Tere täna eikellegimaa muusikamaal ka meile oli muusikatunnis, laulab lahkesti oma laulusid inglismannister Alžeeria ise, esitaja, laulja, bot, folkar ja maheelektroonik Conrad Lambert. Tema esinejanimeks on märts. Minu nimi on Tiit Kurvits, mina tutvustan teile natukene sealt ja samuti siitpoolt nähtamatut sajandivahetuse piiri salvestatud märtsimuusikat. Masinlikust südamed uksest või südamest, mis, kui vääramatult tuksuma siin laulis noormees nimega Conrad esinejanimega Merts pala oligi pärit lapilt sealtpoolt sajandivahetuse piiri kannad lämberti ehk märtsid oma nimeliselt debüütalbumit aastast 1999. Endinhaat võiks olla suhteliselt hea ehe iseloomulik näide tollelt plaadide püüdilt kuhu mahtus igasuguseid pehmelt päri kõrvalisi päris kauneid populaarmuusikalisi vaated. Ime väärsusigi. Sest arvestades ajastu suurte edetabelite haigutavad Hollust, nii nagu see edetabelite ka tihtipeale all oli märtsi debüüt omandiilmumine suure firma Sony märgi all ja suure reklaamikäraga seal ümber. Tõepoolest mõnevõrra üllatav, et kiidukoor ja reklaamikära tegelikult ka väärisid seda Iklektilist ja kaunist muusikat. Plaadi peal oli omaette lugu see, et plaadi väljaandja muusika, autorilaulja kollad, Lambert, ehk märts varsti pärast plaadi ilmumist pärast tere esinemisi ja kriitikute kiidukoori üsna varsti justkui jäljetult ära kadus, see oli hoopis teine lugu. Teine lugu ei ole liiga eriline. Nõnda on juhtunud paljude muusikutega märtsi puhul ja tundus, et asi on tõesti justkui poeetiliselt ebaõiglane, üleni. Mets esimese albumi puhul jõudi mitmetes keeltes jõutiga eesti keeles kõnelda seesuguseid kiitvaid sõnu, nagu et tegemist on hunnitu talendiga, kes peaks ju tegelikult kohe selle esimese albumiga kehtestama end ilma rahva meeltesse kui üks tõeliselt imetlusväärne alle jääd sellelt plaadide püüdilt võis kõrva külge jääda klektiliselt imeväärset kraami, nii sametise põksuvad biiti kui uhkeid elektroonilisi Houssezitise ehitisi, selle sees valge vahulisi Faulkner laineid, elektriklahvide kuminaide, kitarrikellade helinaid. Seal oli Prifaps raudtee tipptasemel kunst, popi ja tasakesi hõõg, vaid orkestri miraažisid. Võib-olla et kõik see oligi liiga eklektiline eredavärviline ja mitmekesine. Aga mine tea, milles asi tegelikult oli igal juhul suurfirma ja noor talent ei saanud enam omavahel pikalt läbi. Mets kadus ära, et tagasi tulla, alles siis veerandi aasta tuhadki oli vahetanud ja päris kõvasti aastaid oli juba vahepeal edasi läinud. Me jõuame oma jutu emertsi muusikaga nüüd siia sajandisse pärale. Tuled ärakuulamisele postkaart tumedalt tähelt ehk postkaart Fromedaak, staar üks pala metsi teiselt albumilt, mis ilmus alles aastal 2005. Söötši leid üli. Postkaart tumedalt tähelt ehk postkaart Rooma tahaks, Saar oli Mertsi kuuldud pala pealkirjaks kuigi sama hästi oleks võinud lugu kanda ka nime näiteks näiteks kurb kiri kodukandist või või nutulaul kodulinnast või peaaegu midagi see sugustki kuuldud pala kuulub Mertsi järjekorrast teise kauamängiva plaadil nimega lav haart, mis ilmus alles 2005. aastal. Pisikese firma Grönland märgi all. Et vahepealsed kuus aastat esimese ja teise plaadi vahel olid täidetud ilmsesti kahtlemisest tõusudest ja mõõnadest, emotsionaalses ja loomingulises plaanis selles vaevalt et erilist kahtlust saab olla Merceri ometigi reklaamikäraga ja, ja paugu värvilise tulevärgiga ilmunud hästi üle Suurbritannia levivate telekanalite muusika Mõttes oli esinenud üle ilmakuulsal Clazznberi festivalil kus ta muidu sõbrunes siukse ansambliga nagu could play, mille laulja Krism Maartin pärast ei jõudnud enam ära kiita seda, kui talendikas tema märts ehk kondad Lambert all ja pärast kõike seda tulevärki ja hurraad. Tuli, töötas toetustus, armetus, sest et noor muusik pidi lõpuks parema puudumisel tagasi kolima kodulinna kus vanad sõbrad-tuttavad ja tuttavate tuttavad olid tema tähelennu algust ilmsesti kadedusega jälgida. Ja siis sealsamas kodulinnas tuli koldad lämbertil, mitte enam märtsi nime all, mitte muusiku pseudonüümi pall ainult kirja kodulinna töötute turule. Eks töötu abiraha ilmselt toitiski, mõnda aega, aga muusika loomist mees ei jätnud, ehkki mõnda aega ilmselt aastaid ei näidata silmapiiril tegelikku väljundit oma muusikale mis ilmselt jätkas tekkimist ja arenemist ja, ja isegi Stildiselt ilmselt oma haarde laiendamist. Kõigi märtsi teine plaat tundub olevat tervikuna vaoshoitum, vaiksem ja tasasem. Aga võib olla ka välja peetum, võrreldes esimesega, Plaadi ulja eklektika aga, aga võtame letada armastava südame-nimelist ketast, kuulata mitu lugu. Ja palun, siin on nii liblikalaul, kui on üks lühike instrument kaal, mis kõneleb sellest, kuis Merts näeb oma armsama toas. Ma unes näed oma Arusma toas parkisid ringi ujuvat ja lugu sellest, kui soojas ruumis on üksi ja kaksi olla hea. Nõnda siis Wateflai lait Ainriin ja veel Rumsk rämblitaks Vooms, sigaret, ruum. Kolm pala järjestikku märtsi teiselt eriplaadilt, lamp, haat. Kolm nuhulist võluvat pala Mertsi ehk inglismanni konnad lämberti teiselt kaua mängivalt nimega Low haart. Eks needki kolm pala iseloomustavad küllalt kaunisti teda teist kauamängivat, mille instrumentaalne saade on tihtipeale justkui üsna hõre nap kindlasti mitte üle täidetud. Mis ometigi ei tähenda, et pillipark, mida kasutatakse, oleks kuidagi väga üheülbaline sest tegelikult nendes nappides faktuurides on nii elektrilisi kui akustilisi. Kla pill on mandoliinid, Ukuleeled on Hammond, orelit on käsitrummid ja trummimasinad ja tegelikult üsna mõõdutundeliselt ja kenasti diskreetselt kasutatud süntesaatorid ja kõikvõimalikud kitarrid. Aga küll me jõuame seda armuvalu ja südameplaati kuulata selles kameruni muusikatunnis veel, sest üks hea plaat seal, nii nagu head muusikat on, kannad Lambert ehk mets jõudnud oma napikarjääri jooksul juba teha tegelikult tublisti. Low haat ehk märtsi teise plaadi nimi, teema teise plaadi, mille muusikaline ilme oli mõjutatud nii hästi kaunitest kunstidest, populaarsest muusikast, ümberringi aga ka troostitust, tõsielust väikestest rõõmudest, tule troostitu tõsielu sees. Tegelikult on märtsi teise plaadi muusikalise kujunduse puhul vägagi põhjust hea sõnaga mainida seesugust meediumi, nagu raadioime küll. No selle raadionimi on BBC BBC teadagi palju kanalitest number kolm üks BBC stuudios on hea sõnaga mõtet kõnelda tõtt. Mets, kes Low haarti plaadi lugude salvestamise aegu eksi, kestis ka pikalt. Salvestamine liikus tihtipeale öösiti autoga kahe linna vahet. Kodulinnast Hadošvildist sõitis ta teinekord Maafi, kus elas tema sõbranna ja ta oma sõnutsi valis sõitudeks ikka seesugused hilised tunnid, kus, kas ühelt poolt tuli BBC kolmandast raadiokanalist saade nimega Leidžouksin, mis ma tean ise kõnelda oma jutu kiita seda saadet, sest olen kuulnud sisaldas palju erinevat muusikat, samamoodi nagu pisut teisest kollast sisaldas avastamisrõõmu klektikat kadunud John piirisaade BBC raadio. Ühes neid kuulates sõitis konnad Lambert ehk mets ringi autoga kahe linna vahet. Ta kõneles kiitvalt sellest, kuidas muusikasaated raadios avastasid tema jaoks või aitasid avastada muusikamaailma selle mitmekesisuses paljususes. Kuigi tegelikult on suuresti tema stiidilisel haardel mitte ainult raadiost põhjust hea sõnaga kõnelda, vaid ka, millest muudkui lastetoast. Sest ütleb Conrad pisikesest peale oli nende kodutäis muusikat ja muusikuid, muusikud olid nii tema mõlemad vanemad kui ka õde. Lapsest peale võis ta kuulda nii folki kui punki kui reget kui džässi, kui mitmesugust eksperimentaalmuusikat ja avangardi. Eks kõige sellega kõrvupidi harjunud olles oli ka tema enese hilisem muusika, selle eklektika võib olla lause paremini mõistetav, selgemini seletatav. Aga me läheme edasi muusikaga ikka selle eriti albumiga. Ja nüüd tulevad lood sellest, kuis mõnigi armuafäär võib-olla joodvustab, ent ohtlik ja siis juba ja siis juba veelgi kurvematest teemadest, tuleb jutt. Kurvi kummituslik, hümn üksildusele, mõni, mis tähendab c kurb kaod, siis on mu nimi üks ilmselt üksildase maid ja lummutislikumaid palasid. Märtsi teiselt plaadilt lav haat salvestatud oli see lugu muide, seitsmeteistkümnenda sajandi mahajäetud pastoraadist ilusasti kusagil Läänejooks krahvkonnas, võib arvata, sest sealkandis aastaid tasakesi töötuna, aga ikkagi ova muusikuna koondad Lambert alias Merts pesitses päris pikka aega. Tõhi rõõmutud olid need aastad esialgu küll, sest nagu ta tunnistab, oli küllalt neid hommikuid, kus perspektiivitus nagu talle tundus pakkus väga vähe põhjust üleüldse voodist välja ronida. Edaspidi osaliselt juhus, vaheliselt head inimesed võtsid ja aitasid Mertsi loomingulises mõttes jalule. Ega muidugi väljastpoolt kõike seda teha ei alla, eks noor natuur pidi ka ise tahtma pisut rõõmsamalt ja lootusrikkamalt tulevikku vaadata. Abiks oli kahtlemata väike plaadifirma nimega Greenland. Seesugune muusikaettevõte, mille asutanud oli ka muusik sakslane Herbert Greene Mayer, kes omale mõni kahtlemata äärmiselt menukas. Ent plaadifirmana võttis küünlal laieneda ja Inglismaale ning päris mitmete erinevate isikupäraste hakkajate muusikute loomingu avaldajale olla kahtlemata kiitust väärt. Märtsi teine plaat Low haart ilmuski rännandi märgi all ja lisaks paadifirmal oli veel ilmsesti tublisti abiga nendel rasketel aastatel seisusest mehest nagu produtsendid ja heliinsenerist, õuna Ellinghamist, kes on metsad, Plaadi kaasprodutsent. Mees oli varem stuudios koostööd teinud ka näiteks muuhulgas grupiga New Order või noore lauljatari Keit Talts tooliga. Ja nagu märts tunnistab, siis tema teised taadi jaoks salvestatud palad, nii nagu neid esialgu paljud artistid salvestavad niinimetatud oma vormis. Neid läbi kuulates tuli Bruno Ellingham alati lagedale pärastpoole üksikasjalike märkustega ühe või teise helisalvestusnipi osas või äranseerimis ettepanekutega mis Harti peategelasele Kolnud Lambertide ilmsesti marjaks ära kulusid. Me kuulame ühte selle plaadi palaveel, mille nimeks mentor ehk siis õpetaja ja mis tundub olevat vähemalt kirjutatud küll sees rajal, kus merced, kollad Lambert tublisti tuge vajas. Sest sõnad sellest, kui ümberringi on rämpsskulptuur ja tühikargajad, need tunduvad raudus esialgu tublist tooni andvat. Nende kaunite ja sumedate keelpillihelide järel saavad tänases ei kellelegi alates siis kui kellelegi viimane serbia paistab siinkohal kuu ööpimeduse hommikuvalgus, sest et saatejuhil on siinkohal sobiv aeg öelda, aitäh kuulamast ja jääme jällenägemiseni. Saate peategelane aga noor inglismanisteklektik, muusikaline kameeleon Merts tema hoopistükkis ütled meile viimases palas. Tere hommikust. Jäägu nii. Jääme jälle kuulmiseni.