Poiss seisis mere kaldal keskmere tuulidaa. Kummalist kutset neis tuultes kuulis ta Neist tuultes kuulis ta Kas tõesti keegi hüüdis sealt lae laialt suul? Tas soolas tuult püüdis ja märksas kuult. Ja pea kohal taevas just sätendav lõunal ris. Jah, see tähendab lõunal ris. Ta tuulte järelka mass kõik oli järsku. Ta tundis kuist Nabuccot tüdruku juus. Jah, tüdruku pehmelt. Poisse Eestis mere kaldal, poiss, kellel köik. Üks poiss, kelles sündis sel hetkel meremehe Täna on meil tegemist teise saatega sarjast oli kord estraadistuudio. Ja on ka külalisi. Esimene külaline on meil hõivatud eelmisest esimesest saatest. Estraadistuudioperenaine risti, emand. Proua kling, tere tulemast perede ja teine teine hea külaline, teretulnud külaline. On estraadistuudio lõpetaja. Tunnistusega number üks. Härra Vello Orumets. Tere, sinagi tere päevast. Möllo, mis tunne on olla esimene jamada sellist tunnistust, nagu sul on estraadistuudio lõpetaja number üks. Oli sul mingi tunne, mis asele paberi endale taskusse suitsesid? Selle paberi sain tegelikult aasta hiljem pärast stuudio lõpetamist, stuudio lõpetasin kusagil kaheksa kuud, õppisin 59.-st septembrist kuni 60. maini, siis ma läksin lavale Eino Baskini kavaga kuskil vist midagi põleb. Aga tunnistust sain kätte Kadrioru kontserdiväljakul aasta hiljem. Sellepärast ei olnud vist blankette. Plankiptne pannan, Eino hea tunne oli muidugi juba juba see, et sai lavale mindud, ma ei olnud veel 19, kui ma juba hakkasin laulma filharmoonias. Ja üldiselt oli ju selle nii-öelda tunnistuse peal vist kauni olla selgelt kirjas, et professionaalne estraadilaulja. Lõppude lõpuks siis professionaal. Nojah, ei, ma mõtlen, et kui juba kutselise laval, et siis juba siis peaks olema, seda enam, et raamatavati juba 10.-st maist 1960 uhke tunne oli tegelikult. Kui alustasime metsikult neli rubla, oli tol ajal üks esinemine ja see võttis aega ei tegelikult töötmatuks aasta järgmisel aastal 61 oli Vabariiklik estraadiartistide konkurss aprillis, sest siis ma sain seal teise preemia. Ja siis tõsteti, mine kategooriat. Kassari kolm A peale. Siis sai kuus 56 rubla 50 kopikat, seal ikka natuke rohkem. Päeva asemel üks rubla 69 kopikat vist midagi väga huvitav summal ring retseralime. Mis maksis Donald taksosõit, ütleme sulle filharmoonias koju, kus elasid siis? Ei, minul oli lähedal filharmoonia lasest, õppisin tollal Pedas ja ma edasi siis siinsamas ühikas Gonsiori jah, seal. Ja elasin seal peaaegu kolm aastat kolme aasta jooksul voin lõpetanud Pedas isegi kahte kursust. Aga tänu Eino Baskin ettevõtmisele ning tolleaegse rektori härra koobi vastu tulelikkusele lubati mind filharmooniasse olla ning vedas õppida, kusjuures öeldi, et peaksid olema kõik ärand arvestused ja eksamid tähtaegselt. Aga muidugi, kui sa oled ringreisil kuskil, kus kassateed, seal plekitööd ja muidugi plekitöö pärast jäingi omadega jänni. Üks noorhärra ütles, et ma tegin arvestust. Ei anna, eksamile ei lastud, oligi nii jätad, ja siis läksin juba sõjaväkke, kus kaks detsember. Kas ei aidanud filharmoonia need palvekirjad pedagoogiliselt anda akadeemilist ja nüüd? Selle naljaga ma sain. Ükskord ma olin jah, akadeemilisel puhkusel. Proua, Evelin Velloga, millal teie esimesed kokkupuuted olid? Ega vist noh, ei olnud ju nii ei olnud, päris stuudiosse tuli ka hiljem. Ei, no alguses on ringrajasaar ja aga mida, millest ma Vellad mäletad? Ta on, ma mäletan teda kontserdisaalist ta tuli sõjaväest esinema, esinema sai sealt kuidagimoodi ma ei tea, seda teab tema ise paremini. Ja mul on meeles, et ta oli niisugune vibalik, pika kaelaga noor poiss. Ja kui siis suu lahti tegi, siis see hääl oli, no ma ei oska. See oli nii uskumatu, see oli niivõrd mahlakas, niivõrd värvirikas ma vist kunagi ütlesin talle, et mul läheb suu vesiseks sotsiaalnagu, must ploom. See hääl, oleneb, see kontrast minu jaoks oli see kontrast meeletu. Pösson, niisugune õlad isegi olid langust. Aga kuidas nii suur poiss? Noh, vabandan veel, et me räägime, meie oleme üksest, sinatame, hakkame, aga proua, mina julgen, sina ta teie peale igal juhul. Soojem tunne on siis. Aga kuidas nii suurvõistlusi filharmoonia ukse sisse lasti? Teised olid ju kõik poole väiksemad ja, ja duetti ei saanud teha, need neiud olid nii pisikesed ja, ja kuuljatel on üldiselt selline edev edevuse selline sündroom, et kui Vello pidi kellelegi seal näiteks seal mingi teise lauljaga meeslauljaga duetti laulma, see kindlasti kondi suurt piinlikkust oli talle kindlasti kuskil nende poolt õlga vä? Ma tean ühte solisti, kellele pandi niisugune alus alla tuletukse selle mikrofoni võib-olla, kellede tema kõrval ka keegi vastases kõrged kontsad. Oi jumal, kõrged kontsad olid muidugi neidudele. Ja mäletad, kui oli esimene estraadikavale mingid prillid, eks ole. Ja teine rikku. Ta oli kõigepealt Klara Potter ja seal oli mitu lauluarved Augi muusikari ja siis spetsiaalselt selle kana jaoks muusika ja ja siis oli pärast oriliin altlassmann Pruuseni veel mingi Vaher, Jaan, küll nad Rooseli seal kindlasti hinnatrus. Sirje Oja. See oli prillides ja need olid ka ja leida neid raadionimekirjas neiukesed leida ja leida ja nina ööbisid. Aga vot arvedankivatuse samale vana Toomas, see oligi üks esimesi minu lindistusega kirjutatud spetsel kugi jaoks. Ja ma just selle jutu tõin välja sellepärast et Vello kui pikk, sale meeter 94 Algul mina olen, ei ole. Olin kunagi. Sõjaväes. Topeltports meeter 90 pärast kolidomeetri kaks, siis hakkasid saama topeltportsjoni. Aga mina enam-vähem olin, aga siis, kui 93 hommikut ja noh, ikka jooksen ruttu, sans Sandschest, et kirjutage topelt topeltportsjon välja. Siis ainult või teatud topelt, aga muud toitu küll. Õnneks on selle ära rikutud, kui sa sõjast välja tulid, olid ikka see nagu Eva kling, ütlesime pika-pika kaelaga. Vihakas mehestuma õlad olid juba, kui ta sõjaväest päris tagasi tuli, siis olid juba õlad laiemad ja. Ja siis läks nii-öelda ringreisid lahti ja ega siis ma mäletan isegi, kuidas need seal maa maa kolhoosides ja ma ma nii-öelda vastuvõtud olidki Lauderiga aetud. Vello, mis aastal? On sul mis aastast on sul nii-öelda esimene teadlik lugu? Ei ole salvestatud lugu, ütleme professionaalne lugu, mida siis nii-öelda kannale teadetud sellest hetkest hakkas sinu selline laulja elu peale. See oli 61. aastal kui laulsin Felix Mandre kvartetiga sisse. Esimesed lindid, raadius neli laulu, Need olid merigi, meri ja kitarr. Kuigi ma ei tea, mis on su nimeks Boris Kõrver siis Viljandi Viloyeri Kohtla pihlakas ja arved, haugi väike lauluke. See väike laulike, ma olin sõjaväes, siis see juba tuli isegi Moskva raadiost. Üsna tihti kohe seal oli üks toimetaja, kes väga kummardas Eestit ja Eesti väga meeldiks siis. Püüdis alati oli selline saade. Tere hommikust Stobri putru ja siis alati selles saates iga pühapäeva hommikul oli alati üks eesti laulus eesti lauljatest hoiti neid ja hoiti seal leelo karp, lumi laulis tol ajal ja ja siis oli muidugi uudiseks, et Kalju terasmaa laulis korraga neljahäälselt, seda räägiti ette ka, et vaadake, kui huvitav eksperiment ja ja tõesti tollal. Muidugi vastas 62 on välja pakkuda üks lugu. Vana Toomas, noh, see oleks nagu selline. Niimoodi, mälestus sellele vanale Toomasele, nüüd on meil ju uus vana Toomas. B-klassiruumis ja põliste linnavalvuritel Raudki paar rullijalt. Mis on mis ja vana Toomas hästi tea, okei. Mäeleta jaa. Jaa. Käiks tütarlastes tal püksid tuules puhevil raudkübar vill. Mis all, mis seal vana tooma sättide ja köiki Mäeleta. Spee. See oli siis aasta 1962 Vello millessa šnitti, sõid või, või mille järgi sa joondusid? Kui sa alustasid, kes olid su ideaalid? Noh, missugune laule sa tahtsid olla? Seda ei oskagi öelda, sellepärast et lapsepõlves kuulatud kogu aeg raadiot kodus siis ikka põhiliselt ikka laulis Georg Ots ja muidugi nagu tema stiil ja see kõik on, see päris ei rahuldanud siin? Ei rahuldaks küll, aga noh, muidugi tema tasemele mitte kunagi ei jõua. Ka elu lõpuni, aga aga kuidagi. No ütle, vabandan, et ma vahele suts kõnet, et kas ütleme sinu sina kui alustasid, sa olid siis nii-öelda noor laulja ja, ja Georg Otsa juba juba nii-öelda vana tegija jaa, jaa, noh, kas sinu ealised ja sina ise pidasid, ütlevad selliseks selliseks nagu, nagu vanamoodsaks lauljaks. Kuna viimane ei, sellepärast et tollal olid, ju olid ju nemad olid ainukesed ainukesed tähed sest nemad olid tõelised tähed, mitte ühe-kahe päevaliblikad, nagu meil praegu on. Nojaa, aga siis hakkas tulema see nii-öelda rokiajastu ja sina tungisid ka nii-öelda esimese dinosaurus enam nii-öelda vaikselt-vaikselt hakkasid, paneksid šnitti võtma ja rütmid muutusid. Jäärütmid muutusid küll aga aga siis ta oli, ehkki ega eriti raadio ei lasknud, raadiost ei tulloderit, Need olid ainult teatud klubides, kus käid ikka kuulamas ja tantsimas ja need pandi kinni ja, ja täpselt. Aga põhiliselt oli ikka estraadilaul kõik heli ras, Georg Ots, Artur Rinne, Anu, Anton isegi, ja Uudelepp laulis seda jah. Hilisemad õpilased said nii-öelda juba päris sellist koolitust sellisel noh, ütleme sellisel nii-öelda kooli tasemel, kus olid siis siis siis kõikvõimalikud pedagoogid, näitlejameisterlikkus, kõnetehnika ka liikumine. Et kas ütleme, sul oli ka selline mingisugune Ütleme vajadus olla selline noh, ütleme selline ülimingi, sõnumiga lauljat, sa tahtsid tingimata midagi sellist suurt ja aatelist ütelda või läänes rohkem sellised noh, nihukese romantilisele laulule armastuse tee. Ma olen tol ajal, tol ajal ei olnud see näidates sõnumit nüüd edasi anda või selle mõtte peale ei tulnud, aga noh, selline natuke ikka siiani kahvel, nagu öeldakse, romantiline. Ehk siis ikka sellised armastuslaulud lembelaulud tõest. Ütleme, see imidž, noh praegu on selline sõna ja see sõna oli varemgi olemas, lihtsalt ei kasutanud seda nii palju, et sinu imidž keegi peab hea sõber või, või, või siis keegi õpetajatest või inimestest, keda, kellest sa ise lugu pidasid, kas keegi natukene ikkagi noh, ütleme suunas kõik siin või oli see suunamine tingitud lihtsalt sellest, et sa jälgisid, katsetasid, proovisid ja lihtsalt see läks nii, nagu läks. Ei noh, loomulikult, kui ma hakkasin stuudios õppimises riiulgennäedemoderski, kes üldse selle mõtte minu särgita stuudiosse astuda ja siis no tema oli stuudios minu jaoks minu õppejõuks ka kogu aeg ja tema nagu suunaskemist tegelikult, aga et ta oli ka Georg Otsa kontsertmeistriks siis tahes-tahtmata ta suunas mind ka juba seda romantilist laadi, mis, mis noh, mul oli kõige vastuvõetavam, mida ma olin võimeline natukene tegema. Noh, tollel ajal nagu selle sõnumiga laulud, ma mäletan neid hästi, mis need endast kujutasid, need olid niisugused temaatika ja ja, ja umbes. Liiga suur ja lai ja suur ja lai kuuendik kogu planeedist. Ja need pidid olema ikka avas ikkagi üks, kaks vidinaid sees olema, keegi pidi neid laulma. Ja kõige kummalisem oligi see, et Georg Ots oli just nimelt see, kes laulis peaaegu kõik need temaatilised laulud, klimpi. Ja hiljem nagu selgus, selleks et helilooja saaks oma honorari. Muidu ei, heliloojate liit ei maksnud välja. Aga ütleme, kui tuli see laineperiood kus tuli seal repertuaar ikka pudelski Põhiliselt küll jah, aga küll poleks kaitse-sise- ja eks ise ka kuulasime raadiot, tol ajal olid ju väga populaarsed, noh Frank Sinatra juba, kes teab, mis ajast. Katariina valente oli väga populaarne, ikka neid laule sai kuulatud ja noh, muidugi senati repertuaari minekule puutunud ainult streenzo. Tulen ainult lauludes Moldaavia filmis kunagi. Nojah, sellepärast, et ma hakkasin nimel ja Dmitrijevi laule laulma, siis hakati mind isegi mitte vale. Dmitri. Vale-Dmitri võiks. Ja aga see oli üks tore tore. Sellepärast, et ma sain ikka nii palju huvitavaid huvitavaid laule enda jaoks ja tänu sellele, et aidata tegi väga ilusa teksti kunagi lauleri sõduri sõduri lesk. Et mees läks, Ta ja naine nagu ootab ikka. Aga sedavõrra lindistada nii ei jõudnud, aga kontsertidel laulsin küll, aga siis. Muidugi lahja Maria, see jah, see läks nüüd nii kuidagi laiemale hulgale kohe. Aga. Dmitri käest ta siin oli 67. aasta aprillis. Niisiis on seal ja me saime tuttavaks juba Leningradist, meile oli vaba õhtune, käisime lei taga, käisime kontserdil, tollal naine ansamblist lauljatari Puubisteri Karkil varetseri täis, aga neid bändides orkestri Tehti mind tuttavaks Twitter of leppisime juba kokku, et noh, et Tallinna tuleb, et siis annab. Aga sinus sinusse vale vale, Dmitri, vot nii palju Eesti raadios laastud, sa sellega rahul. Sest tõepoolest, need on Eesti inimese, selle põlvkonna inimese hinge läinud. Aga võib-olla sellepärast, et noh, muidugi, eks meil kõigil oled oma rõõmud ja mured ole, aga Valli ojavere oskas ära tabada kõik. Ja tegelikult ma bulgaaria keel, kuidas, seda on ju lihtne tegelikult ära tõlkida ja pallide ikka väga heitekste Kaarel kott on vasta samaealine mees, sina. Karel kott on 50 54 kuus. Temaga saime tuttavaks hoone kuuendal aastal Praha televisioonis sest laine tänu sellele neli blonde neli brünetti, siis see võlus tšehhimaana hoo ja siis meid kutsutigi väljad teha oma variant. Me olime kaks nädalat Prahas. Tere hommikut, terri, televisioon, filmi väntamine ja õhtuti, siis olid kontserdit väljasõidult rahvast ja, aga meil oli au esineda. Seal Serna saalis seal, kus on kõik maailma tähed ära käinud, rahas. Laine, tüdrukud valiti välja nii-öelda välimuse järgi või hääle järgi, noh tänapäeval on võimalik ikkagi publikut šokeerida, lüüa kaunite nägudega najal laulma panema nägu nii. Masinaga nuia masinaga jah, paned küll, aga aga praegu ilusat figuuri taga millegipärast? Väga paljude laudaga mustalt. Ma ei tea, seal kunst lihtsalt mustalt laulda. See kunst on arenguteel, praegu areneb see must laulmine püha edasi, edasi areneb. Jaa, aga laines oli, laulsid ikka nii puhtalt filigraanselt. Mis sellesse esimesse lainesse puutub, siis see oli meeletu valik, mida Podolski tegi, see oli kuus võidust vist isegi rohkem see staa, no lihtsalt alla panin kahekaupa kokku laulma kolme triona. Ta proovis kõiki variante, et saada just nimelt seda kõla kätte sellel ansamblil, mida tema oma kõrvas kuulis. Seal oli küllalt teisi, kes noh, oleks võinud soolot laulda, aga vaata, mitte sinna ansamblis ei sobinud. Seal esimeses laines oli isegi plära, koter laulis, vahepeale laulis soolot ja esimene Lõnnika. Meil oli võimas siin 20 aastat hiljem, kui nad astusid ülesse. Oli täpselt samuti ei saa segaja või see tähendab see kõla, mis seal ansamblil oli, Dalymbrid, on ta jah, ta oli säilinud. Hüppame nüüd 10 aastat edasi 62, nüüd siis 72. Kui mu juurest teise juurde konkreetne Jälje rohtunud veel Kuugal pere. Ei pea, ei pea MBA süüdistus, ta ei kuule ja aetadoyotaagregu Kangrot vaid mõru maiku. Kui mu juurest teise juurde näol pleekinud Tull ja minulik moment ja valu su hääles. Ma ei kuule. Sest sinna ei mahu. Nii armastad sina mööda minnes linnalener sinu armastus? Sul on ju pööret kohtumisel ja lahkumisel all. Aga olid just sina see, kes nuttis. Naer. Oli korral estraadistuudio ja olukord ka selline saade oli kord estraadistuudio. Oli ka Erich Krieger. Oi proua Eva klinkia. Vello Orumets. Praegu me ikka oleme veel. Aga kes olid sinu õpetajad? Kes voorisid sellise Vello Orumetsa? Sa oled jubedas ka? Ja Pedas ma sain väga vähe nagu seal kaasa lüüa, sellepärast et põhitähelepanu oli kõik stuudio pealik, aga stuudio õppejõuks jõudorid, õppejõud olid väga head ses suhtes näiteks hääle saadategi ACME samm, järv, kes kunagi õppis Telia Patti juures, kes Kadriorus itaallanna õpetas väga paljudele meil meie lauljatele. Korüfeede lõpetas laulmist ja tema oli nii hea ses suhtes, et ega tema ei surunud peale, et vot pead nii tegema ja mitte teisiti. Tema proovisin mitut varianti, et kuidas kergem laulda ja kuidas sul mõnusam. Aga tema oli sellise ettenäitava stiiliga pedagoogi, kes ise näidud ette laulavad, balt proovi nii teha ja teised kuulavad sind ja. Tema kuulas, tema tegelikult kuulas ja proovi-proovi veel proovi, vat kuidas see all. Kuidas liikumisega oli, üritati sellist suurt? Karuga liikuma saada kuidagi. Ahju kuigi ma lapsepõlves õppisin natuke tantsu ja aga muidugi proua Helmi Tohvelmani tegi ikka meiega tublisti vaeva. Tema oli meil stuudios, õppejõus liikus jalal. Ja muidugi sõnakunsti tegi härra Ilmar Tammur. Õppejõud olid meil tugevad siis laule õppisime kenade Boderski ja siis hiljem ka Peeter Sauli käe all. Aga ütleme, kui lainekavad hakkasid välja tulema minu teada, olid nad kõik sellise noh, nad olid lavastatud. Nii-öelda neiu liikused, selle kindel, tegid oma selliseid modernseid puusanõkse seal juba mida sina pidid tegema? Vabal tahtel minas keset lava intervjuud Aivar retseptid. Noh, moodne, näiteks rist seisab isegi naissolistid, me oleme vaadanud välisvaja meid tähti ja naiselik seisab paigal. Ja tagatantsutrupp möllab. See oli mingi eriline periood, see oli kuskil 70 seitsmekümnendad aastad, noh, mina, mina aastal 79 estraadistuudios, aga ma mäletan enne enne minu tulekut Ivani olla. Just see seitsmekümnendad. Aastate algus oli eriline buumetut, lauljad pilinud, erilised liikuma, kas talle sobis või ei sobinud, kõik pandi liikuma pidi tegema, kui seisis kehv laulja. Laule, mis ta seisab seal niimoodi ja täpselt, Kalju Saareke tegi ikka tublit tööd. Laineid. Aga juba siis, kui Raivo rikk sonarilainekutseliseks juhiks Raivo väga edumeelne selles suhtes, et ta tahtis, et oleks avalike omamoodi show'd ja seda oli ka taist. Noh, selle aja ajanäitaja loomulikult on, on, on ikka toredad show'd tõesti meeldiv vaadata. Tantsuinimestel on selline eriline kalluvus, nemad tahavad, et kõik peab olema sellises liikumises. Nemad näevad seda jalgade liikumasti käteliikmest. Eriti neid ei huvita see laul, mis seal sees liigub, täpselt raskele laulda. Vaat siin ongi see, et sisu ja vorm ei lähe sageli. Sellepärast mulle meeldib see Peeter ajalugu, et, et seal on kõik need lollused kokku pandud ühtekokku sa võid vaadata, mismoodi see käib seal kus ei klapi absoluutselt liikumine ja laul. Aga ta on ideaalne selles mõttes, et sinna ta kõik ilusasti mina naeran iga kord, kui vaatan südamest. Kõiki muutus on eelne meelis. Ta oli ka kõikide üks meist vabaks. Olgu päikese kullaspäev või pisut nukker. Ükskõik mis teid jälle käid, süda, olles jällegi Oliivi, mis siirast õnne. Kuid küllap puudus siin see, mis põhjendud jäi. Kulles, päiksekullaspäev ja kõik nii kaunis näis. Ja kõigest kaunist, mulle jäi süda. Sinu. Jäitumule süda, tegemist oli soe jatel tatis. Atlas kirus. Kui peaksid kukkuma palupeeles tunded tukkuma. Jäid tuule süda oli soe ja tantsisid ja tanklasse kus. Aga kui ükskord peaksid kukkuma? Mu tundetu Kumari Tuule süda oli soe ja veel tassi ja tal süü kui eks. Vello on sulase lõputunnistus number üks, alles veel pole sära kaotanud kuskile. On küll võtma lubasin isegi kaasa võtta, aga ma otsisin küll nende igasuguste, nende kaksikute seast ei sattunud peale. Kindlasti ma tean, et tal alles. Sellega toime veel ajaloo praegu praegu ei ole, veel hilja, on sul ja ta poisikesepõlves selline selline soo olnud, vaata kus sa saad suureks lauljaks, sina said suureks lauljaks, kasvul suuri, suuri füüsilisi suur vot kui ma sain nüüd suureks külma, siis karistan neid seal kindlasti on sinu teelgi niuksed paharette olnud. Mis nendega teha, annad, andnud, eks ole, ei ole nii-öelda käki keerama, neid on ka kindlasti. Ei tea, ei oska öelda. Muidugi igasuguseid asju on juhtunud ja isegi mulle ei soovitatud, ma tahtsin kunagi peda poole, leiate tantsijate veresus kursustele minna ja ka siis soovitati, et oi, et ei, et siia ei ole ju mõtet, minge muusikakooli siis muusikakoolis, ütles õppejõud kes õpetas ka stuudios laulmist, ütles, et oi, et ei maksa, ei tule sellest midagi välja, nii jäigi. Siis mõtlesin, et ah, hakkasin ikkagi trotsivat. Mis asja ära? Sellepärast juba olid mõned lindid barritraalias olevas ja, ja neid just ei pandud isetegevuslasi mikrofoni ees. Saatesse tulid ikka tavalistes Slovi kontsertideks, juba siis olid nagu juba teine stiimul. Siis, kui sa nendes kavades kahes kavas olime, me koos tavadest kaasa tegid, no siis olid sa ikkagi juba see tõmbav solist, kes võeti selleks, et rahvas ikka tuleks solisti pärast. Ja sa olid siis juba Kuidas sul esimene nüüd oled sa habet kandnud? Terve oma karjääri või? Kasvatava 69. Talv. Nii külm oli ja Moskvasse küsida. Asedirektor filharmooniasse Trovo Vaher ütles, et et oi, et kuule, seal nii punakasõisi ära kasvatama, mina otseselt ei, selles ei kindlaks. Taali repertuaari valik, noh teadsid, sa kohevad selle laulu ma võtan ja, ja see läheb, tähendab muidugi sa arvestasid ikkagi selle konjunktuuriga ka, mis siis nii-öelda ladvikus oli, et sa pidid natukene ülemusi ikkagi. Ei ole mõtet seal päris kapitalistlik lugu just läbi läheks. Muidugi, seal oli kohe kindlalt, oli 70 protsenti või isegi 75 protsenti vähemalt pidid olema kodumaine ja nõukogude seal olid küll Läti, noh hiljem hakkas vanem rohkem Paulsi ja Systamošeonast Leedust. Aga noh, et Nõukogude autorit. Aga jah, kapitalismi tähendab kapitalistlikes riikides heliloojaid, hoidarvas. Ja meie heliloojatest oli sul oma helilooja, kes sulle spetsiaalselt kirjutas. Ja alates juba kenad juba teels, kes siis oli Arved Haug, kes kirjutas ka mulle väga palju laule siis Gennadi Daniel, Gennadi Taanieli laul, idüll mida ma olen, ainult laulad saksa keeles, see läks Saksamaal kunagi väga hästi rahva rahvale. Seal noh, sest me Ida-Saksamaal käisime lainega 12 korda ja pluss siis Lääne-Saksamaal ja eesti laule lauldud õige mitu saksa keeles. Idüll oli küll ja võimas laul. Vaieldavusi laulab seda originaalis eesti keeles. Nemad mõtlesin sellele, et sa prantsuse repertuaari eriti ei puudutanud. Võib väga lahe, puudutasid siis selline tunne, et sina oled jusse eesti šansoone laulja, noh, minu meelest tunne ja sinu lähenemine. Tegelikult ma väga-väga tähtis on, tegelikult ma olen, laulad paar šarlouse voorilaulu ja aga ikkagi, midagi on puudu jäänud. Muidugi, Santher raa mulle väga meeldib, ma olen kuulnud õige palju tema plaate. Tegelikult ma tean, miks sina veel oled õigusega estraadistuudio lõpetaja number üks, sest sina oled kõige rohkem lõpetajatest laule sisse laulnud. Rääkimata sellest, et sa oled kõige rohkem ilusaid laule sisse laulnud rääkima sellest, et sa oled kõige suurem kõige võimsam, kõige vaimuga ja mis veel ja mis veel. Ja, ja suure rõõmuga. Et Eesti raadios valmib sinu plaat, sinu nii-öelda esimene CD sinu hittidega sinu nii-öelda paremikuga ja kõike head sulle. Üllatuseks suurete. Vello, ma tahtsin selle ütelda, et oli äärmiselt meeldiv sinuga üle pika aja kohtuda, aitäh sulle. Minul samuti surete. Üks väike hõbepajurüüs nutti üksi. Suvetäiketti kiiba ju. Haju. Pilla. Mõttele Laelaiulgu kui nii, siis või? Jabais tuulega. Tulil lehessaa ju suur. Viipaco nur kuure, keel, alla teeliin.