Vikerraadiotüüblid. Tere, laupäeva hea vikerraadio kuulaja ja tere kuulama rahva teenreid, mis võtab jälle kokku lõppeva nädala sündmusi ning siin rahvateenrite stuudios on kohad sisse võtnud meie perepoliitika eestkõneleja, ajalehe pere ja kodu peatoimetaja Heidit Kaio Mikk Saluajalehe, Eesti Ekspress uuriv ajakirjanik ja Lauri Hussar vikerraadiost ja, ja täna tuleb saates juttu loomulikult Eesti sisepoliitikast ja valimistest. Aga räägime ka Eesti põlevkivisektori raske raskest olukorrast, pisut ka maksudest. Ja kui aega üle jääb ka raha külvamisest helikopterilt. Aga alustame sellest, millest räägib kogu maailma meedia, räägime siis terrorirünnakutest Prantsusmaal ja sellest on meid pannud rääkima Ismas islamiäärmuslased islamiterroristid. Me räägime nii sõnavabadusest, aga räägime ka oma väärtustest ja tänaseks on siis enamus ründajaid kinni võetud või maha lastud. Maa-ala kõik oma ei ole, üks võeti kinni siiski esimesel, esimesel esimesel päeval üks on kinni, võeti, et teised on teised maalast. Või vähemalt kui, kui lähtuda selle esimese päeva, nagu kinnivõetuna on siiski, nagu ma olen aru saanud, ei ole üldse kindel. Kas ta oli seotud, ei olnud, no selle selgitab välja juurdlus ja ohvreid on vähemalt 17 ja kolm terroristi, aga aga mine sa tea, see mõned on nii segased, et neid võib. Neid ohvreid võib olla veelgi ja. Paljud on ju või ma ei tea, kas paljudega päris mitmed on haavatud, et eks, eks näe, mis neist saab. Nii aga rünnati satiiriajakirja Charlie Hebdo toimetust ja, ja seda siis toimetuse koosoleku toimumise ajal, see on meile kõigile väga tuttav, väga tuttav olukord, kui toimub toimetuse koosolek ja, ja minu jaoks on see täiesti kujuteldamatu olukorda, et ühel hetkel astub keegi toimetuse ruumi sisse ja ja esineb sellise sellise vägivallaaktiga. Et see viitab ikkagi täiesti selgelt sellele, et see oli, see oli selgelt kavandatud rünnak. Ja, ja, ja kui me nägi seda, et pärast seda järgnes veel teine kavandatud rünnak kui ka ühe juutide koššerpoe vastu, kus siis kus lõpuks neli inimest, siis siis jah, see viitab islamiäärmusluse olulisele aktiviseerimisele, muuseas, mille eest on siin ka juba juba viimased paar kuud hoiatatud, et läänemaailmas Euroopas islamiäärmuslus võib tulla välja terroriaktidega. Me näeme neid ma pigem vaidleks vastu mille, miks sa arvad, et see on mingisugust erilist aktiviseerumist, nad on enam-vähem kogu aeg aktiivsed olnud neid terrorirünnakuid on ju iga. Ajasin sulle tähelepanu siiski, et viimastel aastatel midagi sarnast ei ole Euroopas toimunud. Aga seda isegi öeldakse suised pärast teist maailmasõda ei ole selliste rünnakute ütleme siis ajakirjandusvabadust. Heinaajal siis on meil aga ka sellist rünnakut ei ole ikka päris kaua Euroopas toimunud, olid Londoni pommid, olid, oli Hispaania rongis pomm aga selliste sellist terrorirünnakut ei ole ammu enam. Mõni mõni kuu tagasi oli Brüsselis islami. Tungis nagu sünagoogi lasi neli inimest maha, okei, numbrid on väiksemad, aga noh, äkki kui olekski paariline olnud, oleks nad ka nagu samasuguse asja korda saatnud, vist oli eelmine aasta, kui Prantsusmaal Duluusi slasti samuti juute maha nagu islamiäärmuslaste poolt. Näiteks Lauri, et siin on ikka teatav selline lõke, lõke, hoogustumine käimas küll, et Youtube'is on juba rutiiniks saanud hukkamised. Islamiriigi äärmuslastega. On seda Ma viitangi, et, et siin ei ole mingisugust, nagu hoogustumas juba seal juba aastaid päris päris mitu aastat. Seda on see see, millal ta ikkagi on hoogustunud. Hästi, aga räägime natukene selle selle asja võib-olla asja üle 10 aasta kokku sama number siin aasta jooksul. Siin on meil mitu tahku, mida me. Mida me võiksime analüüsida, et ühelt poolt minu jaoks võib-olla kõige hämmastavam ja samas samas arusaamatum on see, et need, need ründajad on ju Prantsusmaal sündinud islami noored et nad on Prantsusmaal sündinud Prantsusmaal koolis käinud, kasvanud tõenäoliselt omandanud märkimisväärse osaga sellest kohapealsest kultuurist lisaks veel oma perekondlikule taustale ja ühel hetkel on nad ikkagi otsustanud araabia maailmas ennast jutumärkides täiendamas käia, kus nad on radikaliseeritud ja on tulnud tagasi radikaalsete islamistide na islamiterroristi täna ja hakanud. Oma tegusid nõelab silma jälle vaidlen vastu, et, et see ei ole nii, et nad on araabiamaades radikaliseeritud. Nad on juba enne seda kohapeal radikaliseeritud, miks nad muidu sinna araabia maade terrori nagu laagritesse lähevad, kui nad ei oleks juba enne seda radikaalsed? Aga just nimelt see asjaolu, millele Lauri viitab, et tegemist on Prantsusmaal kasvanud ja samamoodi ka Inglismaal kasvanud noorte inimestega, et see on täiesti täiesti uus nähtus selles islamiterrorismis, mis, mis toetab seda Ei, ma vaidleks sulle vastu, et märkimisväärne see mudel, kuidas need islamiterroristid tekti tekivad, on ikkagi ikkagi selline, et inimesed kasvavad üles või vähemalt märkinud väärsel osal juhtudest on see nii, et nad kasvavad üles Euroopa Liidu Euroopa riigis. Ühel hetkel ikkagi lähevad ja käivad ära seal araabia maailmas puutuvad kokku sealsete islamiterroristidega nii-öelda jutumärkides pühasõdalastega väga halb sõna, midagi püha seal ei ole ja siis ühel hetkel tulevad tagasi ja siis panevad oma teod toime siin. Ei, ei. Ehk siis ehk siis nad saavad oma sellise lõpliku tõuke ikkagi ikkagi seal, kus, kus nende nii-öelda islamiterroristide kontsentratsioon on oluliselt luura, pigem ütleksin, et saavad oma lõpliku ettevalmistuse sealsest. Kui sa vaatad näiteks, kuidas needsamad konkreetsed kaks venda nagu värvati heli värvatud araabiamaades, neid värvati Pariisis juba Pariisi karmus ringkondade poolt 2005. vähemalt praegu, nagu on avaldatud vähemalt ühe venna kohta juba 2005. Et see on mitte nii, et nad läks kõigilt araabia maasse ja seal radikaalseks vaid esita. Pariisis tehti radikaalseks. Ja nad on siis Jeemenis olnud väljaõppel. Aga samas see ei ole ju asja point. Aga see, see, see ei ole selles mõttes point, et ma olen nagu nõus sellega, et et tuleb tähelepanu juhtida, tegu ei ole sisserändajatega, vaid tegelikult noh, nii-öelda teise põlvkonna sisserändajatega. No selles mõttes, et nemad ei ole ju enam, siis nad on nagu Prantsusmaa nagu nende kodumaa tegelikult ju nad on prantsusekeelsed tihti nad ei oska isegi araabia keelt hiljem õppinud seda. Ja kui me, kui me vaatame, et miks miks see rünnak just just sellisena aset leidis, siis siis tõenäoliselt, et me, me võime eeldada oletada, et, et need rünnakud oleksid toimunud tõenäoliselt ükskõik mille vastu lihtsalt teisiti lihtsalt. Need, need rünnakud ei, ei toimunud sellepärast et ajalehte Charlie Hebdo avaldas karikatuurid vaid need rünnakud oleks tõenäoliselt toimunud läänemaailmas millegi vastu igal juhul, et, et kui ei oleks toimunud vastu, siis oleks toimunud see tõenäoliselt nende aktivistide vastu, kes, kes nõudsid pearäti kasutamise keelamist Prantsusmaa koolides või, või neid võimalusi on, on väga palju, kelle vastavaks. Siis ühel hetkel toimunud põhimõtteliselt, kui, kui ikkagi võtta nagu selline ism islamiäärmuslus mille nende äärmuslaste selline kaugem eesmärk on ülemaailmne nagu moslemiriik, ehk siis mõnes mõttes Lääne tsivilisatsiooni hävitamine põhimõtteliselt kõik, mis läänes on, et põhjuse leiab alati noh. Ja aga siin tuleb islamil ja islamil vahet teha, et valdavalt sellises negatiivses võtmes räägitakse meil islamiäärmuslusest ja siis räägitakse veel ka islamifundamentalismi, st ja siin on siin on märkimisväärne vahe, et kui islamiäärmuslus räägib sellest, et, et on käimas džihaad, tuleb luua ülemaailmne islamiriik. Igal pool tuleb kehtestada šaria seadused, siis islami fundamentalistid räägivad sellest, et me peame elama nii palju kui võimalik. Vastavalt sellele ajale, milles elas Muhamed, ehk siis ehk siis nad on, nad on siiski pisut pisut leebemad, aga samal ajal kerge selline vastustamine ja läänemaailma hukkamõistmine on ka nendes olemas, aga seal selles islami fundamentalismi, see ei ole veel veel selliseid äärmuslikke jooni, et siin tuleb siin tuleb ikkagi vahet teha, et, et mis on, mis. Saareseadused, mis põhimõttele? Suhteliselt kontsentreeritud inimõiguste rikkumine. Et mis mõttes ei ole äärmuslik muidugi äärmuslik. No siis me peame nagu leppima sellega või mõistma, et islamil on palju rohkem nägusid, kui meie siin suudame neid mõista, et need ei ole kindlasti sellised ühenäolised võib-olla mida, mida me tahaksime näha ja mida meil siin oleks mis, millest me ei oleks lihtsam aru saada. Et kui meil on, oleksin lihtsam rääkida kõik, mis asendist Venemaa kohta, mida iganes, siis siis ei ole meil sellist sisse sündinud või kaasasündinud kokkupuudet, et islami või moslemimaailmaga, et me, et me teaksime selle kõiki nurki ja seda enam veel, et islamil ei ole selliste. Ma julgeks väita tugevat nägu või tugevat, teeskle kõnelejat, et meieni ei jõua tegelikult islamimaailmahoovused ja, ja mõtted ja kaasa rääkisid Barakule jõuab meieni ainult selle selline äärmuslik terroristlik vorm ja, ja, ja meie jaoks ta võtabki siis ka islam selle, selle terroristliku näo kahjuks. Jah, sest on olemas ka mõõdukat islami ja, ja. Ei, ma olen nõus, et, et see ei tohi teha sellist üldistust, meil oli toimetuse sees Ekspressi oli ka selle üle selline arutelu, et et et osad natuke liiga kergelt lähevad sellise üldistuse peale, et kõik moslemid on sellised, et noh, ei ole tegelikult. No kui nad tänastes väljaannetes Hezbollah liider, mis on siis Liibanoni sõjaline islamirühmitus ütleb, et, et need Terroriorganisatsioon ütlen mina. Justkui selle liider ütleb, et need rünnakud kahjustasid islamit rohkem kui pilapildid, siis, siis näitab see just väga suurt lõhenemist islamiriigi sees ja seda, et see ISIS on siiski üliäärmus. Arvestades seda, et Hezbollah on nagu tsiviilisikute tapmist ja suitsiiditerrorismi nagu toetanud, ellu viinud, et noh, siis see on nende tema kriitikat nagu üldse ei võtaks arvesse seal mingisugune poliitiline mäng nende äärmuslastega Ma räägiks natukene siinkohal sõnavabadusest ja sellest, et et kuigi me siin ütlesime, et kui see rünnak ei oleks toimunud ajalehe toimetuse vastu, ollakse toimunud kellelegi teise vastu ja, ja, ja kui inimesed on juba radikaliseeritud ja neile viitsite küljes, siis nad panevad oma teo toime, et antud juhul lihtsalt leiti sised, et tuleb rünnata, seda ajalehe toimetust. Aga, aga, aga üsna lai diskussioon on nüüd tekkinud ka sõnavabaduse üle, et ühel hetkel kõik, kes ütlevad, et mina olen Charlie ja, ja Eestis on ka ju ajalehetoimetused öelnud, et et mina olen Charlie, et siis siis nende puhul on just hirm seoses sellega. Ühel hetkel võib tekkida toimetustes enesetsensuur, samal ajal seistakse ka vabaduse eest avaldada seda materjali, mida antud juhul õigeks peetakse. Ehk siis antud juhul see ajaleht avaldas ju Muhamedi pilapilte. Et see sõnavabaduse eest seismine on ka nüüd ikka väga-väga jõuliselt esile toodud ja, ja samal ajal ma olen kuulnud ka Eestis hinnanguid, et, et kas ikkagi igal ajal igas kohas ja provokatiivset neid Muhamedi pilapilte tohib avaldada või ei tohi, nii et siin on see teemade ring, on päris lai. Ja mulle tundub, et me kogu aeg kogeleme selle otsa, et, et me ju tegelikult ei tunne islamit piisavalt hästi. Et see ei ole meie kultuurikontekst see, mille, millele me toetume, siin on, Tuineb rohkem lugemusele kui, kui tegelikult päris kokku puutele. Ehk siis noh, Eesti kontekstis isegi pole väga realistlik, et me avaldame moslemi pilapilte, sest Meil puudub nendega Pilamis suhe. Me võiksime Putinist teha paksude raamatute kaupa pilapilte ja kõht kõveras nende üle naerda ja neid nüansse mõista, siis siis tõepoolest, et Eesti, Eesti ei ole nagu see koht, kus me oleksime seal moslemi moslemiküsimustes eesliinil. Aga tõsi, sa tõid selle nagu laiemalt laiemasse konteksti ehk siis sõnavabadus kui selline. Ja tegelikult siis Euroopa mure, et me ei saa, et me peame ennast tsenseerima, kui me tahame midagi öelda. Et me ei saa öelda seda, mida me tahame. Sest et, et meid võidakse selle eest maha lasta ja see on, see on see, mis on olnud, no ütleme, euroopalike väärtuste alustada alati, et ma võin. Kuidas see kuulus lause ongi, et ma võin suga mitte nõustuda, aga ma olen nõus surema selle eest, et sa saaksid enda mõtteid väljendada. Nii, tõsi, siin on nagu ütleme, see, see konkreetne Pariisi juhtum tõi välja nagu siis eurooplaste eurooplaste kõhklusi ja konflikte nagu väga mitmel tasandil, kusjuures noh, lugedes nagu välisajakirjandust jääb, jääb silma ka see, et et tegelikult ka ka noh, nagu välisanalüütikud on üsnagi hädas või sellised kogelevad selles, et kuidas seda nüüd seda olukorda mõista ja mõtestada, et mis, mis täpselt on nagu juhtunud ja, ja mida me nagu siin nüüd peaksime õppima ja mida, mida nagu kõrvale jätma sellest juhtumist. Muuseas, see Taani ajaleht, kes omal ajal need ilmus üllas bostoni, pilja piidav, kuidas seekord nemad neid Charlie Hebdo pilte avaldanud. Ja ütlesite, toimetus sellises avameelses juhtkirjas ütlesid, et nad ei tee seda, sest vägivald töötab ja nad kardavad. Ja seal näidata vägivald töötabki. Muuseas, lihtsalt ma ütlen selle sõnavabaduse teemal niipalju, et ega siis neid islamikriitikuid Euroopa islamikriitikuid on. Euroopa riigid ise ju hoogsalt nagu taga kiusanud ja karistanud ja vangi pandud ja seesama šarlyhetoone oli, on varasemad taastunud prantsuse riigi enda rünnakute all. See oli vist Jacques Chirac, kes lausa oma ihuadvokaadi ütles, et ma annan oma ihuadvokaadi, et te saaksite selle Charlie Hebdo tümaks teha mingisugustele ku mingeid moslemeid tulid nagu presidendi juurde kaebama. Mis ma ütlen, Adesajaga, moslemid ei ole üldse Charlie Hebdo karikatuuride keskne keskne teema, et seal on, seal on väga palju muid teemasid, peaasjalikult pilatakse ikkagi riigivõimu. Ei no lihtsalt see, need need konkreetsed näited ja ka prantsuse Jendava noh, sellised rünnakud selle ajakirja vastu on tulnud just selle nende moslemi pilapiltide pärast, ma lihtsalt ütlen ühe eelmise lõigu kohta et ei jääks vale nagu aru saama, et ma olen täitsa kindlalt enamus moslemeid ei toeta nagu sellist terrorit. Et ma ei taha, et sellist nagu muljet jääks, samas ava samas hästi ma ei taha, et jääks mulje, et, et tegu on mingisuguse noh, paari üksiku nagu hulluga või radikaaliga. Et mingil põhjusel ikkagi seal nendes moslemi kogukondades on sellisele äärmuslusele võrdlemisi suur toetus. Lihtsal põhjusel mingi osa islamimaailmast elab, elab siiamaani mentaalselt keskajas ja kui me vaatame islami kalendrit, siis seal on aasta 1436 ja kui me läheme nüüd oma ajaarvamise järgi 1436.-sse aastasse, siis siis mõneti on, on see suhtumine suhtumine tänases islamimaailmas sama. Ehk siis see, see mingi kitsas usub või äärmusgrupp soovib väga selgelt kehtestada oma agendat, ükskõik mis vahenditega ta ta ei aktsepteeri, üleüldse mitte mingisugust teistsugust nägemist. Ja sellest lähtuvalt valib ta ka oma vahendeid. No samas jälle väita seda, et islamisse või moslemite seas on päris laialdane toetus, ei oleks ma nagu nõus sellega, sest et nagu ma olen öelnud korduvalt juba siin enne ka, et et moslemi kogukond on palju kirjum, kui me seda siin esmapilgul suudame haarata ja nendel ei ole tegelikult ühtset, väga head hääletoru, kustkaudu, nagu anda teada siis enda kogukonnahinnangutest, et pigem on need c ütles seda, see ütles teda ja siis siis nagu aimame, et ahah, selle taga on nagu võiks olla sellise kogukonna või teistsuguse kogukonna arvamus. Pigem võiks ju mõista seda, et tegelikult see, kes on selles terrori või need, kes selles terrorisõjas on eesliinil tegelikult moslemid iseenda enda kodumaal, see, mis meil siin juhtub ja need hukkunud, kes meil siin on, need on kahetsusväärsed, aga need on vähe. Puudutab pilapilte, siis kuna ma siin ka eelnevalt ütlesin, et mina olen Charlie, selles mõttes ma olen nõus, et pilapilte võib täiesti vabalt avaldada, miks mitte, aga, aga nad ei, nende piltide avaldamine ei pea olema provokatiivne ja lõpuni provokatiivne, et me nüüd avaldame kõik ja lihtsalt sellepärast, et kedagi ärritada või näidata, et meil on sõnavabadus vaid, vaid kui pilapilte avaldada, siis, siis võib neid täiesti vabalt, kuna meie jaoks ei ole see probleem, aga, aga selleks, et ma asjast aru saaksime, peaksid pilapildid olema vähemalt näitliku mõist näitlikustamise mõttes meil olemas, ehk siis et me saame aru, millest on jutt ja ma ei, ma ei ole, ma ei näe üldse mingit probleemi, kui, kui mingit pilapilti avaldatakse, seepärast, et kui selle üle arutletakse, siis inimesed peavad ka aru saama, mille üle jutt või mille, mille üle arutletakse. Nojah, et, et selles mõttes ma olen suga samal meelel, et jaa, Mikuga ka, et terrorism töötab, et me nii nagu ülas Posten enda just kirjas ütles, et, et nad kaaluvad väga seda, kas neid või, või noh, nagu ei avaldanud neid pilapilte olles juba korra selle tee läbi käinud, siis, siis Eesti toimetustes käib samasugune arutelu, et kas me tahame olla valmis selleks, et toimetuse uksest astub sisse keegi, kes toimetuse koosoleku ajal seltskonna maha laseb. Et me ilmselt ei ole valmis selleks, seda enam, et see meie jaoks see pole ka mingi noh, kui aus olla, siis mitte. See väärtused on arusaamatu, mille, mille pärast võidelda, et nad, et need pilapildid meie kultuurikontekstis on, pigem huvitavad, mitte aga noh, mingit mõra löövad või, või meie ühiskonna kohta midagi. Praegu on see, et Jyllands-Posten seekord neid pilte ei avaldanud, noh, see on kahetsusväärne, aga, aga mulle meeldib, et nad on nagu ausad, et nad ütlesid, et me ei avalda, sellepärast me kardame, et jah, tõesti, et nagu, et vägivald töötab, et mulle nagu palju enam käib närvidele mõningate selliste meediaväljaannete sihuke kikutav mükitamine, et, et me ei avalda, aga meie avaldas ja sellepärast nad ei taha nagu lihtsalt välja nagu kardame, et me oleme silmakirjalikud, noh, ma ei tea, näiteks nagu New York Times sellisena. Jah, kui sa juhtisid tähelepanu USA ajakirjandusele, siis USA ajakirjandus on hoidnud oluliselt madalamat profiili selles küsimuses, mis puudutab ka prohvet Muhamedi pilapilt, et et samas kui, kui me vaatame, kuidas USA-s see võib olla ka enesetsensuur, miks, miks see nii on läinud pärast 11. septembri terrorirünnakuid USA-s vaadatakse paljudele asjadele teistmoodi, aga aga ka USA eriteenistused on pärast 11. septembri terrori tõid muutunud oluliselt tõhusamaks ja pärast seda suuri suuri terrorirünnakuid aset ei ole leidnud. Noh, mulle meenub siin kohe see bostoni pommipanija, kelle kohta või kelle osas nüüd algas ka kohtuprotsess. Maxinghernjaajev oli vist tema nimi, et, et meenub, meenub see üks juhtum, aga, aga selliseid suuri suuri terrori, kuid USA-s ei ole aset leidnud ja tõenäoliselt see NSA ehk siis rahvusliku julgeolekuamet on ikkagi väga ja väga põhjalikku tööd teinud. Samas nad on nuhkinud ka kõigi teiste järel ja see on tekitanud siin probleeme ka transatlantiliste suhetes. Aga samal ajal prantsuse eriteenistustele olid need mehed teada ja ometi nad ei suutnud mitte midagi ette võtta selleks, et seda kuritegu takistada. No eile näiteks oli tantsi esiküljel sellesama artikli kõrval, kus räägiti Pariisi sündmustest artikkel sellest või noh, nagu õigupoolest üleskutse või teadaanne sellest, kuidas MI5 hoiatab, et terrorirünnakuid võib toimuda ka Inglismaal kus MI5 juht ja ütleb, et nad on ära hoidnud kolm võimalikku terroriakti, aga samas nad möönavad, et, et midagi võib nagu kahe silma vahele jääda ja tegelikult nende Pariisi sündmuste puhul süüdistatakse ka just nimelt väga palju luureteenistusi, et nad selle selle toimumise organiseerimist ei märganud, sest et on ju aru saada igast detailist, et et see, et need, need viimasel kolmel päeval toimunud sündmused olid väga hoolikalt detailselt läbimõeldud ja põhimõtteliselt toimusid need hukkamise vormis, et see ei olnud meeltesegaduses. Huupi tulistamine afektiseisundis. Ja tõenäoliselt ka selle juhtumi valguses hakatakse üha rohkem rääkima ka immigratsiooniga seonduvast ja arvestades, et põgenikelaine Araabiamaadest ja Põhja-Aafrikast üha kasvab ja Euroopa poole liiguvad sõna otseses mõttes laevad, kus on peale ainult põgenikud ehk. Lühemad on need samast Süüria põgenikud ju, kes on tegelikult selles selles sama humanitaarkriisi eest põgenevad. Põgenevad nendesamade terroristide. Nii et, et kindlasti siin tekib ka täiesti teistsugune diskussioon veel immigratsiooni üle, aga kuna me kõigest ei jõua tänases saates rääkida, siis siis jah, lõpetuseks tuleb öelda, et, et ka meie oleme, oleme Charlid ja, ja loodetavasti SÕNA vabadusega seoses Euroopas ei toimu ka selle terroritöö tagajärjel mingit suuremat muutust, aga, aga tuleme Eestile lähemale. Valimised lähenevad. Ja täna on oluline päev, sellepärast et toimuvad kolme erakonna valimiskonverentsi. Ja seal kinnitatakse nii programm kui nimekiri ja kui ma nüüd vaatan, et kui paljud erakonnad on siis täielikult oma nimekirjadega väljas, ütlevad, et kes neil kandideerivad, siis siis valdavalt Ta on erakonnad seda ka juba teinud. Sotsiaaldemokraatidel oli koduleheküljel täisnimekiri väljas, tõsi vist mitte mitte küll veel nii-öelda üleriiklik nimekirjaga, aga kes, kes millises ringkonnas kandideerib, oli näha ja reformierakonnal sama lugu, aga aga Keskerakonnast teame veel väga vähe, et keskerakonnas on küll välja toodud ringkondade esinumbrid ja olulisemad kandideerijad, aga samal ajal samal ajal, ega me seda järjestust päris päris hästi ei tea, et kuidas see kõik hakkab välja nägema. Nojah, nii et põhiuudis tuleb täna siis tegelikult Keskerakond. Mis on mõneti, mis on mõneti huvitav, et kuidas siis niimoodi, et, et lihtsalt ühel hetkel üleöö sünnib korraga see nimekiri ja kelle tahtest sõltuvalt siis see nimekiri nimekiri sünnib, aga noh, ju siis see on Keskerakonna komme olnud juba. Samamoodi põnevuse kinni hoidmine või selline Elle tahtesse sündinud Edgar Savisaare. Pigem ministrina. Kui selline uudis uudise ületamise mõttes põnevuse hoidmine ja mitte, siis see, et kelle tahtesse sünnib Ja, ja noh, kui me vaatame ka nimesid, et sotsid on teinud ootuspärase valikuga, on ka uusi tulijaid. Mihkel raud, Aleksei Turovski. On, on, on ehk säravamad nimed. Reformierakond mängib kindralitele ja IRL mängib ajakirjanikele veelgi rohkem, et IRL-is on ikkagi väga palju uusi tulijaid ajakirjanikega endine kaitsepolitseijuht, mis kindlasti on ka märgilise tähendusega, nii et IRL mulle tundub, et on kõige rohkem värskeid kandideerijaid saanud, ma ei tea, millest see räägib, et kas kas nad ei olnud siis oma senistes liikmetes kindlad või siis üritab IRL uueneda, et, et mis võib siis Kui ta põnevam saab olema IRL-i siis üleriiklik nimekiri missugustel positsioonidel, need, need uued tulijad siis on. Nii kampaaniad on ka alanud ja selles mõttes ma olen Postimehe kolleegidega nõus, et kampaaniaid maha teha ja öelda, et nüüd kampaaniaid vaja ei lähe, et seda kindlasti kindlasti teha ei tohiks, sellepärast et lõppude lõpuks arutletakse ju selle üle, et milline peaks olema Eesti elu siis nelja, kaheksa 12 10 20 aasta pärast ja, ja seda kõike seal kampaaniates kampaaniate käigus arutatakse. Aga kui ma nüüd vaatan jälle seda üle tapetseeritud linna ja seda, et ettevõtjatel siin paari nädala jooksul mingit võimalust ei olegi konkureerida poliitreklaamiga ja, ja vaatan, kuidas seda kõike on tehtud, siis mulle järjest rohkem tundub, et, et need mõtted, et, et välireklaami võiks kuidagi standardiseerida. Et plakatid oleksid enam-vähem ühesugused, neid oleksid ühepalju, nad oleksid ühes kohas, et selle peale tasuks ikkagi mõelda, ehk siis vägandinaavia mudelis on erakordne kummaline, et esimesed pool tundi sa räägid sõnavabaduse kaitseks kohe esimene kui lähed, Eesti esimene lõikas, on sõna vaba tee ikka, põhjendas, mil määral see plakati suurus väljendab sinu hinnangul sõnavabaduse. Noh, see on ikkagi nagu samm selles suunas, loomulikult see ei ole nagu niimoodi, et, et see selline mustvalge, et nüüd kui sa nagu piiradest, siis sõnavabadus. Ei ole, aga noh See räägib pigem ikkagi rahakoti paksusest ja võimalusest, et kui, kui tapetseeritud sul üks või teine koht linnas on. Pigem on minu meelest toonia hullemad ajad möödas medalid 2000.-te aastate alguses, kui tõesti noh, üle elusuuruses plakatid linnas domineerisid, et et praegu on neid erakondade reklaamivõimalusi ikka kõvasti kõvasti kärbitud, et, et minu valuläve nad kindlasti ei ületa. Jah, ei, 40 päeva enne ju lõpeb ära niimoodi, et siis tekib ka ettevõtjatel võimalus, aga, aga mulle tundub, et mingil määral siiski teatav disproportsioon valitseb ja just väiksemate kahjuks, et väiksematel on vähem võimalusi, nad on, nad on ka väiksemate plakatitega väljas ja, ja seetõttu neil, neil on raskem pilti pääs absoluutselt, selles mõttes võib-olla see see tapetseerimis võistlus võiks, võiks olla pisut võrdsematel alustada. No õnneks on sotsidel ka isa Ossinovski raha, millega konkureerida suuremate kahe suurema erakonnaga, et kohe rahakama ela eraisegi kolme rahakama ja Keskerakond ei tohiks kindlasti ja IRL-i ja Reformierakonda võiks, võiks nagu võrdsena vaadata nendest. Niimoodi puhtalt niimoodi tunde järgi ei paista, vähemalt nende nelja erakonna puhul suurt vahet. Ebaproportsionaalne ja kunagi oli tõesti see, et sotsid olid selgelt nagu vaeslapse osas, aga, aga praegu seda ei tunduks. Eaga proportsiooni muudab siiski oluliselt oluliselt üks oli üks nüanss. Et, et iga kord, kui ma vaatan, et kui Edgar Savisaar läheb telekaamera ette sporti tegema, siis läheb see maksumaksjale väga kalliks maksma. Et ja sellel nädalal saime, no okei ja oli see kepikõnnireklaamidega niimoodi läks maksumaksjale maksma maksma, et no tore, et inimene tegeleb kepikõnni. Aga miks on maksumaksjale nii kalliks läheb ja nüüd selgub, et et uisutamine on ka kallis lõbu ja, ja Edgar Savisaar uisutamine on siis läinud maksumaksjale maksma 107000 eurot. No see on ikka täiesti uskumatu summa. Et see tundub nagu keegi oleks nagu nalja teinud või on see noh, ma ei tea, näpuvea teinud või see on selline summa, mida on raske uskuda. Kusjuures ega Edgar Savi ise juhised, et keegi ei selles mõttes, et ära Et mina ikkagi võtan ikka seda, et kui Edgar Savisaar läheb kaamerate sporti tegema, siis maksumaksja peab juba rahakotirauad avama, et, et selles mõttes see 107000 eurot on ikkagi märgilise tähendusega, et et ja samal ajal see on ju ainult jäämäe veepealne osa, sellepärast et kui me vaatame, kuidas Tallinna linn kulutab ka valimiseelsel perioodil kõikidele muudele tegevustele, kus valdavalt figureerivad ainult keskerakondlased või siis või siis tehakse väga selgelt ainult teisi mahategevate keskerakonda tõstvat reklaami, Tallinna linnalehtedes, Tallinna linnameedias ükskõik kus. Et siis siin on küll selge ebaproportsioon, rõhutan teiste erakondadega seoses, kes, kes valdavalt kes valdavalt või siiski mina ei ole veel näinud, oleks väga palju nad kuskil mujal midagi muud kasutanud, aga nad kasutavad ikkagi seda riigieelarvest ette nähtud raha, mis neile on antud plussis eraannetused, aga nad ei ole läinud nii jõhkralt maksumaksja kukkuma. No pole võimalustki, et selliseid, ega need Tallinna eelarvega võrreldavaid rahakotte siin lähilähikonnas ei ole, ainult fotode nimel Tartus võiks midagi võrdväärset, on aga, aga noh Enam aga Tartus ei ole lihtsalt seda nii. Ja ma mõtlen, et Tartus ei ole seda nagu seda linnana loomulikult tehakse ka väiksemates kohtades üht koma teist ja ilmub kohalikus vallalehes võib-olla ka riiklikul tasemel kandideeriva inimese kirjutis ja, ja nii edasi, et selles mõttes peaks seda asja natukene reguleerima, et et siin on kõlanud ka hinnang, et, et et kohalikes omavalitsustes ja kohalike omavalitsuste meediaväljaannetest tuleks igasugune maine ja valimisreklaam enne valimisi keelata. Et ma ei tea, kuidas seda on võimalik teha ja no selle järgimine nõuab kindlasti ressurssi, aga, aga mingil määral seda olukorda tuleks reguleerida sellepärast et see on, see ületab juba juba igasugused piirid, et siin siin kindlasti kindlasti on mõtlemisainet ja mind imestab, et, et seda on ometi nähtud, et seda tehakse ja et seda tehakse ka mitte keskerakondlik, kas omavalitsustes ja nii edasi, et ikkagi ei ole sellega seoses midagi ette võtnud võetud, et et siin siin tuleks ikkagi mingisuguseid regulatsioone. Keskerakonna suhtes olnud, kus olid, kui ma ei eksi, siis Toobal Sarap ja ma ei mäleta, kes seal kolmas kõndisid mingi plakati peal, mida siis üritati. Tõesti, praegu on natuke segast juttu, sest et ma ei kontrollinud enne enne seda meie vestluse alguses neid fakte, aga, aga mingi katse oli tõesti linna raha nagu tagasi küsida, aga, aga minu meelest see protsess on isegi suisa pooleli. Nii aga räägime pisut valimislubadustest ka, et ega me kõike veel ei näe siin osa programme on heakskiitmisel, aga, aga lubadused on, on kõlanud ja ja, ja kui ja kui vaadata nüüd, mida ikkagi lubatakse ja kui suures mahus lubatakse, siis mulle tundub, et et võrreldes eelmiste, 2011. aasta valimistega on toimumas üks, üks märkimisväärne muutus ehk siis me oleme oma oma mõtetes, unistustes, hoiakutes ja nii edasi, vähemalt Erav, meie erakonnad on jõudnud aastasse 2007. No ja niisugune buumiaega või sellise küll selliste uljust ja, ja, ja julgus suuri suuri summasid lubada on tõepoolest seekord see seekordsetes valimislubadustes olemas, et kusjuures noh, majanduses on, võiks öelda, et kerge noh, nagu raske öelda, buum, aga, aga selline kindlustunne siiski olemas, et paistab, et läheb hästi. Et, et raha on, on, on tulemas, et ei ole, pigem nagu halvad ajad ees ootamas ja see kohe väljendub ka valimislubadustes, mis on, võimendavad seda kerget kindlustunne, et kohe mitmekordselt suurteks valimislubadusteks No ma võtaks ette siin Reformierakonna lubadused, vaatan, et mis meil siis maksab. Et Reformierakond ütleb, et nad kahe kaardistavad tulumaksuvaba miinimumi määra ehk tõstavad selle 300 euroni kuus vähendavad sotsiaalmaksumäära kahe protsendi võrra ja, ja langetavad töötuskindlustuse maksumäära 1,95 protsendine ja kolmanda lapse toetus tõuseb 300 euroni, et need on kõik väga kallid lubadused. Töötuskindlustusmaksumäära langetamine on muidugi kõige väiksem nendest aga aga, aga ikkagi ka seal taga on mitukümmend miljonit, aga noh, ütleme et tulumaksuvaba miinimumi tõus 300 euroni kuus, see on ikkagi 350 Mystery või siin on 300 300, nii et ka see on ikkagi märkimisväärne tõus ja, ja see on väga suur väljaminek riigieelarvele. Et et kui ma hakkasin vaatama, et kus siis reformierakonnal see raha tuleb, et siis nad lubasid seda teha riigi või parema riigivalitsemise või riigireformi kaudu ja ütlevad, et, et riigiaparaat enam ei kasva või, või ma ei tea, kas siis jääb samaks või põhimõtteliselt võib öelda, et neil pole vähimatki ideed, kus raha tuleb, et nad lihtsalt nagu hämavadeks Kusjuures ei maksa tähele pannud, et Reformierakonna valimislubaduste kroonijuveel on siiski siis kolmanda lapse toetuse tõstmine 300 euro peale, et see on see, mida me nende nii-öelda plakati lubadus või see on see selline ühe lausega välja öelda vilus suur lubadus, et ma tõstaksin selle nagu nende juht lubaduseks välja. Jah, ja see aga samas ei pruugi üldse kõige kallim olla. Et ma arvan, et see tulumaksuvaba miinimumi määra tõstmine on veel kallim ja ega see sotsiaalmaksumäära langetamine võib-olla samas suurusjärgus, et ka see kaks protsenti langust võib-olla seal 100 miljoni juures. Et need on, need on kõik väga kallid, aga, aga kui sa selle 300 euro siin juba välja tõid, et siis noh, see on selline huvitav, huvitav arutelu, et. Ühelt poolt pikka aega Reformierakond rääkis sellest, et Lausalisi toetusi vaja ei lähe. Ja nüüd nad on läinud ikkagi väga jõuliselt ka selles uues koalitsioonis just Lausaliste toetuste tõstmise teed, ehk siis esimese ja teise lapse toetus tõsteti 45 euroni ja need kolmanda lapse toetus tõusis 100 euroni. Ta oli küll kokkulepitult 95, aga siis veel pandi viis eurot sinna otsa, et kuigi ka see tõus on enam-vähem sama suur, sest sest vist eelmisel aastal oli kolmanda lapse toetus alles 76 nimede, et et ka siin on, siin on võrdväärne tõus olemas. Ja, ja kui ma siin tegin väikese arvutuse, et, et kui, kui eelmisel aastal ma ma kahe lapse lasteaiakoha eest pidin kolme lapse lastetoetuse puhul veel peale maksma, siis nüüd see olukord enam selline ei ole, need vähemalt nii-öelda kahe lapse lasteaiatasud, ma suudan kolme lapse lastetoetusega ära maksta, samal ajal kui kui mul oleks kaks last nagu Mikul näiteks ja nad käiksid mõlemad lasteaias, siis siis olukord oleks pisut teistsugune, siis ma vähemalt nii-öelda minu koduvallas ma peaksin lasteaiale ehk siis lasteaiatasule ja toidurahale peale maksma. Siis ehk siis sellisel juhul see lastetoetus ei kata mulle ära veel veel neid kulusid, mis on näiteks lasteaiale läheks. Samas, Lauri, mina julgen arvata, et sa saad hakkama. Õnneks veel ka see, et ma, aga ma tõin lihtsalt võrdlusena näitajaid. Noh, et millistest summadest siin jutt on, et, et siin noh, seetõttu on ka on arusaadav, et on, on lauale tõstetud ka see, et, et esimese ja teise lapse toetus võiks veel suurem olla. Ma tahaksin siin sellega selles selle fraasiga, et sa saad hakkama öelda seda, et tegelikult ma arvan, sa võtad tänuga vastu selle 300 eurot Reformierakonna käest, kui nad sulle kolmanda lapse selle määravad. Aga tegelikult ei ole, see ju oled sa enne saanud hakkama, saaksid ka ilma selleta täitsa vabalt hakkama, ehk siis sellised, nagu sa ütlesid, lausalised toetused ei, ei ole tegelikult väga põhjendatud. Jah, aga siin on üks oluline vahe, et, et kui sa mõtled sellele, et kui inimesel on kaks last ja ta mõtleb, et kas saada kolmandat last või mitte ja ühel hetkel ta, ta hakkab arvutama, palju ma palju mul läheb, palju mul on väljaminekuid, dub naise tööstaažiga, mis juhtub, kuidas, kuidas me saame hakkama, kas, kas me mahume ära oma autosse, kas, kas meil on, kas meil on piisavalt suur korter ja inimene hakkab arvutama, arvutama, ja siis ta leiab, et ta ei saa hakkama, järelikult jääbki, jääbki kolmas laps sündima. Vastupidi, alampalk on praegu 390 eurot, ta teeb väikse arvutuse, ta saaks iga kuu lihtsalt 300 eurot juurde ilma noh, nagu väga väikest pingutust. Aga siiski, et see saab põhimõtteliselt teise kuupalga peaaegu juurde, et, et siin on ikka motivatsiooni küll ja küll. Nojaa, aga sa tead väga hästi, et kui palju kolmas laps toob perre nagu tööd juurde, et selles mõttes, et kui nad on veel väikese vahega toob rohkem siis, kui teine laps, näiteks, ma arvan küll, jah. Ja samas on ka see, et mina arvan küll, et iga nagu järgmise lapse nagu kulu, nagu muutub nagu väiksemaks. Teda seda küll, et sa perekonnas see asi ühel hetkel sul sul tekib, jälle tekib teistsugust kulu juurde, ehk siis, et kahe lapsega elades sul on vaja väiksemat elamispinda, kolme elades on sul vaja suuremat pinda, samamoodi see nii-öelda auto, kui kellel on autovõimalused, auto või auto. Väiksesse autosse kolme lastena toolidega ära ei pane, et sul peab olema juba teatava suurusega autot. Sa räägid sellest, vaata sellist ambitsioonikat, kesk keskklassi juttu, aga kui see on perekond, kes ei sea endale eesmärk isegi mitte autot omada või, ja, ja ei pea ka eesmärgiks, et lastel peaks kindlasti olema väga suur omaette territoorium elamisest, siis tegelikult see tõesti nagu Mikk ütleb, väga suurt kulu juurde ei too. Ei, selles mõttes, et ta võib tuua kulu juurde, pigem ütlesin, et kas äkki looti niimoodi iga järgmine laps nagu on, nagu suhteliselt toob vähem kulu ta toob ikka kulu juurde, aga ta toobiliselt kõige rohkem kulutab juurde, esimene laps, siis teine, siis kolmas. No ma arvan, et tegelikult see nii ei ole, et seal on, seal on üks oluline nüanss veel. Mida, mida tasub rõhutada, on see, et, et siiski, mida rohkem lapsi, seda, seda hõivatumaid vanemad, ehk siis et nende nende nende võimalus, nende võimalus, midagi muud teha on, on järjest piiratum, sellepärast et lapsed nõuavad järjest rohkem tähelepanu ja seetõttu noh, ma arvan, et see, see kolmanda lapse puhul alates kolmandast lapsest siis see lapsetoetuse diferentseerimine, et see ei ole üldse halb mõte, et see, see arvestab siiski seda olukorda, et see, see roll ka peres ühel hetkel vanematel muutub ja selleks, et ise jääda selle juures veel veel nii-öelda ellu ja olla, olla, olla ühiskonnas aktiivne ja tegevselleks, selleks on vaja, on vaja, et, et see, see võimalus, parem, aga selles mõttes on sul õigus, heideti, et et kui me vaatame, et kui palju märkimisväärne osa Eesti inimestest teenib, siis nendel on väga, väga raske ja seetõttu ma saan ka aru saada aru sellest arutelust, et et kuidagi palgavaesusega tuleks võidelda ja kui ma vaatan, et siin on kaks lubadus tõhusat, ühelt poolt sotsiaaldemokraadid ütlevad, et miinimumpalk, palk peaks tõusma 800 euroni ja Keskerakond trumpab nad veel üle Keskerakonna puhul siin mitte enne saadet ütles, et Keskerakond tundub, et on üldse kõikide erakondade lubadused kasutanud kahega, et siis siis noh, 1000 eurone miinimumpalka, et ühelt poolt see kõlab väga hästi. See kõlab hästi, aga samas ka ma ütleksin hirmutavalt, et võib-olla ma olen ennast nagu selle hirmuga kinni mõelnud, aga, aga mulle need alampalga tõstmise mõtted tunduvad hirmutavad. Mitte et ma mitte mitte, et ma oleks midagi selle vastu, et inimesed teeniksid rohkem raha, et, et kindlasti on, on neid, kes seda väärivad, absoluutselt palju. Pigem on küsimus selles, et kus, kus ühiskonnas, kus ühiskonnas raha ja rikkus peaks siis nüüd järgneva nelja aasta jooksul tulema, nii nagu sotsiaaldemokraadid ütlevad, et siis ta seda kaheksa 800-le eurole järgmise järgneva nelja aasta jooksul alampalka. Et see muudaks, muidugi, kui me hakkame riiklikult kehtestama alampalka just selliselt, siis see muudaks senist loomingut päris oluliselt, sest siiamaani lepitakse alampalk ikkagi kokku tööandjate töövõtjate riigi vahel. Muuseas, seda on sotsid nagu hästi alati kaitsnud põhimõttelt. Las nad on väga jõuliselt selle põhimõtte poolt olnud, et see peaks olema tööandjate ja töövõtjate omavaheline, siis see oleks edaspidi töövõtjate ja riigi vaheline kokkulepe täpselt. Aga aga jah, seal kindlasti tasub juhtida tähelepanu ka sellele, et 2000 seitsmeteistkümnendast aastast peaks Saksamaal siis kehe kehtima hakkama, 1400 euro suurune miinimumpalka aga, aga, aga järjest rohkem on märke sellest, et Saksamaa ei suuda seda ikkagi selliselt kehtestada, ehk siis ka Saksamaal on, on 1400 euro suurune miinimumpalga kehtestamine päris keeruline, sellepärast et, et on osaajaga töid, on, on olemas veel. Väga palju töökohti, kus inimesed saavad vähem ka Saksamaal muuseas, kui 1400 eriti just Ida-Saksa aladel 1400 eurot ja kui nüüd need töökohad kohustada kõik 1400 eurosele palgale, siis võib juhtuda, et ka seal võib TÖÖ puudus oluliselt kasvada. Lihtsalt ettevõtjad ei suuda seda seda raha maksta. Ütleme otse, et see sotside kaheksasajaeurone ja Keskerakonna 1000 eurone miinimumpalk sellise jõuga ülevalt alla kehtestades nii kiiresti, nagu nad seda soovivad, tähendaks Eestis. Ma võin öelda, et ilmselt isegi sadu tuhandeid uusi töötuid. Et kui praegusel hetkel saab ju 70 protsenti inimestest, saab vähem kui 1000 eurot head ütlema, et Keskerakond soovib, et oleks 1000, siis paneb pooled lasteks lahti. Mitte kõik, aga pooled, sest lihtsalt pole raha võtta kusagilt sellise palga maksmist. Kusjuures seal tuleb ju arvestada ka seda, et, et üks asi on ala alampalk, mis praegu 2015.-st aastast on 390 eurot, aga sellele 800 800-le euroni peavad tõusma ka need palgad, mis on siis 500 eurot 600 eurot 700 800 ja nii edasi. Vabandus, mitte nii edasi, aga just nimelt need peavad tõusma selle samale tasemele ning oleks ka ju loogiline, et seal säil säiliks proportsionaalsuse, ehk siis see kõrgharidusega inimene, kes praegu saab näiteks 650 eurot kätte, et tal on õigus loota sellest alampalgast mingisuguse proportsiooni võrra kõrgemat palka. See on selles suhtes selgelt nagu tema. Ja kas isegi mitte paljudes nagu sellistes kollektiivlepingutes ei ole palgad sõlmitud stiilis et ta peab olema mingi korrutis kas alampalgast või keskmisest palgast. Muuseas, kui alampalk tõuseb nii jõuliselt Siis kas kas meil ka pension ei ole mitte alampalgaga kuidagi seotud, et, et sellisel juhul see tähendaks ka märkimisväärset pensionitõusu kusjuures ma juhtisin tähele, ehk siis kui me vaatame pensionikassalaekumisi ja, ja seda, et kui kuidas ikkagi pensionikassasse raha kokku tuleb, isegi kui isegi kui see alampalk tõuseb, ega see märkimisväärselt ei tõsta pensionikassalaekumisi, et sellisel juhul noh, tekiks ka seal väga suur puudujääk, et kuidas seda olukorda lahendada. Kusjuures meie õpetajad on ju võidelnud aastaid selle eest, et saada enda alampalk 1000 euro peale ehk ja praegu me tekitame olukorra, kus ühiskonna kõige seni kõige kehvemini haritumad, kõige kehvema kvalifikatsiooniga inimestel on õigus saada 800 eurot alampalk mis tekitab õpetajatelt täiesti õigustatud küsimuse, et miks nende nende miinimumpalk on sedavõrd vähe erinev riiklikust alampalgast ja ma arvan, neil oleks täiesti õigustatud küsida vähemalt kaks korda rohkem, ehk siis 1600 eurot. Nojaa, aga kui veel korra alampalgast rääkida, et siis siis noh, see on ju täielik jama, et lasteaiatasumäärade, mida omavalitsus saab kehtestada, on seotud alampalgaga, ehk siis et et see on vist 20 protsenti alampalgast. Kuidagi oli seal kuidagi oli see seotud, et noh, et et mil moel siis see lasteaiapidamise pidamine on seotud töövõtjate ja tööandjate riie. Ma ma arvan, et kui seda teemat kokku võtta, siis ega meil kellelgi ei ole selle vastu, et palgad nagu kasvavad ja ma arvan, kellelegi pole, pole ka selle vastu, et vähem teenivate inimeste palgad kasvaksid kiiremini. Et lihtsalt nii sotside kui ka Keskerakonna lubadus on kahjulik ulme. Seda jõuga teha just nimelt nii et eks seesama põhimõte, et see toimub 30 kolmepoolsete läbirääkimiste käigus alampalga tõstmine on realistlik, et seal on tõesti kolm osapoolt vaidlustesse kaasatud ja, ja selle käigus sünnib öelda tõde, kusjuures ma juhiksin tähelepanu, et sellised vanad sotsiaaldemokraadid, liku traditsiooniga riigid nagu Rootsi, Soome, Norra, nendes riikides ei ole alampalka, ehk siis riik ei ole pidanud vajalikuks seda alammäära nii-öelda jõuga reguleerida. Nojah, see ettevõtjate motivatsioon on ka huvitav teema ja selle üle on siin päris palju arutletud, et mis siis ikkagi motiveeriks ettevõtjaid tegutsema ja ettevõtjad ise väidavad, et viimase aja maksukorralduse muudatused autode käibemaksu osas ja ka tuhandeeuroste käibedeklaratsioonide sisseviimine, et see on nende motivatsiooni vähendanud, et ma, ma ei tea, kuidas selle sellega nüüd päris on ja kui palju selles on suhtekorralduslikku juttu. Aga, aga kui nüüd vaadata neid esimesi numbreid, mis on tuhandeeuroste käibedeklaratsioonide sisseviimise järel avalikkuse ette jõudnud ja millest räägib maksu- ja tolliamet, siis maksu- ja tolliamet ütleb, et et märkimisväärne osa ettevõtta Teid on, on esitanud puudulikud deklaratsioonid, siis on olemas veel 3400 tehingut selliste ettevõtetega, mis on ilmselgelt Maksuvabrikud, mis kus võib kahtlustada. Ja vist 15 protsenti ettevõtetest on siis esitanud kõik käibedeklaratsioonid korrektselt. Arvame ja loodame, et see on siis selle valdav osa ettevõtteid on olnud ausad ja et neil on lihtsalt selle süsteemi juurutamisel tekkinud teatavaid raskusi, aga samal ajal on üsna huvitav, et maksu- ja tolliamet räägib ka sellest, et kõige selle tagajärjel võib riigieelarvesse enam laekuda Kuni 30 miljonit eurot. Aasta lõikas. Ja. Kui me vaatame Eesti võimaliku maksuauku ehk siis ehk siis seda võimalikku raha, mida riik ei suuda kokku korjata, siis on räägitud siin alla 15 protsendist või alla 15-st protsendist, ehk siis kuskil 14,7 14,5 protsenti võiks olla see Eesti maksuauk. Et kui siin nüüd eeldada, et hakatakse veelgi efektiivsemalt maksa koguma, siis ühel hetkel see maksuauk jääb väga väikseks ja tõenäoliselt maksukorralduslike meetmetega riik enam rohkem raha kokku ei korja. Ja siis on küsimus selles, et kuidas riiki edasi veel veel raha kokku korjama, et et kas, kas see tähendab automaatselt ka tulevikus seda, et hakatakse, hakatakse sisse viima maksumuudatusi või, või, või, või ka maksutõuse, et, et see on üsna tõenäoline. No ja siinkohal on oluline mäletada seda, et Eesti on suhteliselt efektiivne väike riik, et me siiski oma maksud saame päris kenasti kätte ja samas nagu ettevõtjatele järjest lisada juurde kohustusi administreerimiskohustusi on äärmiselt ebaõiglane, et, et nende põhitegevus kindlasti ei ole. Ma ei tea erinevate administratiivsete küsimustega tegelemine, vaid pigem on nad keskendunud mingisuguse oma valdkonnas, oma valdkonnas, tõhusad olemisele. Jah, ja ma ma siia juurde veel tooks ainult ühe, ühe mõtte, et üsna huvitav on vaadata siis viimase aja sõnumeid Euroopast, kus arutletakse selle üle, et et kas peaks igale eurotsooni kodanikule puhtalt mingi rahasumma kätte kätte andma lihtsalt sellepärast, et elavdada eurotsooni majandust. Kuna eurotsoon on, on peaaegu jõudmas juba deflatsioon, ehk siis me oleme jõudnud olukorda, kus, kus raha versus versus kaubad tugevnev, ehk siis raha muutub, muutub tugevamaks ja kaubad muutuvad odavamaks. Kas meie seas Eestis eelmine aasta mitte ei olnud jah, väike hinnalangus, isegi joosta. Et deflatsiooni puhul on, on, on arutletud ka siis selle üle, et miks ka mitte. Ühel hetkel võiks ju helikopterilt raha külvata. Et muuseas, föderaalreservi, Endine juht vist oli kuni kuni eelmise aastani pen per Nanke on, on ka seda seda öelnud, et, et, et võib-olla just sellisel juhul kui riik satub deflatsiooni, siis tuleb rahapress tööle panna ja hakatagi raha juurde tootma või sõna otseses mõttes helikopterilt külvama, nagu Milton Friedman on selle kohta öelnud. No selle ben berna niuke enda hüüdnimi oli helikopteri penn. Teretada sarnased ei ole Euroopa idee, ainult et see on Ameerikas juba. Olnud täiesti Eesti ideelt, et mäletame ju sellest samast lennukist 2007. aasta valimiskampaaniast kodanikupalga ideed kas või mitte, on rohelised, kes selle välja käisid ja, ja ka tegelikult suurelt hävisid. Ma nüüd ei tea, kas ei oska hinnata, kas see oli just nimelt sellesama idee tõttu või mõnel. Need ei ole muidugi noh, need ei ole, need on erinevad asjad, et millest keskpankurid räägivad ja see, see kodanikupalk, et. No raha jagamine on ta igal juhul. Jah, aga noh, kes pankurite mure on ju selles, et majandus, tammud paigal oleks vaja midagi muud ka siis nad on viinud intressimäärad väga madalale, üritavad kommertspankadele ka siis madala intressiga laenu anda, aga samal ajal on karmistanud jälle pankade kapitalinõuded ja pangalaen raha välja, sellepärast et kapitalinõuded on karmistunud ja siis nad istuvad selle odava laenuraha otsas, aga ei tee mitte midagi eriti ja seetõttu majanduse vereringlusesse see raha pääse ja nüüd siis mõeldakse, et aga mida nüüd edasi teha, selleks, et raha pääseks ja siis on mõeldud välja, et võib-olla peaks siis seda hakkame tegema läbi riiklike investeerimisprogrammide või et või et või et riikide laenupoliitika võiks minna lõdvemaks ja siis sellel nädalal arutletakse ka väga tõsiselt selle üle, et et kas siis Euroopas Euroopa keskpank peaks ostma pisut teistsugustel tingimustel kokku riikide võlakirju ehk siis, et riigi kas siis refinantseerida riiki seniseid võlgu või anda välja uusi võlgu. Valimatult on keskpankurite töö mõelda välja, kuidas majandust elavdada, aga see lahendus ei saa olla selles, et anname inimestele lihtsalt raha kätte. No ütleme niimoodi, et mina ei taha seda teemat üldse kommenteerida, et võiks öelda, et kes olen mina siin laua taga ütlema võib-olla ma ei tea, 20 aastat raamse rahvusvahelist rahast rahandust õppinud keskpankurite ees. Jah, aga kui me veel pisut räägime sellest Euroopa Euroopa mures, siis, siis natuke täna on seal ka statistikaga seotud probleeme, sellepärast et kütusehinnad on nii palju langenud ja, ja see ühtlasi vähendab ka inflatsiooni ja kajastub ka numbrites, et, et seetõttu see, see kütusehinna langus paneb justkui numbrilise keskpanga keskpangad rohkem tegutsema või et või et sunnib neid neid rohkem rohkem, kas siis mõtlema sellele, kuidas raha ringlusesse lasta või kuidas uuesti inflatsiooni tekitada. Aga, aga summa summarum, kui me vaatame, et valdavalt ostetakse kütused väljast sisse ja, ja seetõttu justkui raha läheb välja, et summa summaarum ja samal ajal jääb, jääb, jääb eurotsoonis või ütleme, Euroopa liidus inimestele ja endale rohkem raha kätte, et siis summa summaarum ollakse, ollakse nullis. Aga meil on seoses sellega, et naftahinnad on nii drastiliselt langenud, on ikkagi üks väga tõsine probleem, et ka ka Eesti lõikes me oleme enam-vähem kui vaatame meie põlevkiviõlisektori toodangut ja samal ajal seda, et kui palju me siin kohapeal kokku hoiame, me oleme ka enam-vähem SKP mõttes nullis, aga samal ajal see, mis juhtub nagu põlevkiviõlisektoriga ja see et kuidas, kuidas ka vahepeal siin heaks kiidetud meetmed ühel hetkel võivad neid kägistama hakata, et see on päris keeruline, et siin tuleks midagi midagi hakata tegema, aga küsimus on nüüd et mulle tundub, et, et see valitsuse kiirustatud otsused, et muudame, ressursitasusid ja, ja paneme nad lihtsalt automaatselt tõusma, et see tuleb nüüd küll üle vaadata ja, ja üha enam on õigus nendel, kes ütlevad, et ressursitasu tuleks siduda nafta hinnaga maailmaturul. See jah, ilmselt see on kõige loogilisem lahendus. Kuigi see ei muuda jälle väga see mure jälle suurt pilti, sellepärast et kui me vaatame, et nafta hind on täna seal 50 dollari juures barrelist et põlevkivi puhul põlevkiviõli puhul on räägitud, et, et seal 70 dollari juures on või alates 70-st dollarist on see kasu kasumlik, et siis ka see ei muuda suurt pilti, et Viru Keemia Grupp võitleb selle eest, et ta saab oma kaeveväljadel või et ta saaks oma kaevuväljadel kaevemahte suurendada ja mu meelest siinkohal tasuks ka nüüd nagu tõsiselt vaadata otsa sellele, et kas, kas see nõue on siis õigustatud või mitte, et kas nad peavad ostma Eesti energialt, et väljaspool oma kaevemahte kallimat põlevkivi või mitte, aga aga rohkem sellel teemal täna rääkida ei saa, aga aga kindlasti mingisugune lahendus tuleb leida sellepärast et, et kui, kui oluline Tööstus Ida-Virumaal paneb suures osas oma poe kinni või või või ka mingi aja jooksul oma poe kinni, siis kindlasti võib olla meile nii mitmeski mõttes tõsiseks probleemiks. Aga paneme täna rahvateenrite saatele punkti ja tänavaid rahvateenrite stuudios. Heidit Kaio. Mikk Salu ja Lauri Hussar.