Tere hommikust. Me oleme astunud muusika aastasse ja jutusaate esimene külaline on äsja aasta muusikuks valitud dirigent Hirvo Surva, tere hommikust. Mina olen Margit, minu mehed sealt tegelikult ma tahtsin selle jutuajamise teha juba eelmisel nädalal, aga võib-olla on parem ka, et see ei õnnestunud, sest nüüd värskelt oled sa valitud ka aasta inimeseks, ikka väga rajult on alanud see 2015. aasta. Oli nagu isegi mõtlevad vanemalt rajult aga mul on nagu selles mõttes hea meel, et tegelikult, et see tunnustus, on ta siis aasta muusik või, või aasta inimene minu jaoks ikkagi tunnustustele laulupeole ja kõigi nendele inimestele, kes seda teevad. Ja, ja mul on tegelikult ääretult hea meel, et meie ühist Kant peab laulupeost nii palju et ta jagab sellist tunnustust. Aga see oli ühe inimese tunnustus kindlasti. See on kõikidele neile, kes kes sellest osa hoidsid, kes oma panuse sinna panid, et seegi, see ei toimi ühe inimese teole, ainult et seeme saabki sind ainult siis, kui kui kõik, kes on sinna kaasa haarata annavad killukese oma hingest, jäävad sisse, hingede musa ikka ongi see, mis, mis selle mis selline sünnitab. Sa oled tegelikult ühes intervjuus juba öelnud ka, et viimane laulupidu oli nii vägev, et seda ületada on juba päris raske. Kas see hirm kõnnib mõnikord sinu peas, et kuidas veel huvitav olla, kuidas veel rohkem inimesi haarata, et äkki see lagi on käes ja mis siis saab? Ma ei ole selle peale mõelnud, lihtsalt ma ei tea või ei ole, selles mõttes ei tulda ka lobisen laulupidu ja ma arvan, et igal laulupeol, ükskõik milline on olnud, on kindlasti oma nägu ja oma tegu ja. Ja mul tuleb kohe meelde eelmine üldlaulupidu kus oli üheks teoseks Kruusimäe, kantaat ja kindlustused, lahvatanud, laulsid just neid sõnu. Kõik läheme teele ja nii edasi ja see sobis kuidagi lavalt äratulekuga. Et tegelikult on ikkagi ka igal päeval oma mingid märgid olemas. Ma küll ei taha vastu vaielda selles mõttes et seekord tõesti oli midagi võib-olla teistmoodi võib-olla midagi mitte visuaalset, vaid, vaid pigem sellist emotsionaalset, hingelist. Oli ilmselt ikkagi see, millest ka ju laulupeol palju räägiti, et kuna situatsioon maailmas on nii keeruline ja, ja inimesed Eestis hoiavad kokku vähemalt Tunne oli niisugune, et siis see oli üks võimalus tunda õlg õla kõrval ja häält hääle kõrval, et, et nagu ikka igas halvas on ka killuke head ja vähemalt eesti rahvas sellel suvel see kindlasti liitis. Eks muidugi, need on kindlasti need põhjused, mis, mis eestlasi on ju kokku toonud ja just pannud. Paneb mõtlema selle üle, et meie väike käputäis inimesi tegelikult, aga kui me tuleme kokku ja midagi koos, teeme, et milliseid jõu ja energia tegelikult annab, et te olete, mind paneb, pigem mõtleme pärast aru ju see, et, et kas see võiks kauem kesta, need päevad, mis laulu peal toimuvad, mis toimub inimestega tegelikult? Kui head nad Nad naeratavad, pakuvad istet, niisugust poissi kõik on kuidagi nagu nagu nagu mingisugusest sellisest teises dimensioonis elavad see aeg, et võiks kesta ju kauem. Aga no ju seest režissöörid on, et näeme, seda, saab sealt oma mingi positiivse laengu kätte ja, ja selle nii-öelda tükk aega elab. Ma tahan korraks tulla ühe intervjuu juurde, mis oli eetris tegelikult aasta esimesel päeval, mille Margus Saar tegi koorijuht Roman Toi ka. See oli lihtsalt täiesti vapustav, kuidas inimene, kes hakkab lähenema 100-le jah, kaks aastat vist veel, kuidas ta räägib, kuidas ta žestikuleerib, kui särav, kui erk ta on. Ma saan aru, et tema siiajõudmine sellel suvel oli suuresti sinu süü No mis on minu süü, ma tean, et ta kindlasti tahtis tulla ja loomulikult me saime temaga kokku jaanuaris kui ma käisin Torontos tegemas eesti koolidega natuke proove seal ja siis me saime kokku ja ma olin siis juba täiesti pahvusest, et kas see oli esimene kord, kui te kohta ei, me olime ka enne näinud, aga palju teisi tükk aega näinud. Ja, ja et tal nii vitaalne, nii särav ja täiesti selge jutuga see müstiline, täiesti müstiline. Ja kui laulupidu lõppes, me saime veel kohe järgmine päev, see oli siis seitsmendal juulil, Me saime päeval, kus oli veel Veljo Tormis ja siis Roman Toi ja me istusime, rääkisime ema lihtsalt kaks tundi, kuulasid nende kahe mehe heietusi, mälestusi see oli lihtsalt vapustav. Ta läks päev või kaks mööda ja ma sain meili. Et ma nüüd hakkan siis valmistuma oma 100.-ks juubeliks, et kas sa saad hakkama ja ei, see oli pärast laulupidu. Et kas sa tuleksid poistekooriga kindlasti juubelikontserdile laulma? No loomulikult. Ja, ja pärast seda saadet esimesel jaanuaril tähistas mullu teisel jaanuaril tegelikult töölt mu numbrit kusagilt üles leidnud siis ta helistas, soovis head uut aastat. Mina üritasime, teine kättesaadav ka aga noh, ju ta võib-olla ei kuulnud siis või? Ei tea, igatahes teisipäeval rääkisime ja, ja sealt kõlas sama reibas. Energiast pakatav hääle pole head uut aastat, palju puusik, kõike ja see oli, see oli super. Kui ma korraks võtan tõsisema tooni või noh, mis need tõsisema ka kriitilisema, et ma, ma ei, ma ei lähe, võib olla väga isiklikuks, aga ütle, kas on selline asi, et et sellesama Roman Toi ka laulupeol juhtus lugu, et tema kõrval või tema lähedal oli tähtsaid tegelasi meie riigi ladvikus, ütleme siis nii, kes võib-olla ei ei teinud temast välja või ei suhtunud temasse piisavalt aupaklikult. Et kas see on ainult kõlakas või, või, või kuidas sa seda kommenteeriksid. Ütleme nii, et ei teinud temast välja On kuulajate, ma ütlen ausalt, ma ei saa kommenteerida, sest ma ei olnud sealjuures kogu aeg see hetk, kui mina seal olin, siis oli, võiks nagu tegelikult ju väga tore. Et ma ei oska sellele tõesti kommentaari anda ja ma isegi arvan seda. See võis pigem olla sel juhul mingi aupaklikkusega, et ei julgegi inimesed ligigi minna. Ma arvan, see pigem sedapidi, oleks nii, jah, vähemasti ma loodan, et see oli nii ja kui taga oli Ja kui me võtame seda laulupidu laiemalt, kui me võtame teda nagu Eesti riigi visiitkaarti, et kas siis on nii, et see visiitkaart on nagu kogu aeg ikkagi hinnas ja aus ja esil mitte nii et vahepeal Ta pannakse kaheks aastaks taskusse ja siis, kui laulupidu hakkab lähenema noorte oma või üldlaulupidu, et siis on igalühel ta nagu hea trump taskust võtta, et vot meie teeme. Et kas sa tunned seda toetust kogu aeg. Noh, ütleme nii, et, Et ega ta päriselt kohal ikkagi ei ole. Ja midagi ei ole teha, me peame sellest rääkima tegelikult, et need inimesed, kes tegelikult nüüd, et seda tööd teevad mõtlen kooli õpetajaid, muusikaõpetajad, koorijuhid. Kas nad ikka on õiglaselt hinnatud ja tasustatud, vot see on minu jaoks väga suur küsimus. Me peame, me räägime küll kogu aeg koolist ja pidevalt mingid reformid ja kogu aeg üritatakse midagi teha. Aga kuidagi jääb nagu kahe silma vahele see, et et meil on teiste laulupidu. Järgmine kord on juba 150 aastat. Et kui me ei hoolitse selle eest, koolitunniplaanis, on laulukooritund. Oleks õpetaja, kes oskab, tahab seal tööd teha. Sest et praegusel hetkel kooli direktor ei saa võtta tööle koorijuht. Ta võtab huvialaringi juhi tööle. Aga me konservatooriumis ei õpeta huvila ringijuhte. Õpetame professiooni, mis on koorijuht? Evelin, noor inimene tuleb kooli natukegi, õpib eestlasega valusamalt kui sellist eriala pole üldse vaja ju. Miks ta siis õpib? Meil on neli prof koori sel ramm pila, kammerkoor ja kaks ooperikoori. Piisab neljast inimesest sisu. Et võib-olla üle 20 aasta neid vahetada. Aga meil on üle 1000 koori. Ja kui me katkestame ära koolis laulmise, mis juba hakkab juhtuma. Keskkoolitunnid, käin koolis, Me teame, näen seda laulda, Kela õpitakse, õpitakse pähe. Daatumeid, millal üks helilooja sündinud ei surnud? No selleks on olemas tänapäeval arvuti. Kui noor inimene teab ja oskab kokku viia mingit ajastut, millega on juba väga hea, minu meelest. Aga see, et ta praktiliselt laulaks Ette suudaks ennast väljendada, ta saab sellest mingi emotsiooni nagu üritame kogu aeg minu meelest läbi nende reformide, kustutame inimese igasuguse initsiatiivi. No praegu ütleme kooli kui sellised, mäletan, et omal ajal ikka tuli minna klassi ettetahvleid, jutustada, rääkida, mida meil töövihik linnukesi ja ei ja ei. Siis me istume korraks, kas Facebook'is internetis teeme. Ja nii on eesti keel. Aga äkki sa oledki vanaaegne inimene, hirmu nagu mina. Ma istun ka seal. Mitte et ma istun seal märgi, seda ma kasutan seda. Ja ma tegelikult olen kogu aeg roos. Minu kool koosneb vanusest kaheksa kuni 30. Seal on läbilõige kõigist, kes tänapäeval alles alustavad koolitööd ja kes on juba tudengid läbinud tudengi ja noored inimesed, kes töötavad juba kusagil. See skaala on väga suur, ma näen seda kõike kogu aeg. Ja mind panebki muretsema see, et, et me Ei anna võimalustki enam. Kasvada ja arendada oma emotsiooni. Mille taha see siis jääd? Ju see ikkagi hakkab koolist peale, tähendab kodus loomulikult kõigepealt. Aga ka praegu on näiteks Eestis tihti mingi söök oli mitu aastat tagasi tehtud, aga me kutsume nullkoolideks, sest koolid, kus pole ühtegi koori Aga tänapäeval sõltub kõik direktorist. Muusikalembeline või spordile? Mina näen w käsikäes käima sest inimene peab arenema armooniliseks nii füüsiliselt kui vaimselt. Ja ma näen seda oma poiste lauljate pealt. Need, kes teevad, need ka jõuavad käivad, proovis, nad laulavad, teevad etendusi ja käivad ka sporti tegemas. Ja need on väga normaalsed inimesed. Ja mõned neist kasvavad ühiskonnale. Normaalsed mehed kes saavad nagu võib-olla igavesed aru ja oskavad ka emotsiooni nagu märgata nii endas kui teistes. Ja minu meelest on see vajalik, sest vastasel juhul, mis suretab ära lihtsalt. Mingid inimlikud väärtused. Kui mitme koori eest sa seisad nädalas hullu üks on rahvusringhäälingus. Ja rahvusringhäälingu segakoor rahvusEstonia, poistekoor Rahvusooper Estonia poiste sõbrad, sõnad sassi juba. Noh, hetkel olen ka üle-eestilise poistekoori ees, Kalev on selle nimi ja tegelikult on veel ka poistega, oli noormeestest, on mees kammerkoor, mis on siis ka Estonia võistlus, oli juures, nii et noh, isegi nagu neli neli koolsustamises tegelikult. Kas see on optimaalne arv, kas ühel koorijuhil võiks olla kusagil keskeltläbi kolm neli koorikohast aga ära ei ela ju sellega? Noh, ma ei, mõtlesin selle teema, mida ma ei mingi nagu ei Endla koha pealt nagu ei käsitleks miks? Kunagi 90.-te alguses mul oli, oli mitu sellist võimaluste kutset üldse ära minna. No nagu ikka Soome oli ja põhiline ja me isegi mäletan, käisime seal kohal, kutsuti tinturkuminema ja neid kohti veel ka, mitte ainult Soomes. Ja siis me nagu arutlesin endamisi tegelikult väga pikalt ja tõsiselt selle üle, et milline nagu teha. Ja ega see ei olnud nagu minu jaoks keeruline otsus, et ma leidsin, et ei, et kuhu, kuhu ma ikka lähen. Miks ma olin juba siis nii palju töötanud tegelikult, kuigi ma olin Laurale. Aga ma olin juba mitu kollektiivi nagu üles töötanud ja kõrgeks tunda, kuidas ma neid maha jätta, või et ma pean siin töötama, pelsiin tegema asju. Ja mõtlesingi, et aga, et ma tõesti on iseendale seda selleri alal massaan siin riigis hakkama tõestanud iseendale. Et ma ei hakka ütlema, et kas üks või kaks. Jah, see on keerulisem sel juhul, kui neli, ütleme nii, ma võin öelda, loomulikult oli oli see, et et ma õpetan akadeemias ja teen koore. Et. Ega see nii et võib-olla ei ole nii normaalne, et sa pead töötama nelja kooriga kuigi mitte, et ma ei ole elus õnneks. Nagu pidanud kohe ütlema, et ma lähen tööle, panen muusikat tegema, on minu, minu selline koht, kuhu ma lähen. Ja ilmselt nii kaua, kui ma saan seda endale öelda, et ma ei lähe tööle, vaid ma lähen proovima, lähen teen laulan inimestega nad siis noored või vanemad. Et nii kaua kui seda tööd ka teen, kui ma hakkan tööl käima. Siis me olime mõtlema hakkama, et kas ma pean seda tööd tegema justkui tööks muuta. Aga, aga ma lähen merele. Kas hommikul on parem laulda või õhtul? Iga õhtupoole varem. Mida teevad mina lähen tundi näiteks hommikuti nädalas, siis on ju? Noh, viimased kolm aastat ma valjusti. Saaksid laulupeoks? Ei, niimoodi nüüd päris rikka igast koos, kuidas ta seni pärast me ju sõitsin mööda vabariiki ringi kogu aeg tegelikult, et teha eelproove. Ja ega siis noh, päris nii ei ole, et ma lähen lihtsalt kooriat, hakkan proovi tegema. Natuke muidugi. Mul on tegelikult see, mille poole ma sihin oli, oli natuke inimeste jaoks lahti harutada seda koorijuhi või dirigendi päevakava. Et natuke mulle tundub nagu näitleja, et õhtuti oledki sa ju kinni või nagu treener, kellel ei ole praktiliselt ühtegi vaba nädalavahetust, sest et on kogu aeg lastega võistlustel on tohutult palju erialasid, kaasa arvatud teie oma, mis tähendab seda, et oma isikliku elu jaoks õhtuid vabu ja väga harva. On ju nii. Miks see nii on, sest et noh, midagi teha kõik need proove ikkagi õhtuti, sest siis on koolid läbi tööpäev läbi. Ja siis pead ise olema nagu väga värske, et võta nüüd need inimesed vastu tulnud töölt või koolist et neile jällegi energiat anda ja mingit sellist positiivsust süstida ja et nad tahaksid olla suga koos seda nii-öelda seda hobi, siis harrastas ikkagi hop. Et. Ma tahan öelda, et kuulge, et see teie vaba aeg, Te olete selle hobi endale valinud, et kasutage see aeg õieti ära. Mitte et noh, et, et koorona mitmesuguseid minu jaoks lihtsalt tuleme kokku, natuke juttu oleme ka ja siis ma ei tea, midagi seal veel teeme. Aga On ka neid hobikoorevõi amatöörkoore, kes ikkagi pühendavad oma aja täielikult sinna selleks, et ennast arendada, siis ka muusikaliselt selleks, et saada osa valla rohkemast muusikast kui üks tavatoidus, kui saab. Ja olla üldse osa kultuurist, et see, see on natuke teine, kui, kui lihtsalt käia koos aega veetmas. Eks sa sellise lahke häälega ütledki neile, et see on teie vaba aeg, need, kes vahel ikka tõstad häält ka või oled vihane ka ja kuri? No eks me kõik ole inimesed ja ma olen kuulnud, et koorijuhid võivad vahel olla ikka naised, näiteks võid olla kohutavad nõiad. Proovisin proovisin nalja. Mõnel olnud naiskoor juhti käelise. Ja see oli väga tore aeg. Ei noh, tegelikult on ju nii, et eks kõik on inimesed ja, ja eks sul ju midagi teha, mingi hetk ikkagi üles keerab korraks ja, ja ma tean, et mu enda laadne sellega juba harjunud teed näeks siis korraks põrutabki, nii. Purje all ütleme tegu seal ja küll ja kes väsinud hakas rahvusringkoolis on ju täiskasvanud inimesed ja ja võib-olla see on seal tegelikult vihastamine iseendaga. Kui ma nüüd aus olen tegelikult sel juhul midagi valesti, et ta ei suuda teha, sa tahad et midagi teha tegelikult on, on seesama töö kooriga nagu, nagu peeglisse vaatamine, see, mida sa teed, sealt avastada tuleb. Ja kui seal midagi valesti, siis ei tule seevastu, mida sa tahad? Kui te kuulete vahepeal armsad kuulajad, sellist koputamist, siis see tuleb sellest, et Hirvo lihtsalt nagu dirigent kunagi koputab kogu aeg rääkides käega vastu lauda, aga sellest ei ole midagi. Koputa. Kas, kas Su isiklik elu on kannatanud selle pärast, et sul on selline vot selline eluviis, et, et kogu aeg on 1000 rauda tules ja õhtuti oled kodust ära ja vaatame nüüd sinu sisse natuke põhjalikumalt. Ja ma ei saa vaielda vastu sellele Ja ei tahagi vaielda vastu. Pigem ütlen seda, et et ma olen tegelikult ääretult õnnelik, et. Et mul on olnud selline abikaasa, minu laste ema kes on ise koorijuht. Ja kellega me oleme väga head sõbrad. Mu lapsed laulavad mõlemad koolides. Nendega koos et kui see vaba aeg nagu ühegi tegeletakse lapsest peale kaasas käinud ja laulnud ja olnud ja Ja vähemasti need korrad, mis on, mis on meile kõigile tähtsad. Nüüd me oleme alati koos. Kas te laulatega? Jah? Et kui on sünnipäev, siis on sünnipäeva laulja. Ka jõuluaeg on ikka jõululaulja ja ja näiteks üks selline, üks selline traditsioon on mul, mida ma hoian. No ma arvan, et elu lõpuni. Et ma ei ole olnud vanast õhtunud kusagil mujal kui maal oma ema-isa juures ja ka minu lapsed on seal olnud ja venna ja, ja kes vähegi saab, on ikka lihtne tulnud, oleme kolmekesi koos, ainult. Ma ei saa, mina. Aga tavaliselt kogutakse kokku ja see oli üks aasta pidi äärepealt katkemas traditsioon kunagisi olema poiste kooliga Estonia ballil. Halastas tonni Estonia ball ja me esinesime, aga me saime kell 10 kell 10 nagu lavalt maha ja siis ma ütlesin kohe autosse. Märts oli veel ka muga koos seal ju esinemas poeg ja istusime autosse ja sõitsime maale, nii et no ma sain viis, njuuton 12, jõudsin kohale disaavuta šampusepudel käes juba. Ja see katkenud pole sellest nagu väga hea meel. See maakoht on Mäetagusel Ida-Virumaal Viru koolis, kas sa tunned endas sellist Ida-Virumaa patriotismi? Ma arvan küll, et mingil määral ikkagi tunnen, et ma ei saanud öelda, et ma Nüüd noh, mina tahan nii väga teinud selle jaoks, et tõesti, et ma olen nagu Ida-Viru vabatud, aga üht-teist ikkagi. Ma üritan üritustel kaasa teha, kuhu mind kutsutakse. On ta siis seal kohalikud laulupäevad või, või näiteks märtsikuus ja nüüd juba mitu mitu aastat selline talvine kevadine laulupäev nagu Toilas ja, ja nii edasi, et ikkagi ma, ma nagu üritan seal olla ja käia, kui on aega, mingid üritused ikka katsun kaasa lüüa. Ja võib-olla ka aidata, mõnes proovis seal üht-teist teha. Ja see vist ei kujuta ette, eks, et sa veedaksid oma suvesid näiteks? Ma ei tea, Haanjas või Saaremaal. Tähendab, kui on ikka suvel vaba hetk ja mitte ainult suvel. Et me ikkagi üritan siis maale minna ja see on kuidagi nagu väga-väga kindel ja turvaline koht, et seal on nagu hea olla. Suvelevitavarus. Mis on need väärtused või need elutõed, mida sa oma vanematelt oled pärinud ja praegu, kui sa oled noh, 50 ja natuke peale, eks tunned, et nendest on sul elus kõige rohkem kasu olnud. Ja ma olen, imestan Dorati oma isa. Et kui augus tema oli, kui tema oli kaevased rektor siis noh, nõukogude ajal ikka siis tal oli, mäletan seal tooliga koosaud töö, kes tulidele pidi järgi tulema, sinna viima, kuidas ta tegelikult ei palutada üldse ta ei üritanud mitte kasutada mingeid nedes iilid sulle nagu nagu kõigi teistega, nagu samavõrdne ka võib-olla kõige sellisem näide sellest, isa kaevandus kinni pandi, töötas Sompa kaevanduses. Siis ta muretses kõikidele uued töökohad, aga ise ei jätkunud enam seda tööd. Ja. See näitab, nagu tema sellist suhtumist inimestesse üldse. Nii palju kui ma mäletan, sest et tema on koorijuht, isa laulis seal kooris, onu laulis seal kooris, onunaine laulis seal koolis elasime Sompas. Siis meie neljakesi, mina oma vanema vennaga ja onupoja, et me elasime ühes korteris kõik. Ehk siis isa, meie pere jaurudelev, elasime koos panembriorit laulmas, meelsus oli sihuke lõbus õhtu. Jaa. Ja eks ma nägin ka ema tööd kogu aeg pealt, kuidas ta siis kuuri tegi ja, ja kui ma tulin Tallinnasse õppima, siis tegelikult oli tema sõnad ära mine seda õppima, miks see raske ei tahtnud, et. Et ma tunneksin nii palju raskustele sest ta ütles, et tema on tulnud selle erialaga väga palju raskust. Mina seda öelda ei saa, tegelikult ma, ma olen väga õnnelik, et lõpuks see valik oli. Nii et tegelikult selle selle peale suunas mind lõpuks isa, sest temal seda minagi sealset ja küll sa, kui sa juba lähed, et minu otsa kooli, tema õppis seal ja eks ta nägi, et ma olin ikkagi Ja, ja nii ta sinna suunas ja nii ma siis läksin, aga mul oli küll ja see mõte oli see aeg kaheksandas klassis, kui ma lõpetasin Kohtla-Järve esimeses keskkoolis kaheksa klassi laste muusikakooli. Et ma tundsin, et ma pean sealt linnast ära saama. Et see ei ole nagu see koht, kus ma peaksin midagi olema, et. Ja väga hea, et see näeks nagu väga õnnelik selle üle. Sa oled astunud tegelikult vaikselt kogu aeg ülespoole. Kas nende aastate jooksul on olnud selliseid hetki või perioode, mil sa oled mõelnud, et emal oli ikkagi õigus? Ei ole tegelikult ja vot see on seesama, mis ma enne ütlesin, et, et ma ei ole Reinud tööl. Ma olen teinud 1000 tegemast tegelikult ju enda jaoks väga meeldivat asja lihtsalt see noh paraku siis on ka nii-öelda töö. Aga ma olen käinud tegemas muusikat ja, ja töötendama kollektiividega, töötanud oma koolidega ansamblitega. Et jah, nagu mõnes mõttes väga õige õige Tähele tuledki vähele avastanud, oma rada teinud ega ei ole elanud karjääri pärast. Pole nagu. Päris ausalt, et ma lihtsalt teed oma asja ja kui seal, kus on sobinud ja ja meeldinud ja juulisse, tekivad mingit mingit tagajärge sellest. Me oleme tegelikult ju kogu aeg nagu teel mingi laulupeo poole, et noorte laulupeo ideede konkurss on parasjagu käimas, eks ju. Ja kaugel me siis oleme sellega, see kuulub žüriisse. Tuleb neljapäeval oli esimene kokkusaamine. Nii et praegu ma ei tea veel midagi. Aga suur laulupidu, kas ma tean seda sinu käest küsitud ja püütud välja õngitseda, et kas, kas sul on ideid sinul ja sinu mõttekaaslastele, kas sa, kas sa paned midagi lauale ja sa pole tahtnud öelda, aga kuidagi nagu imelik tundub mõelda, et sa seda ei tee. No ma arvan, et ju ma kindlasti kuidagimoodi juba seal oli, ma ei arva, et kõrvale jään, aga aga ma ei hakka praegu ja ma ei oska seda veel öelda, sest et see kõik on veel nii värske ja tahab ikkagi natuke settimist ja mõtlemist. Natukene teistmoodi olema. Et jõuab ka sellel juubelilaulupeole mingi oma nägu kooli 100. kunagi. Et aega veel, ma pean natuke mõtet süttima ja koguma ja vaatan Ja sul on ju nüüd see Gustav Ernesaksa dirigendikepp, sa ei saa seda ometi panna koju lihtsalt kuskile laudlina alla ja, ja mitte millestki, muide tehtud on puust ja sinu enda dirigendikepid. Mulle on Holland üks tegelikult ja sest et ma ei ole väga palju kasutanud dirigendikepi mõnusalt kätega hakkama. Ei, aga üks mul ikkagi on, sest ma olen ka vahest üht-teist end orkestriga selles natukene täpsemalt olla, sest see kätt vaja, et see aitab. Aga aga ütleme nüüd, see, see on ikkagi rohkem selline mitte lihtsalt puust gepaid minu jaoks ikkagi väga suure tähendusega asi, et ma näen selles pigem sellist suurt usaldust mis sulle nagu antud ja ega nüüd keegi aga selle talveuni paremini midagi tegema, seda tikuma asja nagu sa teed. Aga ma pigem näen ja see on nagu selline usaldus. See on nagu nagu luget usaldatud. Kuhu ma tegelikult natuke sihtisin, oli see, et sellest samast tehnika võidukäigust ja moodsast maailmast ja me juba jõudsime rääkida Facebook idest ja muust inimesi muudab ju tegelikult me kõiki. Kas muusikamaailmas sa oled pigem selline novaator, et sul on ka igasuguseid vidinaid moodsaid heli, kasutad telefoni teed selfisid või, või, või pigem pigem hakkas nägusid tegema. Või pigem oled ikka. Ikka rahulikult ja ma. Nii palju küll, et jama hääle andmiseks kasutan pigem juba nüüd pilli, sest et lihtsalt oma hääle läbi pea vastu ja, ja on palju selgem anda konkreetselt pilli pealt helide toonik, et see selleks, aga aga ma olen mõnes mõttes tegelikult võib-olla pigem konservatiivsem inimene muusika mõttes pigem kuigi mulle jällegi väga meeldivaks. Mõned kaasaegsed heliloojad ja, ja eriti vaatan praegu eesti noort põlvkonda, heliloojad, tuleb ka väga head muusikat, väga head muusikat. Ja just koorimuusikat sellest randrõõm tegelikult ja, ja, ja ka sellel viimasel laulupeol kõlas tegelikult ka 17 uut teost täiesti uut teost. Et mis siin jällegi tähtsaid, see noor inimene leiab, et tähtis on ka sinna kirjutada. Ta on leidnud ka selles väljundi ja auasi, pigem ma arvan jah ka seda loomulikult. Aga, aga ma ütleks, et sina märksa raskem kirjutada. Sa pead arvestama tegelikult hoopis teise kolleeg Diviga ehk siis ühendkoori, kus kõik ei ole võib-olla nii nii kibedalt, käpad noodilugemises ja, ja, ja üldse muusikas, et nende harrastus, mida nad tahavad teha. Ja, ja kui sa võib-olla Liiga keeruliseks asja võib see muutuda natukene öiseks, igavaks selle inimese jaoks need siis peab olema tark tark, komponeerida. Kui sa praegu saaksid laulda ühe Eesti koorijuhi kuuris ükskõik millises alustades lastekoorist oletades, ma ei tea, kas meil on selline asi, no kindlasti on mingi kultuurimaja, ma ei tea, ehatäht või midagi sellist, et et kas on mõni koorijuht, kelle käe all sa väga tahaksid laulda? Jah, ma oleksin sel juhul tagasi tudeng ja laulaksin praegusel hetkel Muusikaakadeemia tudengite koolist Tõnu Kaljuste käe all. Ma käin vahetusel, proovis. Lihtsalt vaatame, tudengid teevad, mida Tõnu Kaljuste teeb. Ja nendest proovidest saab lihtsalt nii palju kosutust, kosutust, sellist kinnitust ka iseendale, et ma väga austan seda inimest. Ja ma ütleks ka. Ilmselt laulaks siin nii mõnegi noore dirigendi käe all kes on võib-olla maaklassist välja tulla. Ja Nad on vahvad noored inimesed, kelle, kelle käel on kindlasti huvitav laulda. Ja sealt ka saad noored, uued koorid välja, nii et. Ja eesti muusikat laulaksin oma õpetaja käe all. Sul on täna õhtul väga tähtis kontsert. Kell neli, no muidugi tehakse sellest ka Eesti televisioonis ülekanne, aga kui sa mõtled selle kontserdi peale, siis siis mida sa valisid laulmiseks, ma saan aru, et sa said ise. Ma loodan, et sa oled ise otsustada, mida ja kes ja kui palju laulavad. Kui palju see sinust räägib, see valik? No eks ta mingi mingisuguse väikese ülevaate sellest, kellega parasjagu tegeleda. Ehk siis me laulame Rahvusooper Estonia poistekooriga ja tegelikult seal on kaks esiettekannet hoopiski ja üks on Pärt Uusberg-ilt mille ta kirjutas juba juba tegelikult kaks aastat tagasi siiamaani ette kannatab. Sellepärast et eelmine aasta ei jõudnud. Ja me hakkasime sügiseks valmistamas. Nimi on tegelikult sügise laulud. Ja, ja jälle tuli midagi ette ja nüüd tegelikult kui nüüd see mulle nii-öelda üldiselt selline kontsert teeme sellise kontserdi, mõtlesin, et aga ma teengi seal kontserdil, et mis, et on tall parasjagu sügise laulud. Liivi tekstile. Ja Pärt on olnud ka minu oma õpilane natuke aega, ta õpib küll kompositsiooni, aga ta on õppinud dirigeerimist ja ja siis ma talle kunagi rääkisin, et kurat, kas sa kirjutust, poistekooli ka midagi. Ja nüüd me siis praegu koos proovi, vaatame, mis sealt välja tuleb. Ja laulame ka Andres Lemba ühte uut laulu sanga poistekoorile kirjutatud. Ja Andres on jällegi selline väga hea kolleeg, kellega me oleme pikalt poistekooris koos töötavate, tegelikult töötab solfedžoõpetajana otsa koolis, aga meil koormeister ja kontsertmeister poistekoori juures, nii et et tema teos. Ja siis laulab lauluga noorte meeskooriga. Eksid, poistekoori noormehed. Et see on nagu tegelikult väga lihtne näide, et nii need laulumehed arenevat hakkavad väiksest poisist peale jõuad-jõuad, mees häältes ja saavad ka siis juba mees kooline ise. Seal on mingid esimesed kogemused. Et kaks teostest tuleb. Et ma pean ütlema seda, et nüüd läheb kuues aasta ja see võib olla sellise koolielus Noh, minu jaoks vähemalt on see nagu nüüd aeg, et sa näed, et koor nagu hakkab valmis saama et temaga juba võimalik teha, täitsa toredasti muusikat. See viis-kuus aastat on tavaliselt see aeg, mis võtab nagu aega, et sa laulad oma pilli sisseäärselt ära. Võimalik temaga hakata midagi tegema. Ja mul on tõesti hea meel, et selline seltskond koos käib. Sest neetud tegelikult tulid kokku eelmiseks laulupeoks. Ja tavaliselt sellised projekt kooride kukuvad res laulupidu ära. Aga sinus kuidagi teistmoodi millegipärast et tacaskuli vähenenud, muuseas, mul ei ole elus olnud teist sellist juhtumit, kus nagu arutasid, mis nüüd siis teha, et arved nagu väiksemaks, et et kas me ikka jätkame ja siis me lepime kokku nii, teeme ühe vastuvõttu, vaatame, kas tuleb inimesi, kas leppisime aja kokku, tehti reklaami ja kas igasuguseid ja siis ja see päev, kui ma läksin stuudiosse, kolisid kokkulepitud kellaaeg oli seal üle 90 inimese. Mõtlesin küll etappi ja milleks kaks päeva aega, et kaks õhtut aegade üle kuule superstaari peaaegu et see oli väga naljakas, et tegelikult praegusel hetkel meil laulab 84 inimest kooris. Ja mis ilmselt on vähesed täiskasvanud koolidest kõige suurema segakooris üldse. Seal nad käivadki proovis. No 84 iga kord ei ole või ma kahtlesin. Aga siit väike, naerame selle üle, kuidas Tuudur Vettik kunagi oma kooliga, kus oli ikka 100 lauljat ja siis kui ta läks proovi, oli ainult 80 proovisite Mariismetega ei tööta täna, et proovib ära vaielda. Et siis olid sellised suured koorid Seal puhkus ka kunagi on, no kui me nüüd need Mäetaguse hetked välja arvame, kus sa sõidad kihutades kaks tundi sinna, et olla vana-aasta õhtul ja ja siis jälle juba paari päeva pärast kusagile proovi selline pikk tõsine sügavpuhkus. Jah, seda ei ole nagu tegelikult Eesti pikalt olnud. Ma lootsin, et äkki see suvise pärast laulupidu ja kõik kuidagi aasta jooksul kuhugi sellelegi kokku, nii et tagantjärgi mõtlen, et see oli vist hea. Et kui oleks tekkinud, oleks laulupidu kohe nagu selline. Noh, selline mittemidagitegemise periood, nii palju oleks see mõjunud veel hoopis kuidagi. Kehvasti ma ei tea, aga ma läksin oma töödega edasi ja need olid nii huvitavad, selles mõttes olime siin pärast Riias ja sealt lendasime otsa Ameerikasse, oli festivalile ja Istanbuli festivalil. Ja kui ma lõpuks juuli lõpus kujusanime, augustil sai puhata palvelat ja aga silliste hääleta üks kuu aega, saaksin järjest olla paat, noh tõesti, et ma ikka siis kas need juhtmed välja võtta vähemalt kõik kusagil. Et sellistele päris ammu olnud. Aga ehk see tuleb? Ja kui see tuleb ja sa saad seista maakaardi ees, teha näpuga niimoodi surra-murra. Mis koht see oleks kohus, sa tahaksid siis minna või kus sa tahaksid seda veeta? Ma arvan, et ma olengi ikkagi siin ja ma arvan, et ma olen maal ja ja käin lihtsalt ringi mööda Eestimaad, loodust. Ütleme siis nii, et panen prillid ette, sest et aasta inimesed tahavad ju kõik oma õuele kutsuda ja sul käppa suruda, siis ei tule sellest vaiksest loodusest midagi välja. Jah, on Eestis õnneks kohti, kus sa saad väga rahulikult vaikselt olla. Õnneks on näitleja päris täpselt, kus aga neid kohti on, tegelikult on Eestimaa loodus nii ilus. Et juba see, et kui sa lähed kusagile suhu näiteks ja rabas ja lihtsalt oled seal ja kuulad neid hääli, mis seal on siis seal mõnus. Mis imelik oleks seda saadet lõpetada ilma muusikata? Meil oli vahepeal plaan, et paneme äkki kusagile vahepeale ka midagi kõlama, ka juttu jätkus kauemaks ja nüüd me oleme seda juba maha maganud. Aga siia lõppu sobiks tegelikult midagi küll. Mis sulle väga südamelähedane on, mis seal siis võiks olla? Me tegime kunagi juba nüüd mitmed asjad tagasi Siiri Sisaski ja koostööd ja sellest sündis plaat, laulud hingest. Lima praegu tunne, et tegelikult see küsimus, et mis maa see on. Äkki sa oledki sina karistuse lõppu? Teeme siis nii ja suur aitäh olemast muusika aasta esimene külaline, jutusaates veel kord, palju õnne kõikide preemiate puhul ja ilusat kontserti juba täna õhtul. Jutusaates olid täna hommikul Margit Kilumets ja Hirvo Surva. Ilusat pühapäeva teile kõikidele mis ma. Ma. Astun. Ja siin pole ühtki mäge. Vaid metslõpud. Siinne rahvas Laisaar.