Tere kõigile, mina olen Vello Salumets ja te kuulete kolmeteistkümnendat saadet rokkmuusika ajalugu käsitlevas saatesarjast, rokk rapsoodia. Eelmises saates alustasin juttu briti popmuusikast kuuekümnendatel. Vaatluse all olid kaks liverpooli ansamblit, kes esindasid niinimetatud mörsi biiti Jewienda Teitsmekers ja vasse Chazz. Tänane esimene tutvustatav mängis ja laulis üldjoontes samas stiilis, püüdes jäljendada biitlusid. Nad saavutasid üsna suurt edu, eriti USA-s. Kodulinnaks polnud neil aga mitte Liverpool, vaid Manchester ansambel, keda võiks pidada esimeseks niinimetatud närimiskummibändiks. Kuigi tol ajal oli taoline käsitlus ja lahterdamine veel tundmatu, kandis nime. Rõõmanshmitsil oli palju ühiseid jooni 60.-te lõpus esile kerkinud närimiskummimuusikat viljelevat bändidega. Esiteks võis ansambel tänada oma tohutu populaarsuse eest eelkõige noort. Veel enne murdeiga olevat publikut, kellele välised seigad olid sama tähtsad kui muusika. Ansamblil laulusolist on ehk õige nimega Piiter Nuun. See suurte hammastega ja lapse kasvu sell, kellel oli järelekaalutult hellitav ja samas lustakas imidž, oligi miljonite plikade suursoosik. Ka mammad kiitsid heaks niisugust musikest, kelle puhul ei pidanud olema samamoodi valvel nagu kogu aeg teravaid kommentaare nähvat John Lennonit või ähvardusi pilduvat ja ebamäärasel kombel seksile ahvatlevat Mick Jagger'it nähes. Teiseks nagu hiljem pinnale kerkinud nätsu bändid oli rõõmansaamitski muusikaliste oskuste poolest ülimalt tagasihoidlikust klassist. Sellesse pilti sobib ülihästi tõsiasi, et bänd ei mänginud nii mõneski loos ise. Pille vaid stuudiosse kutsuti plaadistama sellised muusikud nagu kitarrist Jimmy Page ja klahvpillide mängija John pool Johns, kes hiljem teadagi lõid maailmakuulsa ansambli Led Zeppelin. Pieter Blair Tennis pöönanud Nuun sündis viiendal novembril 1947. aastal Liverpoolis kuid Manchesterist sai tema tegelik kodulinn. Ta õppis muusikat ja näitlemiskunsti Manchesteri muusika- ja draamakoolis, esinedes hiljem ka ülipopulaarses teleseriaalis Kronation steroid. Siis aga keelasid vanemad poisid teleesinemised ära ja Pieter hakkas müüma pileteid jalgpallivõistlustele. Ühes Manchester'i noorsooklubis tutvus ta ansambliga, mis kandis nime Vessycons. Nool näitas neile oma lauluoskusi ja sai peagi selle ansambli laulusolistiks. Vänd vahetas nime Aadbiidiks. Plaaditootjana tuntud Miki muust sai uuest bändist haisu ninna ja ta otsustas poiste esinemist vaatama minna. Pieter Nuuni imidž ja vallutav lavaesinemine mõjusid mustile positiivselt ja ta võttis ühenduse iie mai plaadifirmaga. Koos lepingu sõlmimisega vahetas bänd veel kord nime. Kuna Nuun meenutas karikatuurisarja palvu Vinkel show ühte kuju nimega Sherman otsustati uueks nimeks võtta samakõlaline ööman vehaanits, mis lühenes lõpuks öömanud provintsiks. Ansambli koosseisus toimusid kogu aega muutused, mis ei lõppenud ka hilisema tegutsemisaja jooksul. Kuid esikhittide perioodil kuulusid sinna soolokitarrist töreklek, lekkinud jai, rütmikitarrist, kiiv õuk, muud bassist ka Anthony kriin ja trummar Parri vait maol. Miki Moust oli avastanud tõelise kullasoone, sest juba esimese katsega olid kullaterad käes. Ansambli esimeseks plaadistus palaks valis must ansambli Kukis laulusolisti öeldžiini pala intrussafin kuud, mis oli olnud top 40 hitt samal, 1964. aasta suvel. Hõimansermitsin nobevariant oli aga tõeline suur menu, sest pala tõusis briti tabeli tippu kaheks nädalaks. Inglismaal osteti singlit 480000 ja kui aim intushamplin kuud avaldati USA-s oli miljoni piir otsekohe murtud. USAst saigi edaspidiseks öömanzermitsis suurim plaaditurg. Plaadi tootja Miki muust oli ülimalt rahul nii John Kennediga sarnase Pieter noni laulmisega kui bändi tulemusega. Mis siis, et lindistusel olid põhijõuks stuudiomuusikud Jimmy Page, Big Jim, Sally Mann ja poolshows. Samas oli taoline plaadi edu köömes võrreldes sellega, mis tulemas oli. Järgmise kahe aasta jooksul sai Herman Tseemitzist kõigest soositum bänd USA-s ja Hermaania oli seal sama levinud mõiste kui biitlemmaniegi. Samas on kummaline, kuidas sai võimalikuks tõsiasi, et vanu hitte üsna armetult üles soojendav mäng oskuselt alla keskmise ansambel lõi ameerika vallutuses nii edukalt läbi. Seletus on lihtne. Suurem osa sinna dessanti teinud Briti bändid esindasid midagi, mis oli uus ja tundmatu nii noorsoole kui ka teismeliste vanematele. Nad mängisid agressiivset reldumen, pluusi või rock n rolli lärmakad ja ärritavat muusikat, millest just oldi eemale pääsetud. Bändid riietusid omapäraselt, neil olid pikad juuksed ja nende käitumises oli selgete mässuv vanemate väärtusmaailma vastu. Seevastu röömanseemidsi lahe ja süütu muusika. Rõõmus šõumeel ja ansambli liikmete puhas naabripoisi imidž oli Rolling Stonesi animalsi Hoo ja Kingsi pelgavatele vanematele suureks kergenduseks. Hermann Schmitz oli meelepärane ka tele-raadio- ja pressimeestele ning toimetajatele. Kuigi kabiitlus oli üsna armastusväärne, ei saanud neid siiski pidada kergesti intervjueeritatavateks sest biitlite äraarvamatud vastused põhjustasid nii mõnegi reporteri või lehe toimetaja peas hulk halle juukseid. Rõõm on see mets seevastu oli nõus tegema koostööd meediumiga vastavalt selle nõudmistele ja taoline bänd sai küllaldaselt nii eetriaega kui ruumi ajakirjanduses. Sest teadagi pidid Ameerikat vallutama tulnud Briti bändid just eelkõige ennast igal võimalikul juhul afišeerima. Rõõm on sõlminud siis soosing oli USA-s alates 1965.-st aastast nii võimas, et ansambli plaadid lausa kuhjusid hitt tabelisse. Inglismaal aga polnud hõremonhemetsid taolisel bändil mitte midagi teha. Kui 1965. aasta kevadel ilmus USA-s müügilettidele ööbinud tsi pala nimega kääntioghierma haardpid mis tabelites tõusis kohe teiseks, siis vanal heal Inglismaal leiti, et seda Aivi liigitöötlust pole seal maal üldse tarvis avaldada. Käändžermai Haatpid, mida müüdi USA-s üle miljoni, seisis edukalt veel tabelis, kui ilmus uus rõõmonhemetsi cover vanast 1957. aasta ansambli ris hitist siluets, mis kõlas juba saate alguses. Siluett tšikk käsi käis Inglismaal paremini, jõudes tabelis kolmandale kohale. Ka USA-s oleks tippu jõudnud, kuid sealsed raadiojaamad hakkasid mängima hüümidsi esimesel albumil olnud pala, mis kandis pealkirja missis Braun juv katel Lavly tootena. Selle Trevor Picocki kirjutatud laulu oli 1963. aastal plaadistanud inglise näitleja Tom kaant nei telenäidendi jaoks. Kuid nüüd tõusis Herman Hämetsid tõlgendus eriliseks soosikuks USA-s ja plaadifirmal ei jäänud muud üle, kui teha palast. Kas singli variant ja oli ka aeg, sest 600000 tellimust saatnud publik lausa tormas selle plaadi kallale. Ameerika hitt tabeli Bilbao poolt väljastatav raamat Namber van Hits andmetel oli Missis Braun singel üldse esimene, mis tõusis kohe pärast avaldamist Hot 100 tabelis nii kõrgele kohale kui 12. Kahe nädala pärast oli aga plaat juba esimene ja püsis sellel kohal. Järgnevad kolm nädalat. On jällegi lausa kummaline, et seda üle miljoni USA-s müüdud singlit ei avaldatud Inglismaal mitte kunagi. Seest kontserte oli Herman, hävitasin oma kodusaarel küllaga. Piiternoon oli Inglismaal nii populaarne, et tunnistati isegi 10 paremini ja stiilsemalt riietuva inglise mehe hulka. 1965. aasta augustis viibis biitrognoon puhkusel Havai saarel ja kohtus seal kuninga endaga ehk Elvist Brasliga. Ei oska öelda, kas see andis põhjuse karva võtta veel 1911. aastal Music hoolides menupalaks olnud laulu pealkirjaga aimde Henri eid i ämm, mis räägib mehest, kes abiellus naisterahvaga, kellel enne teda oli olnud seitse meest ja kõigi nimed olid Henrid. Või oli põhjuseks see, et biitri soovis ka veidi aega ise kuningliku Henri nime kanda. Igal juhul tõusis laul kohe hitiks. Ameerikas elati edasi Manchesteri kuldaega, sest tabeleid vallutasid nii Herman Hernits kui ka teine samast linnast pärit bänd nimega Freli andvad Reimers. Kettide sadu jätkus, ilmusid sellised palad nagu mastuja void, millest tuli miljoni müük ja nüüd Inglismaal tabelijuhtgruppi tõusnud ja minu meelest sõrmitseb parim pala Godmanni kirjutatud Nõmmilk tudei. Aasta oli 1966. Šveitsi edu selle palaga veel ei kahanenud, pigem vastupidi. Ees ootasid mitmed turneed nii Inglismaal kui Põhja-Ameerikas. Siinkohal on üsna imelik tagantjärele mõelda, et näiteks 13. juulil 1966. aastal alanud Ameerika turneel oli Herman sõlmitsi soojendusbändiks. Nii üllatav kui see ka pole. Ansambel huul. Lisaks kontsertidele jätkus edukalt laatide vorpimine. Ilmusid sellised palad nagu Kaindab hash ja 1968. aastal meelgi tol ajal üsna sagedasti kuuldud Sanšaingel. Viiendal novembril 1968. aastal abiellus Pieter Nuun prantslanna mölls Tassariga oma 21. sünnipäeval. Seejärel otsustas ta laulmise kõrval hakata businessi tegema. Koos Kreikhancoulmaniga. Koos avati New Yorgis kauplus nimega 200. Lisaks otsustas nuumkätt proovida plaaditootjana. 1970. aastal sain Nuuni ilmselt Herman hüümitzist isu täis ja ta otsustas bändist lahku lüüa, et hakata tegelema soolokarjääriga ning esinemistega kabaree-s ja teatris. Höövansämizzi viimaseks menupalaks koos Pieter Nuuniga jäi 1969. aastal ilmunud miljoni hitt mais senti mendal. Bränd. Kuldsetel kuuekümnendatel ei tehtud popmuusikat mitte ainult Britannias ja Euroopa mandril vaid kantrile, solile, gospelile ja rock n rollile. Lisaks mängiti lihtsakoelise popmuusikat ka suure lombi taga. Ansambli kohta, kellest järgnevalt juttu teen on üks kuulsaima rokkmuusika entsüklopeedia autor Lillian raks on öelnud nii. 60.-te aastate alguse nüridel päevadel olid selle ansambli magusad saundid rohkem kui värske õhu sissehingamine. See oli harmoonia, täiuse revolutsiooniline tuulepuhang, mis nõidus välja visioone igavesest suvest pika juukse helistest, ranna jänkudest ja sellest suurest lainest. Seda ansamblit võrrelda ainult California endaga. Tegelikult olidki nad rannapoisid, kes panid aluse niinimetatud Sheffing ehk surf popile. Ansambli nimi oli Beach Boys. California noorte poolt soositud lainelauas sõit ehk surfamine oli algul üsna kesksel kohal Beach Boys'il muusikas kellest arenes 60.-te kõige märkimisväärsem bänd Ameerikas. Beach Boys plaadistas andeka ansamblijuhi ja laulude looja prajanu Wilsoni eestvedamisel kümneid kauneid hittsingleid ja rida suurepäraseid albumeid, kus Wilsoni geniaalsus heliloojana tema eelarvamusteta muusikaline maitse, auahnus ning stuudiotehnika julge ja katseta ärakasutamine pääsesid veelgi paremini esile. Beach Boys oli tippbänd nii kunstiliselt kui kaubanduslikult. Beach Boysi alustoe moodustasid vennad Wilsonit. 20. juunil 1942. aastal sündinud prajand Harglas neljandal detsembril 1944. aastal sündinud Denis kaal ja 21. detsembril 1946. aastal sündinud kaardiin. Nende isa Marju Wilson oli elukutseline laulude looja ja tema heameeleks hakkasid pojadki juba varakult muusika vastu huvi tundma. Los Angelesi lähedal asuvas Hosoonis elanud Wilsonit vennad katsetasid ansambli laulu eeskujuks ansambel deforfašmen koos nende tädipoja Maicel Edwardile laviga. Olles kõrgkoolis tutvus Brian Wilson samas jalgpalli meeskonnas mänginud Alan Charles Charliniga. Uus laulukvintett hakkas esinema koolipidudel ja nimeks võeti kaar andepaschens. Üsna pea aga jäätise kõrvale ja edaspidi kasutati niisuguseid nimesid nagu Kenny ämbekkelets ja leppendudons. Lenis Wilson, olles ansambli koosseisus ainus varastas surfamist, märkas lainelauas spordi järsku kasvu noorte hulgas. Ta pakkus teistele välja mingis samateemalise laulul lindistamist. Praan võlts kirjutas pala nimega sseffing ja see lindistati väikses Wilsoni kodustuudios. Plaadi avaldamise õiguse ostis Wilsonitelt Heebr Neumanni loodud firmak händiks. Seeeffin saavutas ka pisikese edu, nimelt jõudis ta Bilbo 100 tabelisse 75.-le kohale. Seejärel tegi Beach Boys esimese kontserdi, esinedes Long Beachi munitsipaalauditooriumis Ritchie mälestuskontserdil 31. detsembril 1961. aastal. Pärast söphini ilmumist polnud kändiksi firma Beach Boys'il teistest lauludest enam huvitatud ja poisid läksid üle käpital firmasse. Äll Charlin lahkus bändist, et viia lõpule hambaarstiõpinguid. Tema asemele tuli rütmikitarri mängima Ulsonite naaber David maaks. Muutused ei toimunud mitte ainult bändis, vaid vahetus kan nimi. Kolbiks firmas töötanud rasva pakkus poistele välja bändi nimeks Beach Boys. Selle nime all esineti esmakordselt 1961. aasta lõpus kohalikus raadiojaamas. Ja õhtu tasuks oli 300 dollarit. Käpitolfirmas alustas Beach Boys tegelikult söff plaatide sarja Neist esimene ilmus 1962. aasta sügisel ja pääses tabelitesse 14 10.-le kohale. See oli seeeffing safari, mida kuulsite eespool. Swing safarile järgnes bändi esimene miljoni hitt. 1963. aasta kevadel tõusis USA tabelites kolmandale kohale tšak pärliklassikasuid, lill, sixteen, uute sõnadega. Allabich pois. Pala kandis ka uut pealkirja, söff ringi ju s ei. Nüüd oli džinn pudelist välja aetud ja üks edukas plaat järgnes teisele prajana Wilson haistis, et kas nüüd või mitte kunagi. Ta kutsus äll särneni bändid tagasi. Ilmusid sellised Beach Boys'i poolt sisse mängitud palad nagu Scheffer Köll miljoni hitt 1963. aasta lõpust bee through tuias kuul ja 1964. aasta algul viiendale kohale tõusnud fun fun fun. Oma esimestel surf plaatidel kasutas Beach Boys kokku surutud laulu seadet, millest hiljem kujuneski välja nende firmamärk. Samast algul külastas ansambel Austraaliat, esineti Sydneys ja tagasiteel külastati Havaid. Mitte kõik laulud, mille prajanali kirjutanud ja mis linti mängiti, ei rääkinud surfamisest. Vaid aineks olid muudki noorsoohuviobjektid, nagu autod, traktorid ja mootorrattad. Beach Boys oli tõusnud suursoosikuks USA-s, kuid alles tänu laulule I get round hakkas rannapoiste kuulsus levima mujalgi. I get round tõusis kaheks nädalaks USA tabelites esikohale ja kadus alles pärast seda, kui plaati oli müüdud üle miljoni. Edu ootas ka Euroopas, kuigi sealsetele noortele oli Beach poiside muusika mõttemaailm täiesti võõras. Ühe Soome muusikaajakirjas kasutati isegi sõna surf asemel sufferr. Mich poisile tegi Euroopas reklaami üllatav küll Mick Jagger Rolling Stones-ist kes oli juba juhtunud kuulma 1964. aastal Beach poise rollerite Ameerika turnee ajal. Jaggeri soosingul pääses Inglismaale tulnud Beach Boys kohe televisiooni ja triibuliste särkidega. Ameeriklased jutustasid britid noortele surfamisest kuulsas telesarjas radistedikov. Pärast esimest esikoha hitti I get round tegi Beach Boys veel paar TOP10 kõlbulist pala ja siis ilmus ansambli kauamängiva heliplaadil Beach Boys Dudley laul nimega helkmi randa. Raadiojaamas hakkasid millegipärast just seda lugu üsna tihti tutvustama ja plaadifirma otsustas välja anda singli, mis ilmus 29. mail 1965. aastal. Enne oli aga ansamblis juhtunud mitmeid märkimisväärseid asju. Kõigepealt hakkas prajan Ulsson tunnetama seoses suure töökoormusega ja reisimisega stressi. Ühel lennureisil sai ta närvivapustuse. Lisaks ilmnes pärast arsti kontrolli, et prajani parem kõrv oli peaaegu kurdistunud. Brian Wilson otsustas aktiivsest bänditeest kõrvale jääda ja pühendada end laulude kirjutamisele ja plaadistamistele. Tema asemele võeti tuntud stuudio kitarrist ennemalt nii mõnegi hiti plaadistanud Glen Campbell. Kuid kui temagi haigestus poole aasta pärast, palgati uueks täisõiguslikuks rannapojaks pri uus Johnson. 60.-te aastate lõpp oli Beach Boys'il igati edukas. Jätkusid kontsertreisid kogu maailmas. Ühe teise järel maanduti abiellu sadamasse üks hitt järgnes teisele, ilmusid sellised palad nagu Barbra Enn ja Sleep John B. Siis aga otsustas Brian Wilson, kes bändile muusikat kirjutas, stiili muuta ja surf laulu tasemele hakkasid ilmuma muusikasse psühhedeelsed elemendid. Pöördepunktiks sai Beach Boysi kauamängiv heliplaat bet sound mis oli eeskujuks biitlisi revolverplaadile ja kas John Pepeile. Samas on praam võlts on maininud, et tema sai inspiratsiooni jällegi biitlite plaadilt rabers showl. Selle ajajärgu kõige kuulsamaks palaks ja ehk Beach Boys'il üldse suurimaks hitiks oli laul pealkirjaga kuudvibration. Lindistamise alustati 18. veebruaril 1966. aastal ja lugu ilmus müügilettidele alles 10. detsembril, kui bänd oli kulutanud kuudvibrationi salvestamisele kuus kuud. 17 lindistussessi ja seda lugu katsetati neljas erinevas stuudios. Aga asi tasus ennast ära. Nii USA-s kui Inglismaal tõusis lugu kohe esimeseks ja müügiarv ületas kiiresti miljoni piiri. Aga siit algab juba Beach Boys'il uus ajajärk ja uus teema. Nende treid, maak, firmamärk ehk surfing stiil oli juba minevik. Kuulates praegu piits poiside varasemat loomingut, tuleb otsekohe meelde päike, meri ja eestimaa liivased rannakaldad. Tseegoli Lillian raksonil tuline õigus, kui ta ütles, et Beach Boys see on igavene suvi, kaunid päevitanud näkineiud ja päikseline California.