Tere, head ja tublid ei kellelegi maalased, muusikahuvilised ja kõik teised, kes te kuulate muusikasaadet nimega eikellegimaa. Tänane ei kellelegi, ma on seesugune saade, kus selle saate ehk maa kohal särab üks iseäranis vaikne ja võluv üks möödunud sajandivahetuse muusikataevaharukordsem värvikam täht. See kellelegi ma saade kõneleb ja laseb laulda ja mängida kompaisse Kundol kompasse Kundast, kes seal kuulus kuubalane, kelle juurde maailmakuulsus tuli siis, kui mees oli juba ligemale 90 aastane. Kompass Condo mängude laulude vahele veeretab kompasse Kundast Tiit, kus mets head kuulamist. Imekaunis õhuline lugu klassikalises Kuuba rahvaliku laulu stiilis, ehkki autor on meile täiesti teada. Tal oli üks esitajate seast, ehitajaid oli üldse ühtekokku neli, ehk siis väike ansambel seesugune nagu sellele mehele, kellest tänasele kellelegi juttu Kuubalasele kompaisse Kundale enamasti tema pika karjääri vältel meeldis. Väike koosseis, kus kaks kuni kolm kitarri ühte neist enamasti mängis tema ise toda, mis kõige enam soleeris. Kaks kuni kolm lauluhäält kuuldud loos Joantsioon, mille tema ise kirjutanud oli laulist nii-öelda teist häält ja sinna juurde üks kontrabass ja pisut pisi Percussiooni natukene löökpille pisut pisut kõik esitatud ette kantud seesuguses rahulikus, just nagu muretus justkui mängleva kergusega mängijatele, lauljatele kätte tuleval moel. See, mis kõik oli võrdlemisi tüüpiline sant Jaagude Kuubas, laulvatele, mängivatele, pillimeestele juba enam-vähem enne ja vahetult pärast teist suurt maailmasõda. Kompassi Kundo ehk sünnipärase, pika nimega Maxima Francisco repilada Munjas sündis 1907. aastal novembrikuus ja väidetakse, et juba teismelise hea ühes varasemas laulus olla ta kuulutanud neile, kes tollel ajal teda üldse tähele panna oskasid. Et ta on tulnud, et jääda ja ta on tulnud selleks, et laulda ja laule kirjutada. Ja nõnda teavad kõik, head populaarmuusikahaldjad edaspidi ka sündis. Nõnda sündis aastakümnest aastakümnesse kümnendite kaupa, ehkki mitte kõik need tema muusika käärikümnendid ei olnud ühtviisi heasoovlikkus ja ei soosinud temaalne kodusaarel. Kuubal oli ta tuntud mees küll vahelduva eduga juba varastest karjääriaastatest peale. Edukarjäär sai mõnevõrra juba tuult tiibadesse hoogu sisse 1920.-te aastate keskpaiku ent olid nood kümnendid, kui Kuuba saarel oli toimunud see riigipööre, mida nimetati revolutsiooniks. Tolle revolutsiooni riigipöörde eesotsas oli põhipööraja Fidel Castro koos oma venna ja muu kompaniiga ning järgnevatel aastatel käis erinevate Kuuba muusikute kui head ja tublid nad ka polnud. Käsi väga erineval moel. Mõned lahkusid kastru Kuubalt võrdlemisi varakult, mõned said minema üsna rahulikult. Mõnesid, kes olid läinud eksiili. Ametnikud Kuuba ei kippunud tunnustama aastakümneid edaspidigi. Aga mõned neistki, kes paigale jäid, kippusid mõneks ajaks suuremasse või pikemasse unustuse hõlma langema. Kompassi, Kundo ja nii mõnedki tema generatsiooni ja mitukümmend aastat noorematki mehed-naised olid nende seast, kes Kuubas muusikutena püüdsid mõnda aega edasi tegutseda ja nende juurde vahelduva edu vahel tuli. Vahel jälle läks kompassi, Kunda jõudis küpses eas, nii nagu mõni tema ameti Venudki tegeleda lihtsalt lihtsa käsitööga. Kompassi. Kundo käeline tegevus tähendas sigarivabrikus sigarette, keeramist, nii nagu üks tema paremaid kolleeg reiblahimferr oli lihtviisiliselt tänaval raviks ja aga siis, 1990.-te keskel leiti mõlemad mehed ja mitmed mehed ja naised veel taas kord üles ka maailma publikumi jaoks. See on üks pikk käänuline, vägagi värvikas, tegelikult sedapidi liigutav lugu, mis just laseks uskuda, et vahel on maailmas olemas ka kübeke õiglust ja õiglus saab osaks õigetele inimestele. See on kõik ju justkui nagu üks pikk ja segane mõistujutt, aga väga võluv, võib-olla segane on ka tolle eelpool kuuldud ja ilmselt üleilmselt armastab tuima kompassi Kunda Palaczan John saamislugu. Tolaul nagu mõned teisedki olla tulnud kompass Kunda juurde unes. Ta olla unes, näinud ära nii mõnedki laulud võrdlemisi täpselt ja seadega ja üles ärgates jäid nii mõnedki nendest lauludest alles erinevalt unenägudest, mis tihtipeale põgenema kipuvad. Francisco repilaado, nii lasi ta laulude autoritena oma nimekirja panna päris mitmete palade juurde. Sai hüüdnime kompassi Kundo selle järele, et ta just nimelt laulis teist häält. Madalamad hormooniad olid vokaalselt tema leivanumber. Sellest Sistuselasse Kundo kompai tähendas lõhed lühendatult kõnekeeles ka lihtsalt semu või seltsist. Seesugune suurepärane semu kes esines kõrge eani, suri 95 aasta vanuses, siis emu on tänane, ei kellelegi kangelane ja ainus omasuguste seas ja laulab oma laule edasi. Laulab teist häält, enamasti mängib kitarrisoolosid, õieti mängib kitarri, mille ta ise välja mõtles ja täiustas. Ja järgmine siiski paras on juhthääleks. Fernandez nii nagu eelpool kuulduski ja kompassi Kundo nende teiste häälte seas ja kitarr nimega armooniko on tema sõrmede all. Kuuldud palalinna Grassiiela on salvestatud 1990.-te aastate teises pooles, täpsemalt 97. aastal Madriidis. Koht ja aeg on õigupoolest olulised. Aga jah, laulsid nagu selles saates tihtipeale. Ta on juba tulnud ja tuleb edaspidigi. Saate häält kompasse Kundo, kes mängis ka oma täiendatud hübriidkitarr nimega harmooniku ja eest laulis eelnimetatud mehe lähedane sugulane Vassili piladu. Ozpriima on selle esimese hääle kohta plaadi bukletis kirjas aga kohti aeg nišis 97 eelmisel sajandil. Aasta koht Madriid Hispaania. Oluline on aeg ja koht selle poolest, et tol nimetatud aastal juba hakati maailmas seostuma kompaisse kuulda nime talle kitarristi, laulja Kuubalase nime, mis oli uuesti taaskord ära õpitud ühe nähtusega heliplaadi ühe filmiga mille nimi on selles saates siiani nimetamata, ehkki tolle nähtusega nii filmi kui heliplaadiga, min nimeks Buena pistas suitsuklaav seostati 1907.-te aastate teises pooles kompassi Kundot ja mitmeidki temast pisut nooremaid aga tuntud olulisi veteran Kuuba muusikuid. Võlaabistas Užeuklaaboli heliplaat, mille produtsendina tõi ilmarahva ette ilma rahva rõõmuks ameeriklasest maailmarändur, maailma muusikahuviline tarist, produtsent rai kuuder. Samanimelise filmi Kuuba muusikutest väntas Vimu Enders. Ja nõnda oligi mõeldud. See oli mõeldud dokumentaalfilmina Kuuba vanemast muusikute generatsioonist, kes tola olid veel elu ja tervise juures loomejõus mingilgi määral ja kujutasid endast elavat huvitavat sidet kastrueelse Kuuba muusikaklubide kultuuriga. Nad kinnised klubid olid kohaks, kus tegelikult oma esimesi esinemisi rahva ees tegi ka kompaisse Kunda kitarristi, laulja ja laululooja. Tema, kes ta alati on hinnanud pisemaid akustilise maid, ansambli koosseise ja keelpille pisikese Percussiooniga, nagu eelpool juba viidatud sai, kasutas eel kuuldud laulus ja see on tema puhul mõnevõrra erandlik ansambli koosseisus ka trompetit, trombooni, aga nendel lasti mängida nii vaikselt kui vähegi võimalik ja nii palju kui hädapärast vajalik. Et see kõik oleks vaid üheks oluliseks tooniks selles karges kõlas. Aga jah, võõra Vistas suitsuklaav oli muusikanähtusena maailma muusika nähtusena üks enim laineid löönud sündmus 1990.-te teises pooles. Kummatigi kompasse Kunda ehk Maxima Francisco repiladommuunjas oli mees, kelle jaoks Sto hilja tema elustunud Himma kuulsus oli ikkagi vaid üks killuke tema kirevast karjäärist. Ja tegelikult oli Muhumaailm, kui me muu maailma val praegu mõtleme Hispaaniat avastanud taasavastanud kompassi Kundo, tema lähemad muusikalised kaaslased, generatsioon noorematki ehk mõned neist juba paar aastat varem enne seda, kui poel alistas šokolaad maailmas mõnevõrra laineid lõi Hispaaniasse oli teda kutsutud juba 1994. aastal Jewist aasta varemgi esinema festivalidel, mida nimetati lament Ko ja Kuuba muusikastiili laulustiilist tsoon järgi. Lood muusikaliselt kohtumisesse viljas tõid tänu huvilistele ja Kuuba muusikoloogidelegis, kes hispaanlastega suutsid muusikalisi sidemeid hoida kompassi Kundo algul klubide ette klubi rahva ette, hiljem suurematesse esinemispaikadesse ja tema karjääri loojangu aastail, mis tegelikult loominguliselt vaid ikkagi üsna säravad. Päris mitu olulist plaadistust, kust ongi kõige kergem leida ka neid laulusid, mida kompoisse Kunda kunagi noores põlves laulis. Sest tegelikult lõid oma esimesed olulisemad ansamblid Kuuba muusikapildis 1900 neljakümnendatel aastatel ja üheks tema ansamblikaaslaseks grupis. Loskampaadres oli ka Lorenzo hierrezzuela, kes on koos kompassi Kundoga järgneva pala kaasautoriks. See pala kannab nime hüljes Sinto. Täna see ei kellelegi muusika peakangelane ja peamine kellelegi maalane on kuulus kuubalane kuulus kadunu kompaisse Kunda mees, kes oli tegevmuusikuna veel üheksakümnendates eluaastates ja kellele kuuluvad tollest karjääri lõpuotsast ilmsetega varasemastki, nii mõnedki värvikad, elulised ja omavalitsuses väga liigutava tüütelused, nagu näiteks, et ma võin olla vanamees, aga ma tahan ja jõuan järgu jääta, kui mind nurka istuma, sest üks vanamees, kes nurka unustatud, näeb lihtsalt näo välja. Teda muidugi ei olnud lihtne unustada nurka. Koos temaga olid tulles oma põõna vista suitsüklavi plaadi peal ja filmi sees mõnikümmend aastat nooremad mehed väikseks Ibrahim ferro, kes või seitsmekümnendates eluaastates ja üleüldse tolle Võõnaristostsüklaami plaadi ja filmi juures oli tegev hulk veteran muusikuid, kelle puhul jah, ansambli 70 aastased liikmed olid just need kõige nooremad ja neid naljatlevalt nimetati poisikest. Eks kompoisse kuld oli vanim nendest tegijatest ja lubanud oli ta elada lausa 115 eluaastani kuid sealt küll jäi pisut puudu. Küll jõudis ta oma karjääri lõpus siis, kui maailm oli ta taasavastanud, laulda tissid, esineda koos väga erinevate noorte ja vanema põlve muusikutega nii Aasiast, post kui Ameerikast, esineda ka vägagi nimekate ja erinevate värvikate karakterite ees, nagu kasvõi Kuuba enda juht Fidel Castro kes katsus 90 kaheaastase muusiku pulss ja leidis olevat selle vaat et parem on kui tema enda oma. Samuti esines Chanšani autor lauldes todasama Chan Chani laulu ka paavst Johannes Paulus teise ees. Ja üldse väitis kompassi Kundab ilmselt pooleldi tõsiselt pooleldi naljatledes, et tema pikaajalise pikaajalise edu pandiks ja pikaealisuse saladuseks pole muud kui mõnusat lambalihatoidud sigarid ja rumm. Mine tea, ei maksa kõike seda järele proovida. Inimesed on väga erinevad, nagu ütles karupoeg Puhh kõigile täpselt samad asjad ei sobi. Aga nüüd veel üks laul ilmsesti tänase kellelegi maalase kompassi Kunda noorema põlve päevilt. Selle loo autoriks on üks tema varasemaid muusikalisi partnereid. Miguel mata moorus. Maailma muusikast tuntud stiile, mida nimetatakse afro-kuuba stiinideks, on mitmeid ja need on võitnud sõpru mõjutanud inimesi muusikale maailmas juba aastakümneid kuuldud number kuulus pigem mitte afro-kuuba, vaid pigem araabia kuuba populaarmuusikanumbrite sekka. Ehitajateks eeslauljateks olid kompasse Kundo kuulus kuubalane ja Khaled, Alžeeria päritolu, hiljem Prantsusmaal kodunenud rai stiilis taar. Kaleed on vaata et mitu põlve kompaniisse Kundast noorem mees, aga neid nooremaid hääli nooremaid instrumentalist, kes soovisid musitseerida koos kuulsa Kuubalasega tema karjääri viimastel vastatel leidus muidugi trobigonniti ikka hulgem, hulgem, kaleed kompaisse. Kundo moodustasid kuuldud palaste poolest omamoodi huvitava sümbioosi. Ühelt poolt eaka Kuubalase tallani omale muretu tõttav mitte tav ja rahulik esinemismaneer, teiselt poolt araabia lik kirglikkus, mis kaleedilt tuli. Aga ma arvan, et see oli piisavalt värvikas elamus. Haikne number. Me lähme nüüd edasi. Justkui sama rada pidi, sest et eel kuuldud lugu oli salvestatud Prantsusmaal prantsuse teemaga edasi. Kompassi Kundo ilmsesti humoristlikud võtmes kirjutatud loos mis kannab nime Uiparle frantsee. Kui pale, pale, hoiakut laagri vale, vale. Kuulus kuubalane kompasse Kunda, kellest on kõnelenud ta ei kellelegi ma muusikasaade jõudis karjääri lõpus elu viimastel aastatel, kui ta oli juba üheksakümnendates kuula teenitult hulga kiidusõnu maailma erinevatest nurkadest erinevate põlvkondade muusika huvilistelt, nii kriitikutelt kui kuulajatelt lihthuvilistelt ja võib-olla kõige lühemalt on kogu selle kiidukõnekoorma kokku võtnud omal moel Hispaania muusikaprodutsent Louis Lazaru mees, kes kohtus esmakordselt kompassi kuld, aga samuti siis, kui tollel oli juba üheksas eluaasta 10 käimas. Luistla saar on öelnud, et kõige erinevate isiksuste, võimatult erinevate muusikute seast, kellega tal eales kokku puutunud oli kompaisse Kundo oma elu loojakul ilmselt üks nooruslikumaid inimesi, keda ta üldse kusagil ealist teab. 2007. aastal Havannas, kui täitus 100 aastat kompassi kulda sünnist esitati mitmeid tema tuntumaid laule ja neid tuntumaid on hulganisti suure sümfooniaorkestriga äärmiselt pidulikul üritusel. Kes teab, võib-olla oleks needki tõlgendused tema lauludest kompassiga endale meeldinud. Kindlasti oleks ta ka heagi heaks kiitnud selle, kui ta läinuks, aga mine tea või nägigi, kuis saatis ära teda sünnilinna Saint Jaagude Kuuba rahvas Teo viimsele teekonnale. Vanad memmed, kes olid noored, siiski kompassi kunagi kunagi tantsisid kirgliku pilguga, silmis kõiki valutantse tema laulude saatel ilmselt kõik vanaisad, isad ja poisid, lutid, kel vähegi oli võtta transistorraadio püüdsid selle aknast välja küünitada, sest kõik need raadiod mängisid tol päeval kompaniisse kuuldu tuntumat lugu Jean-Charles, mille veel ühe versiooniga me täna sai kellelegi oma muusika lõpetamegi. Aitäh kuulamast, saadele kellelegi maha, minu nimi, Tiit, kus nüüd jälle kuulmiseni jääme.