Ökoskoop head kuulajad meie tänases aasta viimases ökoskoobi saates tuleb juttu lumest, külmast, polaarrebastest ja jäävarudest. Ning külas on meil polaarrändur Timo Palo tunni lõpus tutvustada. Meile, Veljo Runnel, aga linde, neid, kes elavad külmal ja kaugel maal. Minu nimi on Krista taim, head kuulamist. Ja me tänase saate teemaks on siis polaaralade põhjapoolus seal, kus peaks elama, kus siis nüüd jõuluvana või vähemalt midagi taolist, aga jääkarust kindlasti ja palju lund on seal ka. Ning täna on saates külas Timo Palo polaarrändur polaaruurija, meteoroloog, teadusfotograaf. Tere, tervist. Enne saadet natuke mõtlesin, et palusin sul kokku arvutanud, kui palju on neid kordi, kui sa oled käinud seal polaaraladel. Põhjapooluse kandis. See on kodutöö tegemata nüüd aga Neil on ainult kõigepealt peaks ära lahterdama need korrad, mis on seotud siis puhtalt teadustööga uurimistööga ja need korrad, kus ma olen seal käinud ka nii-öelda omi asju ajamas, et et ma julgen öelda, noh, kindlalt saame öelda, et Antarktikas olen ma käinud korra. Aga kui me artikat võtame, siis neid kordi ma kahtlustan, et on kusagil võib-olla juba pea 20 ringi. Kas sa mäletad ka seda esimest korda, kui sa seal läksid, et kas tunne on säilinud või või mis tunne see on minna ikka sinna, kus on ainult lumi, lumi ja ei midagi muud või vähemalt nii, mulle tundub No ja kindlasti esimene kord jääb ikka meelde, kõige eredamalt see oli 2006. aastal ja tänu heade ja juhuste kokku sattumusele saime osa ühest Euroopa Liidu suurprojektist, kui meil oli ka 2007. aastal oli rahvusvaheline polaaraasta ja seal polaaraasta keskendus iseäranis Arktika uurimisele, sest Arktika uurimine noh, ei saa öelda, et ta just lapsekingades, aga, aga, aga seal oli ikkagi väga palju teadmatust veel ja, ja suhteliselt vähe uuritud, võrreldes siis muu maailmaga muu maailmapiirkonnaga, sest noh, peamine põhjus on ikkagi kättesaamatus, kaugseiremeetodid, satelliidid, need on alles viimase paari-kolmekümne aasta võimalused, mis inimkonna kätes on nende meetodite abil uurida Arktika, ilma et sinna selleks kohale peaks minema. Aga siiski ja varasemad mõõtmised on olnud ka väga juhuslikud ja püsivate vaatlusjaamade võrgustiku sinna noh, ei saagi teada, tegelikult tegemisteni ookeaniga Arktikast räägime. Ja siis sellel põhjusel kutsuti rahvusvaheline polaaraasta järjekordselt ellu ja keskenduti just Arktikasse, sest merejää oli, oli viimastel aastakümnetel näidanud tugevat langustendentsi, et see kahanemine oli märkimisväärne. Ja, ja, ja see panin teadlaskonna pead murdma, mis võiks olla selle põhjuseks, millised võivad olla tagajärjed. Peamise põhjusena nähakse muidugi globaalset kliimasoojenemist. Ja ja seetõttu siis selline Euroopa Liidu projekt tammuklaseks seda kutsuti, viis aastat oli projekti, kus meie Tartu Ülikool, väike töögrupp, töörühm, mis meil seal tegutseb, sai siis ülesandeks teostada atmosfääri mõõtmisi sealt ja tegelikult sealt see kõik alguse saigi, see oli esimene kuu aega oli siis Venemaa Siberi rannikust põhjas Ena jäälõhkuja peal ja, ja, ja me valmistasime ette siis prantsuse laeva triivi jääs seal üldse ajaloos teist korda laevaks striim, esimene kord oli rohkem kui sajand tagasi Chef Nanseni poolt tehtud. Ja see pooleteiseaastane triid varustas siis meid selle projekti raames tohutu andmehulgaga, mida analüüsida ja mille põhjal siis oma uurimisnii-öelda edasi viia. Aga milliseid uuringuid seal veel lisaks tehakse? Et sa ütlesid, et seda ei ole nii palju uuritud kui teisi paiku maakera peal? No Arktika puhul on see, et tegemist on külmunud ookeaniga, see on kõige tähtsam kõigepealt meil silmas pidada ja, ja, ja me, kui me võtame, siis need on kolm põhilist sfääri, atmosfäär on ookean ja siis nende vahel olev isoleeriv jääkiht siis neid teadlaskonnad, see projekt oli ka selles mõttes väga-väga suur ja mahukas, seal oli vist, kui mu mälu mind ei peta, nüüd siis üle 43 erineva teadusinstitutsiooni Euroopast, aga oli ka partnerid Jaapanist ja Ameerika ühendriikidest. Ja see hõlmaski tegelikult teadlaskonda nii erinevatest sfääridest ja, ja sinna olid lisatud ka tegelikult sellised interdistsiplinaarsed teadusvaldkonnad, mis siis sidusid need erinevad valdkonnad lõpuks üheks. Nendeks võiksime nimetada modelleerijaid, sest muudel andmetesse on vaja sisestada mitte ainult atmosfäärist tulenevalt näiteks kliimamudelitest, kui me räägime, vaid siin on vaja sisestada andmeid nendest, millega, mille uurimisega tegelevad siis okeanograafid või, või ka jääuurijad, et, et kõik need 300 väär oleks kaasatud, et need mudelid on hästi sellised mahukad andmemahukad ja võimsad ja suured arvutid, neid töötlevad ja, ja, ja siis ka loomulikult oli meil ka selliseid sotsiaalteadlasi, kes siis pidid ka analüüsima nende mõjude tagajärgi siis Nendele, kohalikele elanikele, kes tegelikult Arktikas elavad, mitte küll päris seal siseosas, aga selle selle piiri peal ja mis, mismoodi see nende kliimatingimuste ja seeläbi ka nende elutingimuste muutus tegelikult neile mõju avaldab. Milline see sotsiaalmajanduslik mõju. Laevatäisteadlasi, kes pingsalt uurisid ja uurisid, aga kust sai seal alguse nagu see, et sa tahad siin ikka jälle tagasi minna. Noh, tegelikult see algas ühe laeva teiega, neid laeva teise oli päris palju selle viie aasta jooksul, pluss veel siis need triivivad jaamad jää peal plussis muidugi kogu see intensiivne töö, mis tehti siin kohapeal arvutite taga, analüüsi töö, et üks asi on see, et me kogusime välivaatluste käigus andmeid, aga teine asi on see, et kogu selle tohutu andmemahu pidi keegi läbi töötama, et ta oleks, et ta oleks siis nii-öelda kasutatav, rakendatav. Et selles mõttes oli jah, oli, oli see uurimine palju, palju mahukam kui see, mis tegelikult seal kohapeal paistis. Aga see Sinuse esimene pilk sellele suurele jääväljale mis tundeid tekitas, et ma ikkagi ei saa sellest kuidagi üle, kas jää on lihtsalt jää igal pool jää ja lumi on igal pool lumi. Nii ja naa, võiks öelda. Ei, see oli võimas, kahtlemata oli see võimas ja ja tegelikult see. Iseäranis mõjub just see, see looduse jõud või see, see selline sest jäämass nii tohutu kui seda jah, kui seda nüüd ette kujutada ja siin on, on kaks erinevat erinevat küll külge asjale, et kui me räägime siin mandrijääst liustike eest, mis on samamoodi seltsina Antarktikasse läheme, siis seal on hoopis teine või vaatame neid kolossaalseid ja majesteetlik jäämägesid, Arktika puhul on tegemist mereaegagi merejäämassiiv tegelikult on tohutu, kui seda nüüd piltlikult võtluse arktika ookean on umbes 14 miljonit ruutkilomeetrit. See on selline peaaegu kaks Austraaliat, selline, selline jäämass liigub pidevalt liikumises. Ja, ja, ja see on tohutu jõud, on selle, see on aukartust äratav, aga samas ka nagu imetlust tekitanud. Noh, mis mind on polaaralade puhul kahtlemata üks põhjus, mis mind on seal võlunud või on, on selle piirkonna mingi lihtsus ja võib-olla isegi võiks öelda, ürgne, lihtsalt et ta on selline mõningas mõttes tahumatu ilusal et tegelikult on. Kuigi need vormid on tõesti võimsad ja suured, siis, siis siis see keskkond ise suhteliselt minimalistlikumad toonide poolest seal pole värve väga. Ja ma olen, ma olen rohkem pidanud lugu sellistest kohtadest, kus, kus killusega ei saa hõisata, et, et mis seal rohkem, mis on pigem sellised jah, minimalistlikud ja kus, kus, kus märkab rohkem detaile. Kas seal üldse on detaile, nüüd on selline rumal küsimus, et, et kui seal on ainult lumi, jääväljad, mäed, siis mis seal veel on, nagu mingi elumärg? Kao, ja ongi see, see tegelikult ongi see, kui sul on ainult nüüd lumi ja jää siis hakkadki märkama detaile lume jäävool ja sa näed tegelikult kui, kui palju erinevaid värvivarjundeid, kui palju erinevaid mustreid need need endas peidavad ja, ja vot see on selline mulje avaldav, et meil on ka lund ja meil on ka jääd ja mitte küll igal talvel ei anta meile seda piisavalt, nagu me võib-olla sooviks, aga aga see on teistmoodi. Jah, selle selles mõttes ütles, et et selle kõrval on, meil tuleb suvi ja siis tuleb jälle ja sügis ja et meil on ka kõik muud aastaajad ja meie jaoks on see talv, on, ongi selline võib-olla looduse surmaaeg, et siis ta uuesti rõkkab, kuigi Arktikas suvisel ajal on rohkelt elu tegelikult paljud võib-olla küll ei kujuta seda ette, aga, aga, aga seal näiteks kas või linnustikku silmas pidanud seal miljoneid-miljoneid linde. Et siis tegelikult aastaringselt on see keskkond ikka suhteliselt suhteliselt sarnane. Et need muutused ei ole ja see ja see muidugi tohutu avarus ja selline. Ta on ikkagi niivõrd teistmoodi keskkond kui see, kus inimkond on harjunud elama ja see tekitab paratamatult sellise tunde, justkui sa ei ole enam oma koduplaneedil. Et sa oleksid justkui välja selle, et oleks midagi sellist kosmilist ja no kes meist ei tahaks käia kosmosesse või midagi muud muud, avastada tal sedavõrd teistmoodi keskkond ja, ja see muidugi see avarus, see tekitab sellise kõiksuse või igavikulised tunded, et see paik, kus, mis on omane sellele keskkonnale, aga ma ei pea silmas ainuüksi füüsilist vaikust, aga ma pean ka vaikust sügavamas tähenduses, mõtteliselt. Et mingis mõttes on see keskkond meditatiivne ja panebki inimest vaatama iseendasse ja mõlgutama selliseid igavikuliste mõtteid, et ma arvan, et see on sama tunne, mida paljud inimesed tunnevad mägedes käies, miks nad sinna tagasi kipuvad. Sa käisid ekspeditsioonidel, see on nagu arusaadav, et tööga, aga et linna veel üksinda või õigemini koos sõbraga põhjapoolusel ära käia. 1500 kilomeetrit oli vist maa, mis te käisite kahekesti ja ja seal kõike seda tunda, see võib olla kas, nagu ei tekita sellist väikest üksinduse tunnet, et seal nagu kübe ja ja nagu ei olegi mitte midagi muud või kuidagi nagu hirmu või jah, üksindusse, ma ei teagi, mis see sõna. Ja ei, see on täiesti õige ja see ongi, seda ongi kahte moodi on sellist üksindust, mis on, mis on teatud ajal teatud meeleseisundis teatud emotsionaalses seisundis, nauditav püksid ja see on selline üksindus, mis on hirmutav, tõeliselt hirmutav üksindus. Ja me läksime sinna tagasi ja, ja eks see mõjuv põhjus oligi see, et see, see tunne hinges oli viimasest korrast jälle see aeg oli möödunud, oli mõnda aega oli kodus oldud ja see tunne muutus sedavõrd tugevaks, jälle rinnus, pakitseb ja ja kutsus tagasi. Ja see peamine eesmärk oligi saada tagasi sinna merejääle jälle. Et me olime eelnevalt sellesama norra poisiga Audeliga tutvusimegi tegelikult merejääl sellimi. Esimene see oli paik, kus me esimest korda kohtusime, see oli sellesama prantsuse laeva triivi ajal, kui me pool aastat seal jääs koos veetsime, elasime lisaks siis kaheksa kaheksa teise kaaslasega, kellest peamiselt enamus olid prantslased. Ja see avaldas meile mõlemale muljet ja mõju ja tema norralasena muidugi on. Ta oli juba varem elanud teravmägedel mõnda aega ja, ja sellega kokku puutunud ja norralased on viikingid, Põhjala rahvas, et neile on see hingelähedane, aga, aga mind ta ka tegelikult juba väikesest peale ikkagi raamatukaante vahelt on hakanud see tunne nii-öelda rindu pugema ja pakitsema, et isegi kui ma ei olnud seal veel käinud, siis ma mingid kujutluspildid olid loodud juba ja, ja tegelikult soov oli olemas. Et sinna minna, aga see, see samas üksinduse tunne mida siis ette võtta või kuidas sellest üle saada? Kui meil siin hakkab, tuleb üksinduse masendus peale siis lähed, otsid teise inimese või või lähed kellegile küll, aga kui ümber on ainult valguse väli? Teine inimesel? Ja ole, mõnikord oled ka päris ihuüksi, et on neid kordi ka, kus ma olen seal päris üksi ringi rännanud ja ja ma arvan, et ega see ei sobigi, igalühel. Ei sobigi ja tegelikult, mis seal salata on, on neid raskeid momente on. Ja no vahepeal aitab, aitab telefonikõne kodustele või. Või, või ka kas on hästi oluline omaduskaaslasega näiteks olla polaaraladel siis hästi oluline omadus peale selle kannatlikkuse, mida peetakse kõige suuremaks vooruseks üldse polaarränduri juures. Kannatlikkus, jääkaru moodi, kannatlik pead olema. Sest seal need asjad ei juhtu lihtsalt, nii et sinu soovide kohaselt ja täpselt nii, nagu sa sooviksid. Ja asjad ei lähe plaanipäraselt ja sa pead ootama õiget hetke, sageli siis teine oluline nüanss on huumorimeel. Isegi kui sa ei ole parasjagu kaaslasega, siis siis teinekord pead oskama ka iseendaga nalja teha. Ja, ja mis seal salata, on ka selliseid nii-öelda väga raskeid momente kus, kus tegelikult asi hakkab tunduma halenaljakas ja sa suudad selle asja pöörata tegelikult oma kasuks selle tõttu, et sa lihtsalt naeradki enda enda saamatuse enda enda võimekus ei ole olukorraga hakkama saada ja sellest ammutad uut jõudu. Et see on teistmoodi, jah, seda raske on seda sõnadesse selles mõttes alad, et ma arvan seda peab ise kogema. Kui suur tõenäosus on kohtuda seal lumeväljadel teise elava olendiga on see siis inimene, kes on ka läinud rändama või mõni loom. Inimesega kokku saada on ikkagi suhteliselt arv, sõltub ka muidugi, kus sa oled, millises piirkonnas teravmägedel inimesi ikkagi liigub ja ja see ei ole mitte väike, oleneb, kas seal olen ka muidugi, kas sa oled saarestiku põhja- või idarannikul, mis on vähem käidavat või sa oled läänerannik isikul või seal kusagil keset saarestikku, kus inimesi rohkem liigub. Aga teise elusolendiga siis kaks peamist, kes seal ringi uitavad jääkaru ja polaarrebane, neid, neid sa võid ikkagi kohata ja ka linde muidugi. Merelinde on ka talvisel ajal seal, kui see piirkond ei ole ju ei ole ju absoluutselt jääga kaetud, talved on ka erinevad ja, ja seal on ka vaba vee alasid ja seal, kus on vaba vett, on ka Lindale, seal leidub toit. Et linde võib kohata, aga, aga, ja rohkem meiega rohkem, siis talvel, talvel aga ei olegi võimalust. Täna on saates külas Timo Palo polaarrändur polaaruurija meteoroloog, aga mis tunne see on, kui oled sedasi rahulikult ja vaatad, hakkab sinu poole tulema, kas siis karu või polaarrebane, kellel tõenäoliselt on kõht tühi. Polaarrebasega on asjad lihtsalt nii nunnu ja väike lohh sellele sellele sa võid isegi midagi anda hamba alla, kui raatsid sul endal piisavalt. Karuga on natuke teistmoodi, muidugi oled sa kohtunud temaga oja, oja, neid kohtumisi on olnud mitmeid kordi ja kõik nad ei ole üldsegi sõbralikud, mitte selleks peab valmis olema kahtlemata selles mõttes, et sa pead olema relvastatud, sul peab olema vahend enesekaitseks. Loomulikult oled külaline, seal sa ütleme, hoiad seda tunnet kuklas kogu aeg, et et karu on peremees ja sina oled tema valdustes, aga aga ega sa ennast ära süüa ikka ei lase, et selleks peab olema relv ja, ja mingid muud peletusvahendid on ka muidugi teretulnud, sageli piisabki neist võib-olla paremini. Pean silmas siin kas signaalrakette või neid, mida meil siin aastavahetusel lastakse, et mis on sageli efektiivsemad veel kui relv. Aga suur osa ma julgeks öelda, et noh, see on võib-olla sinna kuskile 80 90 protsendi vahele karudest kes inimesel lähenevad, ei, ei näe inimeses, kui kui pannil olevat lihakäntsakad juba, et mis on valmis kohe-kohe söömiseks. Karu, jääkaru ääretult uudishimulik loom. Et suur enamus nendest karudest läheneb inimesele uudishimulikest. Seal võõras lõhn, võõras pilt, iseäranis lõhn muidugi karudele, vääretult haistmismeel seal nende trump number üks, mille järgi nad leiavad hülgeid seda võit või nad võivad hülgelõhna jääaluses urus tunda ka kilomeetri kahega uksele. Ja, ja see on sageli niimoodi, et kui inimene karu kohtab ja lagedale väljal ikka ikka on see see eelis või see pluss, et, et sul on võimalik võimalus karu näha eemalt. Ja inimese haistmismeel teadupärast ei ole väga väga millegiga kiidelda, et, et see trump ongi siis nägemine. Jääb loota, et sa näär näed, märkad karu enne, kui see, kuidas sulle liiga lähedale jõuab siis võib sellest kohe väga selgelt tema haistmismeelest, kui tema trumbis võib väga selgelt aru saada selle järgi, et jääkaru ei lähene inimesele lihtsalt sirgjooneliselt vaid kõigepealt, et kõigepealt siis kui sa ise oled sellega kindlaks teinud, võib-olla endamisi, kust suunast puhub tuul, siis jääkaru tuleb alati vastutuult sedasi, et saab lõhna endale haistmis meelde. Üsna sageli on see, et, et siis kui ta märkab sind märganud, aga tal ei ole sinu lõhnav ja tal ei ole seda kõige olulisemat informatsiooni, siis ta teeb kaare ümber sinu minnes siis allatuult ja alustades seejärel lähenemist ta või ka ümber otsustada, hoopis eemaldada. See sõltub väga palju sellest, et millise jääkaruga kokkupuuted on jääkarusid, kes inimestega varem kokku puutunud. Ja sa kunagi ei tea, millised kogemused neil inimestega varem on olnud. Et on karusid, kes, kes inimest, sest noh, suhteliselt ükskõikselt inimest võtavad, on neid, kes muutuvad agressiivsemaks, on neid, kes kes kardavad hoopis. Sest on karusid, kes elavad suurema osa oma elust Arktika triivjääl. Ja, ja väga saarestiku lähedal ei tulegi eriti isakarud, paljud on sellised, kes uitavad seal ringi ja, ja ei ole üldse mingi ime, et nad polegi inimeste varem kohanud. Et seejuures nende käitumine on erinev, aga üsna sageli nad siis lähenevad uudishimus sulle ja sagedasti tõusevad isegi kahele kahele käpale tõustes veel kõrgemale tõmmates ninaga õhku ja ja siis on noh, on selline ohutu, kauguseks on iga inimese enda hinnata, aga eks see suurusjärk Meetri vahele, kui, kui sa juba peaksid mõtlema sellele, et kas karu eemale peletada või teda ära hirmutada, sest sest kui karva otsustab rünnata, kuigi neid märke on võimalik välja lugeda, siis alati ei pruugi õnnestuda, et siis rünnakuid väga äkki toimuda. Et jääkaru suudab joosta 50 60 kilomeetrit tunnis, aga väga lühiajaliselt, sest tal on oht üle kuumeneda, pikki distantse läbida ei suuda. Väga äks äks sööstuja rünnaka teha, kui vaja, et siis ei ole soovitav jah, teda päris nii-öelda paitamisulatusse lasta. Et enne ikkagi tavaliselt ja enamasti piisab ühest, ühest korrast sageli muidugi on juhtumeid, kus sa pead seda korduvalt ja on juhtumeid, kus tulebki paraku jääkaru enesekaitseks lihtsalt surmata, muud üle jää. Aga kuidas ta kindlustada ennast siis, kui on öö ja magama tuleb heita, kas siis on kogu aeg keegi valves, et. See on üks võimalus, aga see tähendab muidugi, et jah, sa pead olema mitmekesi. Et neid valveid, et sa jõuaksid puhata, sest kui sa liigud omal jõul näiteks seal selles piirkonnas, kus sa pead kõike kas oma seljas siis või enda järel vedama siis siis tegelikult Ta on iga iga päev on üsna raske nii-öelda jutumärkides tööpäev, et see on korralik füüsiline töö, füüsiline koormus, mille järel saavad paratamatult puhkust. Ja, ja, ja see on üks võimalus, siis on teine võimalus, kui sa koeraga näiteks liigud, koer on väga hea valvuriga. Ja kolmas siis muidugi, kui need kaks esimest nüüd ära langevad ja on siis see, et kasutatakse sellist spetsiifilist jääkarutara, nimetatakse seda, et tegemist on tegelikult sellise leer liiniga been liin, mis, mis paigutatakse siis kas suuskadele, suusagi pidele või eraldi mingitele keppidele, mille ka tehakse see liiniga tehaks selline ring ümber oma laagri, oma telgi ja, ja seal siis ühendatud selliste signaalrakettidega, et juhul kui nüüd karu tuleb, sellesse sisse komistab siis ta päästab need valla ja peaks siis peletama andma sellele esimese hirmud jääkarule peletama, korraks eemale, võimaldama inimestel ärgata, kellel juba on tegelikult relvad nii-öelda poolenisti laetud, seal telgis kuul ei ole veel rauas, aga valmis seal külje külje all, et siis, et siis välja, et aga õnnetusi on juhtunud, ega tegelikult suur osa on, et see ongi sedasi juhtunud, et nagu ma ütlesin, et meie nägemismeel on see, mis võimaldab päevasel ajal aga, aga telgis nägemismeel on nii-öelda neutraliseeritud ja haistmismeel sageli kuulmismeelest on ka vähe abi, sellepärast et seal on üsna, üsna tihti on seal tugevad tuuled, mille käest helka rappub saab seda müra on sedavõrd palju, et ei kuulegi ja on juhtunud nii, et see, kas siis ei ole kasutatud sellist ohutusmeetodil nagu seda ära või see ei ole mingil põhjusel tööle läinud, töötanud karun tunginud telki? Tema palaga kui või mida tähendab üks selline, kas siis ekspeditsioon on võib-olla lihtsam, aga üks retk, rännak polaaraladele füüsiliselt inimesele kui hästi ta peab olema ka siis treenitud ja valmis ja, ja mis katsumused teda seal ees ootavad? No kui ta läheb jäälõhkuja Sooja. Ei ole vaja suurt ettevalmistust ja jäälõhkuja käiakse iga suvi vene tuuma ja lõhkevad viivad ka inimesi poolusele, see on küll väga kallis lõbu. Aga see on selline lihtne, lihtsam käik, jah, siis on koerarakendi ajalooliselt kasutati ka ei ole väga, aga noh, seal on juba, et sa pead ikkagi enda eest hoolt kandma telgis ja ja siis muidugi kõige äärmuslikum lähenemine ongi see, kus sa kõike, mida sa eluks vajad, kannad enda järel noh, niisama nende järel vedada kelku, kui kanda seljakoti seal, sest seal pole sellist metsas rassimis, puid ei ole lage, avatud maastik seal lihtsam kelguga liikuda kui raske see kelk need alla, see sõltub kõik sellest, kui pikaks ajaks minna peamiseks Limiteerivaks teguriks toit, kui palju sa jaksad toitu endaga kaasas vedada inimesele siukene füsioloogiliselt piiriks, mis on, kui me siin võtame erinevaid polaarrännakuid, on näha, noh, kus see piir on, seda pumbatakse kogu aeg, üritatakse seda ületada ja, ja mõelda igasugu igasugu trikke seal välja, aga, aga seal kusagil seal 200 kilo kandis ega naljalt rohkem inimene, see on selline kaks oma kehakaalu. Et naljalt inimene rohkem võimeline ei ole, sest asi on selles, et edasiliikumiskiirust, kui ta muutub peaaegu olematuks väga väikeseks sisestada, tarbida toiduilma, et sa liiguksid, noh, see nüüd sõltub muidugi jälle, kui pikk see distants on, et sa võid küll tahta kaku, seal näiteks tahavad olla kaks kuud jää peal, aga liikuda selle jooksul edasi võib-olla ainult 100 kilomeetrit, siis pole probleemi Sa võidki vaikselt liikuda. Kui sa tahad liikuda päevas, sa oled arvestanud mingi teatud distantsi ja sa tahad kindlasse sihtpunkti jõuda. Ja siis siis hakkab see toit piirama ja seda umbes arvestatakse selle inimese kohta üks 1,2 kilogrammi päevas. Aga seda siis sellisel juhul, et see toit on tehtud äärmiselt rasvarikkaks sellest toidust umbes 70 60 protsenti on rasv moodustab sellel lihtsal põhjusel, et üks gramm rasva annab üheksa kilokalorit selle asemel, samas kui valgud ja süsivesikud annavad neli ehk siis poole rohkem. Aga noh, inimesel on rasvatarbimisel füsioloogilised piirid. Ja tegelikult ka sellisele retkele minnes harjutatakse ennast enne teadlikult, tarbiti näiteks üritatakse rasva tarbida enne enne enne selline minekut. Aga loomulikult, seal on omad piiride, teatud seedimisprobleeme võib ette tulla, aga organism võtab omaks ja, ja tegelikult sealt, kas seal kohas nüüd polaaralal juba olles seal liikudes seal elades mõnda aega sa tunned tegelikult väga hästi selle maitse-eelistuse järgi, kuidas organism hakkab sulle ise ütlema, et rasv ongi see õige toit, mida tarbida, mida ta, mida kasutada juba jääkaru teab seda väga hästi, kui jääkarudel on toitu külluslikult, siis nad söövad hülgest ära, ainult rasva liha jäetakse puutumata sest ta teab, et sellega ta elab tunduvalt kauem, kuni järgmise võimaluseni hüljest uuesti küttida, seda ei tea kunagi ette, millal ta see avaneb. Ehk et seal, kui toitu on, siis tuleb nii-öelda tankide ladustada endale võimalikult palju. Siis järgmine periood, kuni kuni järgmise saagi korrani. Üle elada inimene sellega hakkama ei saaks, et ise kohapeal toitu leida. Saaks küll ja meiegi oleme seda teinud, et võimalusel küttide hüljes, no seal on see, et piirkonniti need asjad on erinevad selles mõttes et päris pooluse lähedal päris Kesk-Arktikas ei ole ta hülgeid, neil pole suurt midagi teha. Kui vaba vett leidub, siis noh, võib juhtuda, et see üksikuid võid kohata, aga, aga tegelikult see elu on ikkagi koondunud rohkem rohkem sellesse jää ookeani, servaaladele, sinna, kus, kus on rohkem vaba vett, kus on toitaineid. Ja, ja valgussuvisel ajal siis tänu sellele ka rohkem vees elu rohkem vees tekib. Et noh, see kogu toiduahel hakkabki tegelikult pihta planktonist, mereelukatest, sealt läheb edasi kaladeni hülgen ja siis jääkaru nii. Täpselt niimoodi, et seal, kus seal, kus on, on, on seda vee-elustikku, seal on hülgeid, kus on hülgeid, on jääkarusid, etega jääkarud küll on, on sellised tõsised uitaja, nad on, neid peetakse vahest vaated, et maailma kõige üksildase maks loomaks üldse, sest isakaru praktiliselt ainult kevadisel hooajal, kui nad emakarusid, jahivad kokku puutuda aga, aga üldiselt, et kui ei tekigi konflikti mingi saaklooma pärast, siis nad on ääretult sellised, üksik üksildased uitavad ja nad võivad suuri distantse läbida, vead ületada aga terve, terve jäämere ja ollagi päris pika perioodi kuu, kaks, isegi söömata toetudes sellele, mis nad on eelnevalt saanud ja kogunud selle rasvakihi näol, aga üldiselt see elu on koondunud ikkagi sinna servaaladele. Aga mis elu elab põhjapoolkera või see külmunud koht siis kui on Melgisin Tallinnas, seal peakski olema pike pidev öö. Ja polaaröö on seal päris põhjapoolusel, mida lõuna poole edasi siis hakkavad seal päevadega nihketega, kui ma võtan päris pooluse, siis seal ongi tegelikult ainult üks öö, üks päev, üks öö seal pool aastat ja teine on siis see päev, et sügisesel pööripäeval päike looja läheb. Ja kevadisel ta uuesti üle horisondi ulatub, et see polaaröö ja Karu ja ka polaarrebast ka nemad on omamoodi uitajaid ja ka neid võib leida, meie leidsime nende jälgi seal isegi mõni kilomeeter voolusest eemale, ainult et et kas see väike rebane või mis seal tundub küll nagu karussaad veel aru, ja tema tema võimekusest karu on ka väga hea ujuja, teadupärast jääkaru. Aga opulaaribale vette minna ei taha, et tema on tõeliselt lõksus, kui, kui mingi veetakistus tuleb, aga, aga nad on sellised jääkarude sabarakud seal kes siis käivad karude veel selles lootuses, et midagi saavad nemad ka sisse, ülejääkidest nii-öelda hamba alla. Ja, ja tegelikult on jääger veel teinegi saboreks on üks lind seen vandel kajakas, üleni valge, ilus kajakas, kes on samuti selline. Noh, on väikest moodi selline legend või jutustus levinud polaarlendurite hulgast, kui seda kajakad näed kohtad, siis, siis võid aimata, et jääkaru ei ole kaugel, on lähedal, et on mingis mõttes nagu ennuste rebane ja karujaht neitsi öötingimused ei takista loomulikult olud muutuvad oluliselt raskemaks, temperatuurid on palju madalamad ja ja, aga noh, karu puhul on, Ta on nii suurepäraselt puhastanud selleks eluks seal keskkonnas ja pigem võiks jääkaru puhul öelda, et et kui teda ohustab miski, siis hoopis ülekuumenemine, et loodus on teda evolutsiooni käigus varustanud ikka väga suurepärase mehhanismiga vastu pidada, see, see külm seal ja tal on, tal on väga paks rasvakiht nahal, see on see esimene kaitse, siis tuleb tal must nahk tegelikult, mida me ei tea, arvame, et ta ongi tegelikult valge karvkate kõik. Et selle karvkatte all on tegelikult must nahk, mida siis katab valge, kõigepealt on aluskarv hästi tihe ja seejärel on siis seest õõnes, pealmine karvkate ja seest õõnes seetõttu, et sinna siis kui nüüd osa päikesekiirgusest, mis korgate läbib, jõuab mustanahalist, on, eeldab, see püütakse kinni ja, ja, ja see kasutatakse, soojus kasutatakse õõnsates karbades. Sisuliselt luuakse nagu soojuse kilp ümber selle keha. Teadlased on üritasid siis karu uurides seda soojusmehhanism ja seda karu karu soojusvahetust uurides kasutasid infrapunakaameraid, mis mõõdavad siis soojuskiirgust registreerivat. Üritasin nendega karu pildistada ja pildi pealt nad leidsid ainult ühe hägusele haigukese ja see oli väljahingatav õhk. Eks ta on nii ideaalselt kaitstud tõesti nagu nagu kilbiga, et sealt soojust praktiliselt ei erand. Päris põnev, aga kui külmaks seal üldse läks või võib minna? Jah no Arktika on soojem paiku Antarktika, kus on tegemist mandriga ja see manner on peale selle, on on ka veel üsna kõrge ta nagu jääkilp, aga Arktika puhul meri on alati ju see, mis, mis akumuleerub soojust ja kui on vaba vett kusagil, siis seal ikkagi omamoodi soojuspump mis annab ka õhku seda soojust, et arktika puhul talvel temperatuur võib langeda miinus 50 60 kraadini ka alla 60, sellistes võib-olla kontinentaalset Mandrilistes paikades nagu Siberi põhjarannik ja, ja kus on väga sihuksed, püsivad kõrgrõhkkonnad ja ja külm õhk püsib või ka Kanada Arktika saarestikus, aga ega ta väga palju ei lähe ja keskmiselt tegelikult jääd ikkagi kusagil sinna miinus 35-ga kraadi kanti, näiteks põhjapoolsel talvine temperatuur. Talvel inimesed sinna väga ei lähe, vist. Pime on ja kui on veel nii külm ka, siis. Jah, noh, see sõltub muidugi, kui on mingid ees meil noh, üldjuhul ei ole jah mingit põhjust, teadlased küll lähevad, meie minu kaaslane Audel on praegu triidid üsna põhjapooluse lähedal, see norra üks teadusekspeditsioon, Natrii seal eas teevad mõõtmisi ja tema tema kohta ma tean, ma olen temaga kirjavahetuses, et seal umbes miinus 40 kraadi praegu ja ja aga külm, üksi ei ole kunagi see peamine takistus, et see, mis külma tõeliselt külmaks teeb, on muidugi tuul ja õhuniiskus. Et need on nagu olulised tegurid sealjuures, kui külmast rääkida, siis tuleb neid silmas pidada alati. Tuul on see, mis, mis muudab inimese külma talutavust märkimisväärselt. Sina tulid tagasi Teravmägede kandis kuu aega tagasi, umbes sedasi. Mis sa seal tegid ja, ja mis uurimine sul praegu käsil on? Aga see oli tegelikult nii-öelda jätkuprojekt, meil on neid olnud nii Arktika keskuses, merejää kohal kui, kui ka siis kolmel korral oleme varem ka teravmägedel samu mõõtmisi teinud ja jätkame endiselt seda rada ja, ja meie väike töörühm on keskendunud siis atmosfääri, piirikihile, piirkihi mõõtmistele, see on siis see atmosfääri osa, mis on vahetult maapinna kohal, mis saab mõjutusi aluspinnast siis maapind on vale öelda sellepärast et me räägime ookeanist ega jääst. Et räägime aluspinnast aluspinna kohal ja meie uurimegi tegelikult siis seda piiri kihvt, just nimelt Arktika kohal ja seal toimuvaid muutusi. Ja mida näiteks globaalne soojenemine võiks siis kaasa tuua muutustega selles piirikihis ka ja see piirikiht on erinev, kui ta on meil näiteks siin selles mõttes, et Arktika kohal on see enamjaolt stabiilne, see tähendab selgelt välja kihistunud ja sellist analoogset midagi analoogset võib kohata meil kas öisel ajal või ka näiteks talvisel ajal, siis kui, kui, kui piirigi Meilgi on stabiilne ja, ja ei ole, ei ole neid tõusvaid õhuvoole. Aga meie uurime seda seal Arktika või üldse polaaralad peetakse siis sellise stabiilse piirigi uurimise nagu laboritaks omamoodi, nad on välilaborid, seal on enamjaolt eksisteerib ja seda uurida ja meie teeme siis selliseid profiil mõõtmisi või kasutame selliseid tiri, saabli moodi õhupalli, millega me siis lennutame vastavaid mõõteinstrumente, mis registreerivad üsna tüüpilisi selliseid meteoroloogilised parameetrid, nagu nagu temperatuur, tuule kiirus ja, ja niiskuse saame siis sellega selle mõõtmise tagajärjel siis sellise profiili sellest atmosfäärist. Ja kui neid profiile analüüsides ja võrreldes neid, kes siis üldiste ilmastikuoludega tsirkulatsioonitingimustega ja siis on võimalik meil neid, selliseid pisemaid detailsemaid lokaalsemaid, neid protsesse selles piirikihis analüüsida ja paremini siis seda piirikihti, mis on selle selliste mõõtmiste tegelikult ütleme selline rakenduslik pool või see suur eesmärk on lõpuks siis tänu tänu nendele mõõtmistele siis hinnataks suuremaid kliimamudeleid või ilmaennustusmudeleid ja neid täpsemaks muuta. Kas praegu on juba teada, kas Arktika sulab või oli see nagu ajutine, et hakkab ikka nagu tagasi tulema ka? Sulamine on ikkagi teada, selles mõttes siin kahtlust ei ole, aga tegelikult on, Arktika puhul on, on tegemist piirkonnaga, kus globaalne soojenemine On kaks korda kiirem kui kuskil mujal. Globaalne keskmine, seal ta märkimisväärselt kiirem ja selle, mis selle asja võimendab, ongi just seesama aluspind ja lumi mille sulamine justkui on tegelikult seda protsessi, seda kiirendab iseenesest likult võimendab ehta, kumuleerib seda protsessi veelgi enam ja seetõttu on seal soojenemine märkimisväärsem ja jää kahaneb tunduvalt kiiremini. Kuigi siin on jah, on, on olnud teatud signaal veel armusin hiljutigi sellel novembril ja ega päris mitmel sügisel oleme kuulnud siin, kuidas Ameerika Ühendriikides on lumetormid ja tugevad külmalained või kaga seal Aasias Euraasia mandril, seal, Hiinas vä Nendes piirkondades, mis tavapäraselt lund üldse ei koge, või inimesed, kes pole lund end või, või miinustemperatuur üldse kohanud. Siis siis tegelikult jah, see viimase sõja aastatel on see päris selliseks aktuaalseks uurimisteemaks andeid, mis siis tegelikult toimub ja ja nagu, nagu võib tulemustest siis välja lugeda on tegelikult see, et kliimamuutus kui selline või see soojenemis protsess ei ole selgelt lineaarne, et nagu me võiks oodata mitte soojenebki järk-järgult temperatuurid, vaid see on tegelikult justkui kliimasüsteemi üleminek ühelt seisundit või see tegelikult on kliimasüsteem, mis, kui ise stabiliseerub kogu aeg, et ta läheb nüüd ühelt seisundit üle teisele ja siis tekib selline ülemineku periood, kus tekivad ekstreemsed nähtused, frukt, otsioonid, teadlaskond, kes siis uuris just nimelt selliseid külma õhu sissetunge siia, et kuidas me räägime siin kliima soojenemisest, kui meil on, kui meil esinevad üsnagi külmad talved vahepeal et siis see on seotud sellega Arktika merejää, mis on nüüd kahanenud olulisel määral rohkem vaba vett, rohkem seda õhemat jääd kust ookeani soojus jõuab õhku ja see tähendab seda, et nüüd tuleb sügis ja tuleb tall selle järel, et siis, kui jäätumine hakkab pihta, siis kõigepealt tuleb ookeanil vabaneda sellest soojusest, mis soojus vabaneb õhku sisse. Lisasoojus mõjutab nüüd sellist sellist nähtust, mida kutsutakse jugavooluks. Selline atmosfääri suuurt tsirkulatsiooni iseloomustav nähtus, mis tegelikult jugavoolud on siis sellised noh, võiks nimetada tuuletunnelit kõrgemates kihtides seal kusagil 10 12 kilomeetri kõrgusel missis eraldavad omavahel kaks väga erinevat õhumassi, ühele poole jääb siis selline troopiline soojem õhumass ja teisel poolpolaarne arktiline õhumass. Vot need tekitavad nüüd need sooja õhu sissetungid tekitavad rõhu muutusi, see temperatuurikontrasti erinevus ja siis soe õhk sealt põhja poolt või siis suhteliselt soe õhk on selles mõttes polaaraladel soe ka siis, kui meie meile jõuab, tegelikult on ta külm õhk seal, et need siis hakkavad nii-öelda tekitama deformatsiooni või laineid selles jugavoolus ja, ja see külm õhk tungib, tungib lõuna poole, aeg-ajalt siis. See on ääretult põnev ja pisut keeruline. Ja ei taanen anda hääl, kui me räägime üldse kliimast, siis tegelikult kogu see süsteem on, on, on ääretult keeran, seal on väga palju erinevaid mehhanisme, mis neid protsesse seovad ja ja, ja, ja kui kliimat minna atmosfäärile, mis ütleme, kitsam piiritlus, siis samamoodi on tegemist ääretult keerulisel. Tegelikult selles mõttes ongi selline lõputu uurimisteema. Millest, noh, see on illusioon, et inimene kunagi saab sellest sotti, et suure tõenäosusega ei saa, me saame ainult seda paremini tundma õppida, lihtsustada seda, Me lihtsustame seda tegelikult mudelid on ju matemaatilised, numbrilised lihtsustused ja me saame ainult neid numbrilisi lihtsustusi täpsustada. Aga sina lähed kõige varsti jälle tagasi küll uurima, küll rändama. Noh, küllap vist ma küll ei oska öelda, kui varsti, aga, aga ega, ega see selles mõttes, ega see tunne kadunud ei ole ja ja ega midagi lõplikku küll praegu. Ei, ma ei usu, et on. Aitäh saatesse tulemast ja oma muljeid ja mõtteid jagamast. Dima paraaitäh. E-keetes Lamiinamise. Kahe pea läks kahepeale üks märts. Kahepeale üks kamps. Mõne külma ja. Kahepeale üks ravi. Kahe peale petes. Kahe peale üks kuu kahe peale üks väike. Kahepeale üks. Kahepeale üks. Kahe tagasisõidus Drago üks Rots. Kahepeale üks, 100. Kahe peale. Kahele parapeti kui sõjaks läheb Kahe peale üks valmis. Ja 200. Ja nüüd on algamas linnukool ning sõna Veljo Ronnelile. Aasta lõpp ja jõulud on aeg, kui inimesed veedavad rohkem aega kui tavaliselt poodides, kauplustes, jõulukinki otsides, jõululaatadel, Šehkindades ja melu ja lärm sellistes paikades on päris suur. Kui me tahaksime mõnda üksikut vestlust või üksiku inimesehäälselt saginast tabada pida ja kuulata, siis võib-olla see päris keeruline. Sarnane olukord võib juhtuda ka loomariigis. Kindlasti olete kuulnud sellisest nähtusest nagu linnulaadad. Ja mõnes mõttes on linnulaatadel olukord sarnane, nagu on inimese korraldatud fotodel, kus on väga palju üksikuid linde koos ja nende üksikute isendite või eri liikide noppimine sealt välja on keeruline. Et neid kahte helipilti võrrelda. Mängin ette kõigepealt ühe helisalvestuse, mis on tehtud just ühel jõululaadal, kuid mitte Eestis, vaid Austraalias. Ja kohe selle järele esitan Põhja-Norras Barentsi meres asuval hoonia saarel tehtud salvestise. Linnulaatade eks nimetatakse kohti, kus linnud koloniaalselt pesitsevad ja neid linde võib seal olla sadade tuhandete või lausa kümnete tuhandete paaridena ja mõnel eriti suurel linnulaadal. Isegi sajad tuhanded paarid võivad pesitseda. Arksilised linnulaadad on tegelikult strateegilised päris hästi valitud pesitsemisalad mida ümbritseb rikkalikult kaetud toidulaud ookeani ja seal elavate kalade näol. Tavaliselt asuvadki need mererannikul või saartel raskesti ligipääsetavatesse kaljudel. Seal pesitsevadki kalatoidulised linnud. Poegade toitmise ajal lendavad nad pidevalt mere ja pesakoha vahel. Ning suurte pesitsuskolooniate läheduses võib korraga õhus olla kümneid tuhandeid linde. Kui inimene saadukas taolise koloonia lähistele, siis peaks arvestama sellega. Lendavad linnud tavatsevad ka oma hädad käigu pealt ära teha ja koloonia läheduses sajab lausa välja heita vihma või õigem oleks vist isegi öelda välja heita lörtsi. Aga proovime sellest kisakoorist siiski mõned liigid välja noppida. Kindlasti üks kõige häälekamaid liike. Eel kuuldud, et hoonia linnukolooniast on kaljukajakas. Inglise keeles on ta oma nime saanudki häälitsuse järgi, mida ta teeb. Ja inglisekeelne nimetus kõlab kiti. Sellest salvestusest, mida me kuulame, on mõned linnud teistest veidi valjemalt kuulda ja proovime siis tabada, kas see häälitsus meenutab ingliskeelset Kityvaiki või mitte. Teine lind, kes hoonia kaljudel massiliselt pesitseb, on lõuna Dirk lõuna Dirgu paar kasvatab reeglina vaid ühte poega ja ega seal kalju Astangul neid rohkem pessa ei mahugi. Või noh, mis pesast üldse rääkida saame, see muna munetakse lihtsalt paljale kaljule ilma mingisuguse vooderduseta lõuna Dirgude armastavad külg külje kõrval pesitseda ning ühele ruutmeetrile võib mahtuda kuni 20 pesitsevad lindu. Pluss siis veel nende pojad. Söögiks püüavad nad väiksemaid kalu ja nad võivad neid püüdmas käia isegi kuni 100 kilomeetri kauguselt. Kui Dirgu pojad on kolmenädalased, lähevad nad isadega koos merele ja õpivad seal elutarkusi. Emased jäävad endiselt kolooniasse ja arvatavasti kasutavad seda aega väljapuhkamiseks lõuna. Dirgud ei ole nii häälekad kui kaljukajakad ja pidevate häälitsemist nende nokast ei kõla aga seest. Nende hääl on väga eriline. Kuulamegi ühte helinat. Linnulaatadel on koha leidnud ka linnud, kes seal ei ole küll mitte nii arukad kui kaljukajakad või Dirgud aga kes on tavaliselt mingite numbritena alati esindatud. Ja üks selline Lyndon kari karbas ehk kari kormoran. Ta on üsnagi sarnane Eestis elava kormoraniga, kuid veidi saledam ja väiksem ning sageli peas iseloomulik tutt. Nagu teisedki kormoranid, on kari karvas väga osav sukelduja võib kalade järel käia kuni 45 meetri sügavusel. Kari karbas on elukohale üsna truu ja rändab vähe. Erinevalt näiteks tuntud linnulaada elanikest Lunnidest, kes peale pesitsusperioodi hajuvad mööda ookeani sadade või isegi tuhandete kilomeetrite kaugusele laiali. Kuulame, milliste häälte pesal istuv veidi pahane kari karbas. Tänane linnuga oli saade oli üsnagi erandlik. Tutvusime lindudega, keda me Eestis pesitsusajal tavaliselt ei kohta. Kuigi lõuna Dirku võib Läänemerel siiski rände ajal ka näha. Põgus. Saade valmib koostöös keskkonnaameti ja Euroopa sotsiaalfondi programmiga keskkonnahariduse arendamine. Head kuulajad, selline saigi tänane saade. Ma tänan teid kuulamast ja soovin teile head vana aasta lõppu ja kõike paremat uuel aastal. Jalamilt vaadetega kraanid liigutus üha enam jala. Haige oled mees, kes oskab piiri pidada juba taandal arvult väikeseks alati. Ei peagi muret tundma ennast juba aasta temaga. Et olla vormis. Jalad alla ja oled jälle kihelkonda. Ei ole enam sinu viljasaak.