest. Teil läheb Suurbritannias väga kenasti ja usun, et järjest paremini Eesti kultuuri on aktiivselt tutvustatud nüüd pea 10 aastat väga olulisel riigi toel. Ja julgen öelda, et tänaseks on olulised otsekanalid tekkinud kultuuriinimeste vahel Eestis ja surm Tanjas. Kindlasti on veel väga palju tööd vaja ära teha, et need kanalid veelgi sügavamaks saaksid ja tihedamaks. Nii et jah, kokkuvõtvalt võin öelda, et läheb väga hästi ja läheb veelgi paremini. Kui olla pisut konkreetsem, siis jaanuarikuus oli üks suur klassikalise muusika kontaktüritus Suurbritannias. Seal olid nimetame näiteks filharmoonia kammerkoor, dirigent Andres Mustonen, pianist Sten Lassmann. Siis oli suur kontaktid, kus oli Eesti džässmuusikud ja siis olid veel eesti disainerid. Londoni disainifestivalil. Ja esimene, mis te nimetasite, oligi siis klassikalise muusika šõukeis ehk selline väljanäitus, väljapanek ja teiseks oluliseks džässmuusika samalaadne üritus, mõlemad kütused olid siis otseselt kultuuriekspordi, täpsemalt siis muusikaekspordi arendamiseks suunatud üritused. Tegemist oli siis sellise formaadiga, kus Eesti muusikud tulid Londonisse, oli valitud väga sobiv keskkond, kus siis muusikute loomingut esitleti, oli samuti kaasata tud kohalikku turgu väga hästi tundev turundusprofessionaal, kes kutsus kohale üritusele ainult ja ainult need õiged inimesed, et ta ei olnud siis avatud nii-öelda inimestele, tänavalt või tavapublikule ja tänu sellele väga efektiivsele tulundustööle saadi väga õiged inimesed. Julgen küll omalt poolt hinnata, et nii klassikalise muusika kui džässmuusikašõu, kes olid väga kasulikud otseselt siis Eesti muusika eksporditoe ja siit veel ka edasi, et tegelikult novembris toimuv jazzmuusika kontserdile või šõukeisile väljapanekule jätkuüritus, mis julgen öelda samuti läks väga kenasti, kuna kohal olid hästi olulised professionaalid, potentsiaalsed edasimüüjad ja selline positiivne jätkusündmus toimuma kui raadiojaama sõule jazz. Eks omanik palus kohtumist ja püüab siis koostöös meiega leida võimalusi, kuidas ja mil moel Eesti džässmuusikat Suurbritannias otseselt müüa ja turundada. Nii et kui sellised nagu jätkupakkumised tulevad, siis me võime öelda, et me oleme jälle sammukese edasi saanud oma muusikaekspordiga. No eestlased on eriti uhked, et meie disain pääses Londoni kuulsale disainifestivalil Ja see oli tõepoolest siis käesoleva aasta veebruaris taas selline suur rõõmusõnum meile ja julgen öelda, et sellise suure töö selline tore lõpp selles mõttes, et teist aastat järjest Eesti moekunstnike väljapanekud kvality Londoni moenädalal rahvusvaheliste näituste hulgas võidukale esimesele kohale. Loomulikult me olime taaskord selle tulemusega äärmiselt rahul, see oli natuke üllatuslik, sest me arvasime, et poliitiliselt ei ole see nagu kuidagi võimalik, et samas jurii valib taas Eesti võitjaks, aga hiljem siis žüriiliikmetega rääkida, siis nad ütlesid, et aga see oligi ainuke võimalustest olidki lihtsalt kõige paremad. Ja ma ise hindan, miks see on oluline nendele osalenud moedisainer väitele et nad saavad edaspidi oma tutvutav tutvustavatest materjalidest alati viidata sellele, et nad on Londoni moenädalal võitnud rahvusvahelise väljapaneku võitja tiitli ja minule teadaolevalt seda kasutatakse päris aktiivselt, nii et kindlasti see tõi palju sellist au ja kuulsus nii Eesti riigile kui ka siis loomulikult meie moedisaini valdkonnale mis mulle endale hästi nagu sümpaatne oli. Kui juulis toimus klassikalise muusika festival tšeltenamis ja meie Arvo Pärt oli sinna kohale kutsutud ja tagatuli ja see, kuidas rahvas teda seal vastu võttis, oli rahva jaoks natuke ootamatu. Nad ei teadnud seda, et helilooja, kelle loomingut siis terve kontserdi vältel esitlenud, et on saalis kohal ja kui kontsert sai läbi ja Arvo Pärdi valud tee püsti tõusta, siis see, mis järgnes, oli oli loomulikult lihtsalt kirjeldamatu, et see oli võib-olla selline nagu üks kõige kõige emotsionaalsemaid selliseid sündmusi, kus ma ise kohal olin, aga noh, loomulikult ma mitte kuidagi ei alahinda neid nimetatud muusikaüritusi ja siis ka seda moedisainiüritust. Ja võib-olla, mis veel, mis on hästi oluline, mis jäigi võibolla mainimata, et septembris toimus meil eesti disaini papppuud Ida-Londonis, mida siis tegime koos Eesti disaini, maja ja Eesti disainerite liiduga ja korralduslikult, minu hinnangul sujus kõik suurepäraselt, kohal oli Eestist, hind on umbes 15 disainerit ja lahti oli see hüppab pood, tsirka nädal aega ja väga suure külastatavuse, aga nagu ma kuulsin, Disco disainerid jäid ise kogu selle üritusega väga-väga rahule. Ja Ilona korjanova ka Eesti disainerite liidust rääkides hindasime, et järgmisel aastal võiks seda kindlasti korrata. Kui vähegi nüüd kõik asjaolud sobivad nii kirjelduskunst teater, film, kõikides nendes nimetatud valdkondades toimub samuti erinevaid Eestiga seotud üritusi. Kui nüüd kirjandusest rääkida, siis oleme alustanud aktiivselt ettevalmistustöid 2018.-ks aastaks mil Eestile ja Leedu on Londoni raamatumessi peakülalised. Nüüd käesoleval aastal toimus meil paar raamatuesitlust Londonis ja nüüd, 2015. aastal, aprillikuus teeme ühe sellise arvestatavalt suure terava sündmuse ürituse raamatumessi alguses kohe, kus me siis kutsume enda erinevate valdkondade kontakte partnereid Londonis ja tutvustame seda, et Eesti on 2018 Londoni raamatumessi üks peokülalistest ja ka veel teisi valdkondi, nii et me teeme sellise nagu interdistsiplinaarsem ürituse hetkel kogu see formaat ja ka ürituse pealkiri on selgitamisel, aga oleme aktiivselt sellega alustanud filmikunstist. Mitmed eesti filmimeistrid käivad Suurbritannia erinevatel filmifestivalidel. Neid kutsutakse esinema. Just hiljuti käisid Londoni animatsioonifilmifestivalil näiteks Ülo pikov ja Priit Tender, kes tegid festivali raames lausa kolm ettekannet, nii et see annab kinnitust sellele, et Eesti animafilm on rahvusvaheliselt väga tuntud ja neile esitati rohkelt väga professionaalseid küsimuseni, et sellist nagu liiklust ja käimist on kogu aeg kogu aeg erinevates valdkondades mida tõotab tuua aasta 2015 2015 kindlasti. Samamoodi jätkub Eesti muusikaekspordiga seotud üritused, nagu ma mainisin, siis klassikaline muusika džässmuusika ja püüame ka kindlasti eesti popmuusikat tuua rohkem Suurbritannia turule. Minuga on ühendust võtnud kuid Eesti popmuusikaga seotud artistid ja nad sooviksid saada rohkem informatsiooni esinemiskohti ja nii edasi Suurbritannias, et nad hindavad, et nad on valmis sellele turule sisenema. Jah, ühesõnaga kindlasti muusika valdkond filmivaldkonnas täpselt samamoodi kindlasti Eesti filmimeistrit kutsutakse taas erinevad filmifestivalidele ja Eesti filmi Instituudiga. Me räägime siin, et äkki me saame ka briti filmiinstituudiga mingisuguseid suuremaid asju hakata siin koos planeerima, et hästi hästi oluline kõikide nende ürituste korralduse puhul on koostöö kohaliku organisatsiooniga. Kuna Suurbritannias ja eriti siis Londonis koguse kultuuriürituste kalender on äärmiselt tihe, äärmiselt tihe, see tähendab seda, et üldse, et sa seal nagu pildil oleksid mingisugust tuntust ja kuulsust saaksid. Sa pead tegema koostööd kohaliku agentuuriga või organisatsiooniga, kes siis tugevalt panustab selle ürituse turundusele ja kes siis omalt poolt lisab seda mõtet, et Eestis tehakse häid asju ja ilma kohalikku partnerit ta on väga-väga keeruline. Kreegi kultuurisündmuseid on nii palju, siis mul tekib see mõte, et siin on kogu aeg vaja uut ja uut ja uut kunstnikke, näitlejaid, lauljaid ja kogu aeg peab olema korraldajatel list varuks valmis, et kui üks põhjusel või teisel loobub või kogu vara, siis on kohe uus asemele võtta vajadus uute ja huvitavate kunstiinimeste järele. Olemas, absoluutselt ja noh, võib-olla üks ased kunstiinimeste, aga tegelikult ma isegi võib-olla nimetaksin terava loomingu järele, et üks inimene võib teha tegelikult nagu erinevaid asju. Pigem see teravus on äärmiselt oluline ja kui ma vestlen siin Suurbritannia kultuuriinimestega, et või noh, näiteks festivali korraldajatega, et noh, et Eesti väiksus või nii stanud kunagi seda ei maini, alati tegelikult tuuakse välja teravus. Me tahame unikaalseid ja selliseid teravaid lahendusi. See, kas te olete nagu Eestist või et väikeriik või sai oma nende jaoks üldse mingisugust tähtsust, peaasi et sa oled väga-väga hea ja professionaalne, unikaalne, midagi teistsugust. Muidugi ma püüan käia nii palju kui võimalik ka teiste riikide üritustel ja, ja vaadata, kuidas nemad asju teevad, aga see tegelikult kõik isegi see käimine on seotud sellega, et ma tahan võrrelda näiteks kuidas Mehhiko oma näituse avamisteeb või mis iganes kontserdit, et kuidas see asi on üles ehitatud, et see fookus on tegelikult ikkagi ka seal nendel hetkedel selline professionaalne, et vaadata, võrrelda, et võib-olla ongi raske sellest rollist välja tulla. No ma loodan, et need päevad, mida te nüüd tööasjus siin Eestis olete kohtute eesti kunstnike, muusikute kirjanikega, et see kõik ju kajastub ka teie tuleva ja võib-olla juba ka ületuleva aasta tööplaanides, kuidas Eesti kultuuri Suurbritannias tutvustada, hea, kindlasti. Järgnevad päevad ongi hästi töised, kus siis valdkonna nõunikega räägime läbi, mina omalt poolt räägin seda, millised võimalused Suurbritannias on, mida ma näeksin, mida tuleks kindlasti ära kasutada, teiselt poolt, kuul on, milline on siis valmidus siitpoolt ja millised eelistused ja valmisolek siis on? Artistide poolt, nii et paneme kahepeale kokku need asjad ja saame jälle sammukese edasi, koos jõuame kaugemale. Palju edu Kristi Raidma töös Londonis aitäh.