Tere, Boriss lehvlana. Tere, Erich. Tere eesti rahvas. No alustame traditsiooniliselt, kuna täna meie sarjas neljas neljas osa ja sina nii-öelda oled kutsutud minu poolt juhitavas või või siis nii-öelda toimetamasse saatesse alles neljandana, ega sa pahane pole? Vastupidi hea meel, et õnnestus lõbuks kohale tulla. No millal alustasid, noh, mõtlen estraadistuudios, alustasin täpselt samal ajal, millal see Mul oli kirjutatud 65. aasta sügisel ja, ja nii-öelda astusid stuudiosse, astusin Tallinna muusikakooli ja samal ajal ka estraadistuudiosse. Aga mis sind sinna stuudiosse meelitas? Sa oled juba muusikakoolis nii-öelda juba juba nii ühel lainel olemas ja ikka miski tõmbasin sina filharmoonia poole, seal elu kees, eks ju, seal on jah nagu kergemuusika ja ja aeg oli väga palju üle ei vaba aega. Muusika uulist pidi õppima, eks ju. Ja siis oli sealjuures väga palju Puidet, pedagooge, kes õpetasid seal kõikvõimalikke asju, näitlemist ja liikumist ja nii edasi ja kõik on sul käpas nüüd ja nüüd juba. No lauljatele üldiselt valmistab erilist raskustest nii-öelda liikumine matuse tantsuline pool, kuidas sina olid, olid sa kohe selline noh, lava lava selline kuju, et sa tundsid, sa teadis mingi laulu järel mingeid erilisi liigutusi tegema? Liikumise lõigumise suur vastane, sellepärast et ma olin pärit nagu sa tead Hiiumaad ja siis nagu niisugused liikumised ja niuksed asjad nagu eriti istunud. No ja aga, aga noh, oli sinu kursusele oli kindlasti ka selliseid, kes tegelikult võtsid just võib-olla seda seda poolt nagu tõsisemalt, sest tollal hakkas just selline niuke popp, selline niuke estraaditants nagu erilised, nagu popiksama üldiselt tundub, et see tants on alles nüüd kuskil viis aastalt popp olnud, siis oli see liikumine natukene, prooviti küll teha ja aga põrin nagu teisejärguline põhilinerige laulmine. No sa ütlesid, et olid samal ajal ka muusikakoolis ja, ja siis juba siis paavstile estraadistuudios tähendab ühel ajal aga, aga, aga pedagoogid just erialapidu, kuid olid sul siis sama tule, mõtlesime erinevaid erinevaid. Neil oli väga head kaks pedagoogi, Klaudia tiidus ja Heli Lääts. Ahaa, laulupedagoogid ja mingit konflikti neil sinu pärast ei tekkinud, sina oled kindlasti selline maiuspala nende käes ja andekas poiss Hiiumaalt mis ta nii väga andekas, aga ei tekkinud. Normaalne olid, olid teada, on teadjad inimesed räägivad, et kõige andekam nii-öelda kursuse kursusekaaslane. Ei, meil oli seal palju andekamaid nagu Redina, Marju Kuut Andres Ots, Enn Eesmaa. Ka andekad inimesed olevat olnud andeka ära pahandanud, see on minu meelitus, ma võin seda endale hetkel lubada. Aga nüüd kuulasime tõesti andekaid inimesi ja seda aastast 1966. Kuidas meeldis lugu? No pagan võtaks molest ilus ja andekas. Aga hüppame nüüd kuus aastat edasi 72 ja ja saime Garfunkeli nii-öelda maid sinu maile vanas ratas laevas. Oli üks selline nii-öelda üllitis sellest ajast ja see oli totaalne hitt tänapäeva mõistes tipplugu ja loo kirjutasin son Fordi. Ja mulle selles osa meeldisid Ehala, tegin üks huvitav seade selleks torudega seade, kus oli vaskpillid nagu jah. Et ise lugu üldiselt ei mäleta, sest ma usun, et seda 20 pole kõlanud, siin raadius ei no vaatame, ikka ikka tuleb ära need nii-öelda umbusaldada head maitset lastakse, lastakse kindla peale. Aga noh, selle aja kohta oli see lugu tõesti noh, ütleme selline läänelik, noh, ta oli popplugudele juba, ütleme selline noh, tõesti juba midagi sellist maitsvat natukene seda, seda lähed. Et kas selle looga probleeme. Ei mingeid probleeme. Aga sa oled ju pidevalt tegelikult otsinud sellist materjali nii siit kui sealt, aga osanud seda kuidagi huvitavalt just koduselt nii-öelda eestipäraselt välja pakkuda. Aitäh sulle ilusti räägid või hiidlased isehakanud uskuma, kõle, aga uskuma seda, mida sa räägid, või hiinlase pärast. Seda lugu ma kuulan, järsku tõesti on hea lugu. Nagu võla. Jäi mulle. Silmaringi ei käi aga öödeid märgaa, arvurra do seerus abil koore isa seeme ära. No. See röövis köik Meeru päeva. Vana, äratas laeva Aleksei aega. Selles saab lause, noh, teeme ise ka. Aasta oli siis 72, on ka kena selleks ajaks olid sa siiski juba välja kujunenud see ammu-ammu lõpetanud stuudio kestes siis õppestuudio kestis neli aastat ja minule, aga miks sul nii palju oleks minul neli aastat, teistel riikidel kolm aastat, kuna mind visati välja sealt väävel hästi välja ja võeti uuesti tagasi, mis teenet tõstis? Ei tahaks nagu rääkida kõikidele raadiokuulajatele, kui seal, kui seal saladuses hoida. Ühesõnaga toimus elumere, lained ei olnud, tõenäoliselt toimus kontsert. Eestis, kus see sõjaväeosas tähtis kontsert kus oli kindlasti valitsus kohal ja kõik tähtsamad niuksed riigi riigi need tegelased, jah. Ta pakkus mulle meie tuntud laulja Georg Ots. Turneed Soome nagu praegu öeldakse, Soome turneed õppimise ajal loomulikult ja ma pidin loomulikult, et ma need kontserdist ära jää temaga koos minema, nagu sa võid ise arvata. Selle tulemusel õieti teati välja, jäeti välja kaheksa kolmeks kuuks ja siis otsin, otsin ja lõpuks võeti ikka tagasi. Ja siis ma käisin neli aastat õppestuudios, no mis sa arvad, oli Georg Ots seal mõni teine tagasi, aga isa ei tea, aga ris Soomes toimus siis 68. aastal ja oli väga-väga edukas, väga-väga huvitav. Koos ansambliga, mida juhatas Kustas kikerpuu. Nonii sellel ajal õppimise ajal oli sul ideaalid? Mutan laulu vallast muidugi, igasuguseid olla, aga just küll nii-öelda šnitti Need, kes olid minu ideaalid, vot need ei olnud pedagoogide ideaalid. Mida sa siis pedagoogi suvest nõudsid, nii eriliselt? No naudi nihukest nihukest normaalset laulmist, aga, aga kuna ma ei tea, mis on normaalne. Normaalne, nii nagu laulis kõrvad ja aga see, mida, nagu mulle meeldis kuulata. See oli midagi muud, aga samas ei saa ütelda, et sul oleks olnud ebanormaalne hääl. Võib-olla see tunnetusse uus tunnetus, mis hakkas, eks ju tekkima selline lääneksime Saulilik, mõtled seda sellist, noh, nagu popmuusika peale ronima. No meil oli traditsiooni välja kujunenud velg kantodel kanta kool läbi ooperisse, kui ooperis ei saa, siis natukene võib-olla siis sellist head kõlavat, et nõukogude estraad nihukest inglisekeelset küla ei annagi, eesti keel ja sellepärast ka võib-olla? No üldiselt mulle endale meeldis nagu kuulata. Niuksed käredamalt mehi või karjuva mehi siin ongi võib-olla üks näide kohe Edgar Winteri näol. No võtame kasvõi sellel ajal, Edgar Winter kuulasid, tehase plaat ilmus 69. aastal ja mulle väga sümpatiseerib. Boriss kuule, nüüd kui see oleks sama inisedes laulud nagu karu, interoleksin hoobilt sealt välja visatud, poleks kunagi enam sind tagasi võetud. Selles ma olen hästi kiire, kui härra Edgar Winter oleks tulnud Iisraelis katsetele, siis oleks tekkinud tõesti küsimus, kas vastava öeldakse, mitte mõni oleks võib-olla prioriteetsus ja protežeerinud, aga noh, siis oleks tema riskinud lausa Harryga, eks ju. Üldiselt stuudiole väga kasulik asi, seal sai mõnusalt aega veeta igasuguseid trenne oli seal, õhtu tulid kinni ja huvitav oli see, et toimus näitlejameisterlikkuse tunnid, mida meil juhatas Reino. Aga miks sa, miks sa eriliselt ninale kiidad seda tundi, mis sul seal oli, nii intrigeerivad siis intrigeerivaid teile midagi, aga meil oli eksam, mis mulle meelde jäi. Meil oli üks duett nii-öelda nagu näidend Enn Eesmaaga ja siis seal oli lõbus selline stseen, kus. Üks tegelastest Ennast püstoliga maha lasi ja siis ma tegin žüriile, kes seda vaatas, üledega üllatuse võtsin päris püstolipaugu. No sul on pauk ilusalt meeles Enn eesmaast või magan sellest paugust veel kunagi hiljem juttu olnud? Ei, ma ei ole näinud paljusid oma kaaslasi. Aga mis puutub noh, muusika tegemise, siis mul on eluaeg meeldinud rohkem muusikat kuulata kui ise teha. Ja täna on selline ilus vihmane ilm, võib-olla see ilusa loo tahtis Springfield. Sina Brush, ütled, et et just see aeg ütleme, selline muusika sulle endale imponeerib. Aga ise oled sa välja pakkunud Eesti inimestele selliseid kodu, koduteemalisi laule, just neid, mis, mis puudutavad sellised noh, lihtsaid asju, kodu, õnn, armastus, mehe meel, naise meel, kodumeel ja just need laulud on Eesti rahvas vastu võtnud ja just nende laulude pealt oled sina just see, kes sa oled. Eestis elades tundub, et need laulud on jah, eestiteemalised laulud on alati olnud südamelähedased ja neid ma olen algusest saadik laulnud. Kui ma väike olin, laulsin neid laule ja ma mäletan, et ühe vana Eesti laulu lõpp oli mulle kuidagi arusaamatu, nagu seal selles laulu lõpus oli mitu varianti ja seal oli. Ma tahaksin kodus olla. Kuidas sulle tundub, kuidas laul, viimane salm oskad? Mulele? Ei oska. Ma tahaksin kodus olla. Kui minu kallim on minuga ja temaga. Ja kes on kellega ja temaga, kuidas edasi läheb? Laula? Ei, aga sa ei tea, kuidas edasi lähete, eks proovi. Ei, mina tean, aga hea teada. Aga keegi ei tea. Ja kui ma hakkasin seda laulu laulma, keegi teadnud mulle öelda, kuidas ta täpselt on. Väga keeruline seda, Reiljan, ma pidin mitmeid inimesi tülitama. Ja lõpuks siis leidsin puu pool Eesti rahvast arvab niimoodi. Ma tahaksin kodus olla, kui minu kallim on minuga ja temaga üheskoos, mina võiks rõõmul hõisata. No temaga. Ja siis laseb vana tekst või oled, eks sõime lõpuks. Lõpuks selgus õige õige tekst mida lubati nõukogude ajal laule. Nõukogude ajal külastasid, eks raadios on mitu korda. Ja tekst on selline. Ma tahaksin kodus olla, kui minu kallim on minuga. Ja selges sünnima taevas me kohal jääb, sina. Purussinud osanud tegelikult just tekstidele eriliselt rõhku panna. On see sul mingisugune tootlus või sa tunnetad, et, et kõike tuleb välja öelda hästi selgelt? Mitte ainult sulle ollakse selge, vaid ka publikule saaks selgeks? Ei no lihtsalt, kui mul on mõni tekst ei meeldi, siis ma lihtsalt nagu seda ei laula. Ja üldse olen vähe laulnud halbade tekstidega laule. Muuga liisku tooma. On olemas. Ja süda. Ma ka ei räägi. Siin ta arvas ta, nii jaga. Ja saab? Siin ta. Alati jaga. Ta aasta. Ja ta. Kui sa 65. aastal tulid õppima estraadistuudiosse noh, oli kõva konkurents. Eksamitele muusikakoolivahetunnist koos Olav Ehalaga, teistel oli kontsertmeister nagu kohapeal olemas isegi vist oli Raivo Tammik. Aga mul oli oma kontsertmeistrina, nagu ma mäletan, ma läksin sisse ilma järjekorrata, nutsin, et mul vahetund ja võeti vastu ja ja laulsin, oh, öeldi, et teine lugu, cavematasin, teist lugu ei saa lauda, kuna pean minema kooli tagasi, tegite koolis, mujal koolis, kus kvaliteetmuusikakoolis ja siis võetigi selle pärast nagu vastu, et juba muusikakoolis ja nii edasi. Muid erilisi eksameid ei olnud piisav selleks aeti veel jah, seal midagi, aga ei tulnud toime, aga käitusid nii-öelda enesekindlalt. Käitumisega on ka olnud kogu aeg probleeme, probleeme alguse sellest, ma tean, sõber, nii-öelda nooruspõlves nii-öelda tegelesid sellise hea mehise spordialaga, nagu on siis box. Kuidas see nii-öelda laulmisele siis noodi, no ja siis laulame siis enam poksiga tegelenud nagu paljud teisedki lauljad, ana kronoloogia, aga vaikset hirmutasid teisi või väike hirm oli poistel naasika. Poistele naasiaga mõnedele linnas. Üldiselt ega ma eeskujulik õpilane ei ole olnud, seda võin öelda estraadistuudios. Kuid nüüd on veel võimalus vabandada võimalanegi vaenlangi kõikide ees äkki kellelgi spurjermoonide direktorite ees, kes on minu ees käinud seal kontserdil ja kõikide teiste eest mõne dirigendist tekib mingi vale noot, laulud ja noh, ta pole siiamaani andeks andnud, võib-olla üks kontsert paremini läinud ja, aga kuidas sulle endale endale on midagi meile soovitad? Sina oled peakangelane, praegu? Minu apsud, need võtavad teinekord ise käsile. Nii ja ütled, et konkurents oli umbes sama tihe, kui sa ju jälgib ka praeguses muusikaelu, et, et siin tuleb lauljad ja ansamblid risti-rästi või umbes sama tihele ole. Kui 168. aastal esimest korda Soomes käisid, oli see sul ka esimene välisreis. Ja esimene oli neid rohkem veel. Esialgu ei olnud rohkem, aga kas pärast neid tuli kõikidel solistidel? Aga kuulusid sa umbes nende artistide kilda, keda ikkagi lasti väljamaale? Ei olnud nii, et sul oli mingisugune kuskil sugulane siin-seal ja sa välja ei saanud. Kõige rohkem siis ma mäletan, oli mul esinemisi. Kuidas öelda siis saksa TVs? Seal ma käisin väga tihti üksinda, laulsin Saksa, Saksa televisioonis ja raadios, lindistasin saksa keeles. See oli see aeg, kus tingimata tuli üks, üks selline sõbraliku maa laul oma repertuaari võtta kindlasti originaalkeeles, eks. Muidugi nüüd kui seal Hiiumaal käisite, hiiu keel oli selgega Saaremaale juhtusid mesisest. Saaremaal võeti mind väga hästi vastu, nagu mulle meenub. Kenaburis oli kord estraadistuudio, oleme siin meie ja laseks oma nii-öelda saatega nii-öelda natukene midagi midagi maininud, midagi rääkinud, tegeled sellise võiks aja jooksul, ei jõua mitte midagi. Aitäh, et sa tulid, sest et tavaliselt sa ei tule ju. Tavaliselt mina palusin sind, vaata mitu korruseli, ükski alla 100, eks kuidagi paar korda kuskil 10 korda. Ja alati kuumale tulen, olen nõus tulema ja tasuta esinema on näiteks kui sa kutsud mind esinema kuskile vanadekodusse või lastekodusse, sinna olen nõus alati tulema esinema. Aga ulatuma siis käed. Hind on see endaga. Võib suurema kunagi oli neil ja vähid, keda. Muide, meiegi laulu laulma ta eye, mida ta Viige. Üks aednik elulil Marii söövad, et see orje ja koore. Idest Weiri tal silm nõrga algne aga. Viimase kortse tähistanud. Ja. Elab rannaliival päikest täis on. Päike. Ei saa. Saali. Ja.