Tänane saade oli kord estraadistuudio toimub peategelase ümber ja peategelaseks on lauljatar Marju Kuut. Tere, Marju. Tere tere, Melchior. Ta endale nüüd see juhtiv roll ja hakka ennast paljastama, mõtlen seda osa estraadistuudio eluste ajastu, mis sulle eriliselt meeldis. Ja, ja kuna sa oled tänase saate peategelane, siis sellest, mis sulle eriti istunud, sellest noh, võib niimoodi vabalt ümber käia. Mina lugesin estraadistuudio ajalugu natukene, piilusin sinna-tänna milleski sain aru, milleskist mitte, sest pooled dokumendid on kadunud, sinu kohta on mõned säilinud ja seal oli aasta 1972 üks. Ja siin aastased aastal 1009 72 estraadistuudiosse. Tähendab, oli soovitav vastu. Aga miks oli soovitav? Noh, muidu sa pole nagu kuskil õppinud, kellegi käega käe all õppinud ja meelehaigus sulle tööd anda. Aga aga sa olid juba tegelikult, eks ju, noh, seitse, kaks juba tegid tööd. Lauljana sa oled juba täitsa selline. Ma olin täisealiseks rännanud juba diiva, ei tea, ma ei oska seda öelda. Tiib on mul küll. Su hääl vaikselt juba kähises ja ja sellised. Muide, muide tähises kogu aeg aga seda käinud, võeti ära, kogu see lindistamine oli, ma räägin teile kohe lindistamine ekstra hoolina, et nad mõtlesid, et nagu mittevajalikud seal sagedased ära ja pandi nagu, nagu sordiini all see hääl kõlama ja mul oli siis ikka aastaid oli minu laulud Eestis ikka nagu sordiini läbi. Ja, ja tegelikult ütleme selline ametlik, selline kultuuri selline menetlus, pluss nii-öelda kes, kui oli, tuli juttu sinust, et kui sind kutsuda, ütleme, filharmoonia kontserditel filharmoonia kontserdid olid ju omal ajal ikka noh, midagi sellist millest nagu suuremat ei saanudki olla, eks ju. Et kes tegid sulle pakkumised, need pidid julged sellidele. Ma ei tea, lihtsalt ma olen jälle seal mingisuguse bändiga, kellega me parajasti töötasime, mingi haugi või kellegi niukse. Noh, kuidas öelda, et on, ma ütlen otse välja antuura bändiga sõitsime mööda maad ringi ja siis pandi filharmooniasse sama kontsert. Jah, nii et ütleme sinu sellist tegevust tegelikult. Sa tundsid kohe, et ega, ega ega nihukesed akadeemikut nii-öelda eriti tõsiselt ei võta, eksju? No et küll sa oled niuke mööduv nähtus, et tuleb ja nii-öelda natukene siin. Ma ei tea, kas ma, kas nad niimoodi mõtlesin, et ma ise mõtlen, et nad võisid ka teistmoodi mõelda, aga nad lihtsalt olid niivõrd ja noh, kuidas öelda üldsuse silmavaate järgi ela, elavad isegi öelda, et nad ei lasknud lihtsalt ennast nii madalale, et midagi rohkemat mõelda. Aga nagu ma mainisin aastal 1972, tähendab sa, sa võtsid siis ennast sellel aastal kuidagi eriliselt kokku. Ja sellest mul oli korralikuks 70 11 või midagi niisugust, oli mul raske, väga raske periood. Taas oli isiklik elu ja siis pärast ma mõtlesin, mis mõttes kaotada, kui mina olen ellu jään, siis ma pean edasi minema. Ja kuna olin alati üksik selles mõttes, et naisterahvas üksi, mees ütleme minu kolleegid, on ju kõik mehed ja kõik need ülemust, kõik enamjagu mehed, käivad linke ja nii edasi. Kirjutamegi varju patrooni Revo Kink ja Tervisi haiglas maga paranemise teel, ma loodan, et kuulis, meie sobib temagi tuju natukene. Ja palju jõudu ja tervist sulle siis või teil või? Noh, ütleme küll, lubas, et me ei oleks nii hoolimatult, ütleks rikka sina piisavalt palju tervist. Aastal seitse. Kas sa ütled siis, et selline mingi pöördeline aasta selline kättevõtmise aasta? No kuidas sul õppetöö nagu sujuma hakkas? No ma ütlen, et ma nagu lõpetan oma mõtet ja selles meeste jah, tõesti, tsunftis oli õudselt raske naisterahvana üksi läbida, kusjuures ma tegin seda ja mulle niukseid kaikaid ikka ette pandud alates väga suurest suure kasu oli, sest mees nagu Peeter Saul ja nii edasi. Ma julgen mainida. Ja. Olgugi, et mul ei olnud ju mingit pistmist temaga tegelikult aga, aga noh, inimestel, kellel oli võimalus keerata kinni midagi, need kõik tegid ja siis sealt läbi suruda seal küllaltki rasked, üldse püsima jääda. Selge see, ma valisin omavoliliselt välja neid laule, mis täna kõlama hakkavad, sinu ei võtnud kuulda sinu jälle seda käskivalt või või juhtivat häält, et ma tahtsin nagu selle järgi juhinduda. Noh, mis minu teada on publikul hinges, nii et selles mõttes ära pahanda, kui, kui ka loomad just need laulud, mis, mis selles saates täna kõlavad. Ei, see ei juhtu, ei pääse see muutusi, mul telefon näiteks ei tule läbi, tähendab minul ei saa helistada ja mul on ka väga raske välja helistada viimasel ajal ja ma tahtsin sulle ammu teatud juhtivate häält ei tasu tähele panna, see muutus, et kõik on sinuga. Marju olitsei Coheni läänelik olid seal läänest midagi kuulnud. Laulma hakkas. Ma kardan, ma sündisin. Ja muide, mul on ka sihukene asi, ma hakkasin alles ükspäev mõtlema sellest, et et mina kasvasin sellises perekonnas, kus õudselt palju inimesi tädi tädi korteris Suur-Karja tänaval, kus muusikakooli hoovi hoovid, hea on umbes. Ja tädi oli inglise keele professor, kes oli lõpetanud California Ülikooli, mida meie ei teadnud tol ajal, sest et Ameerika oli paha, aga Kanadas Ta võis rääkida ta meie teada Kanadas käinud kooli, see oli aga okei. Ning siis tuli välja, tähendab, et kõik see kultuur tegelikult oli temal Ameerika olgugi et nad olid suured inimesed siin kopsid. Ja, aga see, see, ma, ma arvan, et ma kasvasin selle sees nii palju, olgugi et ma ei õppinud keelt ära, kuna ma olin nii laisk inimene. Õudselt, aga. Ma olen selle sees ja ma arvan, et sealt kõik see noh, eks ma sündisin selle muusika teistsuguse pisikuga ka, aga see oli mul sees muidugi. No kes olid su eeskuju, no ma mõtlen kõigepealt kindlasti oli ju keegi keegi siit Eestimaalt. Ja heliläenskada laulis tšekid. Kehvimidele ukse taga. Pesu kuivatama veel siis passime, passisime seal koridoris. Põnev oli ikkagi veel? Ei, ei, ei no ma ei kuulanudki neid üldse. Noh, kui nii võtta. Ma kuulasin kogu aeg, kõrv kikkis, Lukse luksemburgi koolitöid ei saanud teada, kuulasin ka kusagil Luksemburgi siis Läksin hoopiski tööle, kooli asemel Luksemburgi kuulates võib paljastada ja läksin tööle keskhaiglas sanitarina, nii noorena ma julgesid ööd. Noorema nooremana kui praegu jah kuidas vot olgugi, et mani suurem daam, siis räägime kas või kelles näed veel. Aga selliseid erilisi ütleme lääne noh, ütleme kelleks tingimata tahtsid saada. Aga ma pole kunagi niisuguse mõttega, on ma lihtsalt olen sündinud, mis ma olen nagu ma olen imelik, ju, ma siis olen nagu nii nagu sa ütled, et imelik siis tähendab, mina olen teistmoodi, lihtsalt. No eks nad lavale tükivad inimesed on kõige imelik või mis nad sinna tükivad. Muide, aga Läänes ma ei ole imelik. Siit ongi see, et ma ei lea, vot ma olen, ma arvan, et ma olen lihtsalt vaba. Seesmiselt ma lihtsalt ei hooli sellest, et ma peaks olema inimeste tähendab inimeste järgi ennast kujundamisest said kõikide inimeste järgi seisvuda, kujundada ennast niikuinii ja paljud küsivad, et noh, mis sa arvad, kas see on siis moes, mis sul seljas on? Ta ei kujuta ette, et mind ei üldse mood, ma käin ainult niimoodi riides nagu mul mugavam ja mis on parajasti selga panna. No aga see nüüd ega ütleme aastal seitse, kaks lugu. Ei, siis oli nii, et ema tassis mulle igasuguseid asju, mis leti alt sai ja needki pooled asjad polnud üldse minu number, eks ole, siis hakati ümber tegema. Ma ei tahtnud neid ühtegi näha ka ja siis ma vahetan päevas seitse korda riideid. Sellepärast et mulle ilmselt ükski asi istunud tähendab Ühegi asjaga ei tulnud ette laste. Ja, ja ma mõtlesin ka, et miks ma nii palju vaheta neid ja nüüd ma käin ühe asjaga, vaata et ma ei tea, peseb, võetakse jälle, panen hommikul selge. Aga. No mõnes mõttes see imi Jongi, eks ju sest ma olen mõelnud selle üle ja arutanud näiteks meie staarid igas igal igal alal, ütleme näitleja, kunstnik, laulja, muusik, nii edasi. On olemas muidugi akadeemilised vormid, kus me noh, kus on, on nii-öelda kohustuslik fraki kandmine, eks ju. Ja ja teatud etikett aga, aga sellist totaalset muutust, et noh, laval olen ma nüüd vaba ja Huljas ja ja panen selle erilised riided, kostüümid selga ja siis elus olen hästi märkamatu ja selline selline noh, et ei jõua kanda tegelikult üks, üks selline enda rolli isiksuse kandmine on ju tegelikult läbi läbi elu. Ja meie muidugi vastandama tihtipeale seda, et, et on üks lavaelu, et ja see ei ole tavaelu nii-öelda Ütlen vahele, vahel veel vahele, sest ma olen harjunud tegelikult lavaelu peaks, on sama, mis on see seepärast, et sa lähed samade riietega lavale ja siis see tähendab, sa ei lähe mitte Eeeffinime näit tema ennast ja midagi on, et vot ma nüüd lähen ja teen ja tegelikult nii mageda näegi. Lihtsalt tunnen ennast hästi ja siis tulevad teised ka hästi ja siis nad näevad noh, vahet ei olegi meist kõrgem, okei, ja nad võtavad sind hoopis teisel tasapinnal. Muide. Sa oled osalenud loomulikult ka paljudes lauluvõistlustest, ütleme olid Aarne Oidi lauluvõistlused. Kus ma alati jäin tagant, kas esimeseks või teiseks, pärast nagu raagus sõnad jäid Teideks taga oli parim laul, Poruna öeldi, et aga pärast kuut laulan poolt aga pärasest soovikontsertidest hakkasid all täna ka. See oli küll naljakas. Ma tean vist ja. Mäletad oma esimest limistustagi? Näed, oi kas ei olnud mitte Peeter Sauli ammunid. Ühesõnaga muide, see läks nii hästi, et seda ma enam ei ole kuuluvaid asju, kus on see lubatud soome saatusele ja sellest päevast peale ma Een päris kaugele muusikast hetkeks. Aastast 1970 on on säilinud. Võienda, säilitatud pole ta kuskile kadunud ja see laulan sul siiamaani repertuaaris ei sellest hooli. Aga see oli siis, kui kanal 13 hakkasin scappub saateid tegema ja siis järsku järsku sul Olavi Piromaga ei see kark Leola grupina. Ja siis ta nägi mind trammis, bussis, ma mäletan kuskil et järsku Prooviksime tegime niuksed laulukool, ma ütlen, kas lõbusay valmis sealt enne saatesse minekut hommiku vara. Pühendame selle pala eelkõige siis nendele mõnusatele tegijatele, kes noh, ütleme siin soosisid. Leo karpil on tõesti lihtsalt malakas selles, et ta on soosinud, ma ei tea, mis seal soosinud. Olen tänulik. No teeme siis sellise mõnusa põiki, oli kord estraadistuudio saates. Marju jäi vee, soojendame selle pala. Muuseas muide ma olen nüüd ennast üles töötanud ja nagu öeldakse, ma ütlesin sulle need, kes, kes sind ikka kiidab, kui sa ise ei kiida ennast mina ja minu näide ja ma pole kunagi kirjutanud, nüüd ma Akema tean, ma olengi seda õppinud, piinleb ennast kiitma. Nagu ka see läheb väga Ameerika selle politseiga kokku ja sa pead ennast kiitma siis, siis teised hakkavad vaatama. A võib-olla see on tõsi teha. Nii et ma tahan öelda, et ma olen nüüd. Noh, Mul polnud kuskil Kuusased üldse laulud nagu avalikult kontserditel ja siis kui häda ajas härja kaevu, nagu öeldakse, siis hakkasin jälle siin osa neid kontserte tegema. Laama, ja tead, kui raske oli alguses kõik oli roostes ja jube raske, siis poisid muidugi tead, eks valiti, vaatad, kellega sobid kokku, sest noh, mõtted ja ja, ja maitsed on niivõrd erinevaks kujunenud ja võib-olla noh, alati on võib-olla olnud, aga. Ta tagasi. Ja siis, ja siis, aga nüüd ma ütled, et pole jõudnud vähemalt üles töötada midagi, et ma võin öelda, et kõik need laulud, mis on, praegu laseksin ma võin vist 1000 küll paremini nüüd praegu teha, et ma teen päris palju nendest, ütleme nagu raagus sõnad ei sellest hooli ja et ma teen päris hästi läinud. Et ma võin ise käravele vahetevahel. Mult küsimuse käes täna ma just tahtsin küsida, et vaata kindlasti iga iga laulja repertuaaris on selliseid laule, mida ta natukene noh, tagantjärele häbeneb, eks ju, ütleme noh, ei taha neid kuulata, mina nüüd valisin välja midagi. Kõik asjad, mis ma olin kunagi teinud, kõik olid nii Ja mina nagu mõni on ikkagi selline, noh, mida sa jää peale minust see laul, mis praegu ilusa minu kõrvade jaoks Kui mina võtan teda juba niimoodi, tead kuidas, et ta oli mu esimene laulja, naljakas tol ajal oli, ma tean, kuidas see tehtud oli, keegi teine ei tea ja väga hea, kui Reet korjas üles popiks veel. Noh selge, lähme nüüd õppetöö juurde, mille oli teema, mul oli kordes traagilist uude ja ja sina alustasid õppetööd. Ained olid sellised konkreetsed, eks ütleme hääleseade tingimata, eks kontsertmeistritunnid väga hea liikumistunnid. Väga hea kõnetehnika kindlasti näitlejanna. Mina küll ei mäleta Mittimine kuiveosmi no mitte midagi. Siit arvatakse, et ma olen kas narkomaan või midagi sellist, ma ei mäleta, aga tõesti halvad asjad, ma ei mäleta, neid asju, ma ei mäleta. Ma. Ema ilmselt ei võtnud vasaraga halvad asjad, mis tähendab ma ei võtnud ilmselt tundidest osa, ma ei tea. Sest tõepoolest lugesin ühte käskkirja, kus sulle vali noomitus väga kehva tundide. Laseme siiapoole. Ja pluss veel muidugi repertuaar ka, et saalid sulle noomitus sellest, et omavolilist kontserdite korraldamise eest iseendale. Ja iseendale korraldasin kontserti, mida ma pole kunagi teinud. Seda küll, aga no see oli üks nendest põhjus, osalesid mingi mingite suvistel kontserdil, mida juhatus ei teadnud. Noh, ega mina ei teadnud ka, et nad juhatused ja mind kutsuti, eks ma siis läksin. Ilmselt kui niukseid Need olid jätta ja siis oli seal juba vaadet väljaviskamise oht, aga aga siis millegipärast asi kuidagi laabus, sale sind jäeti nagu ikkagi veel kordama. Seda Kursti ja 73 oli juba juba käskkiri, milles lõpetaja. Ja mina ei teagi, kuidas lõpetasin. Tegelikult ma tean, et ma olen estraadistuudio lõpetaja. Sa oled lõpetaja, muidugi, seltsing on kellelegi, kellega sa lõpetasid, ütle ikka ei mäleta, kuidas kellelgi. Heino, kes, kes veel kursusel. Tahad sina olid võileivad, ma räägin minu jaoks ma ei tegele siis mul oli töö, see muusika, see oli, meil oli see kool, oli mul lihtsalt astuda sisse kontakti saamisel öelda tere ja ütleme ja käia seal saarekese, liikumistunnise ja õudne õudselt dioode prossimised. Katsel. Tuuli inimesed sellise aja märke, eks. Aga, aga Eva, klingi meie meie hälli sööma klindi jutust. Taise rääkis siin avasaates ja ütles, et meeletu hoiti siin sellepärast, et, et sinust õhku, seda ehedust ja ja seda need, kes pidid sind hoidma, sina ise ju ei teadnud seda. Sina ju ei teadnud, et teatud inimesed hoidsid seda selle eest, et mingi kõrgem juhtkond ei leiaks nii-öelda võimalust, et sind välja puksida. Kas teil mingid inimesed sind kaitsma, seda, et sa oma neid lääne läänemeelseid lauluks siia oma käiseva häälega? Kui hirmus tegelikult, kui nii. No vot ei teagi, no ei noh, kus ma selle peale tulen ekse, saanud heale. Õppija ja aastal 73. Niimoodi leiti vist kiirelt, et parem, parem parem sulle tunnistus välja nagu. Kui neil oli, ei lähe läbi, kui nojah, no siis tänase tänase Probleemid olid ju tõepoolest sellised, et just seal vokaaltehniline külg, et ütleme nüüd nendele noh, ma ei tea, kes oli sinu otseselt laulupedagoog. Ja siis oli, oli tegelikult ju selline akadeemiline pigem selline klassikaline suunitlusega ja ja kindlasti pinnuks silmis. Just, just just see oli see külg, ütleme kui nii, kui tuli kontsert, nii kui vaja esineda, siis olid kindlasti sina esimene, kes pandi nii-öelda lükati välja, Marju, Minede, varasta kõik, teadsid, et sa oled, sa oled proksodeid ära sa ei eksi, sai lääpas selle fraasiga. Mul oli alles hiljuti noored poisid ja seda ka tegelikult sul on üks vigased fraasiga nad ei kujutanud ette, et mina männifraasiga, aga nad tulevad kohe järgi sellele fraasile ja loomulikult me kõik läheme siis kraadiga. Proviseerib paljud ei tea. Selles raames sa oled ikkagi, sul on selline noh, impruseri stiil, niinimetatud džäss, džäss, džässmuusiku stiil, tähendab, sina musitseerib iseendas, aga, aga sul on noh, niimoodi normatiiv käes. Teine asi on see, et kui puhtal klassikas ei saa seda teha salongi nood kindla pikkusega. Sa ei saa lubada endale seda, et sa, et sa teed seda nooti pikemaks või lühemaks, tähendab, see näitab seda, et, et sa ei ole materjaliga, nii-öelda kursus sai valda või ei ole sul seda nii-öelda seda pelganto hingamist. Nimelt, ja muide, ma laulan masse, nii nagu klassikas laulan täpselt nii nagu tarvis sellel rahvale halest tuttav tunne. Aga sa oled ju aastatega. Nüüd laulab just nagu just nimelt. Oli kord estraadistuudio oled olemas, sina, Marju? Oled olemas sellepärast et sa oled laulnud ju niivõrd palju ilusaid laule. Aga oled sa ise kirjutanud ka midagi? Noh, ütleme, alates 80.-st aastast me oleme midagi teinud, ainult kirjutanud kõik plaadise, tähendab Kuidas? Ja see muusika, mis praegu meile nii-öelda taustaks Kõlab ja see oli, see oli Rootsis kirjutatud. Viisin Estonia hea instrumentaal, salajasel mängin flööti sentidega küll koos, aga põhimõte oli selles, et seda sulatada, sisse tämbrid ilusti paika panna. Mul oli väga hea häälega pleed. Ahaa, aga ütleme, sellist kompositsioonist noh, ütleme haridust või oled sa täiesti muusikas nii-öelda iseõppija? Absoluutselt ise, see on kõik välja uurida lihtsalt. Tähendab kuulatud ja, ja nagu vaagitud kõike seda, mis sa kuuled, õige kõiki ja selleks sai Los Angelesse mindud, vaadata siis lõpuks, kuidas nemad seda teevad. Ja kui siis lõpuks maksid palju raha ja nägid, et mitte midagi välja toonud suurte meeste käest võidi hakata ise tegema. Ja siis läks endale nii kaugele. Tähendab te ise tegema? No esimest korda, kui sa välismaale nii-öelda said, oligi siis seesama kord, kui sa tähistamalt ära läksid. Ja see oli päris välismaa, tähendab, selles mõttes välismaalt sinna muidu ei lastud kuidagi nagu kas põgenema või abiellunud sõna siis noh, mulle öeldi, et nad nagu oleks riigi reetnud. Ma ei tea, mis me võta sel ajal samast õhtust võeti kõik Eesti raadiosaated ära ja kohe ma sain teada, et ära siia enam jalaga tule, sest sa oled juba kriminaalseks tunnistatud. Ja tegelikult on ime, et ei, ei hävitatud sinu nii-öelda salvestusi. Oi, tehti, tehti aga palju häid inimesi, kes hoidsid ja säilitas. Sest tegelikult Eesti Raadios, Eesti raadio estraadipead, sa olema tõesti ääretult tänulik tegelikult, sest et siin töötasid sellel ajal siin olid inimesed, kes hoidsid silmi. Tähendab, mitte kõik, ma tean inimesi ka, kes absoluutselt hävitasid nii muusikat kui mind ennast, aga, aga ma tean ka neid, kes on hoidnud ja suur tänu neile muidu suur tänu. Muidugi. Nad panid oma, kuidas öelda, hingemängu sellega. Võin oma koha, karjääri just nimelt praktiliselt kõik ja mis siis on praegu jälgedes nii-öelda seda ühiskondlikku elu tendentsi siis praktiliselt nii tugevaid isiksusi nagu oli tollal kasvõi sellel ajal sellel perioodil kus sinu muusikat talletati, praktiliselt meid, inimesi praegu enam ei ole, ma ei usu, et kui praegu tuleks kellelegi oleks välja pakkuda selline noh, nii-öelda juhtiv roll kuskile ja ta sellepärast peaks ära hävitama, ütleme, Marju kuudi palav, siis ta seda ka teeks. Usu mind. See moraal, minul. Tean, kes kes teeks seda, kes olid, ja kunagi süüdistasid nad seda võimu, et no vot, noh, me peame tegema seda meile. Aga ma näen tänapäevani, et nad teevad seda. Ja ma näen, et see võim tuli ja see, need reeglid tulid täpselt nendelt endalt, et nad on need inimesed. Tähendab, inimesed on jälle, nad on siin ikkagi veel. Nad elavad ja töötavad, käbi naeratavad sulle. Rootsilt tuli Ameerika. Ja said alustada kohe muusikat. Kuna kohe-kohe oli pool aastat lihtsalt sondeerimise aja ja, ja ma ei osanud rääkida ja ma ei julgenud siis hakata sõnagi rääkima, kartsin oma aktsenti ja siis kui ma siis nägin, et ma kaotan kõik kontaktid, kaotan tõesti inimesed, kelle pärast ma sinna läksin, siis ma hakkasin, lihtsalt hakkasin, noh, ma olen siin üksipäini tedele ja eesti keelt ümber nagu on, siis ma hakkasin. Hakkasin rääkima ja kuskil üle aasta läks aega, kui me hakkasime alles ja nii kaugele kontaktidega. Et me saime hakata näitama oma tööd. Ja siis vaikselt hakkas minema minema ja ei ole kohe midagi. Sa ei saa oma pagasiga kuhugile maailma tähendab teise nurka minna, et nad nüüd ma laheneda teen midagi, sa pead kõigelt, vaatame, mismoodi seal tehakse ja kas sa üldse kas sa kõlbad sisse või mismoodi, kui palju sa pead ennast muutma, mis sul üldse puhud sinna ei kõlba ja umbes niimoodi. Üllatavalt sarnane Rein Rannap ja sina. Kuidas teil töö? Minu arust Rein oli sinu nii-öelda sõivourit kamp tõuseb. Rein ütle nüüd ausalt välja, Göringi kuuleme, vabandust, ma kunagi ei tundnud kodus Reinud selle kompositsiooniga, sest seal oli midagi nii niivõrd. Tema energia on absoluutselt teistsugune nagu mul, mul on ka energiat küünaldega apsalusam, teistsugune jälle ja siis ma isegi raagus sõnu lauldes ma ei teadnud, mis kuuma oleks pea pannud, sest ma teadsin, et ma ei saa selle lauluga üldse ma. Kusjuures, kusjuures ei ma ei tea, tähendab noh kuulates ja et inimestele meeldib see laul, mida sellepärast mina laulan, aga seal olid ilusad sõnad, lumemarjad, nad kõik, olete seal lume, Mariedelt nad kindlasti. Aga praegu. Ma olen leidnud selle laulu, sellepärast seal natuke madalam, ma olen kohandanud selle enda jaoks ja, ja kunagise kontserditel ennem läbi teed lood, siis nad hakkavad kõlama, sa leiad laulu. Vanasti meile vilistati üks teema, et eks ole selleks lindistasid ära, said end laulus mitte midagi. Vaat selles on, sul on vedanud, sa teed oma lugusid, eks ole, ja sa tead, see tuleb sinu seest. Ja ka sellest alates, kui ma hakkasin seal välismaal ainult oma lugusid tegema v meie endi, siis tähendab sinu seest tulid sa, sul oli nagu läbi mälutades, saalid nagu elan sisse lugudesse, aga, aga vanasti kõik need laulud, mis ma olen loonud, millisesse laulu ma olen sisse elanud. Ja see on häbi öelda, aga see on raske niimoodi ühte laulu maailma välja tuua, mis peaks säiluma, eks ole, igaviku ja siis sa ei peagi sellest laulust ise mitte midagi, kõik rahvas laulab sulle kaasa peas sõnadega. Mina ei tea nendest sõnadest mitte midagi, ma ei tea, rohkem selles laulus, kui korra lauldud ja ära unustada. Mul ei ole häbi selle pärast, et mina ei ole oma elus veel nii ilusat laulu laulnud nagu oled sina laulnud ja seal relevantne laul, raagus sõnad. Aga võta järgmine kord repertuaari. Selle laulu ei võta tulla. Sellise ilu kõrval, mis Amori oled eesti inimestele kinkinud. Jätka samas ajas, eks ole, et seal olid olemas ja nagu sa lubasid, et sa oled ju parem. Hästi, just nimelt. Ainult kes seda noomima ei ole midagi. Me teeme sinuga koos kontserte ja kellad tulevad ja näevad.