Tere õhtust, kell on saanud kuus ja eetris on Päevakaja, et rääkida neljapäeva, 15. jaanuari olulisematel teemadel. Stuudios on toimetaja Kristi Sobak. Ameerikas on filmiakadeemia nimetas äsja viis filmi, mis pääsesid võõrkeelse filmi Oscari finaali. Teiste seas on ka Eestit esindav mandariinid. Lõppes riigikogu valimistel osalevate kandidaatide registreerimine. Täna esitasid oma nimekirjad Vabaerakond, Keskerakond, Rahva Ühtsuse Erakond, vasakpartei ja rohelised. Keskerakond loodab valimised võita, ülejäänud parlamenti pääseda. Venemaa lõpetab Ukraina kaudu gaasitransiidi, teatas Gazpromi juht Aleksei Miller ja esitas Euroopa Komisjoni energiavolinikule ultimaatumi, milles kutsub üles Euroopa liitu välja ehitama infrastruktuuri loodava Vene-Türgi gaasitoruga ühenduse loomiseks, et mitte kaotada ligipääsu gaasile. Eesti on võtnud vastu Guantanamo vangilaagrist vabanenud Jeemenist pärit kinnipeetu. Teda pole süüdi mõistetud. Ta saabus Eestisse vabal tahtel ja esitas siin varjupaigataotluse. Ning Tartu ülikool tutvustas täna äsja valminud Marsi maja. Esialgu puuduvad moodulil küll lootused mõnele teisele planeedile pääseda, ent juba järgmisel nädalal saadetakse see Prantsusmaale, kus seda asutakse katsetama ja sisustama spordist. Kahekordne maadluse maailmameister August Englas tähistab tänavu üheksakümnendat juubelit. Englase sõnul on Eestimaal olnud ja tuleb ka tulevikus palju tugevaid mehi. Ilmast. Öösel pilvisus tiheneb ja saartelt alates hakkab lund ja lörtsi sadama ning tuiskama sadu on kohati tugev ja läheb hommikul saartel ja läänerannikul üle vihmaks. Jäiteoht on suur ja õhutemperatuur jääb pluss ühe ja miinus neljaga kraadi vahele. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, ennelõunal sajab Kesk ja Ida-Eestis tihedat lörtsi, lääne pool, ka vihma. Püsib jäiteoht. Pärastlõunal saju võimalus alates Lääne-Eestist väheneb. Õhutemperatuur on homme pluss üks kuni pluss viis kraadi. Ja alustame rõõmsate uudistega. Äsja kuulutati Los Angeleses välja tänavused Oscari nominendid. Võõrkeelsete filmide kategooria lõppnimekirja pääsenud luges ette Ameerika filmiakadeemia president Cheryl puu naiseks. Eestist Mandariinid, samuti ka Timbuktu Mauritaaniast ja Argentiinast metsikud lood. Tead, kuidas seda sõda nimetatakse? Tsitrusesõjaks, mis mõttes? Selles mõttes, et kes saab minu mandariinid endale? Eesti on saanud hakkama millegi sellisega, mida varem pole kunagi ette tulnud ja pääsenud kõigepealt 83 riigi hulgast üheksa hulka ja sealt edasi viie finalisti hulka, kellest ühele õnnelikule antakse 22. veebruaril auhinnaks Oscar. Rõõmustab filmiekspert Lauri Kaare. Kuna ma tõesti ise kunagi, kuidas öelda, esimesel korrusel sain juba selle filmiga seotud, et ma olin essas, lugesin Carlo Fungi palvel tervet virna stsenaariume aastaid tagasi ja et mandariinid oli üks nendest stsenaariumidest, millele ma kirjutasin hästi kiitva hinnangu ja siis jäingi ootama, et annaks jumal, et kunagi see jõuab ka kaamerate ette ja et, et sellest ka reaalselt film saab seda enam mul on endal nii kohutavalt hea tunne, et asi, mis kunagi oli niimoodi mustvalgelt paberil, et kui sõna oli veel kaugel sellest pildiks muutuda, et see on nüüd jõudnud nii, nii meeletult kaugele, et mul on endal tõesti siiralt hea meel. Kuldgloobuse sai endale Leviathan ja Leviathan kandideerib samuti Oscarile. Kas on üldse võimalik ennustada, kas Oscaritel läheb samamoodi või on mandariinidel endiselt lootust? No tegelikult optimistlikult võiks ju öelda, et lootust on sama palju kui teistel kandidaatidel, aga siin natukene kui niimoodi realistlikuma pilguga vaadata, et, et Venemaa ja Poola on mõlemad olnud ei, ütleme suured ja tugevad filmimaad, et siin on juba ka akadeemikute hulgas, on, on piisavalt palju Vene ja Poola juurtega tegijaid, kellel võib-olla süda hoiab kodu suunas ja siin on ka ütleme vaja ju nüüd veel teha lisakampaaniat, et ma kujutan ette, et võimalused, mis on mandariinide tegijatel ja mis on näiteks Leviathani tegijatel seal veel nüüd broneerida reklaamipindu linastada veel ja veel õigetele inimestele, et need on lihtsalt ka nii palju erinevad, aga noh ütleme, et tegelikult võit oli see, kui mandariinid sai sealt 80 300-st Et Eesti film on täieõiguslik Oscari nominent, mis iganes edasi juhtub, et juhtub see, mis juhtuma peab, aga et mandariinid on praegu juba võitja ja tõesti, et kellel on film veel nägemata, et siis tasuks küll ruttu käia kuskil lähimast raamatu või plaadipoest läbi ja endale selle Mandariinid ära osta, sellepärast vanusest, soost ja maitsest sõltumata, et noh, ma ei kujuta ette, et leiduks mõni inimene, kellele see film vastumeelt on või kelle ükskõikseks jätab, sellepärast ta on universaalne, lihtne lugu, ta on väga heade näitlejatöödega, see on ilmselt olnud ka üks võtmeid, et miks ta on nii kaugele roninud. Ja vahetame teemat. Täna oli viimane päev registreerida riigikogu valimistel osalevaid kandidaate. Neid, kes jätsid tuleku viimasele päevale, oli päris mitu. Uku Toom teeb ülevaate. Vabaerakond saabus kohale arvuka esinduse loosungite ja lärmiga. Kutsusin erakonna esimehe Andres Herkeli veidi kõrvale ja küsisin plaanide kohta. Noh, no plaan on nende nimekirjadega saavutada Riigikokku pääs ja rohkemgi veel, et mida rohkem kohti, seda parem nimekiri on saanud küllalt tugev. Lähtudes senisest praktikast oleks künnise ületamiseks, et Riigikokku pääseda, vaja umbes 30000 häält. Herkel ütleb tagasihoidlikult, et nad loodavad saada natuke rohkem. Aga millistes ringkondades ollakse kõige tugevamad? Me loodame oma hääled kätte saada kõigis ringkondades, aga eks selge on see, et sellist, võib-olla kriitilist avalikkust on rohkem sellistes piirkondades nagu Tartu, Tallinn, Harjumaa, aga me oleme püüdnud kompenseerida seda sellega, et terve suve käisime ju ringi erinevates Eesti maakondades. Kui vabaerakond tegi oma saabumisest terve etenduse, siis Keskerakonna peasekretär Priit Toobal saabus ilma lärmita ja üksnes ühe saatjaga, kelle käes oli nimekirjade pakk. Alustasin küsimusega, kuidas ta kommenteerib asjaolu, et Keskerakonna kandidaadid on suures osas needsamad, kes kandideerisid ka möödunud korral. Toobal ei olnud päris nõus. Noh, Keskerakonna 125-st kandidaadist tegelikult on tervelt 45 seesugust kandidaati, kes varasemalt parlamendivalimistel kandideerinud ei ole ja siis ülejäänud on siis tõesti kas möödunud parlamendivalimistel kandideerinud täna parlamendi liikmed või siis mõnedel varasematel valimistel parlamendivalimistel kandideerinud. Keskerakond läheb valimisi võitma, nagu on kinnitanud ka erakonna esimees. Kui palju hääli loodetakse saada, kui eelmine kord oli neid 134000? Iga koht, iga hääl rohkem kui möödunud kord, on meie jaoks võit ja sellest oma kampaanias lähtumegi. Oma nimekirjad esitas ka Rahva Ühtsuse Erakond. Küsisin selle juhilt Kristiina Ojulandilt, millistele ringkondadele nemad loodavad. No meil on, ringkonnad on kõik esindatud ja eks on ju loogiline ilmselt et suurematest ringkondadest on oodata ka suuremat häältesaaki. Kahtlemata Harju- ja Raplamaa on üks suurimaid ringkondi ja seal on meil ka kõige rohkem kandidaate väljas. Kuna ma ise kandideerin nagu tavaliselt Virumaal, siis ma väga loodan, et ka Virumaa inimesed ei ole unustanud mind ja ma loodan, et nad toetavad meie erakonda. Tegelikult on, tegelikult ma loodan üle Eesti seda toetust saada erakonnale, et me kindlasti teeme kõik endast oleneva, et viie protsendi künnis ületada. Praeguseks on oma nimekirjad üle andnud ka vasakpartei ja rohelised. Kõik parlamendivälised erakonnad kinnitasid, et hoolimata kautsjoni suuruse vähendamisest polnud nimekirjade kokkupanek olukorras, kus riigipoolne toetus puudub sugugi lihtne. Ja meil on nüüd telefonil vabariigi valimiskomisjoni esimees Alo Heinsalu. Riigikogu valimistel osalevate kandidaatide registreerimine on nüüd lõppenud. Milliseid kokkuvõtteid saab teha ja võrdlusi tuua möödunud parlamendivalimistega? Jah, et praeguseks on siis kell kukkunud, millal sai oma dokumente vabariigi valimiskomisjonile esitada. Et me võime siis öelda kõigepealt siis seda, et dokumendid esitas 11-st Eestis registreeritud erakonnast 10 nendest siis kuus tõid siia niinimetatud täisnimekirja ehk siis 125 kandidaati oti. Ja ühtekokku on meil siis registreerimiseks esitatud 876 kandidaati mis on 87 võrra suurem arv kui eelmistel parlamendivalimistel. Võib-olla siis teine niisugune pool on sellest, mis, et, et siin on nagu suurenenud, ütleme nii nimekirjade arv, nende erakondade arv, kes esitasid täisnimekirja, kui siis üldine kandidaatide arv nüüd vähenenud on üksikkandidaatide arv, kui eelmine kord oli neid 32, siis praeguseks on meil siis 13 üksikkandidaadi dokumendid, nii et see number on märkimisväärselt vähenenud. Aga kuidas on lood valijatega üldse, kui palju neid on? No valijaid on meil üle 950000, nendest siis veidi üle 900000 on elab siis alaliselt Eestis ja kuskil siis pea üle 60000 alaliselt välismaal, nii et et see arv on 900000 ja miljoni vahepeal. Suur aitäh ja läheme edasi teiste teemadega. Venemaa lõpetab Ukraina kaudu gaasitransiidi, teatas Gazpromi juht Aleksei Miller, kes esitas kohtumisel Moskvas Euroopa Komisjoni energiavoliniku Maroš Šefčovič iga ultimaatumi, milles kutsub üles Euroopa liitu välja ehitama infrastruktuuri loodava Vene-Türgi gaasitoruga ühenduse loomiseks, et mitte kaotada ligipääsu gaasile. Energiavolinik Šefčovič ütles, et ta on avaldusest väga üllatunud ja et asjad nii ei käi. Johannes Tralla lugu. Euroopa Komisjoni energiavolinik Maroš Šefčovič sai Moskva-visiidil ebameeldiva üllatuse osaliseks, kui Gazpromi juht Aleksei Miller talle teatas, et Vene gaas, mis varustab suuremat osa Euroopa majapidamistest, ei liigu enam peagi läbi. Raina kinnisel kohtumisel, millele järgnes kirjalik pressiavaldus, teatas Gazpromi juhte, et Euroopa liidul on paremal juhul paar aastat aega, et välja ehitada ühendus Vene-Türgi gaasitoruni. See saab Milleri sõnul olema ainus kanal, mida mööda edaspidi liigub 63 miljardit kuupmeetrit gaasi, mis täna jõuab Euroopasse läbi Ukraina. Euroopa Komisjoni energiavolinikule tuli Gazpromi avaldus ootamatult Maroš Šefčovič. Kui aus olla, siis mind üllatas Milleri ettepanek, mille järgi 50 kuni 60 miljardit kuupmeetrit gaasi viiakse Türki ja Euroopa Liit peab ise otsustama, mida selles olukorras teha. Ma arvan, et see ei tööta nii. Peame seda ettepanekut uuesti arutama. Meie kauplemise süsteem ja kombed on täna teistsugused. See ei säilitaks Gazpromi kui usaldusväärse partneri mainet, ütles. Nagu selliste ootamatute avalduste puhul Venemaal tavaks on saanud, esineb mõni valitsuskabineti liige õige pea pehmendava selgitusega. Sedapuhku oli selleks Venemaa energeetikaminister Aleksandr Novak, kes ütles, et Gazprom pole kunagi rikkunud lepingulisi kohustusi mistõttu ei tule Vene föderatsioonile kuuluva firma maine muutumine ka kõne alla. Nüüd Aleksandr Novak. Mis aga puudutab gaasitransiidi üleviimist teise kohta ning uue infrastruktuuri ehitamist, siis siin käib jutt ainult sellest, et me võtame maha riske ebakindlate riikide näol, kelle tõttu viimastel aastatel on tekkinud probleeme gaasi tarnimises ka Euroopa tarbijatele. Selles mõttes peaksid Euroopa tarbijad olema. On huvitatud sellest, et saada gaasi kindla marsruudi kaudu, ütles Novak. Euroopa komisjonist öeldi Gazpromi plaani. Majanduslikku ja õiguslikku teostatavust hakatakse uurima. Kõrged komisjoni ametnikud, kellega vestlesin, peavad Gazpromi ähvardust aga Kremli blufiks, millega üritatakse hirmutamise läbi mõjutada liikmesriik loobuma Venemaa vastastest piirangutest. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Johannes Tralla, Brüssel. Eesti lubas USA-le, et võtab vastu ühe Guantanamo vangi. Eile saabuski endine kinnipeetu meie kodumaale. Mall Mälberg jätkab. Eesti valis kinnipeetu ise välja kogus taustainfot ja eksperdid käisid ka koha peal vangiga rääkimas nende otsusega. Ilmselt on Eestisse saabunud vang, kes on pisut üle 30 aasta vana, võimeline ühiskonda sulanduma, ehkki ta on olnud maailmast eraldatud üle 10 aasta. Kui Eesti otsustas USA abipalvele vastu tulla, teatati, et vangi isik jääb saladuseks ennekõike tema rahvusvahelise kaitse huvides. Läinud teada on tema nimi Ahmed Abdul Qader kui on ka avaldatud ta. Foto Eesti siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsler Erkki Koort. No alguses see plaan oli jah, et mitte avalikustada just sellepärast, et pakkuda talle privaatsust ja võimalust taas ühiskonnastuda ilma avaliku huvita, samas Ameerika Ühendriikide kongress on kohustanud kaitseministeeriumit avaldama kõikide vabastatute nime, rahvust ja sihtkohta. Mis puudutab pilti, siis noh, see on nagu lekkinud see on, peab ütlema, et ameeriklaste tööõnnetus, sest see lekkis nende erinevate Snowdenite ja WikiLeaks'ide tõttu internetti. Aga täna ei jääda välja selline nagu pildi peal, nii et tema mõningane privaatsus ikkagi saab tagatud. Söödi lollide mõistet. Tema puhul kehtib ainult kahtlustus, et ta oli terroristidega seatud, just ta peeti kinni selliselt, kus oli alust kahtlustada terroristide tegevust tema enda konkreetse isiku suhtes. Süüdimõistvat otsust ei ole tehtud ja tal ei ole ka kunagi süüdistust esitatud. Kuidas on läinud ja mida on teinud teistesse riikidesse läinud Guantanamo vangid. Tal on rohkem probleeme tervisega, teised on elavad õnnelikku pereelu, kolmandad on natuke sellised ärimehed, noh, mõni on kahjuks toime pannud ka õigusrikkumisi. Eesti riik soovib tagada vangile sujuva kohanemise, et ta tulevikus iseseisvalt toime tuleks, kinnitab sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna kaasamispoliitika juht Triin Raag. Samas kehtivad tema suhtes tavalised varjupaigataotlejate tingimused, ei midagi enamat. Võimaldame talle korteri, siis tugiisiku teenuse, samuti rahalise toetuse, söögi ostmiseks, juurdepääsu tervishoiuteenustele, eesti keele õpe, mis valdkonnas ta võiks tööd teha väga noorelt kinnipidamisasutusse sattunud, et tal suurenemisega ei ole tal sellist ametialast väljaõpet ja me praegu ka ei tea veel seda, et mis suunas ta ise liikuda soovib. Ta ei ole abielus, tal ei ole lapsi, ta päritoluriigis on tal vanemad, kellega ta võib suhelda ja kes võivad talle siia külla tulla, kuid kelle puhul tal ei ole siis perekonna taasühinemisõigust. Inimene plaanib veel sel sajandil jõuda ise Marsile. Esimene Marsi moodulmaja prototüüp on valmis ja Tartu Ülikooli teadlased tutvustasid seda esimest korda avalikkusele. Mirko ojakivi lugu. Marsimaja projekti eesmärk on iseenesest ääretult lihtne ehitada ekstreemsetes elutingimustes katastroofipiirkonnas või Marsil kasutatav end ise lahti pakkiv maja maja saaks siis raketi või meie koduplaneedil teistsuguste transpordivahenditega enne inimese saabumist kohale toimetada ja sidevahendeid kasutades saaks selle inimene lahti pakkida, nii et ise maja juurde saabudes võiks sellesse lihtsalt sisse astuda ja toimetama asuda. Marsimajast räägib Tartu Ülikooli polümeersete materjalide tehnoloogia professor Alvo Aabloo. See on väljakutse, see on tehniline ja arendusväljakutse, et võib küll tunduda, et tegemist on lihtsalt majaehitusega aga seal taga on väga palju nii-öelda arendusprobleeme, millele peame lahenduse leidma ja ütleks nii, et ma arvan, et tavaline majaehitaja sellist tööd ette ei võta, et see on tema jaoks liiga keeruline, et Marsile viia, on teda väga Algne ta niimoodi projekteeritud, et teatavad inimesed ehitavad ka kanderakette, et ta on planeeritud niimoodi, et ühte kanderaketi moodulisse läheb kaks sellist maja sisse. Niimoodi on plaan, et keegi kuskilt annab nii-öelda võrgu kaudu talle korralduse ja siis ta pakib ennast lahti ja siis, kui kunagi saabuvad inimesed siis on, ta valmistub sinna lihtsalt sisse pugeda ja võib ennast peaaegu nagu kodus tunda. Majas on sees kõik elutagamissüsteemid ja sisustus, mis võimaldavad seda kasutada ka kosmoses. Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi teadlased täidavad projektis väga vastutusrikast ülesannet. Nemad on isepüstituva maja tehnoloogia autorid. Nende loodud on maja, robootika ja energeetika ja termosüsteemid. Tuleval nädalal sõidab marsimaja Prantsusmaale ja sellega asuvad tegelema teadlased, kes sisustavad muidu näiteks allveelaevu, räägib Tartu Ülikooli teadusprorektor Marco Kirm. Marsimaja sõidab nüüd Prantsusmaale. Selle europrojekti raames on meil seal partner, kes on tuntud laevaehituse alal, täpsemalt allveelaevade sisustamise alal ja nende poolt täidetakse see maja siis sisuga, et meie mehed, insenerid, üliõpilased, teadlased, mõtlesid välja selle, kuidas see väline kest, kuidas see töötama saab, kuidas see toimib ja sisustus tuleb nüüd professionaalide poolt Prantsusmaalt. Isegi kui Marsile see maja kunagi ei jõua, on taolisest majast kasu ka planeedil maa, seda siis näiteks katastroofi ja näiteks ka polaartingimustes. Mirko Ojakivi, Tartu. Tallinnas algab Eesti vene kultuuri tutvustav festival Vdrug Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Olen praegu Vene teatris ja kõrval on mul siin Elvira Mihhailova, kes on vahendanud eesti kirjandust vene keelde. Siin on siis näitus, mis siis käsitleb Eestis olnud ja oma loometööd teinud vene kirjanikke. Elvira Mihhailova kui palju neid õigupoolest on? Nüüd tegelikult on väga palju näiteks kirjanikud, kes elasid enne teise maailmasõda. Raamatud on täitsa hävitatud ja pandud erihoidu ja nad tõesti ei ole lihtsalt kättesaadavad. Aga mõned nagu Igor Severjanin, Maria Karamzina, Karl Kersilman, nende luuletused on säilinud ajakirjades või ajalehtedes ja meie kirjandusteadlased kogusid Nende teoseid ja kirjastus Aleksandra andis välja neid. Nõukogude aega teatakse rohkem Eesti lugejale pole tundmatud sellised nimed nagu Sergei Dovlatov, Mihhail Veller või Juri Lotman ja Aleksei Turovski uuemast ajast aga Andrei Ivanov ja Jelena Skulskaja. Vene teatri näitusel saab aimu neist ja teistest nimedest, keda Eesti vene kirjanduses tähele panna. Audru-festival pöörab kirjanduse kõrval tähelepanu ka tantsule, muusikale, teatrile ja kunstile. Pikal tänaval asuvas vene muuseumis avatakse neil hetkedel näitus noorte Eesti vene kunstnike loomingust. Festivali eesmärk ongi tuua laiema avalikkuse ette neid loovisikuid, kes moodustavad eesti kultuuriruumis olulise osa, kuid on jäänud seni varjufestivali Vdrug kunstiline juht Olesja Rotar. See, et mis keeles inimene räägib, see muidugi kuidagi paneb teatud reeglid, raamid, võimalusi annab, aga tegelikult ma arvan, et looja ikka jääb loojaks ja see, mis emakeeles on ta sündinud, kirjutama või laulma tema jaoks ei ole primaarne ikka ta väljendab iseennast. Aga samas, kui see on vene keeles, kas siis võib-olla seal on natuke teised traditsioonid, teine taust ja sega, see on pigem fenomen, mida saab vaadata üldse maailma kultuuri kontekstis, see Eesti vene kultuur. Festivali kavaga saab tutvuda ajakirja Plug netiküljel bluuee. Nüüd aga ilmast, sünoptik, maile Meius, palun. Eeloleval ööl pilvisus tiheneb, Eestis saartest alates hakkab lund ja lörtsi sadama ning tuiskama. Sadu on kohati tugev. Hommikul läheb sadu saartel ja läänerannikul üle vihmaks jäite. Ta on suur kagu ja lõunatuul tugevneb seitsme kuni 12, puhanguti kuni seitsmeteistkümne, saartel ja rannikul 10 kuni seitsmeteistkümne, puhanguti kuni 23 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on miinus neli kuni pluss üks kraadi. Reede päeval taganeb madalrõhulohk üle Eesti kirdesse ja kannab tihedama sajuala Venemaale. Tuul püsib aga tugev. Homme päeval on pilves selgimistega ilm. Lõunal sajab Kesk ja Ida-Eestis tihedat lörtsi, lääne pool, ka vihma. On jäite oht. Pärastlõunal saju võimalus alates Lääne-Eestist väheneb. Puhub lõuna ja edelatuul seitse kuni 12, puhanguti kuni 17, saartel ja rannikul 10 kuni 17, puhanguti 23 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on pluss üks kuni pluss viis kraadi. Ja lõpetuseks räägib meile spordiuudistest Karl Mihkel Eller. Eesti tennise esireket Kaia Kanepi jättis Austraalias Tasmaanias toimuva Hobarti tenniseturniiri pooleli ja keskendub Austraalia lahtistele. Kanepi pidi täna teises ringis kohtuma itaallanna Camilla Giorgiga, kuid andis haigestumise tõttu loobumisvõidu. Austraalia lahtiste põhiturniir Melbourne'is algab esmaspäeval. Eesti tennisist Anett Kontaveit võitis Austraalia lahtiste naisüksikmängu kvalifikatsioonis poolatar Paula kanjad kuus. Kaks, kuus. Üks, 49 minutit kestnud kohtumises oli Kontaveit poolatarist kindlalt üle ning kohtub järgmises ringis venelanna Jevgenia Rodinaga. Kahekordne maadluse maailmameister August Englas tähistab tänavu üheksakümnendat juubelit. Otepääl sündinud Englas võitis 1953. aastal maailmameistritiitli Kreeka Rooma ning 1954. aastal vabamaadluses 52. aasta olümpiamängudel Helsingis pidi Englas leppima neljanda kohaga. Lisaks on ta võitnud seitse Nõukogude liidu Eesti meistritiitlit. August Englas praeguse Eesti maadluse pärast muret ei tunne. Ma ei julge öelda, et mina olen õieti elanud, aga sport on, kes, Sully, kui sa spordis tahad midagi näha saada, siis see sunnib valima oma elu sees seda, et seda teada ei ole kunsti, midagi ainult rahulikkust ja asja edasi. Eestimaal on tublisid poisse, nimetasin seda, et Eestimaa on võimeline sünnitama ühte tugevat küll sünnitama, teist tugevat ja alati keegi tuleb peale ja ega me teagi, nos tähendab praegu on abi. Kes oleks ütelnud, et Saaremaalt tuleb üks kuradi poiss ja lükkab selle kõik siin tasaseks. Eesti jalgpallikoondislane ja Tallinna Levadia poolkaitsja Igor Subbotin sõlmis kahe ja poole aastase lepingu tšehhi kõrgliiga klubi Mlada Boleslaviga. Tšehhid testisid Subbotinit 10 päeva ja kõigi eelduste kohaselt pääseb ta kohe ka algrivistusse. Laskesuusatamise maailmakarikaetapil Saksamaal Ruhpoldingis oli täna kavas meeste teatesõit, mille võitis Norra, kellele järgnesid Saksamaa ja Venemaa. Eesti meeskond koosseisus Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Kalev Ermitsa, Martin Remmelg kaotas Norrale, viis minutit jõudis finišisse seitsmeteistkümnendana. Eesti nelik kasutas 13 varupadrunit, ent trahviringidele ei läinud. Eelmise aasta kaheksandal novembril pärast Eesti korvpalli meistrivõistluste kohtumist TYCO Rapla ja Rakvere tarva vahel keelatud ainete kasutamisega vahele jäänud lätlasi karistati karmilt. Rapla mängija Krister Seidak sai kaheaastase ja tarva leegionär Robert Stumbris üheksakuulise võistluskeelu. Kumbki mängija ei esitanud taotlust B-proovi avamiseks. Aitäh Karl Mihklile, selline oli tänane Päevakaja, ilusat õhtut.