Tere, Teid tervitas Rootsi endise peaministri Carl Bildt ja abikaasa Anna-Maria korratšabilt, kes jutustab meile oma kodukandist Parma lähistel tööst ÜRO-s ja Balkanil kohtumisest president Lennart Meriga Euroopa Liidust itaalia toidust. Ta ütleb välja oma arvamuse ka rootslaste kohta. Saates kõlab loomulikult itaalia muusika. Mina olen Mare Rebas, Rootsi raadio eesti toimetusest, head kuulamist. Igihaljas osoole Mio ja kolm tenorit Pavarotti, Carreras ja Domingo. Anna-Maria koratsia pilt kasvas üles Roomas ja Parma lähistel suguvõsa lossis. Ta Piano Gastello. Ta õppis Rooma ülikoolis Californias. Tegeles Itaalia välisministeeriumis ja ÜROs rahvusvaheliste küsimustega. Kuus aastat töötas ta Balkanil, algul ÜRO, siis Euroopa Liidu ülesandel. Pärast abiellumist kaardiltiga asus ta elama Stockholmi, kus ta peab oma esmaseks ülesandeks silla loomist Itaalia ja oma uue kodumaa Rootsi vahele. Anna-Maria juhib perefirmat häälientration, mis müüb Itaalia toiduaineid interneti kaudu. Aadresson WWW. Anna-Maria kuulub ka Rootsi Punase Risti juhatusse. Koostöös kirjanik Magdaleena ribinguga ilmus Anna marjalt väga võluv raamat Charleks fold from farma armastusega Parmast. Anna-Maria ja Magdaleena jutustavad suure soojusega Põhja-Itaalias asuvast Parma regioonist. Seal elavatest inimestest, sealsest toidust, veinidest, traditsioonidest ja kultuurist. Dad kirjeldavad vana ja uut pidusid ja kuurordielu, maaelu traditsioone, kiriku osa inimeste elus ja palju muud. Ja loomulikult toit, kuulsad Parma sink ja juust nimega parmesan mis on jututeemadeks nii igapäevaelus kui ka pidudel. Parma sinki ja parmesan on itaallasele sama vajalikud kui vesi ja õhk. Tarbasingile ja parmesani-le annab alati preester oma õnnistuse. Kõik inimestevahelised kohtumised selles regioonis keerlevad mingil viisil toidu ja jookide ümber, mida kinnitab ka Anna-Maria raamat. Kui ma lugesin seda raamatut, siis ma tundsin lausa füüsiliselt oma kohalolekuta Piano kastelos. Tundsin hõrgutavate toitude lõhna ja elasin kaasa delikatess-ide Parma singi ja parmesani valmistamisele. Nüüd aga annan jutujärje, anna varia korrad sabildile, kes kirjeldab oma kodukanti järgmiselt. Idemegi poleneta Piano Castello terrassil ühel suveõhtul puhub nõrk tuul, kunagi varem oma elus pole ma näinud taevas nii palju tähti. Käsi siin Parma regiooni keskaegses Emilia maakonnas, mida rootslased nii hästi ei tunne, asuvad minu juured. Seda piirkonda Itaalias võib nimetada Euroopas südameks ja kõhuks. Mis toitu puutub? Siit on pärit maailma esijuust, valmib jaanuaris Jaano ja maailmakuulus Parma sink, Traskioto Tibarma. Ta pianos on rikas ajalugu, mis ulatub tagasi 10.-sse sajandisse, kui siin valitses perekond balevitšina ja jätkub keskajal väikeste ning suurte sõdadega. Siin piirkonnas ristub Euroopa ajalugu juba aastasadu, jutustas Anna-Maria ühes Rootsi raadiosaates ning jätkab. Minu suguvõsa on siin maad harinud juba mitmeid generatsioone. 100 aastat oleme tootnud Parma juustu ja piima. Mina olen üles kasvanud Parma juustuga ja kui ma töötasin Sarajevos, oli mul alati taskus tükk parmesani. Ma olen üks osa sellest regioonist, sele, kultuurist ja elust. Siin tunnen ma end turvalisena. Mida kiiremini elu edasi läheb, seda olulisem inimese jaoks on kindel punkt tema elus. Kui ma otsin oma euroopalikku hinge ja meelt, mis on pidevalt reisimas seal erinevates kultuurides leian, et minu väärtushinnangud, itaalia traditsioonid, kaasa arvatud ka toit, toidukultuur moodustavadki minu identiteedi. Anna-Maria kirjutab oma raamatus. Minu, ta piano juured muutuvad iga päevaga üha tugevamaks ja tähtsamaks. Seal on minu perekond, minu traditsioonid, minu lapsepõlve mälestused, lähedust loodusele, õhtusöögid vanemate ja õdede-vendade seltsis. Kõik see, mis annab mulle lohutust ja turvatunnet. Stockholmi, tahtsin ma kaasa võtta parima oma kodumaalt Itaaliast, teha uksed, pärani lahti, oma Parmasse, jagada kõike seda, mis mulle nii palju tähendavad. Nii algas silla ehitamine minu kahe kodumaa vahel. Anna-Maria kodukant on tõeline muusika häll, Verdi, Toscaniini, Pavarotti, Ferrari autod ja nii edasi. Ma olen ja ma jään alati Ronkole küla talumeheks, ütles Giuseppe Verdi, kui ta oli oma kuulsuse tipul. Tema sündi küla Buzzeto lähedal kannab nüüd Ronkolewerdinime. Anna-Maria isa Jaak hoomako ratsakorraldab igal suvel unikaalse kontserdi ta piano terrassil Verdi mälestuseks. Kõik Parma regiooni inimesed tunnetavad oma lähedust Verdile, kelle muusika on armastuse avaldus oma kodukandile. Ta on meie maa poeg, ütleb Anna-Mariga. Teile laulis Adelboufornatsiaari Anna-Maria räägib oma raamatus väga soojade sõnadega perekonna heast haldjast. Lennunktsieda Forlogi hääled Jelect ärenovaanletylvexten liitel krinna Nestora Blo, Vägor, Mikid hool, aldi saatsin need. Seal tekkis kreet, kes tark ordinaanisk. Lennundsieda on kohalikus dialektis ebaharilikult väikesekasvuline siniste silmadega naine. Tema juuksed on alati kuklasse sõlmitud. Ta on väga diskreetne, tugev ja dünaamiline Dali köögis absoluutne kuninganna. Tema nimi oli Ann seata, kes otsustas ja kavandas kogu majas. Anna-Maria sõnul oli ta väga armastatud kokk, kes 50 aastat valmistas toituda Piano kastelos. Ta tuli ta pianosse 18 aastaselt ja elas perekond ratsajuures kogu oma eluaja. Lapsed jumaldasid teda seal, ta ümbritses neid hoolitsuse, armastuse ja emalikkusega. Temast sai pereliige ja maja ja hing ja vaim. Anun seathali, meisterlik kokk. Toit oli lihtne, kasulik ja valmistatud esmaklassilises toorainetest. Peaaegu kõik saadi mõisapõldudelt ja toit valmistati algusest kuni lõpuni mõisa suures köögis, vanal puuküttega pliidil. Seatto kuningriigiks ei olnud mitte ainult suur köök, vaid ka kõrval asuv ruum niinimetatud jahutuba. Seal tehti kodupastat ja igasuguseid muid delikatesse, suhkrust ja jahust. Anna-Maria jutustab, et nad käisid tihti seal ja aitasid teda ning nad õppisid temalt kulinaarseid oskusi. Minu ülesandeks oli piimatoomine igal hommikul küla meiereist jutustab Anna-Maria. Ta piano söögilaual oli alati mitut liiki pastat, sageli ainult üks pasta koos suure hulga Parma juustu ja võiga. Või tuli oma meiereist. Toit oli annus ja ta elu toit pidi levitama rõõmu, soojust ja ühtekuuluvustunnet. Ta tegi oma kätega meile parimat toitu. See oli tema viis meile armastust avaldada nagu paljud teised itaalia naised ja emad tema generatsioonist. Seata sümboliseeris turvalist maaelu, kirikuelu ja traditsioone. Anna-Maria nendib, et paljud neist humanitaarsetest väärtushinnangutest on nüüd kadumas. No. Kuuldu oli Verdi Rigolettot ja Andrea Bocelli Anna-Mariaga, ratsaKodukant, Parma on ka Euroopa toidupealinn. Siin on toidu ja traditsioonide kooselu kestnud aastasadu, jutustab Anna-Maria. Rootsi tulles olin vaimustatud rootslaste huvist Itaalia ja Itaalia toidu vastu, samuti ka soojast vastuvõtust, mille osaliseks said minu firma ja raamat. Toit on palju rohkemat kui ainult kõhutäide, see tähendab ka suhtlemist ja toidu juures saab arutada tõsiseid asju, rääkida tühjast-tähjast, vestelda, isegi armuda ja luua romantilisi suhteid. Söögilaua juures ei vananeta, kõlab Itaalia vanasõna. Parma juust ehk parmesan con Itaalia toidukultuuri sümbol. Juustu valmistatakse täpselt nii kui 700 aastat tagasi. Juba vanad roomlased sõid Parma juustu sandi. Ada Bocatšov kirjutas 14. sajandil omadega Meroonised Pangodi külas tõlkes jõukas küla on terve mägi riivitud Parma juustu. Parmesan ja Parma sink on kuningas ja kuninganna Parma elanike toidulaual Parma. Singi koostis on väga lihtne. Itaalia sealiha, sool, õhk ja aeg, seejärel oskus seda valmistada. Sool on loodusvara ja Parma regioonis on seda palju. Singi kvaliteet sõltub pikast laagerdumise ajast. Arvatakse, et biotoit peab olema värske, kuid siin on vastupidi. Lihasaadused ja parmesan peavad olema vanad, et nad hästi maitseksid. Seetõttu võib neid ka kaua säilitada, lausa mitu kuud. Tõeline parmesan tuleb üksnes temale omasest piirkonnast, kuhu kuuluvad Parma provints, Reggio, Emilia ja Modena ja üks osa Polonia provintsist. Reeno jõe vasakul kaldal. Parmesani koostisosaks on ainult piin, mis on pärit nimetatud piirkonna lehmadelt. Nii parmesani kui Parma. Singi valmistamine on omaette teadus, mida tänases saates on võimatu üksikasjalikult kirjeldada. Parmesan ja Parma sink on Euroopa liidu poolt kaitstud kaubamärgid, täpselt nagu šampanja ja rootsisuitsuvorst. Falud kor. Rootslastel on õigus olla uhke oma tester poteni juustu üle. See on hea ja eriline. Kõik võib-olla ei teagi, et euroliidu seadus kaitseb tester poteni juustu üle kogu Euroopa. Probleem on vaid selles, et arvad, ostad parmesani, kuid tegelikult on see hoopis midagi muud. Viimasel ajal on kasvanud niinimetatud Parma singi tootmine, mis tegelikult pole bar Masing. See on pettus. Mujalt Euroopast tuuakse igat liiki sinke Itaaliasse, kus need laagerdavad lühikest aega. Neile antakse igasuguseid imepäraseid nimesid mis paneksid ostja uskuma, et tegemist on ehtsa Parma singiga. Ehtsale Parmasingile on löödud viie sakiline hertsogi kroon, millele kirjutatud Parma. Sellise templi võib singlile panna vaid konsortsium konsortsjodelbrazkyotooti Parma mis kontrollib nii singi valmistamist kui selle valmis resultaati, kirjutab Anna-Maria oma raamatus. Uta alates homsest ka kee jäät kähaaras ketsab ääred Sofomejat sierrat. Indias pastasuks. Mind ärritab väga, kui ma näen kirjapildis sõna spageti ilma haa täheta siis tuleks hääldada spajeti. H-tähega tuleb hääldada nii, et G on selgelt kuuldav. Spageti. Ketšup on teine sõna, mis ajab mind marru. Me ei kasuta seda pastagastmena. Ma olen tutvustanud itaalia toitu Rootsis neli aastat kuid minu arvates valitseb sind metsik lääs. On hea, et tuleb juurde uusi tooteid, kuid ma sooviksin, et uute toidukaupadega kaasneks informatsioon ja teadmised vähem turustamist ja reklaami. Ma püüan tõsta rootslasest kvaliteedi teadlikkust. Minu jaoks on peamine tarbijal oleks valikuvabadus, et ta teaks, mida ta ostab ja alles seejärel langetab otsuse. See aga ei tähenda, et kõik peaksid ostma kõige paremad, et võib-olla kõik ei saa seda endale lubada. Asja point on, et inimesi petetakse. Anna-Maria annab paar vihjet, et vältida vale itaalia toidu ostmist. Ei ole olemas pestodoscanot, pesto tuleb geenvast liguuriast. Pesto seened, Eeesse. Me kasutame seda pastagastmena. Hoidu Parma singist, mille nimeks Shincati, Parma tüüp, Parma või midagi muud taolist. Sama lugu on Salaniga salaami Philino salaami tüüp Philino. See on pettus. Tortel liinid, mis on tüüpiline pastaboloniast, ei kasutata Itaalias koos avokaadoga, sest me ei kasvata avokaadot. Ja kiirmakaronid ei ole Itaalia pasta. Darfuniku liivu Nicola oli plaadilt nimega Pavarotti and friends. Kuus aastat töötasin ma sõjaaegses Horvaatias Sarajevos, Bosnia ülesehitamise perioodil. Ma töötasin seal algul ÜRO, seejärel Euroopa Liidu ülesandel. Miks ma jätsin meeldiva töö Genfis ja hakkasin tegelema rahu küsimustega. Minule oli tähtis olla keset tegeliku elu. Siin aitasid kaasa ka minu kristlikud väärtushinnangud aidata teisi nii palju, kui suudan. Sõjaolukorras on elu perspektiiv hoopis teistsugune. Tuleb prioriteerida seda, mis tõesti on oluline. Näiteks vesi, elekter, gaas ja soojusasjad, mis meil on võib-olla nii endastmõistetavad. Ma õppisin mõistma, kui tugev on humanitaarne jõud. Solidaarsus sai praktilise tähenduse näiteks leiva ja sibulajagamine, ainus, mis inimestel oli solidaarsuse, ideoloogilised ja poliitilised tähendused tundusid kaugetena. Seal oldi kahe jalaga maa peal. Ma olen tänulik kõigile inimestele, kes mulle nii palju andsid, kuigi neil polnud peaaegu midagi. Anna-Maria jutustab, et ta on kogu elu euroopas ringi sõitnud. Ta on eurooplane. Ta koges, et rahu ja demokraatia pole sugugi endastmõistetavad. Ei sa uskuda, totalitaarsed, ideoloogiad ja agressiivne natsionalism kunagi Euroopast tagasi ei tule. Sarajevo tuhast õppis ta, et tugev Euroopa koostöö on ainus tee agressiivse natsionalismi rahule ja julgeolekule. Balkanil. Tedemaniorogeeesson jube undrar. Tänavdo some Šaformoonena, mäda äslanspara pressidend, Läänad, määri Fomei Framitaaljem, äsla tänushanud Land Kamdid. Intermaania ma imetlen paljusid eurooplasi, üks neist, keda mul on olnud võimalus kohata, on Eesti endine president Lennart Meri. Minule kui itaallasele oli eesti tundmatu maa, kui ma siia tulin. Vähesed itaallased teavad neist väikestest maadest Läänemere ääres, kes on nüüd saanud tagasi oma vabaduse. Mulle sai osaks võimalus kohata Lennart Meri ja kuulata tema jutustust, kuidas tema perekond saadeti Siberisse, kui kommunistlik pimedust laskus Eestile. Me istusime mereäärses presidendi suveresidentsis väljaspool Tallinnat. Lennart Merist õhkus turvalisust, kui ta rääkis, milline on olnud tema ja eesti rahva saatus. Ta on üks osa kaasaegse Euroopa ajaloost. Eesti on meie ajamuinasjutt edukusest, mis on saanud võimalikuks tänu sellistele inimestele nagu Lennart Meri. Ta näitab, kui oluline on ajaloo tundmine. Me ei tohi kunagi unustada sõdu, rõhumist, tapatalguid. Me ei tohi kunagi unustada kommunismi kuritegusid. Lennart Meri kordas seda pidevalt. Meie jutuajamise käigus. Me saime paksu raamatu tuhandete ja tuhandete eestlaste nimedega, kes kadusid igaveseks suures Siberis. Kuid Euroopa ei tähenda mitte ainult meelespidamist, see tähendab ka edasiminekut. Lennart Meri on visionäär. Ta räägib tuliste sõnadega Euroopa koostööst Euroopa liidus. Septembris toimub Eestis Euroopa Liidu referendum. Paljudel on see suur samm turvalisuse suunas. Me näeme seda ajaloolist protsessi vähemalt 10. Euroopa riigis. Alles see oli, kui neis maades valitses pime diktatuur. Ma tunnen suurt rõõmu iga kord, kui üks neist riikidest jälle saab liidu liikmeks. Koos Itaalia koos minu Rootsiga on see saanud võimalikuks seetõttu, et inimestel nagu Lennart Meri oli moraalset jõudu rõhumisele vastu panna lootuses, et ühel päeval saabuvad vabadus ja tõeline Euroopa. Anna-Maria jutustab, et Rootsis vaadatakse teda mõnikord imestusega, kui ta räägib entusiastlikult Euroopast ja Euroopa koostööst. Iblanda. A Adman interiti Fosto Hust Ääs. Some Hollepad, Lynetlema aer sfäärie, Hallenni väärid Litewitziidame ju vett andes siin siis tooris käsöeltsude. Mõnikord jääb mulje, et ei saada aru, kui suur on kõik see, mis juhtub uutes riikides, kellest varsti saavad Euroopa Liidu liikmed. Rootsi on kaua olnud veidi kõrvaltvaataja rollis. Ma tean, et selleks on olemas ajaloolised põhjused. Rootsil on olnud õnne jääda kõikidest sõdadest eemale. Mõnikord ollakse siin arvamusel, et Rootsi saab ise kõige paremini hakkama. Teised Euroopa riigid tunnevad aga intensiivset vajadust teistega koostööd teha. See annab turvalisust ja jõudu. Rootsis näib olevat mõnikord vastupidi. Ma tean tagapõhja, aga mul on raske seda mõista, jutustab Anna-Maria. Sageli olen imestunud, et Rootsi debattides ei räägita ülejäänud Euroopast. Näib, et ookeanid lahutavad Rootsit teistest Euroopa maadest. Ma tean paljusid, kes tunnevad huvi ülejäänud Euroopa vastu, kuid televisioonist ja ajalehtedes ei saa palju teada Camite debattidest. Halvast räägitakse küll, kuid harva millestki, mis on seal head. Keegi ütles, et vähesed teavad siin midagi Euroopa tulevikukonvendi-st ja selle ettepanekutest. Selles pole midagi imelikku. Kuidas see saakski teisiti olla, kui ma valimiskampaanias möödunud aastal ei kuulnud sellest ühtki sõna? Ma tulen maalt, kus pidevalt kõik arutatakse, ka seda, mis juhtub Euroopa koostöö alal nii televisioonis, ajakirjanduses kui poliitikute kõnedes. Igas poliitilises parteis on nendes küsimustes oma liider. Nii peaks see ka Rootsis olema. Me ei saa kuuluda ja samaaegselt mitte kuuluda. Mis aitab siis, kui oled kõrvalseisja ja kaebab. See, mis juhtub Euroopas, mõjutab meid kõiki, arvab Anna-Maria. Vaatame ja ootame ära, mis juhtub. See on nii, Rootsi riik, Euroopa ja maailm lähevad edasi meie jäme maha, ütleb Anna-Maria ja küsid, miks ollakse nii ettevaatlikud. Mart Saare Mansofessektigi Variante triivamaskenditarrisk maskavaral la ka öö, Seppo euron, Varfäär inte komeet, Subutsume õhkleid Varfezdoviilitsiidalav, Jethro mammaste tastel ning viisa Hoioranountin, formant, Roopo. Ei tohi liialdada, riskida peab olema mõõdukas rootsi keeles la komm või kuidas, võtame näiteks euro, miks me ei või sisse viia eurod nii kiiresti kui võimalik? Minu arvates tuleb seisukohale jõuda, tuleb näidata usku millessegi isegi ka siis, kui see pole nii populaarne. Ma tean, ei taheta, et ma räägin ühisrahast, kuid ma ei saa vaikida. Minule on see endastmõistetav. Ma olen ju väikeettevõtja, kes püüab kaubelda üle piiride. Suurettevõtted tulevad toime erinevate valuutadega, kuid meile, väikestele on see kulukas, tülikas ja ebakindel. Pole vaja olla suur majandusspetsialist, et aru saada, et kaubandus toimib paremini. Ühisvaluutaga. Suureneva kaubandusega kaasneb ka parem majandus. Nii on see alati olnud. Anna-Maria jutustab, et ta oli hiljaaegu parandas kaugel põhjas Soome piiril. Talle meeldib Norland, see on nii teistsugune. Põrandas on euro juba kasutusel. Enamuse arvates on see nii loomulik. Itaalias olid Liirid alles hiljaaegu käibel, selles polnud midagi halba, kuid Anna-Maria teab, et täna leiab enamus itaallastest, et üleminek ühisrahale oli hea. Loomulikult võtab aega, enne kui õpitakse teisiti mõtlema, kuid tegelikult on see läinud kiiremini, kui enamus arvas. Minule tähendab euro ühtekuuluvust Euroopaga. Ma tahan, et minu uus kodumaa Rootsi kuuluks täieõigusliku liikmena Euroopasse. Tuntud artist Kent ütles tere tulemast Rootsi. Ükskõik kes aga oled ja kust sa tuled. Anna-Maria nendib, et Rootsi tulek oli talle kõige tõsisemaks katsumuseks tema elus. Ja ma olen ka ametis väärie. Pagioted, tiivad, André Hemland, pikita buss väärie, Messaalex fold, meni plaan, Litefoone, tütreik, käel. Vot nii, Alan, mõnda jalkat, Siilats, Petra. Meid on palju, kes tulevad Rootsi. Me vaatame Rootsile, armastusega, kuid mõnikord ka imestusega. Me armastame oma uut maad. Me oleme veidi erinevad, kuid me tahame aidata parandada. Minu Itaalias on palju rahvuslus endastmõistetav, see on suureks plussiks. Nagu teada, on itaallastel erinevad seisukohad peaaegu kõigis asjus. Hindame seda, mis on teistsugune quite, peame küsitavaks, mis tuleb ülevalt poolt. Me usume enda jõusse, mitte ametivõimudesse. Rootsis pole seal ka nii. Siin peab ühtmoodi mõtlema, ei tohi olla teistest erinev, ei tohi liiga palju arutada ja riigi vastu tuleb tänulik olla. Mina unistan Rootsist, kus me võime olla veidi teistsugused, kus on rohkem avatust, vähem kinnisust, vähem reegleid, kuid sellevõrra rohkem võimalusi. Kunagi oli kindlasti see mudel sobib kõigile rootslastele, kuid see pole enam nii. Nüüd tuleme meie uued rootslased maailma erinevatest paikadest ja meil on oma arvamused. Asjadest. Siia tulles on loomulik, et me saame Rootsi ühiskonna üheks osaks, kuid see tähendab ka seda, et tahame kaasa lüüa selle muutmises. Mul on hea meel näha Rootsis inimesi Euroopa ja maailma kõigist paigust. See muudab rootsi veidi elavamaks ja mitme palgelisemaks. Afta Tügijad sfääri plikke all teele skoomegi pakuvad. Maad sfääries tolerantsem hälle, endo värkamoonia reeta kudesse Mälite nüüd tallellitajame Lunda. Tihti leian, et Rootsi vaatab liiga palju tagasi ja liiga vähe ettepoole. Rootsi on tolerantne, kuid sellegipoolest näib, et kardetakse uut ja teistsugust. See kehtib nii Rootsi, Euroopa kui muu maailma kohta. Me ei julge uue ja põneva kaasa minna ja siis on ju alati kergem öelda, et kõik oli enne parem. On olemas risk, et ka sisserändajad on ohtlikud. Seetõttu öeldakse, et nad peavad kiiresti integreeruma. Aga ma ei taha kõiges ühte sulada. Me tahame respekteerida reegleid, kuid me tahame jääda ise indiks. Me tahame aidata kaasa uute võimaluste tekkimisele. Ma tahan, et Rootsi oleks osaline kõiges, mis on põnev. Paljutki võib paremaks teha nii Rootsis kui Euroopas ja kogu maailmas. Selleks peab meil olema usku oma jõusse, alles siis saame vaadata ettepoole. Sellisena kõlas vaga Bondoitaliano Etti oliva esituses. Muutused põllumajanduses ja inimeste kolimine linnadesse kiirenes Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tõttu. Uued liikmesriigid tõid kaasa suure piima ja piimasaaduste ülejäägi, nagu näiteks juust ja või ja praegu kehtivad iga talu jaoks ranged kvoodid. Iga lisa piimaliiter toob endaga kaasa. Rahatrahvitoetust antakse selleks, et vähem toodetakse. See on talupidajale raske. Kuid see on hind, mida tuleb maksta. Euroopa ühenduses olles tuleb võtta Ta ei anda, kuigi see pole alati iga üksikisiku huvides. Anna-Maria jutustab oma raamatus, et tema perekonda tabas Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika kaunis rängalt kuna tema suguvõsa oli juba mitme põlvkonna vältel tootnud piima ja valmistanud võid ning parmesani juustu. Kuid see pole mõjutanud tema arvamust, et Euroopa liidul on oma väärtus. See ei ole muutnud ka tema positiivset suhtumist Euroopa ühenduse tulevikku. Euroopa ei tähenda ainuüksi raha. Majandus on üks vahenditest, mitte aga eesmärk. Suur rahu projekt, mis oli Euroopa Liidu alguseks, jätkub selle pärast, et ta peab jätkuma loomaks rahu ja julgeolekut. Anna-Maria kirjutab, et üle Euroopa käib keskaja laine. Igal pool on märgata taasärganud huvi kauge mineviku vastu. Tuleviku seisukohalt on selles nii head kui halba. Areng ja tehnika on ühtemoodi paratamatud kui ka vajalikud. Kuid iga uus generatsioon ei saa ju kõike algusest peale alata. See, mis oli, peab samuti säilima, et edasine areng saaks jätkuda. Nüüd näeb külades, mis alles hiljaaegu näisid mahajäetuna, et vanu talusid on hakatud restaureerima. See toimub ka ta pianos, kus neid talusid suure armastusega korda seatakse. Nendest saavad uued kodud linnaelanikele, kes igatsevad maale. Vanaküla, ta Piano kastell ost Halla poole näeb välja peaaegu nagu mitusada aastat tagasi hallist betoonist puutumatuna kuid kõikjal torkavad silma televiisori, antennid ja kodudes on internet, tab Jaanus, on ikka veel võimalik joosta üle roheliste väljade, silitada lehmi, kes ootavad õhtust lüpsiaega ja kelle piim veetakse juustutegijale. Siin kasutatakse ainult kohalikke tooraineid ja seetõttu pole keemilisi lisandeid vaja. Neid ei ole massiliselt toodetud, need ei ole tekitanud loomadele kannatusi. See toit on turvaline ja toit on elu ja seetõttu ongi see nii oluline. Teiste kultuuride tundmaõppimine ja nende respekteerimine on tõeliseks väljakutseks kodukant. See võib olla ka toit, mis on armastuse ja turvalisuse juurte ja traditsioonide sümboliks, nagu näiteks parmesani juust, Parmiczanoori, Chiana. Ka juustu võib armastada, nendib Anna-Maria. Tõsi, mis tõsi järgnev imelihtne retsept on Anna-Maria raamatust parmesani juustukrõpsud. Värskelt riivitud parmesan hõõruda kokku vähese võiga vormi parajad krõpsud ja aseta need küpsetuspaberile. Küpseta ahjus lühikest aega, kuid mitte pruuniks lasta. Aseta siis soojad krõpsud väikestesse kastikestesse kunstipäraselt või serveeri neid niisama klaasi veini juurde või kasuta neid sooja toidu kaunistamisel. Parma sinki, mis on lõigatud õhukesteks viiludeks, võid süüa eelroana koos meloni ja värskete viigimarjadega või siis emma-kummaga. See on klassikaline Itaalia toit. Parma sink sobib ka salatitesse. Kõige lihtsam viis sinki süüa on ükskõik millise leivaga sinna juurde puuviljamaitseline valge või punane vein, sobib isegi vahuvein ja eriti veinid, mis pärit Anna-Maria kodukandist Emilia maakonnast. Kuid sobivad ka Toskaana veinid, head isu ja uute kohtumisteni.