Tere taas kuulama saadet viivala muusika. See kõigile hästi tuntud lastelaul meie saate alguses ei kõlanud mitte juhuslikult, sest just selle laululoojast Riho Pätsist meil nüüd juttu tulebki. Samuti kuulame ka tema muusikat. Minu nimi on Viivika Ludvig ja ma olen palunud tänasesse saatesse külla haridusministeeriumi muusikaõpetuse peaeksperdi Inge Raudsepa rääkida ühest üsna suurest ettevõtmisest, mis sai teoks sel esmaspäeval. Tegu oli rahvusvahelise muusikakasvatuse konverentsiga, mis oli pühendatud Riho Pätsi 100.-le sünniaastapäevale. Riho Pätsi sünnipäev oli küll juba juunis, kuid suve tõttu arvasime, et on mõttekam korraldada konverents tema mälestuseks just nimelt sügisel, kui on alanud õppetöö ja, ja on kõigil võimalik soovijal on võimalik osaleda sellel konverentsil. Päev oli täis igasuguseid erinevaid ettevõtmisi, mis toimus sellel päeval. Toimus tõesti väga palju ja kui ma ütlen, et selle konverentsi ettevalmistamine algas läinud aasta novembris siis võib arvata tegelikult, et see resultaat pidi ka tulema üpriski uhke ja suurejooneline. Ja vesteldes õpetajatega kõik jäid väga konverentsiga rahule, sest konverents oli tõesti väga tuumakas ja väga head ettekanded olid. Aga lisaks konverentsile rahvusraamatukogus toimus siis veel üks tähelepanu väärne üritus, nimelt kataloogihallis viiendal korrusel alati Riho Pätsi mälestusele pühendatud elu ja loomingut tutvustav näitus. Samas toimus ka ilmunud teoste uute teoste presentatsioon ja ma loen seda. Üheks väga-väga oluliseks asjaks ilmus Riho Pätsi Midrimaa laulud mis, mille teksti on koostanud kirjutanud Ellen Niit. Siis Riho Pätsi mälestusteraamat vaat kelle üheks koostajaks abiliseks oli tema tütar leelo, kõlar, personaalnimistu ja loomulikult ka siis konverentsi teeside bukett. Kuna Riho Päts on tegelikult eesti koolimuusika suurkuju ja tema kuuekümnendatel aastatel kirjutatud muusikaline kasvatus üldhariduskoolis kolossaalne teosema, nimetaksin seda praegugi kooli muusikute piibliks, sellepärast et mees, kes kuuekümnendatel aastatel tõepoolest nägi nii palju ette ja kirjutas koolimuusika alus tugedele plaani tähendab pühendatud asjad niidi taktilis kui metoodilises valdkonnas ja nad on absoluutselt aktuaalselt kaasajal. Ja nimetamisväärt on tegelikult ka ju see, et Riho Päts oli kirjavahetuses isiklikult Ta Zoltan koda ja Carlorfiga. Ja kui Karl Orphy praegu Eesti koolimuusikas väga palju kasutatakse tema metoodikat ja tema süsteemi elemente, siis Riho Pätsil, nendes raamatutes on see kõik juba ka kirjas ja soovitused, kuidas kõike seda teha. Ja tähelepanuväärne on ka see Riho Päts, nii nagu Carlorfi ja Zoltan kodagi alustab muusikat musitseerimist ja võtab ajamusitseerimise aluseks oma rahvamuusika. Nii et midagi pole ununenud ja midagi pole uut päikese all. Lavastame tänapäeval seda väga head vana. Kuulamegi siia jutu vahele nüüd Riho Pätsi seatud rõõmulaululastekoori ellerhein esituses. Meil on elulaama tooteid Poodetaanaid. Nordtoode. Vaid pooled laagi rõõmu räivate. Jaa jaa. Küll on p toolised suureneva toode, liide. Bana saada ka toita ka torupilli. Küll on süüa juua, küll tralli. Millised on need mõtted, mis jäid kõlama sellelt konverentsilt? Millest seal räägiti? Konverentsi kõike, ettekanded olid väga huvitavad ja ettekandjad olid siis Eestist ja kolmeta kannet välismaalt. Räägiti väga huvitavatest valdkondadest seoses kooli muusikaga ja ettekanded puudutasid koolimuusikas ka selliseid märksõnu nagu relatiivne meetod Eesti muusikaõpetuses ja ma pean ütlema, et kõik need ettekanded loomulikult olid vahetult seotud Riho pätsiga. Reaktiivne meetod Sis Carlorfi ideed, Eesti koolimuusikas rahvamuusika osa eesti koolimuusikas siis Riho Päts, heliloojana Riho Pätsi klaverimuusika. Ja öelda, et kõik olid absoluutselt värskendavad mõtted, mis sealt tulid ja sellist sõna tühje sõnu ei kuulnud mitte kellelegi ettekandes. Ja muidugi, mis oli veel väga tore, et kõike seda illustreerisid ka lapsed. Nimelt olid esinemas Tallinna muusikakeskkooli muusikastuudio lapsed, kes mängisid ja laulsid Riho Pätsi muusikat ja lastekoor Ellerhein Anneli Mäeotsa juhatusel, kes laulis Riho Pätsi loomingut ja, ja lõppes päev siis muusikaakadeemia kammersaalis, kus esitati ka Riho Pätsi muusikat. Ja minu jaoks oli üks kõige suurem avastus ehk Riho Pätsi soololaulud. Neid on üldiselt päris vähe kuulda olnud ja tuntud meie tuntud laulja Urve Tauts esitas neid ja no äärmiselt äärmiselt huvitava helikõlaga oli tema üks lauludest hall laul, mis tolle aja kohta, mis ta on kirjutatud kuskil kuuekümnendatel aastatel viiekümnendatel, kõlas no niivõrd huvitava helikeele ja meelde kohati isegi Arnold Schönbergi loomingut väga tugev teos. Mida need tänapäeva lapsed ja tänapäeva noored peaksid teadma, Riho Päts ja kui palju üldse teatakse Riho Pätsi ja tema muusikat, tema laule? Riho Pätsi teatakse ikkagi väga palju ja kui konverentsi avasõnades sky ütles meie hariduskantsler, et kõik on mingilgi viisil puutunud kokku Riho pätsiga, sest teatavasti alles praegu muusikaõpikud koolis on uuenenud siis ütleme veel praegugi paljud õpetajad kasutavad Riho Pätsi, Heino Kaljuste koostatud laulikuid, sest need on tõesti head head õpikud. Ja ja Riho Pätsile on ju väga palju ilusaid lastelaule ja muidugi, mis on veel üks huvitav ja tore moment, et ta tegelikult väga palju kasutas rahvaviise ja tegi nendest töötlusi. Sama vanavanemate viisivakk näiteks on ju väga populaarne, mida lastekoor Ellerhein on kunagi siin mõned aastad tagasi väga populaarseks laulnud. Lastekoor Ellerhein Heino Kaljuste juhatusel laulab kini Riho Pätsi seatud rahvaluuletekstile mängu laulu. Rikku Ri Poola. Nii nad linna linna tööle ta. Maaninat päevik, kärbaareda Poola. Lähme mängidelejevinada ootame kuuskedega. Meie muusikaõpetajad, kes on õppinud Tallinna pedagoogilises üli Tallinna pedagoogilises Instituudis muusika erialal teatavasti 1974. aastal läks eriala üle muusika Tallinna konservatooriumi praegusesse muusikaakadeemiasse, siis olid ka, tähendab, Riho Päts oli seal õppejõud ja tal olid dirigeerimise õpilased ja nendest paljud töötavad praegu ju meie Eestimaa koolides, kes on saanud temalt õpetust. Ja seal selle juures on muidugi märkimisväärt see, et Riho Päts oli väga nõudlik õppejõud ja ta pööras tohutult suurt tähelepanu lastelauludest saadete kujundamisele, et see ei ole ainult, see ei ole ainult toonika subdominant, dominant, vaid seal midagi enamat. Ja seda me tajusime ka tema soololaule kuulates, et klaveril on väga-väga-väga oluline roll. Ka kohe kõlama hakkav laul, mina väike poisiklutt on pärit Riho Pätsi laulikust. Laulavad Eesti raadio laululapsed Kadri hundi juhendamisel. Nii väikeluik jookseb välja. Järgnevaid iive. Sel teisipäeval oli aga Eesti muusikaõpetajate liidul veel üks vahva ettevõtmine. Tähendab, see on selline Eesti Muusikaõpetajate Liidu traditsiooniline üritus. Ja nimelt juba seitsmendat sügist said vabariigi muusikaõpetajad kokku niinimetatud siis muusikaõpetaja kätte sügispäevadel. Teatavasti traditsioon sai alguse seitse aastat tagasi Tartus ja sealt siis iga kord maakond või linn, kes seda korraldab, valib ise välja järgmise maakonnale linna, kuhu see üritus nagu kandub ja eelmisel aastal teatavasti olid need Lääne-Virumaal ja Lääne-Virumaa andis teatepulga edasi Tallinna linnale. Ja oligi selline hea mõte, ma arvan, siduda konverents neljandal Akto Robril viiendal oktoobril jätkuvate sügispäevadega ja sügispäevade sisu olisi. Viiendal oktoobril, ma arvan küll väga huvitav, nimelt õpetajad neid oli ligi 300 said viibida Tallinna erinevates koolides, külastada muusikatunde, kuulata õpilaskontsert ja kell kaks lõpetada tõesti väga suurejoonelise piduliku kontserdiga Õpetajate majas need päevad, kus siis olid esinema kutsutud vabariiklike vokaalansamblite konkursside laureaadid. Nimetagem siin Saaremaa konkurssi Alo Mattiiseni konkurssi. Ja need kollektiivid olid siis Kilingi-Nõmme laulustuudio Toomas volliga üks väike Rõõm, Sirje Grauberg, Paide huvikeskusest, Thea paluoja, Rapla Raplast Rapla huvikoolist ja siis Hirvo Surva juhendatud Revaalia poistekoori juures tegutsev PS ansambel duubel seitse. See oli fantastiline kontsert ja see oli tõesti eestimaa Ma ütlen, et parimad kollektiivid olid. Ja kui ma nüüd saak tähendab edastaksin oma Norra kolleegi muljeid, kes esines siis ettekandega Riho Pätsi rahvusvahelisel konverentsil ja oligi Õpetajate majas kontserdil siis talle oli üllatuseks niivõrd mitmekesine orientatsioon laulude valikul esiteks alates popmuusikast ja lõpetades Eesti rahvaviiside seaded ega mida kandis ette Thea paluojaansambel. Need on nimed, kes on ka meie saates esinenud ja meie saatest läbi käinud, aga nüüd nendes muusikapäevade juurde tagasi tulles, siis mida selline õpetajate kooskäimine annab? Muusikaõpetajatele esiteks annab ta loomulikult väga palju uusi ideesid ja ma rääkisin paljude õpetajatega, mida nad siis kogesid ja mida nad siis said, kui nad olid koolides ja no valdavalt kaldus jutt ikkagi sinna, et näed, nägin sellist asja vaja ka koolis järele proovida, järele teha. Ja kahtlemata teiseks on see õpetajate ühistunde ja ütleme ameti ametikaaslaste ütleme, ühised probleemid ja nende kokkusaamine ja, ja see annab sellise tugevus tunde õpetajale. Et ta pole üksi oma muredega ja kindlasti ka uusi ideid, mida siis rakendada oma töös ja kasutada ja õpetamisel. Ja kahtlemata ja see oligi päev, koolides tulid need ideed, aga kahtlemata konverentsilt, sest see oli, ma arvan, asja üks kõige suurem suurem väljendus väljend üldse selles muusikaõpetajate sügispäevadel. Ja taas üks aastatetagune lindistus Riho Pätsi seatud pillol Helle. Nii et muusikaõpetajate sügispäevad toimusid seitsmendat korda järjest, see on siis traditsioon, kas on ka järge oodata? Traditsioon on ta ja, ja on nad siis olnud Tartus, Viljandis, Pärnus, Saaremaal, Võrumaal, Lääne-Virumaal ja nüüd siis Tallinnas ja iga kord siis nagu ma ütlesin, keegi antakse see teatepulk üle, see teatepulk tegelikult on üks selline suur-suur väga ilus kadakast. Kuhu siis iga maakond seob oma rahvariide rahvariidevöö. Ja Tallink kinnitas siis Tallinna linnakodaniku ja Tallinna Lasnamäe õpetajad andsid selle üle siis Järva maakonnale ja see üleandmine oli ka väga huvitavalt teostada ja oli seotud kahtlaselt Riho pätsiga. Nimetajat võtsid aluseks Riho Pätsi lastele kirjutatud muusikalise etenduse Kaval-Ants ja Vanapagan. Ja esitasid seda küll natuke omamoodi deklama Thekla matsioonina ja muusikaliste numbreid täna ja, ja sealt siis tuli välja ka siis kuhu vanapagan järgmiseks aastaks siis nagu läheb ja siis valiti Järvamaa. Aga Järvamaa on no ütleme, tähelepanu tarne järgmisel aastal saab olema väga paljudest aspektidest, sest on muusikaõpetajate liidu 10. aastapäev, 13. paber on seepeale selle me tähistame Heino Kaljuste sünniaastapäeva ja Zoltan koday sünniaastapäeva, nii et kõik need daatumeid kolm suurt asja koos, nii et seal annab siis jällegi midagi huvitavat korda saata. Jah, kindlasti, ja millised on siis veel ka suuremad plaanid, need muusikaõpetajate liidule selleks sajandivahetuse aastaks? Plaane on tegelikult väga palju, annaks ainult energiat õpetaja võttele kõike täide viia. Tulemas on kohe põhjamaade Bakalistide konkurss Tartus. Ja järgnevad juba sellised asjad nagu naiskooride konkurss-festival Tallinnas ja segakooride kooli segakooride konkurss-festival Tartus. Näitus, mis on kevadel ja sellele peaks järgnema üks väga huvitav projekt veel. See on nimelt, et. Idee sai suvel alguse kosel, kus oli muusikaõpetajate suvelaager ja tas õpetajate naiskoor oli tegemas seda naiskoori kahjuks California Ülikooli professor härra Wells valvertal ja Toomas Voll Eestist ja see koor kõlas väga värskelt ja väga huvitavalt ja tekkis selline mõte, et teha kaheksakümneile õpetajate naiskoor ja esineda sellega siis projekti raames Eestimaa koolides teatud ajal, aga veel üks asi jah, on tulemas ja see on nüüd koos Briti Nõukogu ja Inglismaa Inglismaa soft bank tsentrumiga, ehk see on siis rajal festival halliga Londonis see on siis lapsed ja nüüdismuusika, mille esimene projekt oli 97. aastal ja teeme seda siis koos nüüd ansambliga. Ja see on siis see, et lapsed, et suudaksid ja mõistaksid kaasaegset muusikat, see tähendab professionaalsed muusikud, musitseerivad koos lastega ja lõppkontsert siis peaks toimuma juba selle aasta novembris Estonia kontsertsaalis. Nüüd festivali raames, kes on need lapsed, kus ta, kuidas sind välja valitakse, need on lapsed, kes soovivad selles projektis osaleda ja praegu keskendume Tallinna koolidele ja no ma arvan, umbes 100 õpilast osaleb selles projektis pluss veel umbes 30 muusikaõpetajat ja kolme BBC orkestri mu nose kanti muusikut. Ja siis nagu ma ütlesin juba nüüd, ansambel. Edu ja jõudu teile kõikide nende ettevõtmiste korraldamisel. Aitäh. Tänase saate külaliseks oli haridusministeeriumi muusikaõpetuse peaekspert Hinge Raudsep kellega leppisime eesti helilooja ja muusikapedagoogika suurkuju professor Riho Pätsi 100.-le sünniaastapäevale pühendatud konverentsist, mis toimus sel esmaspäeval ning Eesti Muusikaõpetajate Liidu sügispäevadest ja selle aasta vanadest plaanidest. Saate toimetaja Viivika Ludvig tänab kõiki kuulajaid ning saate lõpetuseks veel üks laul. Riho Pätsi laulukogust laulavad Eesti raadio laululapsed kuulmiseni järgmisel reedel samal ajal.