Ilusat pühapäeva hommikul, head raadiokuulajad, meil on väga hea meel, et jutusaadet oled tasunud kuulamas muide aasta viimane jutusaade. Ja loomulikult on tänane külaline on meil ka väga eriline. Me saame tervitada siin jutusaate stuudios Ilmar Raagi, tere hommikust, Ilmar. Tere. Anu Välba, saatejuhiks, Anu Välba. Väga pidulik sissejuhatus on tehtud, Ilvar, tuled Saaremaalt pärit ja praegu on selline kohe saabuvad jõulu jõuluaeg, saabub ja mõtlesin, ma tahaks kuidagi saadet, alustasin niimoodi eriliselt, et ma otsiks välja mingi toreda Saaremaa kõnekäänu või mingi vanasõna, mis kuidagi jõulude kohta käib. Et siis ma saaks, kardan seda sulle siin esitada ja küsisid, et kas sinuga on ka nii, Ilmar, tead, ainuke vanasõna, mille ma jõulude kohta leidsin, mis on pärit Saaremaalt, tead, milline hapud kapsad, haneliha ajab silmad pungi, paksuks, piha. Aga minul tuli ka täna hommikul meelde üks salm, mida loeti väikeste variatsioonidega siis, kui ma olin väiksem ja see oli see, et jõuluvana naljanina hüppas üle laualina. Laualina kärises jõuluvana. Kes kui palju sa ütlesid jõulude tähistaja oled? Paratamatult sellepärast, et ei taha ju ka lähedastel kuidagi kurba meelt teha, et see on. See on asi, mis on ühtaegu nii kohustes kui rõõmu. Ja teine asi on see, et ma lugesin värsket uuringut, jõulubaromeetri uuring on, selliseid asju viiakse läbi, on uuritud kõik Euroopa rahvaid. Selgub, et 15 Euroopa riigi hulgas kulutavad eestlased jõuluostudele kõige rohkem, praegu plaanivad kulutada sel aastal ja see summa, mida keskmised eestlased plaanid jõulukingile kulutada on 290 eurot. Kas sa kuuled siis ka nagu kestle keskmiste eestlaste hulka ka sellel selle numbri poolest? Sellega vist vist ei tule nüüd niimoodi välja. Minu nagu suurim probleem tegelikult ei ole mitte seotud nende jõuluostudega vaid sellega, et ma olen nüüd juba mitmete aastate lõikes aru saanud, et selle jõulupaari tipppäevaga võib väga kergelt, nii on kolm või neli kilo juurde. No vot saare paksuks pyha hapukapsa Tanel liha ongi paksuks teha, nii et Saaremaal ollakse täpselt selle asjaga. Aga kuidas sul on, sa oled väga pikka aega tegelikult olnud ka Prantsusmaal sort koolis, käinud, seal töötanud seal Prantsusmaal selline hästi rõõmus püha ja Põhjamaade, vastupidi, on selline väga niisugune tõsine, vähemalt lugesin, et Prantsusmaal rõõmus, vastab see tõele, et tegelikult kultuuriti, on see asi väga erinev. Prantsuse peredes nii palju olnud. Kaks kahed sõbrad, kaks sõpra, kelle juures ma olen. Jõululähedastel aegadel olnud, nemad on pidanud üpris sarnaselt, ma isegi ei oska nüüd öelda, et ühesõnaga, et ikkagi seesama asi, kui see jõuluõhtul lähed Pariisis linna peale, siis inimesi seal väga ei ole, turistid peamiselt ikka. Et need päris prantslased kusagil kodus ja ja teistmoodi. Ükskord ma käisin siis ühe sõbraga ühes kloostris katoliku jumalateenistusel, mis oli tunduvalt pikem koos kõikide laulude asjadega kui meie luteriteenistused ja ei ole kõik väga huvitav, aga noh, nii katoliiklane. Ka ei ole aga jõulude juures nüüd edasi liikudes aastavahetuse juurde, see on ikkagi aeg, kui inimesed nagu mõtlevad, kuidas möödunud aastal läks ja ja mis seal siis väga olulist oli, et kui sa mõtled tagasi 2014. aastal, et mis sinu jaoks sellest eriti eredalt nagu välja tuleb. Praeguseks hetkeks ma olen rääkinud päris paljude inimestega ja tundub, et selles, et on olnud siin kummaline aeg, mis on just nagu ettevalmistus mingisuguseks, teiseks ajaks või teiseks aastaks ehk et midagi väga rabavat ju ei juhtunud, aga hirmu tekitas saasta küll. Noh, selles suhtes, et meie piirkonnas ma ütleks, et esimest korda üle väga paljude aastate ma kuulsin sellest, kuidas inimesed ütlesid, et nüüd on hirm, tuleb sõda või et ükskõik mis, peaasi, et seda ei tuleks. Kummaline on see, et ma mäletan viimati tõsiselt, ütles niimoodi minu ema umbes aastal 1982, kus meie praegu nagu tagantjärele vaadates ütleme, et noh, ei olnud ju midagi aga ometi suutis meedia tekitada tol korral hirmu, et Ameerika ja Nõukogude liit oma tuumarelvade läbirääkimiste ka suutsid vastastikku üksteisele sellist hirmu naha vahele ajada. Et üks üks naine Saaremaal ütles, et mul on hirm, et äkki tuleb sõda. Praegu saame nüüd öelda, et asi on nii palju hirmsam, et tõepoolest Ukrainas seda noh, võib öelda praeguseni käiv ja. Ja selles suhtes Meie meie lähinaabruses selline hirmus asi tegelikult ka toimub ja täiesti selgelt avaldab see siis ka mingisugust mõju Eesti inimestele ehkki hetkel nagu reaalseks paanikaks loomulikult veel põhjust ei ole. Sina ei jaga seda hirmu või sa ei karda? Ma ma ei julge midagi nagu 100 protsenti ütelda, sellepärast et seal on kaks poolt. Üks on see, et ratsionaalselt mõeldes tundub, et see, mida nagu Venemaa näiteks keda ma praegu just nagu kõige rohkem kardame teeb Ukrainas on ka natukene nagu kammitsetud, et ta ei ole ju nad, nad ei ütle ju avalikult, jah, me peame Ukrainas sõda. Et ja iseenesest see, et kui nad ka seda salaja teevad, näitavad seda, et nad kusagil hoiavad mingisugust sellist punast joont, millest nad ei taha üle minna. Sest seal teisel pool oleks siis selline asi, mis lõpeks mõlemale poole suure hävinguga. Niisamuti, tegelikult ratsionaalselt mõtte mõeldes ei ole Venemaal Eestit ka väga vaja, neil on nagu kõik asjad niigi olemas. Probleem on aga selles, et et inimesed on väga tihti ebaratsionaalsed ja siis ma ju sul julge ka nagu midagi ütelda. Noh, võib olla oluline, on see Et ükskõik mis, ma ei, ei plaani, ei osta lennuei laevapiletid, et kõik on hästi. Paradoksaalsel kombel Ilmar raagist esilinastus sel aastal sul film Ma ei tule tagasi, mis on tehtud vene näitlejatega ja Venemaal. Ja, ja väga paljud inimesed on öelnud ka, et, et ega selle venelastega võib-olla ei ole mõtetki suhelda. Aga kui te, kas ei ole paradoksaalne, eks ole, et sul olla. Aga ei, see selles suhtes ei ole üldse mitte paradoksaalne, et vot seda asja ma nüüd päris kindlasti me peame selgelt tegema vahet, et riigi ja inimeste vahel on niimoodi, nagu ma käisin sel aastal ka Krasnojarski linnas, mis on kaugel Siberis. Ja seal kohtasime väga-väga sümpaatseid teatriinimesi, kellest keegi ütles, et olles nagu enesekriitiline, et meile venelastele muidugi meeldiks mõelda, et meie selja taga seisavad kogu aeg Tšaikovski, Dostojevski, aga reaalsuses me peame sellega arvestama, et meie selja taga seisavad ühtaegu nii Tšaikovski, Dostojevski, aga ka Stalini Putin. Ja see moodustab ka osa sellest südametunnistusest, mis meil on põhikohustusest ehk mingil hetkel patukahetsusele häbi tunda. Ja, ja selle koha peal ma mõtlesin ka kohe kiiresti, et et kui tema nagu seda juttu räägib, siis, Pannes seda nüüd eestlasse konteksti mõtlen, et aga meil on ju sama asi, et et põhimõtteliselt ma olen nagu täitsa hea meelega eestlane. Aga Ma ei tohi ära unustada, et ka meil on, on inimesed, kellega ma võib-olla ei hea meelega ei tahaks nagu seda ühte silti jagada. Ja ja täpselt sama täpselt samamoodi on, on ka omad häbipostid kusagil seal ajaloos. Kas sa räägid nii patriootlikud, mis on nii tore, et selles mõttes, et sa nii oluliseks kõike seda pead ja tegelikult sai mitte ainult sai, väljenda seda sõnades, vaid ka tegudes, eks ehk et sa tegelikult saaks teritada. Leitnant, ma saan aru. Ilmar Raagi täna hommikul palun. Kuna eelmise jutu juurde tagasi, mis oli siis minu jaoks oluline? Sa ütled patriootlikult ja samal ajal võib-olla selle aasta jooksul oleme ka palju rohkem, ei jõudnud äratundmisele, et, Mul ei ole põhjust väga armastada venelasi täpselt samamoodi nagu mul ei ole väga põhjust armastada eestlasi, aga ma võin armastada iga inimest eraldi. Et ma hindan siiski seda, mis inimene päriselt on, mis ta on oma elus teinud, mis, mis millised on tema mõtted, milliseid, milliseid väärtusi ta endas kannab. See selliselt ei ole mul mingi probleem leida endale Venemaal sõpru teha nendega koostööd. Samamoodi nagu Eestis. Siiski, ma tahaksin praegu, me tuleme sinu filmide juurde veel tagasi küsida tegelikult selle kaitseväe teema kohta sa kuskil oled rääkinud sellest, kui sa rääkisid ühele oma prantsuse sõbrale, et sa käisid reservväelaste kursus, taristu mõttes on hulluks läinud. Et miks sul seda kõike vaja on. Kas sul on tööd ja tegemist on selletagi väga palju? See on tõsi, aga ega ma ei oska lõpuni vastata. Vaata selle, see on selline kummaline asi, et. Ühest küljest ma võiksin ju ritta laduda kõik need sõnad, mis räägivad sellest, et, Et vaja oleks võib-olla valmis olla, kodumaad kaitsta ja ja üleüldse ma leian, et selline. Kaitsevalmidus kaitse taha nagu väärtusi, aga teisest küljest ma ei saa salata, et see on ka vähki põnev. Ja see, niipea kui mõtlen, põnev, ma saan aru, et see kõlab natukene ohtlikult, et kuidas, kuidas võib relvadega mängimine olla põnev. Kuidas sellesse suhtuda? Asi on umbes selline, et tuleb inimesi võtta sellistena, nagu nad on, meil on kaasa antud teatud instinktide kogum, mida me ehk suudame kuidagi ohjeldada aga teistele inimestele, ühiskonnal tervikuna on vaja vaadata, kuidas parimasse kanalisse lükata. Ehk et me loodame, et ma olen nii-öelda mõlemad pooled võidavad. Et kui, kui on inimesi, kellele pakub pinget. Sõjaväelaseks olemine siis ongi vaja panna sellesse rolli, kus see võib ühiskonnale kasulik olla. Sa oled vägivalla vastane absoluutselt. Kuidas sobib kõige sellega kokku? See on see, et ma mõistusega saan aru, et ega ei ole nagu et kõik, mis mulle meeldib või vägivallaga ei ole võimalik saavutada. Ja, ja täpselt samamoodi masin midagi ütelda, et süda hakkab kiiremini põksuma, kui ma. Ühesõnaga, see on umbes nagu see asi, et ma ei, ma ei tea midagi vastikumad kui füüsiline vägivald. Aga täpselt sellepärast ma tahan olla nagu valmis sellele vastama ja juhul, kui ma peaksin sattuma sellesse olukorda Aasta viitsinud ka neljaks kuuks Kesk-Aafrika Vabariiki, kus olid Euroopa Liidu rahutagamismissiooni raames. Kui sa praegu sellele tagasi mõtlen, mis oli esimese taseme meelde, tuleb sellest ajast. Mul tuleb kaks asja meelde. Esimene neist on see, et et inimesed on tõepoolest väga ebaratsionaalsed ja mõtlen selle peale, me olime seal Kesk-Aafrika vabariigi pealinnas pangiis, kus meie vastutusalas oli üks moslemi kvartal ja üks kristlaste kvartal. Reaalselt oli olukord selline, kus moslemeid oli väga vähe ja selles eelnevas kodusõjas oli peaaegu toimunud selline religioonipõhine puhastus niimoodi, et moslemite arvukus oli vähenenud ligi 10 korda. Seal oli neid tapetud ja seejärel olid nad ära põgenenud põgenikelaagritesse. Ja neid oli väga vähe alles jäänud. Ja võiks arvata, et, Aga ei, selle asemel oli selles grupis ka sellise väheses hulgas, kes sinna, kes sinna olid alles jäänud kamad, radikaalid, kes kes olid valmis jätkuvalt kättemaksuks välja ründama jätkuvalt selles sõda pidama, need oli, oli 150000, sel hetkel, kui meie sinna jõudsime, oli neid võib-olla 15000 või 20000. Ja, ja mäletan et kord oli seal parajasti mingisugune kriisiolukord. Ja kuna eestlased said hästi läbi nii moslemite kui kristlastega selle väga imelik, et eestlased olid kõige paremad suhtlejad linnas sisuliselt siis meid saadeti sinna Parikaadile uurima, et mis on, lähme sinna koha peale küsima, et et kas me siit läbi ei saa minna ei saa ja kui te tahate siit läbi tulla, siis me hakkame võitlema ja me oleme valmis surema. Allah Akbar. Nii väga hea. Teie surm nagu väga ei huvita, ah anyway, nad olid nagu peaaegu pettunud, mõtlesin, aga et noh, mida te siis tegelikult tahate. Need poisid, umbes 18 20 aastased vaatasid üksteisele otsa. Ega nad ei saanud aru sellepärast et nende meelest oli nagu selge, et noh, nüüd kui teised tulevad, nad tahavad Parikaadist läbi tulles, nad hakkavad võitlema. Ja kui ma küsin, mida te tahate siis ma mõtlesin, et ei tea. Meil on valmis surema lahva ütlesid nad lõpuks jälle. Mille peale mina küsin, et või soovitanud, et teate, mis, ma annan teile nõu. Valige enda hulgast üks kõneisik. Kes mõtleb välja akus teiega, mida te tahate, tuleb läbirääkimisi pidama, sellepärast et noh, küllap siis jõutakse mingisugusele kokkuleppele. Ahnii. Nad vaatasid üksteisele otsa. Ja mulle pakkus see nagu noh, peaaegu et nalja. Et, et noh, läbirääkimine tundus neile nii uus mõte, aga need olid ka väga noored poisid, kes seal olid kohe valmis surema. Ei, mina mõtlesin selle peale, et kas, kas ei ole selle kogu selles asjas irratsionaalsust minu, minu sõnu seal oli veel semi selline jutt, et ma ütlen, et meid, see, see, et te olete valmis surema, ei huvita, aga ei, me oleme ikkagi valmis surema, mõtlen, et aga kas tema lähedastele mõtlete, et noh, teil on emad, õed? Ma ei tea, naised. Et kui, kui tõsine, kui ära sured, et mis neist saab? Jällegi varem ei tea, me oleme valmis surema. Mõtlen, et, aga tõepoolest, et võib-olla tasuks mõelda sellele, et, et kui te nüüd siin kõike ära surete nii vapralt, et te ju teese nagu rahvakild hävineb. Aga sellise mentaliteediga puutusid sa seal kokku, kui palju veel nagu selliseid üllatavaid asju sinu jaoks lõuna, Kesk-Aafrika vabariigis oli. Teistpidi oli üllatav ja see on nagu üllatav asi ka Eesti jaoks, et kristlastega läbi rääkides siis me puutusime seal kokku noorteorganisatsiooniga, kes hakkas koguma inimesi, kes tegelikult on siis valmis meelt avaldama rahu toetuseks, ühesõnaga nad olid valmis veenma oma kogukonna inimesed. Kuulge, lõpetame ära. Ja tegelikult igas konfliktis. Reaalselt on alati kõige suurem hulk inimesi, neid, kes kes tahavad, lihtsalt, et rahu tagasi tuleks või konflikt saabuks peaaegu et ükskõik mis valitsus, peaasi et oleks rahu. Ja me hakkasime siis nende inimestega seal kristlaste seas tööd tegema. Nemad korraldasid koosolekuid, esinesid ise, kutsusid meid esinema ja seisundis nagu mõtlema, et et noh, mida siis mida siis inimesed peaksid tegema, et iseenesest et rahu oleks. Ja üks nendest asjadest tuli, arusaamine, oma peas tuleb mõned otsused vastu võtta. Mul oli tore jutuajamine seal ühe islamivaimulikuga, kelle käest me küsisime, et mida siis tuleksin, tule teha Kaszeki Tuleks jõuga relvad ära korjata. Tema vaata, mees ütleb, noh, te võite ju relvad korjata, aga kui, kui peas ei õnnestu midagi muuta, siis siis ei ole sellest mingit kasu. Ja siis nende kristlastega, mul oli see meeles. Ja ma püüdsin siis nende nende usu keskkonna sama asja rääkida. Ütlesin, et, et vaadake, et seal on kaks asja. Et ühest küljest Te peate andestama, õppima, andestama ja siis huvitav on see prantsuse keeles keelses meie isa palves on. On see tekst veidi teistsugune kui eesti keeles eesti keeles öeldakse, et ei, anna meile andeks, nii nagu meie anname oma võlglastele võlglastele, on eestikeelne variant prantsuse keeles, mida nemad teavad, on anna meile andeks, nii nagu meie anname andeks nendele, kes meid on solvanud, rünnanud. Ja ja ma ütlen selle ära. Nad vaatavad üksteisele otsa. Jah, tõepoolest väga huvitav ja hakkame vaidlema. Ei, aga kas me saame neile andeks anda, sest vaadake, mis nad nagu meile tegid. Samal ajal hakanud ise vaidlema, et saad aru, et asi on möödapääsmatu. Kui meie täna andeks ei anna, siis läheme jälle öösel nende linnaossa püüame seal kedagi tappa, seejärel tulevad nemad tagasi. Püüavad kätte maksta, mille peale meie tahame omakorda kätte maksta. Ehk et ilma selle andeksandmised tõepoolest mitte miski juhtu. Aga selle andeks andmisena, leevendusküsimus on see, et see teine pool peab tahtma talle andeks antakse siis teine asi, et sa pead tunnistama, et ka sinu enda kogukond on teinud vigu. Nii, ma tulen Eestisse, loen ajalehti, järsku taipan, et ameelad täpselt samasuguste küll natukene peidetud latentsete konfliktide maailmas. Et aga kas me oleme täpselt samamoodi valmis tunnistama, et ühest küljest andeks andma ja teisest küljest tunnistama, et meie oleme teinud vigu. Sest kui me seda ei tunnista, siis ei ole teisel pool ka võimalik midagi andeks anda. Tundub sulle, et eestlased on selliseks asjaks valmis, et. Eestlased. See võimalus on lihtsalt see, et et kanad ei, ei üht ega teist, aga nad kokkuvõttes ei näita ka lõpuni välja. Kui kõvasti see rusikas taskus peidus on. Tuleme nüüd hetkeks filmide juurde, sa oled teinud, kukkusid 14 pikka filmi. Filmi Ma ei tule tagasi koos ehk et siis klass eestlanna Pariisis Kertu. Ja Ma ei tule tagasi. Kõik need filmid on väga edukad olnud, nad on tulnud tagasi suurtel festivalidel auhindadega või peaosalised on saanud auhindu. Kuidas selliseid filme teed? Tuleb raadiokuulajatele avaldada saladus, et tegelikult me oleme Anuga meil enne teinud ka koos filme. Avaldan saladuse, neid kunagi ei loeta Ilmar Raagi filmide hulka ehk et tõepoolest me oleme kujutlenud Ilmariga, mina siis väga üks olnud abistatud kasiimariga filmi tegi, koos on tappev Tartu klinker ja augusti 91 kahes intervjuus öelnud, et sa oled tahtnud, et sinu elu algaks aastaga 2007 ja ma tuletan raadiokuulajatele meelde, et see oli aasta, mil valmis film Klass. Sellepärast, et tappev Tartu see oli, see oli peaaegu nagu ülikooli esimese kursuse esimese semestri proovida ja ma ei olnud ju kunagi varem vidinad, isegi mitte koolitööna. Ja seda oli väga lõbus teha, May, see oli nagu puhas õppimine, kuidas tegelikult tehakse. August 91 oli on kummaline film, et et ta tugineb inimeste mälestustele, aga seal oli ka natuke nagu kogenematuses see probleem, et ma tahtsin kõik need mälestused sinna ühte filmi sisse panna. Ja ma olen hiljem aru saanud, et tegelikult ühte filmi mahub kõige rohkem umbes poolteist ideed. Poolteist mõtet, et ei tohi liiga liiga palju sinna panna. Kui need kaks proovitööd olid tehtud, siis tuligi klasse. Siis tuli klassi ja aga aga sealt edasi. Seal siis on seal, kummale ma jäin nagu korra isegi mõtlema, et mu esimene vastutus, et kuidas sa neid teed. Ma mõtlesin pärast seda augusti filmi välja ühe mõtte ja iseenda jaoks ja see on see, et ükskõik kuidas film välja tuleb, on sul seda hea meel teha või südametunnistus on puhas, kui sa teed teemal, mis sulle endale läheb korda või mis seal on väga-väga oluline. Ja noh, kuni selleni välja, et klassi puhul ma mõtlesin, et et kuna raha on vähe, siis tegelikult ükskõik, isegi kuidas me seda nagu üles võtame. Et ma ei hakka seal mõtlema mingisuguseid keerulisi kaamera käik välja või või panema muudesse eri efektidesse palju vaeva ja raha. Tähtis on, et see, et see lugu siis kõnetaks oleks oluline. Hiljem vaikselt tekkinud soov, et ei, ei, tegelikult tahaks ikka, et kõik oleks hästi. Kui Kertu tuli välja siis. Ma kellegile ütlesin, et iga rezis või noh, minu parim film alati, mu järgmine film, Enn seni kuni on esi, esilinastus toimunud, mille peale kusagil keegi ajakirjanik võttis selle lause kontekstist puhtalt välja, ütle Kirtu, minu parim filmimas, odadad, mõtlesin järgmine film, minu alati on järgmine film, parim, mitte Kert. Ja mul on julge nende või miks sa, miks sa niimoodi ütled, et miks sa ei julge mõelda või ei taha mõelda, et eestlanna Pariisis või tehti Kertu või nüüd Ma ei tule tagasi, et, et need on väga hästi välja tulnud. Ei, aga sellepärast, et ma tahaks, nagu kui ma mõtleksin mu oma parima filmi, ma olen juba teinud. Kas siis on mõtet, nagu järjest halvem? Mõni teha, ma tahan ikkagi peatada ka veel selle juures, kuidas neid filme teed. Et kas ma mäletan õigesti, Ilmar, et eestlanna Pariisis, mille stsenaariumiga sa ise kirjutasid ja et see on olnud kõige raskem film sinu jaoks. Kas ma mäletan õigesti, läksid filmima stsenaariumi variandiga, mille numbriks oli 48? See on nüüd küll väga kõvasti kasvanud 30. See ei ole ka väike number läksid 30. variandiga. Võttesse. Sõnnik, hullumeelsus. See 30 korduvas, nagu olid seda stsenaariumit ümber kirjutanud. See on hullumeelses küll, jaa. Kui keegi sooviks kogemusest õppida, siis ma arvan, et tegelikult 30 korda ei maksa ümber kirjutada. Et ma arvan, et see, miks tegid seda. Seda sellepärast, et ühteaegu nagu ennast veendes sel ajal kui Prantsusmaal mitmed rahastajad vastasid, andsid eitavaid vastuseid. Sellepärast et Meil tuli kohe umbes kõige tähtsama rahastajana tulid taha telekanal Canal pluss mis oli see põhjus, miks prantsuse produtsendid kogu aeg ikkagi selle projektiga edasi läksid. Aga samal ajal ega ju väga suuri riske ei võeta ja siis otsiti, otsiti neid teisi rahastusallikaid ja me saime päris palju äraütlemisi. Ja iga äraütlemise taga oli siis see, kui seda asja nüüd natukene muuta siia sinna, et noh, siis ehk ja ma sain aru, et see, mis oli ju irooniline selle loo puhul. Et et siis kui tuli son, roo ütles, et ta on valmis selles filmis mängima siis tulid kõik rahastajad järsku kohale, hoolimata sellest, et nad varem enam-vähem sellesama loo peale nina krimpsutanud. Millest see räägib suuri staare, maja? Jah, ja see on väga kummaline, et tõepoolest suuri staare on vaja, sellepärast et ma nüüd ei arva, et et eestlanna Pariisis, millest mul on head mälestused ja mis on omamoodi väga armas film. Et ta oleks, ütleme, eriline menufilm. Jällegi paradoks on selles, et eestlane Pariisis on selle viimase iseseisvusaja eesti filmidest võib olla maailma mastaabis kõige suurema vaatajate arvuga film. Sellepärast et tänu Shan Morole on seda müüdud. Ei tea, kus kohta veel ja vaatajaid on seal üle 300000 ma ühel hetkel, et siin lugemise katki Ja mõtlesin, et aga tegelikult olgem ausad ei ole minu teene, see on sellesama. Shan muru teeme, peab olema ikka stsenaarium, kus mängida, ja režissöör, kes juhendab, oled sa üldse kontaktis olnud sama rooga ka veel peale seda või? Ma olen temaga ikka väheke kontaktis olnud, jah, tema on alati selline kindlameelne ja võitlev naisterahvas. Aga, aga samas neid on ta ju juba 80 seitsmeaastane ja see tähendab seda, et et mingil hetkel kui sa saad nii vanaks, siis ei ole mitte frustratsiooni ja mitte kibestumist. Aga tõepoolest, seda hakatakse üha rohkem nautima. Iseeneseseltskonda. Ma tahaks ikka sellest eestlanna filmist veel seda sinu käest küsida, et valmistasite läte väga pikalt ja see kõik kestis see 30 ümberkirjutamist ikka ikka väga kaua aega. Mida sa selle nimel, millest saab selle nimel loobuma, pidid, missugune see elu tegelikult Pariisis oli? Minul on jõudnud ka kuuldused, et sa elasid ikka Pariisis väga, ikka väga-väga kasinalt. Ei küsi, aga noh, see ei ole ma ise, nagu seda nii palju loobumisena ei täheldanud, sellepärast et minu jaoks Pariisi minek, see mõjus alati nagu tagasi pöördumisena üliõpilasaega. Ja siis, kui sa elad oma 15 ruutmeetrises toas, siis oledki jälle nagu noore üliõpilane, et mis seal ikka. Aga teisest küljest jälle. Eks see oli selline alandlikkuse õppetund või prantslastel on ka väljend kõrbest läbiminek. Et sa tead, et et noh, nüüd on ümberringi kõrv ja kui hästi läheb, siis sa jõuad teisele poole kuhugi oaasi, kui ei lähe hästi, siis ei jõua. Ja eks see sundis iseendas ka väga kahtlema. Sedasi. Ja selle usu andis tagasi see tran, paroodia sea. Ma arvan küll jah noh, see selles suhtes, et, et väga selgelt oli ikkagi küsimus, et noh, võib-olla siis ei pea seda filmi tegema, kui, kui sa istud juba kolmandat aastat ühe nagu projekti otsas ja mitte asi kuidagi ei edene. Mis võib-olla peaks tunnistama, et, et seekord oled sa eksinud, et see ei olnud hea idee. Et see on, see oleks ju mitte esimest korda filmimaailma ajaloos, kus kus režissöörid, kes üleüldse on sellised väga ekslikud egomaniakid, eksivad ja teised teevad neil aeg-ajalt meelde tuletama, et ei maailm käib tegelikult natuke teistmoodi. Aga sinul läks kõik väga hästi ja see, kui palju see eestlanna Pariisis Ilmar Raag sinu jaoks uksi avas, võib ka see, kui sa ütlesid, et sellel on üle 300000. Vaataja on tõesti tõestanud seda, et sa oled väga hea režissöör ja tõesti praegu saad juba valida projekte. Ma saan aru, et ka see projekt ma ei tule tagasi, jõudis sinuni enam-vähem eestlanna tegemise aega. Eestlanna tegemise aegu ta jõudis tänu klassifilmile Klassi filmi ratas selles selles selles tähenduses kui jaapanlastele meeldis eestlanna Pariisis. Venelased Venemaal on rohkem vaadatud klassi filmi ja see on ilmselt räägib ka oma rohkem sellest Venemaast klassi filmist. Ja just seepärast siis saadeti mulle stsenaarium. Nüüd teistpidi ma. Eestis on selline mastaapidega meil kogu aeg segadus, et kui niipea, kui keegi raja taha läheb, siis võib-olla Ta on ta väga hea ja võib-olla ta läheb väga hästi samal ajal. Noh, ma arvan, et see on, ma sain jala nii-öelda ukse vahele poetatud või kergelt üle ukseläve astutud, aga see, see ei tähenda veel nagu kuigi palju rohkemat. See tähendab seda, et et kui mul on hea idee, siis ma ehk võin Prantsusmaal veel teha ühe filmi. Aga, aga see ei tähenda seda, et, Nagu et staar on sündinud Sa oled ikka väga tagasihoidlik ka, ma pean ütlema. Sellest, tõsi, ma ei ole tagasihoidlike, ma vaatan, et noh, kuidas Eesti ajakirjanduses on see kõikide taoliste inimeste puhul selline hell teema, kus mõlemal poolel liialdust koht, kus ta kohtub väga tihti. Et ühteaegu on valmis naerma, no mis asja nagu kui keegi mängib Euroopa seal mingisuguse riigi jalgpalli kolmandas liigas, siis tegelikult ei ole suur edulugu. Aga tuleme su värske filmi juurde. Ma ei tule tagasi seal esimene stsenaarium, mis ei ole su enda kirjutatud ja mille sa oled filmiks teinud. Mis sind selle loo juures nii väga võlus, et sellele on hea, ütlesid seda enam, et seal pole sõnagi eesti keelt ja see on vene näitlejad. Võlus võlus see, mida ma isegi väga ei suuda sõnadesse panna kõikide oma stsenaariumite puhul. Ma olen lähenenud asjale tegelikult väga ratsionaalselt ja noh, võib-olla selle taga on tõepoolest ka see, mida ülikoolis on õpet õpetatud, et sa pead analüüsima, sa pead suutma kahe kolme lausega ära ütelda, mis su sõnum on ja nii edasi. Selle filmi puhul ma sain aru, et väga selgelt ei suuda ütelda, mis selle filmi sõnum on, aga see liin, see stsenaarium liigutas mind. Ja, ja see oli see, mille puhul ma mõtlesin, et ise kogu aeg, et et ma olin näinud filme, mis olid selgelt poeetiliselt sellised Impressionistlikud kus see see vaim või poeesia tungis nahapooride sisse ja sa ei saanud aru, mis see täpselt on. Aga emotsiooni tekitas küll. Ja ma olen kogu aeg mõelnud, et noh, võib-olla siis ma olengi liialt mõistusepärane maja nagu ei suuda sellist asja teha. Noh, ütleme noh näiteks ma arvan, et Lars von Trier on Trier on väga mõistusepärane umbes niimoodi nagu Tarantino väga mõistusepärane. Ja samal ajal parema teiste režissööride on pigem poeedid kui kui sellised mõistusepärased kõnekirjutajad. Ja mõtlesin, või noh, Tarkovski on ka pigem poeet kui, kui mõistusepärane. Tegelikult hindan poisid küll Seepärast tahtsin proovida Ja see oli väga hästi välja. Miks see kõik vene keeles on ja vene näitlejate, kas Eestist ei oleks saanud sellist lugu teha? Sellise Eesti seda lugu filmina. Aga siin siin tuleb nüüd kahtlemata mängu see, et et see alguses oli üks vene produtsent, kes tahtis kokku panna sellist Sellist komplekti, mis, mis teda ka huvitaks ja mina saan sellest väga hästi aru, et et iseenesest on olemas eriti Venemaal samasugune süsteem nagu Ameerikas, mis on väga produtsendi keskne. Et on üks inimene, kes teab, kus on raha ja siis ta palkab režissööri, palkab stsenaristi, kes kirjutavad täpselt niimoodi, nagu produtsendile meeldib. Magan veel teistsugune variant. Et need on inimesed, kes leiavad mingi ühise mõtte või ühise huvi, huvide ühisosa. Ja, ja ma arvan, et see film oli nüüd täpselt selline, kus kus mina sain oma vene produtsentidega väga üheselt aru asjast või sellest, millist filmi me tahame teha. Aga ma sain aru ka sellest, et et nemad kutsusid mind tegema just nimelt just nimelt seda filmi ja maailma reaalse reaal- ja ta on juba sellised, et, Et see rahasus seal ja mitte siin Sa oled rääkinud seda lugu, et sa said operaatori endale valida Soomest ja sa ütlesid sellele operaatorile, et kui sa tahad seiklast oled valmis seikluseks, siis tule sellesse filme, mida see tähendas ja kui palju teil neid seiklisete tuli? Hiiglass tähendab seda, et soomlased on tegelikult pigem sellised korralikud inimesed ja ma teadsin, et vene keskkond võib siis ära hellitatud lääne inimese väga ära hirmutada. Seepärast ma ütlesin seiklus sellele anda sellist põnevamad nime. Ühest küljest tõsi on see, et see meie vene produtsentfirma oli väga korrektne, täielik vastand sellele, mida suvaline stereotüüp võiks vene asjaajamisest ette kujutada. Teisest küljest jälle filmisime Valgevenes. Meie esimene tunne oli see, et Valgevene teed, need ei ole ju üldse Venemaa moodi. Hiljuti käisin Narvas seda filmi näitamas ja Narvas keegi kohalik arvas ka, et kuulge, aga et see need teed, mida sõidavad, see, see ei ole ju veel teil Venemaal filmitud? Väga täpselt ära arvatud ei ole jah, sest Valgevene on selline nagu poola vaesem variant, aga väga korras kõik. Samal ajal, kui me sõidame Pihkva või Leningradi oblasti teedel ja see on juba nagu väga midagi muud. Venemaa on teinud palju halvemad, kui Venemaal on teed. Kohati väga palju halvemad, seal on, Venemaal on küll kohati väga seniseid trass, selliseid suuri ideid, mida Eestis ei olegi, aga aga see on klišeed kasutades suur kontrastide maa. Nüüd siis see selleks oleme seal Minskis ja soomlane pärast esimese võttepäeva lõppu. Või võte nädalalõpu ütleb, et ma tahan sauna minna. No hea küll, öeldakse nende valgevenelastele, meie soome operaator tahab sauna minna. Need pööritab silmi. Aga paljugi, mis, nagu lääneoperaator soovib, viiakse ta sauna. Aga selles niiski aru saama siis kõik sellised avalikud saunad on ühtlasi enam-vähem ka lõbumajade. Hea, kui soomlane tagasi tuli, siis ma küsisin, et kuidas oli. Rohkem Minskis sauna ei lähe. Kui paljudel muidu vilju võttedele ette, selliste venelased, ma saan aru, suhtuvad nagu loominguliselt nagu võtta protsessi, et tuli ka sellist asja, et nagu kõik võib-olla ei toiminud nii, nagu oleks pidanud. Nagu ma ütlesin, see firma, kes meil oli organiseerijaks nagu tegevprodutsentfirma, seal need olid väga-väga proffid ja põhjus oli see, et nad olid olnud James Bondi filmi peal vene partneriteks siis, kui tank sõitis seal Peterburgi tänavatel või kui filmiti saksa filmide alla allakäik siis suur osa selle sõjaaegsest Berliinist filmiti tegelikult Peterburi linnas, sellepärast et Lääne-Euroopas enam ei võinud lõhkeainetega niimoodi mürada, keset linn aga Peterburis veel võimalik. Ühesõnaga, nad olid töötanud lääne suurte firmadega ja selles suhtes olid väga korrektsed. Mis oli nagu imelik oli siin ja seal nagu teistsugune töösse suhtumine, ehk samuti Valgevenes kus meil oli partneriks ka Belarus, film oli stseen, kus kaks tüdrukud kõnnivad tänava tee peal. Rohkem mitte kedagi ei ole, eriefekti ei ole. Aga ma vaatan selle koolshiidi pealt, mis on siis paber, millega räägitakse ühe päeva nii-öelda tööplaan ära. Et selle lõunal toitlustatakse sadat inimest asja 100 inimest seal teha. Aga vastavalt nende regulatsioonile oli seal kohal nii tuletõrje, kiirabi, politsei kui kui kõik, mis vähegi sinna filmivõttele kohale tuua. Ei, mõtlesin, et palun väga, siin on nagu selge erinevus. Et Eestis oleksime kogu sama asja ära teinud 15 inimesega. Kui palju see, et sina nüüd eestlane asju nagu mõjutas, tundsite kuidagi teistsugust suhtumist sinusse kui eestlasesse. Kummaline oli see, et et eestlane oli nende jaoks nagu läänerežissöör. Et. Ma ei mäleta, mingi, oli seal mingisugune hetk, kus kus meie filmigrupi esimesed pahandasid mingisuguste kohalike orniseerijatega, kes midagi ei olnud teinud. Ja siis nad ütlesid neile, et näete Euroopale siis seal praegu on raevus. Ja siis tulevad minu juurde, kuuled ilma skandaal korraldada. Sa pead näitama, et sa lihtsalt. Ei ole, ei lepi nende tingimustega, mis siin on etteaetud. See on väga huvitav, ma olen just kuulnud, et Venemaal väga palju kasutatakse Lääne ja, ja Ameerika režissööre, muide selleks et et endale saada parimaid tingimusi ja, ja seda, et nagu klientidelt rahaandjates erilist usaldust tekitada kas on nagu vene režissöör, siis see töö ei ole pooltki seda väärt, mis siis, kui see režissöör on sisse toodud? Ma olen sama asja kuulnud. Selle filmi puhul ma ei oska niimoodi, et noh, tegelikult on seal muidugi tood mitmes mõttes palju keerulisemalt, sellepärast et Venemaa filmitööstus veel enne seda, kui neil nüüd rublad jälle kokku kukkus, oli ikkagi päris kõva ja neil tehti ka väga häid filme. Ja see tähendab ka seda, et selle kinnitööstuse sees olid ka väga kõvad intriigid või omad fraktsiooni, kus neid ei oleks mille, mille tulemusena alles nüüd PÖFFi ajal üks vene filmiajakirjanik rääkis mulle, kuidas kuidas sellele filmile sai vene festivali ringluses väheke saatuslikuks see, et režissööriks oli mitte venelane kus siis mängiti mõni selline film paremale positsioonile, kus režissööriks oli venelane. Kuidas selles filmis üldse läheb, praegu, mis see Ma ei tule tagasi, mis elu ta elab? Tallad. Enam-vähem hästi, et ma ma ka ei suuda enam päris täpselt aru saada, mitu mitmel festivalil ta käinud on. Mitu auhinda saanud on? Kas ei ole kolm preemiat praegu viimane seis? Ei, neid on rohkem ikka selgelt rohkem erinevaid preemiaid. Aga higi on järge pidada. Aga need on samas ka sellistelt väikestelt festivalidel, noh, ütleme kui ma näiteks loen suvalist Eesti filmiajakirjandust, siis nemad ka ei tea nendest festivalidest midagi, aga noh, samas auhind on auhind. Vaataja on reaalne ja see on nagu tegelikult kõige olulisem. Et kui ma võin ise oma filmide suhtes teinekord olla kriitiline. Seejärel kui ma kohtan inimest, kes tuleb ja räägib mulle, kuivõrd oluline oli see lugu talle siis ma ütlen, et see, mis ma olen, iseenesekriitiline selle ma jätangi iseenda jaoks, et lootuses, et ehk ma seda teistmoodi ühel hetkel paremini teha, aga selle viimisel peame lihtsalt tänulik olema. On sinu juurde tuldud, kui palju seal on tuldud selle Vilniusest rääkima? No ikka on mul omamoodi märgiks on see, et ma vaatan, kui, kui siis tõepoolest kirjutatakse eelkõige kas emaili või Facebookis, noh niimoodi, et ma mõnikord võib seda provotseerida, noh nüüd on film valmis ja, ja siis mõned tahavad head meelt teha, ütlevad täitsa tubli. Aga kui silma provotseerima aga kirjutatakse, siis on tegelikult päris hea hea meel või noh, praegu näiteks mis siis teeb head meelt see, et film Kertu tuleb Prantsusmaa ja kinodesse veebruaris. Ja, ja see on nagu selline asi, mille puhul aga tõstan kulmud natukene kõrgemale, siis ütlen, et et see on nüüd siis näide sellest, kuidas sul tegelikult ei ole seal staari. Aga, aga siiski film on neil korda läinud, tänu milline see juhtub neid? Ma arvan, et osaliselt muidugi selle seetõttu, et eestlanna Pariisis tõepoolest jooksis prantslase kinodes. Ja seepärast siis nüüd ollakse valmis sama režissööri järgmise filmiga ka katsetama. Mis mõtted sul endal peas juba liiguvad, et kas sinu kõige parema filmi stsenaarium on juba valmis kirjutada? Mul on kõige parema filmistsenaariumide, mul on tervelt kaks valmis kirjutada. Aga, aga tundub, et et mitmes mõttes nüüd alga vastam on selline, kus kus ilmselt ma filmi ei tee, sellepärast et noh, nagu tavaliselt ega ega see rahakott ei ole kohe pead ukse taha jõudnud. Ja teisest küljest on aeg selline pingeline ärev. Et ma täitsa hea meelega Võib-olla töötan siis Core jälle nagu selle Eesti heaks. Projektipõhiselt sai, räägibki sellest, et hakkad kandideerima kuhugi ei jumala eest, ma. See oleks ka nagu Eestile mõne aasta kinkimine, aga ei see võib ka teistmoodi või palju lihtsamalt teha. Aga on sul, kas, kas sul on ideid peas rohkem nendest stsenaariumidest, kui sa nagu reaalselt kunagi ellu viia jõuad. Ja mul mul on. Mul on praegu peas umbes viie filmi ideed, aga ma saan aru, et kui tuleb juba kuues, siis võib-olla tuleb eluaastatest puudu. Kui palju seal ka praegu pakkumisi tehakse, et kas sul on ka niimoodi, et sulle saadetakse stsenaariumiteks ilme, palun vaata, kas sa soovid tegema tulla, ma ei tea, Venemaalt või mujalt. Noh, neid pakkumisi on tehtud küll, aga ma saan aru, et et noh, kokkuvõttes jah, on küll, aga kui Lembit Ulfsak räägib, kuidas parematel aegadel tuli iga päev mõni pakkumine siis on muidugi, siin on asjad natuke teistmoodi. Mida sa ootad 2015.-lt aastalt? Võib-olla siis kahte asja esimese asjana. Ma ootan seda, et isiklikus plaanis, et tõepoolest tähtede seis saaks soodsaks ja saaks teha. Kõik valmis, et hakata tegema järgmist filmi. Aga teistpidi jälle nagu üldisemas plaanis. Ma loodan, et et kõik see jama, mis meis praegu ida pool toimub, et et see kuidagi eskaleeruks jääb, kokkuvõttes pigem hakkaks asi paremuse poole minema. Tegelikult selline võimalus on olemas, nad ei ole, ei ole vääramatut, jõudu, mis ütleb, et järgmisel aastal võiks näiteks suurem sõda katta. Aga nagu igaks juhuks hoian pöidlad pihku tõepoolest, asjad paremini läheksid. Muidugi Putin viimasel pressikonverentsil räägib sellest, kuidas kõik tahad vene karu aheldada, ei, lasen tal rahulikult elada, ehk et ta nagu teeb kõikidest teistest kogu aeg süüdlasi, siis ma ei kujuta ette, kust paremuse, mis, mis saaks veel sellest paremini. Ma ei räägi nüüd kõik ei pea ju ainult ühest mehest sõltuma et üleüldse või võiks ju inimesi vaadata rohkem kui molekule ja mingisuguseid suurt süsteemi, kus ühel hetkel hakkab süsteem ise organiseerima. Et võim võimalik on ka see, et see katel on lihtsalt oma selle keemispunkti kätte saanud ja nüüd kas aurustub, hakkab jahtuma. See ilus mõte, millega lõpetada katel hakkaks jahtuma jätta seal väga ilus uus aasta tuleks ja väga ilusaid jõule onu, täpselt samasugune suur aitäh täna jutusaatesse tulemast kutsumast. Ilusaid jõule, aga te ei lähe, et kuulajad ilusat aasta lõppu sellega jutusaade oma selle aasta tegemised ka lõpetab ja kohtumiseni jutusaadetega juba uuel aastal. Suur aitäh.