Tere õhtust, kell on saanud kuus ja uudistetoimetus võtab kokku teisipäeva 13. jaanuari olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Mari Rebane. Politsei kõrvaldas mullu liiklusest ligi 7900 joobes sõidukijuhti. Joobes juhtide süül põhjustatud õnnetuste osakaal vähenes küll 10 protsendini, kuid püsis ligi 30 protsendi juures Valgamaal, Põlvamaal, Võrumaal ja Saaremaal, selgus siseministeeriumis tutvustatud aasta statistikast. Pane tööle siirduvad vanemad võivad otsustusõiguse lapse igapäevaelu asjade üle anda näiteks vanavanemale, kuid reeglina hooldusõigust ümberi vormistata samuti ei teavitatud elumuutustest ei kooli. Näiteks perearsti lapse heaolu ja turvalisust arvestades tuleb seda praktikat muuta, näitab vastav uuring ja leiab sotsiaalministeerium. Kaitseministeerium taotleb riigikogult mandaati rühmasuuruse üksuse osalemiseks ÜRO operatsioonil Liibanonis. Missioon algab tõenäoliselt aprillis. 39 mehe ettevalmistused on alanud. Eesti välisminister Keit Pentus-Rosimannus kinnitas kohtumisel linnapeaministri Arseni Jatsenjuk iga, et Eesti ei tunnusta kunagi Krimmi okupeerimist Venemaa poolt ja sanktsioonid Venemaa vastu peavad jätkuma omava Pariisis dirigent Paavo Järvi Pariisi orkestriga. Uue filharmoonia kontserdimaja juhib inimeste tähelepanu libedusele, mis sulailmade saabumisega on Eesti teedel ja tänavatel tekkinud. Tartu Ülikool Rocki korvpallimeeskond alustab täna euro Challenge sarjas vahegrupiturniiri, kui koduplatsil võetakse vastu Saksa klubi Frankfurdi Skyler. Järsku. Tartu peatreeneri Gert Kullamäe arvates on tegemist hästi komplekteeritud ja talendika võistkonnaga. Öösel levib vihma lörtsisadu üle Eesti kirdesse ning homme võib vähest vihma lörtsi sadada. Õhutemperatuur on öösel miinus kaks kuni pluss kolm, homme päeval pluss null kuni pluss kolm kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt võrreldes ülemöödunud aastaga hukkus mullu liiklusõnnetustes vähem inimesi, tuleõnnetustes hukkunuid oli aga rohkem. Politsei kavatseb tänavu tugevdada liiklusjärelevalvet, päästeamet laiendab muuhulgas nõustamise järelevalve tegevusi. Siseministeeriumis toimunud pressikonverentsil Käis Janek Salme. Läinud aastal toimus Eestis 1418 liiklusõnnetust, võrreldes ülemöödunud aastaga oli õnnetusi 35 võrra enam. Liiklusõnnetustes hukkus mullu 78 inimest, ülemöödunud aastal oli hukkunuid 81. Politsei kontrollis möödunud aastal 750000 korda juhtide kainust ning liiklusest kõrvaldati 7892 joobes sõidukijuhti. Purjus juhtide süül toimus 148 õnnetuste ja neis hukkus 14 inimest. Joobes juhtide süül põhjustatud õnnetuste osakaal Hannes küll 10 protsendini, kuid püsis ligi 30 protsendi juures Valgamaal, Põlvamaal, Võrumaal ja Saaremaal. Hukkunuga liiklusõnnetustes moodustasid suurem osa jalakäija õnnetused, mille osakaal oli 38 protsenti ja ühe sõidukiõnnetused, mille osakaal oli 35 protsenti, ütles politsei ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher. Maakeeli öeldes ühe sõiduki õnnetus on juht, kes ei valinud õiget kiirust, sõitis teelt välja, sai surma väga suur arv, seepärast ka meie üks 2015 jätkuv prioriteet liikluskiiruse maha võtmine liiklusjärelevalve abil. Pimedal ajal hukkuvad 16. jalakäijast ei kandnud 12 inimest helkurit ja mulle väga meeldib see hüüdlause, et helkur on odavam või soodsam elukindlustus. Ja tõesti on inimesel võimalus endal üht-teist ära teha. Päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu sõnul on päästeamet seadnud sihi, et 10 aasta pärast oleks Eestis tuleõnnetuste arv ja kahju vähenenud Põhjamaade tasemele. See tähendab, et Eestis ei hukkuks aastased tuleõnnetustes üle 12 inimese ja hoonetulekahjusid poleks rohkem kui 1300. Mullu hukkus Eestis tulekahjudes 54 inimest, ütles tammsalu. Võrreldes 2013-ga oli hukkunute number seitsme võrra suurem aga sündmuste arv, kus hukkus inimesi, oli seitsme võrra vähem. See tähendas, et suurenenud olid need sündmused, kus hukkus rohkem kui üks inimene korraga. Reeglina need olid sündmused, kus seltskond tuli kokku, tarvitas alkoholi, tegid suitsu, olid magama jäänud. Enamikel nendest kodudest, kus siis hukute puudus suitsuandur. Üle 80 protsendi kodudest, kus toimus hukkumine, ei olnud suitsuandurit. Päästeamet laiendab tänavu nõustamise ja järelevalve tegevusi, samuti jätkatakse teavituskampaaniaid. Eesti valmistab ette osalemist sõjalisel missioonil Liibanonis. Kaitseministeerium taotleb mandaati jalaväe suuruse üksuse osalemiseks ÜRO operatsioonil Unifil Soome-Iiri pataljoni koosseisus. Valitsus arutab kaitseministeeriumi taotlust ülehomme. Täna rääkisid missioonist ajakirjanikele kaitseminister Sven Mikser ja kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras. Mall Mälberg käis kohal. ÜRO missioon Liibanonis on väga pikaajaline ettepaneku koostööks tegi Eestile Soome, kellega kaitseminister Sven Mikseri sõnul vahetut missiooni koostööd seni tehtud ei ole. ÜRO operatsioonid on viimastel aastatel olnud mahult kõige väiksemad ja, ja nüüd, kus aisaoperatsioon NATO juhitav operatsioon Afganistanis on läbi saanud, nüüd on meil rohkem ressurssi ja teiselt poolt kindlasti ka ka suurem huvi osaleda aktiivselt ÜRO juhitavate operatsioonidel, nii et nii see liisk Liibanoni osas langes. Kui suur Eesti missiooni kogemus hetkel on? Eesti on osalenud erinevatel missioonidel välisoperatsioonidel ju aastaid Balkanil, Lähis-Idas, oleme osalenud Iraagis, oleme osalenud Afganistanis pikkade aastate jooksul. Nii et Eesti kaitseväe missioonikogemus on tänaseks kaks, ma ütleksin, päris rikkalik, esialgu te taotlete missiooni, mis kestaks aasta lõpuni, kui palju, seda võidakse pikendada, millal vajadusel pikendada? Esialgu oleme soomlastega läbi rääkinud kaks filtratsiooni panustamist siis rühmasuuruse üksusega Soome-Iiri pataljoni koosseisu, see tähendab siis kaks korda kuus kuud ehk aasta ja kui on meil ressurssi ja tahet ja kui ka kontingendi juhtriigid on on sellest jätkuvalt huvitatud, siis kindlasti ei saa välistada, et et see Eesti osalus seal Liibanonis saab olema pikem kui aasta. Millal võimalik. Ja me küsime mandaati tegelikult alates aprillikuust, et emissioon põhiosas algab meie jaoks mai algusest, aga kindlasti on võimalik, et teatud ettevalmistav kontingent lähetatakse juba aprillikuu sees. Üksus, keda liibanoni saatmiseks ettevalmistatakse, tuleb Scoutspataljoni alfakompaniist, ütleb kaitseväe juhataja Riho Terras. Kokku 39 meest. Mehed on kõik lahingkogemusega afganistani, joonistage osa meestest, ka rühmavanem on käinud ka eelmisel korral uni fil emissioonil, meeskond on koos ja väljaõpe käib. Mida nad konkreetselt tegema. On see ohtlik, mis seal iga missioon ohtlik, aga, aga ta kindlasti on oluliselt vähem intensiivsem sõjaline konflikt, kui seda oli kas Afganistan või Iraak. Mehed hakkavad oma ülesannet täitma jalgsi või motoriseeritud patrullides suhtlema kohalike inimestega, tegema patrulle koos kohaliku liibanoni üksustega või ka ilma. Ja eks need ohud on sellised konfliktipiirkonna ohud ikka seal miinioht, nii et meil on vaja võtta kaasa ka kindlasti lahing, pioneerid. Eesti välisminister Keit Pentus-Rosimannus kohtus täna Kiievis Ukraina peaministri Arseni Jatsenjuk. Iga Uku Toom küsis, millest olulisest räägiti. Eesti poole pealt me loomulikult kinnitasime üle oma toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsete terviklikkusele ja rääkisime ka Euroopa Liidu liitlaste poolsest sanktsioonide poliitikast sellest, et praeguses olukorras, kus Venemaa paraku endiselt ei täida minski kokkuleppest ja kus olukord Ida-Ukrainas on muutumas järjest pingelisemaks on ikkagi väga üheselt selge, et sanktsioonide poliitika peab jätkuma ja kui olukord ta veel kriitilisemaks veel hullemaks, siis peab olema valmisolek arutada ka sanktsioonide laiendamise üle. Et Eesti on väga selgelt Ukraina ka selles küsimuses ühesugustel seisukohtadel ja, ja me tõepoolest ka Omalt poolt kinnitasime seda, et kui Ukrainal on vaja tuge erinevates rahvusvahelistes organisatsioonides, siis Eesti tuge kindlasti Ukrainale pakub. Tänagi oli ohvreid, samal ajal surub Moskva peale läbirääkimisi Donetski ja Kiievi Luganski ja Kiievi vahel. Kui palju sellest juttu oli? No Venemaa on ise Minski lepinguga võtnud endale osa kohustusi ja neid kohustusi ta paraku täna ei täida, nii et oli loomulikult juttu ka sellest tõesti tänasest olukorrast ja sellest, et see on üks järjekordseid näiteid sellest, kuidas Venemaa oma agressori poliitikat ei ole mitte paremuse poole muutumas ja ja noh, siin tuleb loomulikult omalt poolt ka ainult nii, kuidas võimalik on toetada on ka väga selge Ukraina valitsuse poolne positsioone, et mingisugune võrdsetel alustel läbirääkimine separatistide ka ei, ei ole mõeldav. Riigikogu sotsiaalkomisjon toetas tänasel istungil alaealiste õigust otsustada raseduse katkestamise üle ning saatis vastava seadusemuudatuse riigikogu täiskokku teisele lugemisele. Eelnõuga taastatakse kuni 2009. aastani kehtinud regulatsioon. Sõjalise raseduse katkestamise lähtutakse võlaõigusseaduse üldreeglist piiratud teovõimega patsiendile tervishoiuteenuse osutamisel. Selle järgi toimub alaealise raseduse katkestamine tema enda nõusolekul, kui ta on võimeline ise selle poolt ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma, jätkab sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof. Kedagi ei saa vastu tahtmist sünnitama või aborti tegema sundida. Et kehtiv seadus läheb vastuollu mitmete põhiõigustega, sealhulgas naise enesemääramisõigusega õigusega privaatsusele ja tervise kaitsele. Ja plaanitava seadusemuudatusega on siis plaanis viia raseduse katkestamist reguleeriv seadus vastavusse põhiseadusega. Kuna arutelu kestis nii kaua ja osapooli oli päris palju, kas oli siis ka selline tuline istung? Oli väga tuline istung, et kestis tõesti kaua ja kolm tundi kokku ja osapooled olid väga erinevatel arvamustel, et kuni sellest, et abort ei tohiks üldse teha siis kuni selleni välja, et igal juhul peab olema vanema nõusolek aga nii naistearstid kui ka siis lastekaitse liit ja nii mõnedki teised organisatsioonid ütlesid, et lapsevanema nõusolek ei ole igal juhul vajalik, aga loomulikult täisealise isiku teavitamine. Ja me panime sisse ka sellise klausli, et kui nüüd seaduslik esindaja ei ole kättesaadav või ei ole võimeline otsust langetama või muudel põhjustel ei tee seda ja et sellisel juhul on siis võimalik kaasata see isik, kes lapsega koos elab, et kes siis kuidas see tuleb välja lapse elukorraldusest, see on nende alaealiste puhul, kes ei ole siis piisavalt küpsed otsust langetama. Kui on alajane piisavalt küps otsust langetama, siis kohalduvad võlaõigusseaduse sätted, aga igal juhul arst alati informeerib alaealiste täisealise osavõtt otsustusprotsessist on väga oluline. Sotsiaalkomisjon otsustas saata raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse muutmise seaduse riigikogu täiskokku teisele lugemisele 27. jaanuaril. Sotsiaalkomisjonis oli täna arutelul ka palju vastuolusid tekitanud ravimiseadus ning seal otsustas komisjon anda sotsiaalministeeriumile ülesande välja töötada apteekide omandipiirangu regulatsioon, kus apteegi omanikeks oleksid proviisorid. Tööjõu vaba liikumine ja soov pere majandusliku heaolu parandada on viinud paljud tööle välisriiki. Siia jäävad lapsed antakse ajutiselt vanavanemate võidutavate hoolde, kuigi lapsele võib see mõnel juhul ka meeldida, on ikkagi õhus mitmeid lahtisi otsi. Margitta otsmaa jätkab teemat. Eestis ei pea lapsevanemad teavitama ühtki ametkonda sellest, kui nad lähevad välismaale tööle ning jätavad alaealised üksi koju vanavanemate või tuttavate hoolde. See kamp polegi täpselt teada, kui palju selliseid peresid on, kuid ametlik statistika näitab, et kindlasti üle 650. Politsei ja sotsiaaltöötajad saavad neist peredest teada enamasti siis, kui lastega tekivad probleemid. Tööminister Urmas Kruuse. No kui me vaatame Euroopa praktikat, siis ega seda teavitamiskohustust väga paljudes riikides ei ole, aga tõepoolest, kui vajalik oleks tegelikult teavitada alaealiste laste puhul näiteks kas lasteaia tavakooli ja ära määrata või anda teada sellest, et kes on see isik, kes laste eest sellel hetkel vastutab. Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskuse uuringust selgub, et inimesed peavad välismaale tööle minekut pere siseasjaks ja kardavad sildistamist. Seetõttu oli ka selle uuringu tarbeks küsitletud arv väike vaid 17 inimest. Veel kord. Urmas Kruuse. Ega see on päris tugev nii eetiline kui juriidiline küsimus, kui palju me selliseid perekondlikke asja saame panna kohustuseks. Ja selle tõttu mulle tundub, et kui seda tehakse vabatahtlikkuse alusel teavitatakse, mõeldakse läbi, siis need tulemused on selgelt paremat. Ei saa alati öelda seda, et kui vanemad lähevad välismaale, et siis laste olukord a priori halveneb. Uuring toob peamisena välja, et hädasti on tarvis käitumisjuhist nii peredele, sotsiaaltöötajatele, klassijuhatajatele kui ka perearstidele. Inimesed, kes hoolitsevad vanemate äraoleku ajal laste eest, ei oska sageli ette näha neid raskusi, mida selline elukorralduse muutus kaasa toob, selgitab Tartu Ülikooli perekonnaõiguse lektor Liis Arrak. Kõigepealt veel samme ettepoole tuleks mõelda, et kas me üldse peame välisriiki tööle minema, aga kui laps peab jääma Eestisse ja see on kõigile parem, siis sellisel juhul tuleks eelkõige lapse elva ära korraldada turvaliselt, et tal on ikkagi täiskasvanud inimene kõrval ja kõik need õigus, toimib, tegemine olgu see siis kooli astume, sisseastumisavalduse esitamine või ka meditsiiniteenuse osutamiseks nõusoleku andmine, et neid ei saa keegi lapse nimel teha, kui nemad on ära, see muidugi vanemate valik, kui palju nad tahavad anda seda otsustusõigust üle ja nad saavad seda siis nii-öelda kohtu kaudu teha, paraku küll ainult kohtu kaudu. Harva, kuid siiski satub selliste perede lapsega turvakeskusesse. Tallinna laste turvakeskuse direktor Priit Siig tõi terevisioonis ühe näite. Tegelikult väga kohusetundlik ema läks Venemaal tööle, et likvideerida, see oli Eestis tekkinud üürivõlad. Ähvardas elukoha kaotus, ei olnud mitte ühtegi muud võimalust kuhugi last jätta ja laps toodi kis kaheks kuuks turvakodusse. Sotsiaalkaitseminister Helmen Küti kommentaar käitus kindlasti õigesti, et ta pöördus kohta, kus lapse heaolu oli tagatud ja hooldatud me ei saa ja me ei peagi sulgema piire ja öelda, et vanemad ei saa minna. See on pereasi, aga kohustus täiskasvanutelt on see, et lapse huvid oleks kaitstud. Väike, mures inimene on kõige kurvem asi. Täna Tallinnas toimunud Eesti Evangeelse Luteri kiriku kirikukogu erakorralisel istungjärgul esitas valitud peapiiskop Urmas Viilma kirikuvalitsuse uue koosseisu. Konsistooriumi Assessoriteks valiti EELK usuteaduse instituudi rektor ja Nõmme Rahu koguduse õpetaja Ove Sander, Viljandi Jaani koguduse õpetaja, praost Marko Tiitus, Rakvere kolmainu koguduse õpetaja abipraost Tauno Toompuu ning konsistooriumi välissuhete referent Kadri Elizabeth Põder. Konsistooriumi kantsleriks valiti konsistooriumi kantselei juhataja Ülle keel. See on esimene kord, kui valitsusse kuuluvad ka naised. Urmas Viilma tegi kirikukogule ettepaneku valida ametisse ka kaks uut piiskopi. Joel Luhamets ja Tiit Salumäe jätkavad koos Einar Soone ja Andres Tauliga EELK teenimist piiskoppidena. Pärast Einar Soone piiskopiks valimist 1992. aastal on see esimene kord, kui seatakse ametisse uued piiskopid. Möödunud aasta novembris peapiiskopiks valitud Urmas Viilma pühitsetakse ametisse teise veebruari keskel Päeval algaval missal. Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus. Avatakse maailma kallimaid kontserdimajasid 380 miljonit eurot maksma läinud hoone avatakse Pariisis. Paavo Järvi sõnul on uus avatav kontserdimaja enneolematu akustikaga. Järvi dirigendikepi all õnnistab uue muusikakoja sisse Pariisi orkester. Lähemalt räägib Erle loonurm arhitekt John novelli loodud 2400 kohaga. Hoone on väga uuenduslik ja suurepärase akustikaga, kommenteerib Paavo Järvi. Järvi sõnul rõhutab uus kontserdimaja meie ajastul kunsti ja ilu olulisust. Ja muidugi Pariisis oli seda hädasti vaja ka sellepärast, et. Paavo Järvi lõpetab peagi koostöö Pariisi orkestriga ja suundub Tokiosse. Järvi sõnul on kultuuri tulevik just Aasias. Ja mis meid lähiajal õues ees ootab, räägib Merike Merilain. Tere õhtust. Tere õhtust, kõrgrõhuhari asendub ööseks madalrõhulohuga ja sajuga juba igal pool. Madalrõhulohk asendub päevaks järjekordse osatsükloni tagalaosaga. Tugeva läänetuule võtab päeva jooksul maha Riia lähedal tekkiv järgmine osatsüklon, mis toob rohkeid sadusid Lõuna-Eestisse. Saabuval ööl on pilves selgimistega ilm, lörtsi ja vihmasadu levib üle Eesti kirdesse, kohati on jäidet. Puhub ja lõunatuul kuus kuni 12, puhanguti 15 meetrit sekundis, saartel puhanguti kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kahe ja pluss kolme kraadi vahel. Ja homme päeval on pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest vihma või lörtsi. Õhtupoolikul jõuab Lõuna-Eestisse uus sajuala. Puhub edelatuul viis kuni 11, saartel ja rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on nullist kuni pluss kolme kraadini. Ja spordiuudised võtab kokku Karl Mihkel Eller. Tartu Ülikool Rocki korvpallimeeskond alustab täna Jüroodzelent sarjas vahegrupiturniiri, kui koduplatsil võetakse vastu Saksa klubi Frankfurtis Kairainers alagrupis nelja võidu ja kahe kaotusega esikoha Skyrotherisse oma grupis teine. Veel kuuluvad ka vahegruppi venelaste Saraatovi Avtodori, hollandlaste Den Boschi, Tartu peatreeneri Gert Kullamäe arvates Frankfurdi näol tegemist hästi komplekteeritud talendika võistkonnaga, kuid tema sõnul on rocki poolelt vigastusest paranenud Joosep Toome, kes peaks tena tiimile ühe lisakäigu andma. Gert Kullamäe. Ma arvan, palenditud meeskond, talenti jagub sinna meeskonda palju, et on edurivis, on siuksed, pikemad sihvakad, saksa korvpalli tulevikulootused, mängijad, tagaliinis on lühemad mustanahalised noored ameeriklased. Meeskond on päris hästi komplekteeritud selles mõttes, et igale positsioonile on lüli olemas vahetuses kohe korralik kaheksane üheksane tuumik, kellega nad mängivad, et igati korralik Euroopa meeskond ja me hakkama saada, mis siin, mis siin muud. Kokkuvõttes see kolmenädalane mängupaus, mis teil oli, kas sa nüüd praegu tunned, et see tuli teile igal juhul pigem kasuks või teeb see veidi murelikuks ka, et seda võistlusmängupraktikat pole viimasel ajal nii palju olnud? No mis seal ikka muretseda enam, et see kolm nädalat oli ära, ma arvan, see oli ikka selles mõttes kasulik, et saime siin Milkjalistajate valmis siis rohkem rõhku panna. Peame valmis olema, et ega, mis siin ikka põdeda ja muretseda, et see, mis oli, oli neid edasi. Kohtumine algab Tartu Ülikooli spordihoones kell 19 otsustavaid hetki mängust kuuleb vikerraadio spordisaatest kell veerand üheksa Dakari maratonralli. Esmaspäevane kiiruskatse lõpetati korraldajate otsusel ettenähtust varem ekstreemsete sõidutingimustega. Ainsa eestlasena võistlusest osavõtte mootorrattur Mart Meeru jõudis etapil finišisse 34.-na. Meeru kaotas katse võitnud Tšiili ratturile paabloquantaniiale 55 minutit. Üldliidriks tõusis hispaanlane Markooma. Meeru tõusis 44.-le kohale, kaotades koomale 10 tundi ja 44 minutit. Eesti korvpallikoondislane Siim-Sander Vene pääses üle tüki aja oma koduklubi Kaunase Žalgirisele platsile. Leedu korvpalli meistrivõistluste kohtumises alistati Vilniuse Lietuvos Rytase 91 77 Vene mängis 15 minutit ning viskas selle ajaga kodupubliku ees seitse punkti ja võttis neli lauapalli. Žalgiris juhib meistriliigat 19 võidu ja ühe kaotusega. Kuulsite Päevakaja number 19616. Mina olen saate toimetaja Mari Rebane ja soovin rahulikku teisipäevaõhtut.