Tere, mina olen Vello Salumets ja algamas kaheksas saade, mis tutvustab teile ansambli Febiitlus muusikat. Aastaarvuks on seekord 1967. See oli murranguline nii ansambli loomingus kui kogu rokkkultuuris. Suurepäraselt kujutab seda kõikjal legendaarne singel paladega Benny lein ja Roberifiils Forever. Need on meele ja mälumaastikud, kus miski ei püsi paigal ega ole võimatu. Täpne optilis kõlaline vaatlus on nendes palades kogu aeg muutumas hõljuvaks subjektiivseks. Peni lein, mis muuseas on kohake Liverpoolis valmis poolil juba paar aastat varem kuid alles nüüd kujunes valmistoodanguks. Laul on kui pildialbum, mis näitab meile fotosid sellest paigast ja inimestest. Benny leini lindistus võttis aega kolm nädalat, sest järk-järgult lisati sinna üha uusi värve. Omamoodi pärliks on klassikaline trompetisoolo, mida kutsuti mängima David Meson'i nimeline mees. Tema kommentaar. Pool nägi TV-st, kui ma mängisin Bachi Brandenburgi kontsert number kaks koos inglise kammerorkestriga. Järgmisel päeval sain temalt kutse. Võtsin kaasa üheksa trompetit, sest ei teadnud, missugused härrased soovivad. Valisime lõpuks välja bee Piccolo. Õige soolo leidmiseks kulus meil kolm tundi. Lindistus ise läks kiiresti. Olen hiljem lugenud, et minu sooloolevat linti mängitud aeglaselt ja siis lint kaks korda kiiremini käima pandud. See on vale, ma võin ka praegu neid kõrgeid noote kas või une pealt mängida. Niisiis Paul McCartney referantsuma noorusmaale Bennileni. Singli teine pala kuulub aga kriitikute arvates legendide lahtrisse. John Lennon kirjutas selle filmivõtete ajal Hispaanias. Laul kannab pealkirja strooberi Fields Forever. Strooberalifiils oli vana Päästearmee lastekodu Liverpoolis, mille läheduses John oli kasvanud. Laulan jonni, lapsepõlvemaastik läbi unenägude ja hallutsinatsioonide. See kriitikute poolt maailma parimaks tunnistatud singel ilmus Inglismaal müügile seitsmeteistkümnendal veebruaril 1967. aastal. Kõige üllatavam oli aga, et edetabelites ei tõusnud plaat kõrgemale teisest kohast. Ilmselt oli siin mängus täiesti õudne piits sound ja ehk ansambli otsus jätta kontsertlavad, mis fännidele loomulikult meelehärmi valmistas. Terve 1967. aasta esimene pool kulus ansamblil, et linti mängida uue LP materjal. Lõpptulemuseks kujunes paljude arvates üks rokkmuusika parim album maailmas, mis kandis nime. Sätsin Pepe Slowly Haadskla bänd. Seda plaati peetakse realistlikuks teoseks. Biitleid ei tõmmanud sürrealismi pooled siiski mitte ainult kunstilised kaalutlused vaid kogu nende elu oli muutunud realistlikuks ja seda ei saanud enam väljendada puhta rock n rolliga. Paljud pidasid hiljem plaat isegi roki lõpuks või süütuse võtjaks, mis alas tammid Pomposele art rockile progressiivsele, muusikale, sügavate tekstide ja suurte orkestrite k. Neil süüdistustele on alust, kuid ainult suhtelises mõttes. Začek Pepper pole enam õieti Rock, sest seda ei saa korrata ega varieerida. On ju loov jäljendamine ja klišeede taas rõhutamine rock n roll'i tuum. Začek Peters on kollaaž muusikast, sõnadest taustamürast, saladuslikest väljenditest, orkestraalsetest efektidest, hallutsinatsioonide Est, karjaaiahelidest, unistustest, sotsiaalsetest vaatlustest ja müstilistest visioonidest. Ja see kõik on kuhjatud kokku ühele plaadile. Začek Pepperi albumis nähakse üldiselt vaid hipiajastu naiivset üldistamist ja ohjeldamatut tunnetuspoliitikat. Kuid mitusele plaadipala kätkevad veel üllatavalt palju pettumusi, irooniat ja üksinduse kujutamist. Üksinduse ja kahtlusevine tõuseb esile juba plaadi nimipalas, sest siin ei räägita ainult seersant pipra ansamblist, vaid üksikute südamete klubi bändist. Niisiis plaadi avapala Začampeppes, lõunei Haats kõlab bänd, mille autoriks on pool makaatni. Kablaadi teine pala on pooli sulest, esialgne pealkiri oli päethinger Pugi. Kuid pärast seda, kui John veidi teksti tegemise labi oli pakkunud, sai laulu uue nime võde lill, help from my friend. Laul anti laulda Ringole ja seda peetakse parimaks Ringo lauldud palaks. USA raadiojaamades oli lugu keelu all, sest sõbra väikeses abis nähti narkootikume. Järgneva pala puhul polnud aga kellelgi suuremat kahtlust, et tegemist on otsesele vihjele narkootikumidele sest seda illustreerib juba loo pealkiri. Lussi indas kaevused laenans, mille esitähed annavad kokku Ell. STT. Loo autor John Lennon püüdis küll selgitada, et tegu olevat tema poja Juliani joonistusega tüdrukust lussist, kes on taevas koos teemanditega. Kuid vaevalt keegi seda uskus. Plaadi neljas pala on jonni ja pooli ühistöö ning kannab pealkirja Peder. See ütlus pärineb Brummarilt Chimmi Nicolilt, kes asendas Ringot biitlite maailmaturneel. Küsimusele, kuidas läheb, vastas Nicole alati. Kogu aeg läheb üha paremini. Nõiajaht uimasti vihjetele biitlite lauludes ei läinud mööda ka järgnevast poolmakartnibalast pealkirjaga fiksine hool. Kuigi pool püüdis siin lappida auke oma Šotimaa farmis, leiti, et need olevat hoopis süstlajäljed pärast heroiini tarvitamist. Teksti, mis muuseas väga meeldis Lennonile aitas poolil kirjutada ansambli Rõudor mällu iirens. Plaadi A poole kuues pala kannab pealkirja šiis learning how maa, see on pooli sulest, jätkab Jesdedei ja Eleanor Rinkeby liini. Samas jätkuvad ka üllatused. Nimelt pole seda laulu arranžeerinud mitte George Martin, vaid Mike Leender. Lugu on nimelt selles, et maantee neil polnud aega pooli uut laulu käsile võtta, kuna ta oli seotud silla pleki lindistus sessiga. Pool ei läbenud seda ära oodata ja andis loa Ranseerimiseks teisele mehele, mis teadagi Martinile rõõmupisarad silma ei toonud. Uus arranžeerija tegi niivõrd üllatava käigu ette jätnud sellesse loosse tiitlitele mingit osa peale pooli soolohele ja, ning ioni taustavokaali. Muusika mängisid peale neli viiuldajat, kaks aldimängijat, kaks tšellomängijat, kontrabassimängija ja esmakordselt naine biitlasi plaadil nimega šiila Bloomberg, kes mängib harfi. Plaadi esimese poole lõpetab John Lennoni pala being father benefit. Mister Kait. Lugu sai alguse ühest vanast tsirkuse afišist, mis rippus jonni toa seinal. Lennunud pidas seda ise lihtsaks, laulukeseks, lihtsaks, akvarell maaliks, kuid isegi sellest oskasid nuuskijad leida vihjeid uimastitele. Nimelt arvati, et väljend Henride hoos tähendab heroini. Lendon vaid itsitas selle peale ja ütles, et sel ajal oli heroine talle veel täiesti tundmatu. Pala teeb huvitavaks taust, milles on püütud edasi anda vana tsirkuseorelit. Efekt saavutati sellega, et mitmeoreliga lindistatud lint lõigati juppideks ja kleebiti siis suvalises järjekorras kokku. Albumi bee poole avab George Harrissoni kuueden New South ju selle pala, kirjutas George oma sõbra Claus foormani majas. Ja lugu on heaks näiteks ida ja lääne muusika kooskõlast. Suurepärane alus Raaga rockile, mis hakkas läänemaailmas levima nagu kulutuli. George Harrison ei vaevunud teisi biitleid isegi lindistusele kutsuda ja õigupoolest poleks neil seal ka midagi teha olnud. Seest istusid stuudios kolm hindut, kes koos George'iga balanss talenti mängisid. John Lennoni kommentaar. See on üks parim George'i pala. Kõik on siin selge. Nii tema mõte kui muusika. Mis puutub uimasteid, siis Egatšovski selles mängus kõrvalvaataja olnud 1967. aasta suvel algatas inglise politsei suured paania narkootikumide vastu. Moodustati erilisi hipi politseiosakondi, kes käisid üllatus reididel kodudes, kus arvati leidvat narkareid. Kohe saavutati ka võit Mick Jagger ja Keys Richard ansamblist Rolling Stones peeti kinni viimase farmis ja anti kohtu kätte. Ühel tegelasel õnnestus põgeneda. Aastaid hiljem tuli välja, et see oli olnud johharrisson. Muusikud alustasid vasturünnakut. 24. juulil avaldas Times artikli marihuaana kaitseks ja legaliseerimiseks. Allakirjutajate rühma kuulusid nii Brian Epstein kui ansambli biitlid täies koosseisus. Olgu selle narkootikumiga kuidas oli, kuid vähemalt järgmisest palast plaadil pole keegi mingisuguseid vihjeid välja lugenud. Laul oli poolil valmis juba kaverni päevil Liverpoolis, kuid alles nüüd leiti ta sobivat olevat plaadile panna. Pool muutis veidi teksti ja pealkirja, sest tema isa oli just saanud 64 aastaseks. Tänu ehk sellele loole ruttasid plaadipoest uut plaati ostma keskeas inimesed. Lugu mängiti linti väga kiiresti, hiljem lisati klarnetit ja 30.-te aastate hingus oli saavutatud. Johnny kommentaar. Mul poleks iialgi isegi mõttesse tulnud niisugust mooride muusikat kirjutada. Ülejäänute meelest oli aga vanancixti foor paslik. Albumi materjal. Järgmine pala on jällegi pooli kirjutatud ja kannab nime Lavly rida. See on traditsionaalne poplauluke mõningate Honky Tonk mõjudega. Lugu räägib neiust, kes trahvid tänaval valesti parkinud autojuhte klaveril George maatina. Plaadi bee poole kolmas pala on suuremalt osalt küll Lennoni kirjutatud, kuid palju on tundaga pooli abistavat kätt ja nii võib seda lugeda ühistööks. Lugu sai alguse TVs tulnud reklaamist Kelloks kompleksile ja kannab pealkirja Kurmooning Kurmooning. Taustamuusikutena kasutati brass ansamblit Sound Corporation. Laulu lõpetab vaimukas pildike farmielust. Arvan, et see lugu kõlbaks suurepäraselt. Uueks heli peaks pühapäeva hommikusele Põllumeeste saatele. Plaadi eelviimane pala on repriis plaadi avaloost. Siin ei kasuta biitleid võõrast abi. Esitust võib pidada peaaegu et kontsertesituseks. Kaasa laulavad kõik Nelid. Suurima panuse plaadi menuks andis ehk lõpupala seolitsiooni ja pooli ühistööna valminud tei. Inda Lif. Tekst on võetud ajalehest ja on kirjutatud isemoodi kuivavõitu küünilise stiilis. Ühendades lihtsaid arginägemusi, kõnekeelekatkeid ja tsitaate, laulan tulvil kummalisi perspektiiv ühendeid, tähendust, korrigeerivaid, klambreid, libisemist, mineviku ja tulevikurütmika, sünkopeeritud Chessilikud pulseeriv tuksleb mitte niivõrd südame, kuivõrd närvilise meele. Sarnaselt. Laulu on kokku pandud kahest palast. Jonni kirjutatud algus ja lõpp ja pooli keskosa. Finaalis pidi Johni arvates olema heli, mis algab tühjusest ja kasvab maailma lõpuks. Tema sõnade järgi pidi see olema mingi muusikaline orgasm. Kohale kutsutud 41 liikmeline sümfooniaorkester püüdiski seda saavutada. Ainsaks ette kirjutuseks. Neile oli vaid kõige madalam ja kõige kõrgem noot. See müra pidi olema kui viimsepäeva kohus. Loo lõpetab klaveri akord, mida korraga löövad John pool, Ringo ja mallians. See kestab 53 sekundit ja lööb plaadi kinni nagu kirstukaane. Lõpliku punkti i-le paneb aga 20000 hertsiline heli, mida vaid koerad on suutelised kuulma. Jääb veel lisada, et juba traditsionaalselt pandi BBC siis ka see lugu keelu alla. Nad leidsid nimelt, et laulus mainitud 4000 auku orkestri müra ja lause I love the on ju on, viitavad otseselt heroinile. Kes otsib, see leiab tänase saate lõpetuseks üheks maailma parimaks tunnistatud rokkteos In the life. Soovin teile kõike head ja kohtumiseni kuu aja pärast.