Tere, head kaasmaalased, lähedal ja kaugel on käes ja on käimaseikellegimaa muusikatund. Meie täna eikellegimaal Alee on külaline kaunikesti kaugelt multiandekas brasiillane ehk maailmamuusik. Maailmakodanik Carlynias Braun, tema on see, kes meile juba laulab, tantsib ja trummi lööb ja ka laule kirjutab, ansambleid juhib. Mina panen siia Tiit Kuznes keskkorlinja sõja Browni ja tema ansamblite kohta aeg-ajalt jutukest veeretab ja sedaviisi see kellelegi ma muusikatund meil käibki. Seesuguse pala nimega Milvi rohis laudis meile muusik, maailmakodanik, Brasiilia kirdenurgas. Bahia sündinud Antonio Carlos Santos defreitas panelik kuulaja märkab, et ennist lubati küll hoopis nagu üht-teist Brasiiliast hoopis lühema nimega ja pisut nagu isegi angloameerikapärase nimega Karliinus Braun oli tolle mehe nimi, keda saate alguses lubati tegelikult tegemist ühe ja sama mehega. Mees sünninimi oli tal, see pikem, mille me äsja ette lugesime ja sellise nime panid talle tollele tublile trummiloojale, lauljale ja laulukirjutajale praegu üleilmselt tuntud muusikule tema vanemad Renaatu ja Magdaleena. Ja õpetas poissi ka tolle pikema ja vanema nime all seal Kirde-Brasiilias hiies üks tolle kandi kogu Brasiilia rahva pillisid eriti rütmi pillisid paremini tundev trummimängumeister. Fosfaldu halvesta Silvia Karinospraunist sai Karlinis Braun alles siis, kui ta juba mõnda aega oli muusikat mänginud, kaasa löönud mõneski Brasiilia tolleks ajaks juba väga tuntud staari saateansamblis töötanud kohalikus raadios õppinud helisalvestusstuudios trikitamise ja meisterdamise ja ja nipitamise trükkisid õppisite kunst tükkisid ning oli kirjutanud 1900 kaheksakümnendatel aastatel juba esimeses pooles nii mõnegi laulu, mille tegelikult Brasiilia tohutul populaarmuusikatandril oli kuulsaks laulnud mõni teine, temast hoopistükkis tollel ajal tuntum täht. Kariinas Browni esimesed olulisemad edusammud jäävadki niisiis sellesse aega napilt 20 aastane, sest tema sünniaasta on 1962. Ja kui tema 1990.-te aastate keskel hakkas oma nime all esimesi olulisemaid albumeid salvestama, siis oli ta juba mõnda aega olnud kaasa tegev suures suures trummiorkestris. Millest me ka sellesse saatesse puutuvalt karninosprooni muusikaga seoses mõnevõrra juttu teeme. Laseme kallines plaanil laulda, mängida, trummi lüüa, laule kirjutada, ise esitada ja ansambleid juhtida ikka jälle. Nüüd tuleb meil kaks lühemat pikemat esimene lühkideni pikk Palaiuti, need on sündinud koostöös erinevate Portugali ja Brasiilia muusikutega. Olulisem sellest sotsist, kes Karlinis Browniga järgnevates paludes kaasa teeb, on tiigreid Eero. Õieti on küll nõndaviisi, et järgmise pala selle esimese neist kahest laulab Karlinis praole üksinda kitarriga nõndaviisi, nagu ta kindlasti mitte väga tihti just oma palasid esitab. Laulis meile vilehimuline ja rõipa tujuline trummar maailmamuusik Brasiiliast 1900 kaheksakümnendatel tugeva tuule oma loomingulisesse tiibadesse saanud ja hiljem ka oma nime allmaailma kuulsust kogunud Carlynjazpraul väidetakse, et kar Linas Braun sai endale nimeks pseudonüümi scaliinas Proul kusagil hilises teismeeas, kui ta olla võlutud olnud iseäranis ameerika musta muusika populaarmuusika klassikust Tšaimspraunist ja tema muusika. Hiljem olukord linnas, plaan küll ise intervjuudes seda versiooni ümber lükanud ja öelnud, et oli palju teisigi Braune peale James Browni kes tema jaoks on olulised olnud ja mitte kõik, need ei olnud muusik. Selles nimevalikus ja nendes teistes Braunides, kes on olnud karnius Browni jaoks olulised, peegeldub ühtepidi nii Brasiilia jänesekultuuri populaarkultuurirahvakultuuri üle. Ilmastumine, segunemine, erinevad juured, kui hästi linnas, Brauni tegevus nii muusikuna kui väljaspool muusikat. Küll ilus pruun nimelt on juhtinud 1990.-test aastatest peale seal kirdenurgas Brasiilias pahiies ilmatu suurt trummiorkestrit nimega Timbalada kuhu kuulub üle 100 muusika, kui suurem osa neist löökpilli mängijaid on ka lauljaid ja teiste instrumentide käsitlejaid ja toodimbala, ta funktsioneerib mitte kui üksnes sambakarnevali ja, ja ka muidu väga armastatud tugev muusikalise löögijõuga üksus vaid see on ka peale muusikalise kollektiivi nii-öelda kogu kogukonda mitmel poel ühendav ja noorte ja iseäranis tänavalastest püüdlikult hoolt kandev organisatsioon. Brasiiliast teadupärast, kus seal paraku ühed maailma suuremad käärid vaeste, rikaste inimeste sissetulekute vahel väga arvukate laialdaste olla kihtide jaoks niinimetatud sotsiaalset garantiid praktiliselt puuduvad ja seal, kus, kus keegi seda suudab, katsutakse iseenda eest hoolt kanda ja naabriti omasugust avitada. Nõnda siis tegutseb Kaagolines Brauni Timbala daam ja ka tema asutatud muusikakool suuresti, kui, kui mingil määral sotsiaalne abisüsteem lisaks muusikalisele väärtustele karides Brownaga oma pseudonüümi puhul rõhutanud, et tal olnud orienduslikust ajalooperioodist teada Vox Braul ori, kes suutis kastki peitununa kunagi ära pagedama justkui teda omastavate valitsejate käest ja olla olnud veel üks Braun, Shep, Browning hoopis hilisemale dioodil mustade mantlite liikumises Ameerika Ühendriikides, kes temale selle Brauni nime armsaks või oluliseks tegid. Lisaks Champs Brownile Katonovi Lozo kaabahhiia kandist pärit tuntud mees, kellest ta kellelegi saadetes ennemgi juttu olnud oli see, kes kallines Brauni esimesena Brasiilia suurtest tähtedest oma tiiva alla võttis, oma ansamblisse sobitas ja sealses koosseisus märgati juba tariinus Brauni hiljem teistegi poolt, sest tuuritanud olla maailma nii Solzilbertu kui Bosco šamaani ja teistegi Brasiilia tähtede ansamblites. Nüüd aga üks neist lugudest, mis Kaljazbraanile esimeste seas tähelepanu tõmbas ja mille kataloweloosu Temase laulabki järgnevat lugu salvestas oma plaadile 8980.-te aastate lõpus. See nipsakas nobe nakatav rütmi rolli pandeerudeerub värin eskaleerus Brauni ansambli heliplaadilt alfaga magneti saadu, seesuguse vahva nimega album ilmus 1996. aastal. See oli olulisim esimene linnas Brauni oma nime all salvestatud lugude valimik mis juba üsna kenasti iseloomustas seda efektse poolset suurejoonelist erinevatest allikatest kokku sulatatud muusikalist hübriidi, mida Braun oma järgnevatel aastatel erinevates koosseisudes erinevates salvestustes on demonstreerinud enam-vähem sama efektselt. Pandeerud elu oli üks seesugustest paladest, mis toona inimestele kõrva ja silma jäi. Ja mitte üksnes Brasiilias, sest üsna olulisel määral on olnud linnas Brauni muusika armastatud, tunnustatud menukas ka mitmetes Euroopa maades, kindlasti Hispaanias, Portugalis, Prantsusmaal. 1996. aastal oli Karlile Brauni muusikalised koostööd edenenud sinnamaani, et teda kutsuti löökpilli mängima erinevaid rahvalikke, mitte rahvalikke, mida ta suurepäraselt valdab muuhulgas ka Brasiilia väga kurje rocki mängiva ansambli Sepultuna heliplaadi ruuts. Kossepultuuraga võttis esineda karlinnas Raul ka tolle plaadikavaga tollal toimunud rock in Rio festivalil. Brasiilias on üks suuremaid sedalaadseid tohutu publikuarvuga festivale, kus rocki fännid olla esialgu Karliinas pruuni laval lähese mängimas kuuldes küll halvaendeliselt ja kümnetuhandelist tena kõne koordinassistanud ja muid halvustavaid hääli teinud, lõpuks aga olnud nagu ka linnas proomi publikutele omale ikkagi ära võlutud selle mehe nakatavastmusikaalsusest. Järgmine pala toob meid juba sajandi vahetusele pisut lähemale ja see on rütmirütme rütme poolest nõtke, jällegi hoopis teistsugusel moel kui e-kuuldu. Nii nagu äsjakuuldud pala lõpes trummidega, nii püsib suur osa linnus plaani muusikast muidugi oluliselt ka sellepärast, et ta ise, trummar löökpillimängija on just nimelt kõikvõimalikel löökpilli rütmidele. Toda rütmiliselt küllust on väga palju leida ka Candy Kirde-Brasiilia rahvamuusikas. Ühtaegu on kallines Brauni muusikalises sulamis just nimelt afro-brasiilia kõikvõimalikke rütmimustreid tohutul hulgal. Enta ühendab neid, mida aasta edasi, seda usinamalt elavamalt sujuvamalt, aga efektsemalt tänu sellele, et ta stuudios oskab järjest lõdvemalt töötada mitmete muude elementidega kõikvõimalike elektrooniliste helide töötlus vahenditega. Aga küll võib tema palades kohata ka küllalt psühhedeelsed maiguga kõlavaid keelpilliorkestreid ja väga särtsakaid puhkpillipartiisid. Nii mõndagi sellest nimetatust võib kohata kasvõi ka linnas järgmises Kadrinas järgmisest punast, mis seal üsna temaatiliselt kenasti orkestreerinud lugu aastast 1998. Head muusikahimulised kaasmaalased lähedal ja kaugel kestab rahvusringhäälinguga meeleni muusikatund, eikellegimaa ja tänaseni kellelegi maal, musitseeris meile ja musitseerib veel veidi aega edaspidigi. Tubli muti talentne brasiillane, trummimängija, laulja, ansambli juht, laulooja Carlynias Braun. Maalähedane maailmamuusik, trummimängumeister, maailmakodanik, Carlynospron Brasiiliast on viimase paarikümne aasta jooksul üsna pidevalt pälvinud nii publiku, imetluse kui austuse sama hästi ka kolleegide lugupidamise ja aeg-ajalt on teda saatnud isegi erinevate muusikaauhindade väljaandjat aitäh, tähelepanu ja soosing, vähemasti kodumaal Brasiilias. Ma usun, et kallines proovi muusikaga kohtades edaspidi kus tahes ei võiks juhtuda. On see kohtumine ilmselt heasüdamlik, rõõmustada Ta on teretulnud ja ergastab. Vähemasti Lootuse lõik maksab tänase kellelegi oma valikuga linnas plaani muusikast digiriik, kus need aitäh kuulamast ja jällenägemiseni.