Tere, kõik väikesed ja suured jutusõbrad. Jõululaupäev ongi juba kätte jõudnud. Kuidas aga Tallinna Õpetajate Maja päkapikumaa elanikud selleks valmistusid ja mida põnevat selle ettevalmistustöö käigus juhtus, sellest kohe kuuletegi. Talv oli kätte jõudnud juba enne lume tulekut olid päkapikud oma piilumis tööd alustanud aga nüüd lisandus sellele veel aknale pandud susside täitmise ülesanne. Nii et päkapikkudel olid sõna otseses mõttes käed-jalad tööd täis. Ühel ilusal päeval kogus peapäkapikk tema alluvad kokku suurele üldkoosolekule. Armsad päkapikud, teatas ta tähtsalt. Mul on teile kaks küsimust. Esimene, kas lapsi on vähe või palju? Palju palju, hüüdsid kõik alluvad läbi isegi. Nii palju, et mina elan kohe, varbad villis, kurtis kõige pisem päkapikk. Uisa pisike oma varbaid ruttasid teised lohutama. Ongi, sa pead neid kuidagi ravitsema. Üks päkapikk hüppas püsti ja hakkas agaralt seletama. Ma tean, mida teha. Igasuguseid tahavad külma, selleks tuleb nii palju jäätist süüa. Linnaks lähevad. Oled ikka tarkpea küll, pahandas peapäkapikk. Lihtsam on ju varbad lumme torgata. Need kõige lihtsamad rohud tänapäeval ei mõju, teadis üks teine. Rohi peab olema välismaa oma ja väga kallis. Selle peale ei osanud peapäkapikk kohe midagi kosta. Te olete kõik nii targad, et ma kohe imestan, mida te küll sööte? Tasid kõik tarkpead kohe seletama, aga peab ka pikad, kestas neid oma teise küsimusega. Kas te jõuate ikka iga lapse akna taga käia või ei jõua. Seepeale pobisesid päkapikud midagi segast ja vaatasid kahtlaselt üksteisele otsa. Kas ausalt? Muidugi, ausalt, iga lapse akna taha ei jõua mitte kuidagi juua. Seda ma arvasin. Hüüdis peapäkapikk võidurõõmsalt. Üks vanaema rääkis möödunud jõulu ajal, et tema lapselast päkapikud ei leidnudki üles. Mul läks ihade pärast punaseks, et sellist lugu enam ei juhtuks. Tegin investeeringut tulevikku. Nii keerulist sõna polnud päkapikud veel enne kuulnud ja neil vajusid suud lahti. Invest vest. Laske nüüd kõik käpuli, et ei kukuks ja ma näitan teile, mis asi see investeering on. Käskis peapäkapikk tähtsalt. Päkapikud lasigi neljakäpukile ja pöörasid aeglaselt pea päkapikupoole, kes ühest suurest kastist midagi välja tõstis. Nad vaatasid ja vaatasid ja hüüdsid siis pettunult. Viisor mitte televiisor, vaid arvuti, parandas peabekavik. Mina olen sellist akna tagant piiludes näinud, tuli ühele päkapikul meelde, selles on kõiksugused mängud, siis kull öö jalgadega lasevad püssidega, hüppavad igasugustest takistustest üle. Sellega saab suht häda ka, seletas nüüd keegi teine, nagu autode võidusõit oleks. Mott sõidab igal õhtul ja ta jooksis põlistada seal rooli keerates teiste vahel ringi. Aitab, aitab, pani peapäkapikk nüüd korra majja, see on teile mitte mängimiseks, vaid abimeheks. Arvuti on ühendatud interneti kaudu, iga koduga ja teie peate ainult õigeid nuppe vajutama, et näha, kuidas lapsed elavad. Veel enam varbad. Vaids rõõmustas kõige pisem päkapikk. Surmidega ei juhtu midagi, aga silmad lähevad Willi arvas keegi. Aga peapäkapikk rahustas. Nii väikesed mehed nagu teie ei võigi üle kahe tunni ekraani ees tööd teha, nii et ärge kartke midagi ei lähe vilja. Mõelda, et kahe tunniga terve päevatöö tehtud, olid päkapikud rõõmsad. Aga kõigepealt peab seda asja õppima, selgitas peapäkapikk edasi. Te peate teadma, mis on monitor ja klaviatuur ja miks neid tarvis on. Ja siis veel hiir, kes peab olema hiirepadjal. Hiir ei saanud päkapikud aru. Hiir ja praegu ma kahjuks teid rohkem õpetada ei saa, sest hiir nägi kassi ja pani plehku. Ma lähen vaatan, kas leian ta üles. Arvutiga enne tööd teha ei saa. Peapäkapikk läks hiirt otsima, ülejäänud jäi taga arvutit uudistama. Tööd teha ei saa aga aega viita saab uniseks päkapikk, kes oli juba klaviatuuri taha istunud. Ei tohi torkida kiilas keegi Ühte nuppu ikka või paigutada Mabroovik jada pruuriski. Vaevalt tuli ta esimesele ettejuhtuvale nupule vajunud, tähendab, kui ekraanile ilmus kaks meest, kes 11 käte ja jalgadega ohjeldamatult taguma hakkasid. Esimese hooga ei osanud päkapikud midagi teha. Vahtisid ehmunult ringi, siis aga nüüdiskõige pisem, vajuta ära, ma kardan, see oli küll vale klahv. Karantiin mängu käivitanud päkapikk vajutas ruttu veel kord samale klahvile. Ta võitlejad kadusid. Oh, ma hakkasin ise ka veidike kartma, ütles ta. Vajutab mõnda teenist klahvi, olid need kõik päkapikud uudishimu täis. Nad vajutasidki ja ekraanile hakkasid järjest ilmuma mängukaardid. Seda mängu mõtlejaal kilkas kõige pisem taga pikk rõõmsalt kontoritädi mängivad seda mängu hommikust õhtuni. Vaatame ka. Ja nad jäidki vaatama. Äkki vajutas üks päkapikk mängu kinni? Dacil polnud teised rahul, meil pole aega terve päev kaardimängu vaadata, seal võib midagi huvitavat veel olla. Ehk näeme hoopis mõnda last. Ja ta vajutas järgmisele klahvile. Ekraanile ilmus väike tüdruk, kes sirge seljaga käed kõrval selge häälega luges. Kui ma hommikuti ärkan Eina ega viida, pesen ruttu näo ja hambad, kammin juuksed siledaks. Voodikese teen ma üles. Kloopinbadja kohevaks. Pühin kulmu, sätin vaipa, toa teen ma ilusaks emmele, ema, kohvi, keedan issile, toon lehe koerakese, söödan, joodan, kassil püüan hiire. Täitsa. Lott vajutas üks päkapikkudest kiiruga klahvi mööda on arvuti rikkis. Headlas pole küll päriselt olemas, saab, ikneb, torkisid selle asjatu. Siin ei olegi midagi dokis kostis äkitselt kellegi peenike hääl. Häid lapsi on olemas. Arvuti imalik, kuradi. Sina oled, hakkasid päkapikud hääle omanikku otsima. Mina olin arvutis, hea, et nad ei tule, kuigi ma natuke vaatasin ja sain aru, et ta on vaja õpetama hakata. Ja arvutihiir, kes nägi üsna tavalise hiire moodi välja, hakkas päkapikkudel arvutialaseid tarkusi jagama. Samal ajal aga soojendasid end eemal metsaserval lõkke ääres hoopis teist masti mehed. Kuule, aken ööd, mu vaprad röövlid, hüüdis pealik, mul on teile Ko hoolis. Põletan kohe suud või küsisid, teised ei põleda, aga seal need kai Ireemide hulgas moodne sõna. Ma tean seda sõna juba ammu, väitis üks juhmivõitu, röövel, koomsop Ko, Boder, koom, triikraud ja vaka. Käratas pealik sopp ja puder häälega. Mõniti ta pole. Minu kuu uudis on see, et päkapikkudel on arvuti. Siis las arvutavad, ei saanud alluvad asja tähtsusest aru. Polegi midagi arvutada neil ju pole. Laske mul rääkida sundis pealik, teised vakka. Ja nagu televiisor ainult, mida tahad. Ta näitab, nad saavad sellega aga iga lapse koju. Kas meie sõpradeks on head lapsed või pahad lapsed, kellest saavad tulevikus röövlid? Poodest, lastest arvasid röövlid, oivos, ava nüüd näevad päkapikud arvutist kahe, kes ei tee voodid, ei pese hambaid. Ma ei koolas, sõra lõhuvad teiste asju ja räägivad rumalasti. Näevad ja jätavad meie sõbrad Elva keeta. Kas sina olid väikesest reast niisugune? Küsis üks väiksemat kasvu röövel pealikult. Oli, olin ja vaata kui vägev mees, ma praegu olen Moscal rumalaid sõnu rohkem kui teisi ja kõik kardavad mind, ühesõnaga koom kott. See ei lähe. Et meie järelkasv kinkidest ilma jääb, tõusis röövlite seas nurin. Kui aru saavad, et pahad kinki ei saa, hakkavad veel headeks ioni surev röövlitest sugu ju välja. Kas arvutit kuidagi ära äikoray, seal tuli kellelegi häkki päästemõtte? Neilans selle sees, eks kõva Kedas, teadis pealik. Nad nimetavad seda tarkvaraks ja peale ongi kirjas, kes hea, kes paha. Üks kavala näoga röövel tegi ettepaneku. Aeglane, salaja selle kõvaketta ära. Paneme asemele pehme, mille peal on loll vara. Väga vigu ei taipa midagi, aga meie sõbrane pahad lapsed saavad jõuluks kõvasti maoosad nätsutada. Kuumplaan oli pealik, nõus, sinul linaröövid kusagilt pehmeketa ja loll varra meil juba jätkub ja vile oli, võiks mitu ketast püha, hüüdis Lõmmnina uhkusega. Aga pealik kamandas ERR-is ja meie mardilaulu saatel elasi Ko TÖÖ, Aadam ja röövlid alustasid oma rivilaulu, kaks paugu see ja poole ka konsena poole tra ja paremale tra ja vasakule tra ja meetmed noorust, kaar. Aga. Arvutihiir õpetas päkapikke niikaua kuni viimastel pead Aurma hakkasid. Siis otsustas ta selleks korraks vaheaja teha. Kas olete nüüd targemad? Küsis ta lootusrikkalt. Ja oleme kostsid päkapikud, kes ennast veel väga targana küll ei tundnud. Me saame nüüd kohe igasuguseid asju vaadata. Jah, seal oli hiir nõus. Paljake käime lasteaeda. Mai. Rõõmustas kõige pisem päkapikk loomaaedu, vaatame korraks loomaaeda, ma pole seal käinud. Arvutihiir jooksis kribinal-krabinal oma pehme roosa hiirepadja peale, hibis seal natuke ringi ja ekraanile ilmusid toimekad, ahvipärdikud. Ahne oli täitsa tore vaadata. Vaat, mürgeldasid ringi, ajasid 11 taga, loopisid natuke banaane, sikutasid teisi sabast, sidusid 11 sabapidi kokku. Ühesõnaga, tegid igatsugu naljakaid ahvitükke. Päkapikud oleksid jäänudki pärdikuid vaatama, kui mitte hiir poleks programmi välja lülitanud. Päkapikud olid vaimustuses, mõnusad ahvid, Liive neile jõuludeks banaane. Parajasti jõudis hiire otsinguil tagasi peapäkapikk. Hiire gene. No ei uskunudki, et sai see õige koha üles, leiad kui otsisin sind. No nüüd on kõik hästi. Ta õpetas meid juba ja näitas ahvitantsu, hüüdsid päkapikud läbisegi. Mis õpetas teile ahvitantsu või ei saanud peapäkapikk aru? Ei, ta näitas meile loomaaeda ja sea lahvid, tantsisid. Ah nii, lõpuks Saiga pea, päkapikud, kui lasi selgeks. Näita nüüd hiireke meile mõnda kodu ja ikas ei lihkus head lapsed elavad. Hiir hüppas jällegi padjale. Sorry rõõmuga. Kallim. Ja ekraanile ilmusid pidut jahuse võitu poiss ja tüdruk. Aga muidugi nii lihtne süsteem. Toredad lapsed, neile viime kindlasti midagi, olid päkapikud ühel nõul. Pea päkapikul, kes vastutas aga kogu päkapiku töö eest, tuli äkki meelde, et õhtu oli juba peaaegu käes. Kõik päkapikutööd aga puha tegemata. Aga nüüd aitab arvutist, vahepeal peame tegema pakkimistööd. Ütelge nüüd hiirele nägemist ja sibage ruttu lattu. Kahjumin. Arvuti on nii toore nurisesid päkapikud, ent kuulasid sõna. Hiirega, heitis oma pehmele asemele puhkama. Tali ennast päkapikkude õpetamisega ka päris ära vaevanud. Äkitselt kunstis eemalt veider laulujoru. Kui siiapoole paugu sinnapoole. Muidugi olid need röövlid, kes lõpuks ometi arvutimees olid leidnud. See asi ongi tõesti esto, nii vägev on aga kolm ko. Nad uurisid arvutit igast kandist. Ärge nüüd aega Viitke, kamandas pealik, agage kõik ruutu kõvaketast otsima. Me peame tarkvara oma loll vara vastu ringi vahetama, ennem käibega veiko tagasi tulevad. Röövlid hakkasid otsima üks neist aga taganes kogemata otsa mugavale hiirele. Ei tohi segada ja kuulge Hüppasi rähmake püsti. Istudes ringi jooksma ja vaid ja vald kannatasid, röövlid hiirega jooksis edasi. Igast küljest tormas kohale päkapikke. Kas sa, näe, meil on kutsumata külalised, pani peapäkapikk, käed puusa. Päev Kawei kool küüdis pealikesiti viisakat juttu teha, toolile vedelenud laia, kuulsime, et olete omale arvavad, ei saanud sellel olevat, aga eks viga, et taas oli ka, me tulime heade soovidega, et Selle kõvaleta juppe laator ringi vahetada. Teile ju meeldivad pehmed asjad aaga, eks. Meeldivad küll ei saanud päkapikud teise kavalast plaanist aru. Röövlipealik rõõmustas. No näed nüüd kõik head asjad on pehmed, näiteks. Moos vahukoor, Boadi. Ruumi näidake oma pannkook siia. Kamandas peapäkapikk. Üks päkapikkudest haaras normendava ketta ja luges sellelt. Lollakas tola, laisk, paha valetaja. Aga meie jälle peame selle ketta teie arvutisse etapina võtsid need röövlid hoopis teise tooni. Kuid heala ei lase. Teeme seda jõuga. Hiirega jooksis padja liha, hüüdis. Ta hibis kiiresti padjal ringi. Äkki hüppas arvutist välja, muutu suutriibuline elukas. Kõik peale hiire kangistusid hirmust. Äratan peente Tiige. Hiil jooksis tiigri juurde, seletas, No vot sellepärast torti tugev tiiger rumalat betoobikud täis rumalad röövlid ja neil oleks vaja targaks teha. Röövlid häiratas Tiiger, minu suur tarkus ütleb, et röövlid jäävad nälga. Mõelge ise, mida te siin Eestimaal röövid? Kõik on juba Eros totuudi ärastotuudi, pangad pankrotis. Kas kõht on täis või tühi? Ta on väga tühi, olid röövlid sunnitud tunnistama. Seda on näha vennikesed kuid kohe oma häbiväärse ameti maha paned. Võid koos päkapikkudega hakata arvutid õppima, arvutimänge mängima ja lapsi rõõmustama. Röövlid jäid mõttesse. Kas sellega rööli mänge kaasa mängida? Kui selles on maanteeröövlite mäng, mereröövlite mäng ja pangaröövlid mäng, siis saame peaaegu kavale. Püüdis pealik tähtsat nägu teha. Aga nüüd oli peapäkapikk julgust kogunud, kes teiega kaupleb? Olge rumalad edasi, kui targaks saada, ei taha. Pahad ja kurjad arvuti juurde ei saa. Kõmistast hiigelhiir tädistes. Mängudes röövlid lõpuks kaotavad. Minule kimbu una meeldinud hakkas nüüd üks röövel vabandama. Iga kord on ka haiged. Ja teine lisas. Tee lõigus pole ju enam midagi röövida. Äga pihud, kas teie kõhud on täis? Täis head ja paremat, kostis vastuseks. Libjalik kratsisid kukalt. Olgu pealegi, vahetame elukutsed. Kas võtad pilkude hulka? Ootame olid päkapikud nõus ainult sulgembudia röövlid peade maha jätma ja meie pealiku sõna kuulama. See näitas kõige väiksem päkapikk tähtsalt. Ja peapäkapikk hüüdis laomees, jaga neile kohe päkapikumütsid kate, las viskavad oma hirmutised minema. Ja nii võisidki päkapikumaale tulla, rahulikud, toredad jõulud. Rahulikke jõulupühi ka teile. Muinasjutte jutustas Kadri Hunt. Laule laulsid õpetajate maja näiteringi ja Eesti Raadio laulustuudio lapsed.