Kell on saanud kuus ja eetris on Päevakaja, et rääkida laupäeva, seitsmeteistkümnenda jaanuari olulisematel teemadel. Mina olen toimetaja Kristi Sobak. Raudteevedude mahu vähenemise tõttu on sadu töötajaid koondatud. Raudteelased pole rahul, et riik niigi raskele rajal veel aktsiise tõstab ja raudtee-ettevõtete konkurentsivõimet veelgi vähendab. Täna koguneti meelt avaldama, et riik raudteesektori asjus midagi ette võtaks. Belgia toob sadu sõdureid linnatänavaile patrullima ning valvama terroristide võimalikke sihtmärke. Terrorirünnakuid kardetakse ka Saksamaal. Kiirrongile operaator eurost staar peatas tänaseks rongiliikluse, Suurbritanniat ja Prantsusmaad ühendavast tunnelis, kuna seal levis suitsu. Keegi viga ei saanud. Vabadussõja suurima dessantoperatsiooni mälestuseks korraldatava Utria dessandi võitis Scoutspataljoni esimene võistkond. Kokku osales 26 meeskonda. Väikelinnas tõrvas asuv kirik, kommersant Tal on kujunenud kogu Lõuna-Eesti populaarseks kultuuriürituste paigaks. Nende eestvedaja on olnud Ilmar Kõverik, kellele tõrva linn andis tänavu mari kulli nimelise kultuuripreemia. Spordist. Otepää maailmakarikaetapil ei jõudnud ükski Eesti Suusaprinter 30 parema sekka. Võidud läksid Norrasse ning ilm on öösel ja homme päevalgi pilves selgimistega ja lubatakse lörtsi ning vihma. Õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss kolm kraadi. Kõigest lähemalt. Raudteelaste ametiühing korraldas täna Tallinnas meeleavalduse, et juhtida tähelepanu raudteesektori raskele olukorrale. Viimase seitsme aastaga on koondatud 2000 inimest ja olukorra paranemist pole näha. Kohal käis Kai Vare. Raha tahaks saada palka, tahad saada, raudteega teeb tükkideks, panen kokku tükkideks, jälle kelku lennukitesse pannakse biljonit, siis saab Eesti Raudteele mitte midagi. Kahjuks on valitsus oma tegevusega loonud olukorra, kus Eesti raudtee kõik ettevõtted osaldud haaval konkureerima ja lõpptulemusena oleme meie töötajatele lõhkise küna ees ja meil on uued ilusad rongid. Oleme rahul sellega, aga rongileiva peale ei vääri. Sellest ametiühingu esimees Oleg Tšubarov ütles, et raudteevedude vähenemine algas seitse aastat tagasi. Riik pole aga midagi ette võtnud. Riik peaks tähelepanu pöörama raudteesektori peale, see on tulemus, seda sellepärast, et seitse aastat nad ei reageerinud nende olukordade peale ja täna, kus olukord on juba kriitiline, siis nemad ütlevad, oodake 2016 läbi aasta, siis vaatame, mis saab edasi ja me ei ole sellega rahul, sellepärast et töötingimused halvenevad, palgatingimused halvenevad ja pidev koondamine, see on väga murelik töötajate jaoks. Go Raili Usaldusisik, Ellen Rudei. Kõige suurem point, et pagunisaateid nüüd koondatakse, inimesed, Narveerivad 41 inimene läheb koondamise alla ja selge see, et noh, vanematel inimestel on praegu tööd kindlasti raskem leida. Nõuame meeleavaldusel tegelikult, et riik pööraks meile nagu tähelepanu ja aitaks meie raudteesektorit. Oli juba arv lisas, et raudteesektori keerulist olukorda ei saa põhjendada ainult vene transiidi vähenemisega. Lahendusi on ja on pakutud, valitsus lihtsalt ei taha neid vastu võtta. Läti, Leedu veavad kaupa ja nendele on tariifid madalamad kui meil. Ja me räägime ka sellest, et tänad nende infratasude ja aktsiisitõusuga, mis on tehtud, ei tule siia kaup tagasi. Ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson ootab valitsuse otsuseid. Üks on see, mis toimub raudteevedude vähenemisega siin tõenäoliselt Venemaad sundida rohkem kauba vedama tõenäoliselt ei saa. Mida saab teha, on leida reisirongiliiklusele infrastruktuurile uus aasta mudel ja teine asi on see, et mitte praegusel hetkel hoomata raskes olukorras täiendavalt aktsiisitõusudega, seda, seda majandussektorit, et need kaks asja küll riigi riigi pädevuses ja, ja neid asju paiguga nutakse või avalikke teesid peab üleval riik riigieelarvest siis täna raudtee ise maandaval mudelil, aga hetkel ta ei ole suuteline seda isemajandavaks mudelit jätkama. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja Mihkel Loide sõnul on raudteelaste mure mõistetav, aga leevendust ei tule ilmselt enne järgmist aastat. See on ka selge, et riigil tuleb seetõttu rohkem raudteeinfrastruktuuri panustada ja investeerida ja selleks loodame siis vahendeid saada 2016. aasta riigieelarves lisaks veel päris palju investeeringuid, loodame saada Euroopa Liidu toetusfondidest, nii et eeskätt mida soovitada on, on kannatust ja vastupidamist, et olukord on keeruline, aga loodame leida lahendust. Jätkame välisuudistega belgia toob sadu sõdureid linnatänavaile patrullima ning valvama terroristide võimalikke sihtmärke. Kuni 300 sõdurit tuuakse pealinna Brüsselisse riigi põhjaosas asuvasse suuri juudi suure juudi kogukonnaga on WRC, teatas peaminister Shalmisselli kantselei, lisades, et mobiliseeritud sõdurid on relvastatud ja nende peamiseks ülesandeks saab teatud paikade jälgimine ja politsei jõu tugevdamine. Sõdureid võidakse hiljem paigutada ka tööstuslinna Vervjueesse, kus julgeolekujõud tapsid neljapäeva õhtul. Mul on olnud suurhaarangu käigus kaks arvatavat islamisti. Väidetavalt kavatses islamiterroristide rühm rünnata politseid. Haarangu järel on politsei vahistanud 13 inimest, kellest viiele on esitatud süüdistus osavõtus terrorirühmituse tegevusest. Teadaolevalt ei ole Belgia sündmustel otsest seost läinudnädalaste terrorirünnakutega Pariisis. Saksas ajaleht Der Spiegel kirjutas, et islamiäärmuslased plaanivad terrorirünnakuid muuhulgas Berliini ja Dresdeni peamistes raudteejaamades. Ajaleht viitab väidete toetuseks välismaistele luureandmetele. Spiegel intervjueeritud julgeolekuametniku kinnitusel võetakse taolist informatsiooni ülima tõsidusega. Ajalehe andmetel on turvameetmeid peamistes raudteejaamades juba karmistatud. Jeemeni võimud pidasid kinni kaks Prantsusmaalt pärit isikut, kelle arvatakse olevat sidemeid terrorivõrgustikuga Al-Qaeda, teatas kohalik julgeolekuametnik. Just Jeemenis baseeruva Araabia poolsaare al-Qaeda on võtnud omaks Pariisis korraldatud rünnaku satiirilehe Charlie Hebdo, milles hukkus 12 inimest. Prantsuse president François Hollande rõhutas täna ka pärast Nigeri Pakistanis aset leidnud vägivaldseid proteste satiirilehe vastu, et Prantsusmaal on olemas kartused ja eelkõige on selleks väljendusvabadus. Holland meenutas, et Prantsusmaa on toetanud neid riikega võitluses terrorismi vastu. Satiiriajakirja Charlie Hebdo prohvet Muhamedi pilapiltide vastu toimusid eile meeleavaldused Türgis, Mauritaaniast, Sudaanis, Alžeerias, Jordaanias, Liibanonis. Charlie Hebdo tiraaži otsustati jaga suurendada koguni seitsme miljoni eksemplarini. Kolmapäeval ilmus väljaanne kolme miljonilisest lossis, mis müüdi kohe läbi. Seejärel suurendati tiraaži viie miljonini. Seal leebdood müüakse mitte ainult Prantsusmaal, aga ka teistes riikides. Ajakirja terrorirünnaku eelnev iraaž oli 60000 eksemplari. Prantsusmaa peamised Päevalehes Le Figaro ja le moonud ilmuvad näiteks 300 seitsmeteistkümne ja 270 neljatuhandelise garaažis. Mõnede BBC-ga rääkinud londonlased ei varjanud. Get ostavad satiirilehe eriväljaannet selle kõrge hinna tõttu internetioksjonitel. Kiirrongile jaator eurostaar peatas täna rongiliikluse, Suurbritanniat ja Prantsusmaad ühendavast tunnelist, kuna seal levis suitsu kui eriti ka kõik juba rongis viibinud reisijad. Keegi viga ei saanud. Suurbritannia politsei teatel oli suitsu põhjuseks veoautopõleng tunneli Prantsusmaapoolses otsas. Eurostaar teatas, et kõik rongide tänased väljumised on tühistatud. Rongid pöördusid algpeatusesse tagasi ning tunnel on suletud. Ja tagasi Eestisse kolmapäeva õhtul alanud talvine kaugluurepatrullid võistlus Utria dessant lõppes täna Scoutspataljoni esimese võistkonna võiduga. Teisele kohale tuli kaitseliidu Tallinna maleva põhja kompanii esimene võistkond ning kolmandaks kaitseliidu Tartu maleva teine võistkond. Kokku osales 26 võistkonda, üks neist oli ka Soomest. Kesi sil. Võistluse peakorraldaja Meelis Rätsep Alt, mis võitjal edu tõi. Sellistele võitsime tavaliselt edu tagab väga hea meeskonnatöö ja loomulikult ka, ega see on kõigi selliste asjade Sel aastal olid ju natuke pikem retk ja vist ka raskem, et kuidas läks selles osas? Jah, võistlustrass oli, oli kilomeetritest pikem ja taliga kestuselt pike mastaabiga tegevuselt tihedam, nii et meestel oli jupp tegu. Et ilm oli mõnes mõttes nagu soosiv ja kohati ka mittetootjad, aga see on eestitalv. Nii et siin ei ole midagi parata. Aga ei, ainult kolm katkestab oli. Nii et tundub, et selle raskuskategooriaga meie talvest kannatab võistlust teha küll. Kas välja võib tuua, missugune koht sellel võistlusel siis meeskondadele kõige raskemaks osutus? Ilmselt see oli reede ennelõunast hommik enne lõuna, kui hakkas lund tuiskama ja raadiot ei olnud just mitte kõige paremad. Niisked kraadid olid plussi ja miinuse, vahepeal loksub nulli ümber. Järgmine aasta plaanite veel raskema raja teha? Vaatame, kuidas õnnestub julgete ära sõnada, aga proovime, loomulikult. Utria dessanti korraldavad Erna selts, kaitseliit ja Vaivara vald alates 1999.-st aastast, et meenutada vabadussõja suurimat dessantoperatsiooni, kus Eesti väeosad, mis valdavalt koosnesid Soome Vabatahtlikest, maabusid laevadelt Utria rannas Nõukogude tagalas. Väikelinnas tõrvas asuv kirik-kammersaal on kujunenud kogu Lõuna-Eesti populaarseks kontserdinäituste ja ajalooürituste paigaks. Nende eestvedaja on paarkümmend aastat olnud Ilmar Kõverik, kellele tõrva linn andis tänavu mari kulli nimelise kultuuripreemia. Ragnar Kond jätkab. Nii tõrva kirik-kammersaal kui ka selle eestvedaja Ilmar Kõverik kannavad endas vaimsust ja omapära, mille pärast sõidetakse tõrva linna kokku kaugemalt, oma rahvast, rääkimata. Rohkem kui sajandivanuse kammersaali taastasid varemeis tõrva enda noored koos toonase ketiga. Neid on rohkem kui paarkümmend aastat peetud siin kontserte lilleseade ja loodusfestivale. Kirik-kammersaal on populaarne näitusepaik. Täna õhtupoolikul vaatasin Valgamaa kunstniku Viktor Fjodorovi maalinäitus Ilmar Kõverik konnaga algatanud omapärase ajaloosarja juured korraldades kohtumisi Helme kihelkonnast pärit inimestega. Neid on toimunud juba ligi 170 ja ajalooline materjal on salvestatud plaatidele, räägib Ilmar Kõverik. Elu on mind juhtinud kokku väga paljude väga huvitavate inimestega ja tänu sellele on tekkinud ka huvi oma kodukoha kultuuri kodukoha ajaloo vastu. Sest kui ma võtan koolist ajalugu, siis rajal õpetaja palus mul klassist välja minna, kui ajaloo tund algas, jama ei tohtinud ajal tuldi isegi mitte minna üle kahe maa ajaloost ei saanud, aga praegu ma olen nutnud ajalooüritusi juba siin 167 ja neid on hinnatud nii Eesti Rahva Muuseumi kui Eesti Kirjandusmuuseumi inimeste poolt kindlasti siin omapära juba sünniga kaasa antud. Sest kirik on ju juba varsti sadakümme aastat vana ja nende müüride vahele on ikka kogunud päris palju. Kui vaadata kihelkonda laiemalt, siis me võime leida ju palju juuri, kes on meie hulgast lahkunud, kes on veel nagu tegus ja toimetab, et kuidas te selle valiku teed, on väga palju entsüklopeedia teoseid, väga palju selliseid leksikoni, kus ma olen ära märkinud iseenda jaoks. Et kui ta on juba Helme kihelkonnas, siis vastavalt sealt ma olen hakanud tegema valikut, et keda kätte kellest on võimalik teha, kes on nõus tulema. Tõrva abilinnapea Piret Karu on tegelikult terve kirik-kammerseal eesotsas siis ilmeriga linna visiitkaart. Ta alati kujundab saali ise väga eripäraselt ja kõik kohtumised, kõik üritused, mida ta korraldab ja kõik inimesed, kes siit läbi käivad, on hästi vastu võetud. Nüüd aga on järg ilmateate käes. Sünoptik Helve Meitern, palun. Öösel õhurõhk tõuseb ja lörtsi ning vihma sajab vaid kohati, peamiselt Põhja-Eestis, samuti homme madalrõhuala edelaservas on vähese vihma ja lörtsivõimalus ja enamasti siis ikka Põhja-Eestis. Öösel tugevneb edelatuul hommikuks viie kuni 10, puhanguti 13, saartel ja rannikul kaheksa kuni 13 puhanguti seitsmeteistkümne meetrini sekundis ja tuule nõrgenemist on uuesti oodata homme õhtul. Õhutemperatuur on pühapäeva öösel miinus ühest pluss kolmeni. Päeval on null kuni pluss neli kraadi. Ning lõpetuseks ka midagi spordihuvilistele. Otepääl toimus täna maailmakarika etapp, kuid ükski Eesti Suusaprinter 30 parema sekka seekord ei jõudnud. Võidud läksid Norrasse. Taavi libelt kuuleme lähemalt. Kõigest kuu ja kaks päeva enne individuaalselt klassikasprindi maailmameistrivõistlustel Falunis on Christoph miidi juhendatavad eesti sprintereid maailma tippudest kaugel kodusel maailmakarikaetapil, eestlased ajasõitudest edasi pääsenudki, Peeter Kümmel oli parimana 33., edasipääsust jäi lahutama neli kümnendikku. 55. koha saanud Aivar Rehemaa. Kui eile oleks ütelnud, et keegi edasi ei saa, siis ma oleks ütelnud, et see mees, et ja suusatamisest midagi, et veits imelik või naljakas, et täitsa edasi saanud, aga noh, ma ei tea, kas see oli tal nüüd liigsest pingest või ma ei kujuta ette, et Peetri koha peal ta näidanud see aastat on stabiilne edasisaaja ja kodus, kus on küll tugevad kohal, aga ma ütlen, et mõnede Kesk-Euroopa, et abi on oluliselt keerulisem edasi pääseda kui täna Otepääl. Lootus, et Peeter, kõik on sinu õlgadele, et noh, ega meediast juba aeti ka seda niimoodi üles, et ma olen sarnases olukorras nagu olnud ja ega see kerge ei ole. Naiste sõidus esialgu vaid kümnendiksekundiga veerandfinaalist eemale jäänud Piret Pormeister diskvalifitseeriti. Enesetunne oli hea ja seisund on hea, et eksin, keerulised olud ja mõned valikud tuli langetada ja, aga füüsiline seisund oli kindlasti selline, mis lubab maailma 30 parema hulka sõita. Eelmine hooaeg kuulsamas olin ka mingi null koma millegiga väljas, et neil on ka olnud. Nagu kogu senise hooaja vältel andsid kõige kõrgemas konkurentsis tooni Norra värvid soojakraadides tugevas lumesajus langetas õige suusavaliku Petter Northugi noorem vend Tomas, kes sai karjääri esimese etapivõidu kaasmaalase, olümpiavõitja ja kahekordse maailmameistri ula viigenhattastavad ees. Kiirelt edu sisse sõita polnud varem paika pandud strateegia tundsin end tõusul väga hästi ja sõidu ajal meenus Björn lindile aastaid tagasi edu toonud taktika. Läksin sama asja peale välja ja õnnestus, olin toimuvaga kursis, sest treener ütles tõusule, et mul on 50 meetrine edu ja nüüd tuleb endast viimane anda. Viie Norra suusataja kõrval. Esimest korda sprindis finaali jõudnud soomlane Toni Kädala jõudis esimest korda poodiumile temale täna kolmas koht. Marit Björgeni puudumisel võitis naistest hooaja teise etapi norralanna, Sotši olümpiahõbe, Ingvild Flugstad Östberg. Seejuures esimest korda klassikatehnikas. Mul olid kogu võistluspäeva jooksul suurepärased suusad. Finaali eel polnud ma kindel, kas lähen pidamismäärdega uisusuusaga rajale. Läksin lõpuks pidamismäärdega suuskadega Se tõusul edumeetreid ja lõpulaskumisel ning staadionil ei tekkinud enam suuri probleeme. 24 aastasele norralannale järgnesid rootslanna Stina Nilsson ja säilinud Brownlee Norrast. Otepää maailmakarika etapp jätkub homme hommikul paarisprintidega uisutehnikas. Poolfinaalid algavad kell pool 11. Aitäh Taavile te kuulasite Päevakaja number 19620. Ilusat õhtut.