Tere tulemast kuulama keskeprogrammi persoone. Stuudiokülaline on olümpiavõitja Erki Nool. Saade on salvestatud kaheksandal septembril minale Marje Lenk. Head kuulamist. Kuidas elate, Erki Nool? Normaalsetele sõjast on keeruline aastalt, et aga praegusel hetkel olen optimismi täis, kuidas tervis on? Noh, eks ta läheb paremuse poole, et antud hetkel, kui ma siin laua taga istunud, siis ma ei ole veel treening nagu protsessiga alustanud, et eks ma üritan enda terveks ravida ja siis arutama hakata. No suvi on möödas, suuremal osal inimestest on puhkus selja taga. Millal teie viimati korralikult puhkasite? 99. aasta sügis oli, oli, otsustasin, et kui olümpiamängud saavad läbi, et siis siis teeme seda ja seda, et umbes kaheksa asjadele nimekirja, mida kõike peaks ära tegema, aga peale olümpiamänge mängida oli just selline aastat isend kordagi isegi puhkusreisile minna. Reeglina me oleme ikka käinud alati kusagil oktoobri lõppu, novembri alguses, nädalasel või kahenädalasel puhkusel, aga noh, eelmine aasta oli nädalane, aga see oli ka pool töine. Millises puhkusest unistate, milline see puhkus peaks teie jaoks olema? Ma ei tea, ma arvan, et analoogne nagu kõik unistavad seal, kus mitte midagi tegema käed, kus on hea, soe ja kus pikutada, lamada nii palju kui tahad. Eks ta ikkagi selline vimm on nagu sees, et alati isegi kui ma ikkagi olen näinud kaheks nädalaks puhkama, siis ta on ikkagi piisavalt pikka aega nii pikalt mõisa ütleme jalgu sirgu visata, et ma pean ikkagi spordiga tegelema muutute närviliseks, mitte närviliseks, aga noh, ma ikka ei tohi, nii, nii pikalt ei tohi ka puhatata sa üldse midagi teed. Füüsiline vorm on sellel, mida pead kogu aeg ikkagi hoidma ja ütleme, kus ma kolm-neli päeva ei tee midagi, siis järgnevatel päevadel kindlasti teen vähemalt sellise tunniajase trenni, et paraku see nii on, et nii kaua sporti teete te iga päev liigutama. No kui teie ei puhka, siis isa teie perega puhata, kes teie eest siis hoolt kannab, eks ole? Noh, põhimõtteliselt ei saa küll, aga praegusel hetkel on selline ohver valitud, nii et ei saa öelda, et nüüd pere kannatab, aga aga nii ta paraku on. No me pidime teiega saadet salvestama juulis, aga siis tulid L1 sõitjate Te sõitsite Iisraeli. Kui tihti selliseid ootamatuid reisidel ette tuleb? No ikka tuleb selles suhtes, et mul on nagu teatud võistlused, mis on kindlad võistlused, mitmevõistluse võistlust, mida ma planeerin ette ja mis on nagu teada ütleme aasta aega ette sisuliselt, aga siis tuleb jah, selliseid, selliseid kiireloomulisi üksikkalavõistlusi lihtsalt kutsutakse ja võib-olla kahe kolme päevase etteteatamisega sõidad kohale ja nii ta tuleb need ikkagi selliseid kiireloomulisi sõitnud. Lükka päris päris palju. Nii et teil on pakitud kohver kuskil nurgas ootamas. Me ei ole, aga ma olen suhteliselt osav, Bakijat, ma poole tunniga nädalase reisikotti panen kokku. Kui juba jutt Iisraeli peale läks, siis ma olen kuulnud Iisraeli piiri ületamise kohta igasuguseid huvitavaid lugusid. Kas teil tuli ka minnes ja tulles kõikvõimalikele küsimustele vastata? Ma olen teist korda Iisraelis jah, ütleme tavaturistile ta on väga ebameeldiv kogemus, et Iisrael on väga ilus riik, aga nad ise tekitavad oma oma riigile nagu minu arvates probleeme ja sellega ka tõrjuvad ikkagi turiste eemale, et noh, praegusel hetkel ka kogu meedia, CNN, BBC kõik, mis näitavad seda, seda, et noh, päris nii, nii hull, see ränk see ei ole, et selliseid ütleme Barcelonas ja Madridis on ka mitte kogu aeg, aga aeg-ajalt juhtub ikkagi terroristide pommiplahvatusena ka Iisrael on jah, paraku selline väga äärmuslikel läintriikama oma turva ja selle peale ja ta on ebameeldiv, aga mul oli seekord lennujaamas vastas ja lennujaamas ka saadeti need meil läks nagu kogu see gruusia turvakontroll ja küsimise voor läks nagu suhteliselt ladusalt ja lõbusalt. Aga kas selliseid ebameeldivaid momente on tulnud piiri ületamisega seoses ette või? Ütleme, minul ei ole kunagi ebameeldivaid momente olnud, et selliseid juhtumisi on küll, kui ma 93. aastal läksin Hispaaniasse niimoodi, et ma ei saanud Soomest isand Hispaania viisat ja siis midagi teha ei olnud, võistlused olid ja läksin, läksin proovima, kes on ilma viisata kohale ja sain, et selliseid uskumatuid piiri ületamise on küll olnud, aga mul ei ole kunagi probleemalt, et Ma arvan, et on selline tüüp inimesi, kes alati piiri peale tollis ja politseinikega alati konfliktis, kellel esimene reaktsioon selline turtsub ja negatiivne ja, ja tänu sellele ka neid ütleme, puistatakse, mõistetakse ja ütleme, ebamõeldavad, nendega käitutakse, et ma ei oska, ei, ei, piirid oli aga ka politseile ühtegi sellist väga ebameeldivat kogemust esile tuua, mis keelata suusa ma ei, mul ei ole eriti üldse keel suus, et ma ei ole keelte peale üldse andekas. Aga ütleme, et ma saan ikkagi inglise keele, soome ja vene keeles on normaalsel tasemel hakkama. Kui tennisist kris Evertit kunagi küsiti, mida ta hakkab tegema siis, kui sportimise lõpetab vastas ta. Kavatsen reisida, ma olen kogu maailma läbi sõitnud, kuid ma pole näinud midagi peale tenniseväljakute. Te olete ka palju käinud, kas olete ka palju näinud? Noh, eks ta niimoodi paraku õnnetega tennisistide karussell on veelgi pingelisem, kui ütleme kergejõustiklastel, et meile on, kui me läheme kuhugi laagrisse, ütleme Itaaliasse, siis ikkagi kui see kolm nädalat oled selles selles riigis, et siis see on nagu iseenesest mõistetav, et seal mõne nädalalõpu, kas pühapäeva laupäev pühendad, ütleme, vaatamisväärsuste tutvumiseks, nii et eks ma olen nagu mõnes mõttes palju näinud, palju reisinud, aga samas ka vähe näinud, ma olin kaks korda juba Pariisis käinud võistlemas ja olnud Pariisis neli päeva, kummalgi korral aga Eiffeli torni, neid, need spordimehe reisimine ei ole sama, mis turisti reisimine, tiks fantalisest, selliseid elamusi minu jaoks või kogemusi on üldse, on Itaalia Pompei linn, et kus ma olen juba klient vist neli korda kokku iga kord, kui ma sinna piirkonda satanism alasti nämbumpeisse, mis minul kahjuks on selline fantastiline vaatamisväärsus ja kuhu, nagu tasub alati minna. Selles mõttes ma olen ajaloo huviline ja. Mulle meeldib vanade kultuur ja vana traditsioon ja ja võib-olla ka, ütleme arhitektuurist, maa mulle meeldivuste, vana aegumatu paralleel Eesti peale tuua siis näiteks Eesti nõnda näidatud moderne arhitektuur, mida meil siin Villeldatakse, see mulle absoluutselt ei meeldi, et ise sellest väga hästi aru mul on nagu kahju, et Eesti kunstiinstituudi õppejõud, et omal ajal, kui nad olid noored, et nad ei saanud käia Roomas ja Pariisis ja ütleme need võib-olla olekski kaks sellist kõige minu arvates kõige suuremad mõjutajad arhitektuuris, et kahju, et nad ei saanud, siis kindlasti oleks meie maad natukene ilusamad. Kas teile meeldib üksi ringi kolistada või tahate, et keegi oleks seltsiks? Üldiselt ma ei ole nagu väga üksik inimene, jalad, Piia, meeldib kellegagi koos koos. Ei, ma olen suhteliselt suur suhtleja, nii et mulle meeldib suhelda, kui on kaasas. Küsitakse, kas teid pole kuhugi teise riiki meelitatud, et seal spordikarjääri jätkata? Noh, ma olen ikka seks, asfalt, et 90.-te aastate alguses õlide tugevam siselt võib-olla enda huvi noh, eks, eks selliseid juhtumisi ikka on olnud need siiamaani, ma olen Eesti riigi kodanik ja ilmselt kuni oma karjääri lõpuni Välismaal ringi liikudes on teil üks hea eelist, ei tunta ära, võite minna, kuhu süda lustib. Eestis olete luubi all, võib öelda isegi, et mikroskoobi all. Noh, eks mind ikka välisMalga tuntakse, ütleme nüüdki Pariisi MM-il, kuigi ma ju ei lõpetanud ja ma ei olnud telepildis kahte päevad. Et selles suhtes oli ikkagi üllatavad mind, nagu metroos ära tunti, et loomulikult see ei ole selline massiline ulgumine, aga, aga ära ikkagi tuntakse. Aga noh, see mikroskoobi all olen Eestis sellega kõigega harjub ära ja, ja kui sa võtad seda suhtest nagu rahulikult, ei nagu ei enniste sellepärast et või ma ei pea poosetama sellepärast et mind tuntakse või ja noh, selles suhtes on nagu kõvasti lihtsam. Kas Tallinna linna peal võib teid jalutamas näha ja kuskil kaubamajas kassajärjekorras seismas? Ikka võlgna, igal inimesel on omad tegemast, iga inimene saab ju poes käima ja et näeb mind ka, ma väga suur soppa ei ole, et ma mul meeldiks poodides kolades, aga toidupoodides minna tihti. Kas treenida ja võistelda on tulnud igasuguse ilmaga, kõrvetava päikesega, vihmaga ja äikesega? Jah, selles suhtes, noh ütleme Atlanta olümpiamängud oli väljas oli 37 kraadi sooja, samal ajal oli õhuniiskuse 97 protsenti, mis vastab kuivale ilmale ala 46 kuni 48 kraadi. Sevillas sisuliselt oligi, Sevillas oli väga kuiv, aga ka üle 40 kraadini. Need on igasuguste juhuste Eestis võisteldud väga külmades oludes, kesin 10 kraadi soojalt ja ja vihma saad need. Selliseid ekstreemseid situatsioon on väga palju, näiteks 90 igal aastal olime Moskva lähistel, oli liidu meistrivõistlused ja elasime ühes võõrastemajas ja hommikul selleks, et sööma minna, pidime jooksma kaks kilomeetrit, väljas oli 30 kraadi külma ja sööklasse, seal oli ainult mannapudru. D ja keefir, eks luksime tagasi, nii et et selliseid samas all oli ka väga külm, nii et mul on pikk sportlaskarjäär olnud, et selliseid erinevaid juhtumised on ikka ja, ja üldiselt tuleb veelgi. Mida tähendab tuul kümnevõistleja jaoks? Tuul on selline, kas soodustab või, või takistav tegur, et kahjuks Eesti näiteks kas või telereporterid ei ole veel endale siiamaani selgeks teinud, mis asi on tuul, tuul võib olla väga-väga-väga takistavaks teguriks ja samas sa pead õppima ka jälgima tuult, et just suurvõistlustel kui sa näed, kuidas tuul siis ütleme, staadionist sisse tuleb, staadionile on, riigilipud on ümberringi ja ja selle järgi sa saad ikkagi vaadata, vaadata, kuidas tuul mööda staadionit ringi ringi liigub, et kui näiteks kaugusid, pesen üks minut katsega soorite saada, et siis sa nagu hea on, kui eelnevatel päevadel käid, vaatad ära staadioni, et mitme sekundiga näiteks kui tuul tuleb sisse, et kui vastutuul on sooritussaal, et või ütleme ettevalmistusajal, et kui kiiresti reaalseta võib noh, ütleme taganttuuleks muutuda või vastupidi, et tulgu kiiresti, muutub vastu, tullakse alati suures katlas, tuul, tuul mängib, keerutab Ta oleneb staadioni, sest mõnikord ei ole tõesti isegi tuult, aga segav tegur on ta teivashüppes, et noh, loomulikult taganttuul on alati hea, aga ütleme teivashüppes isegi vastutuul otse vastutuul ei ole nii paha, kui on paremalt poolt küljetuul, et mis just mingis teatud momendis, kui teeb, aga hakkad käsi tõstma siis seal on nagu kontakt teibaga kõige väiksem ja see moment tuul paremalt poolt puhub, siis võid teiba käest ära lüüa, et tuul on hea, kui ta on taganttuul, on paha, kui ta vastu. Meie kuulajate hulgas on kindlasti palju neid, kes ei kujuta üldse ette, mida kujutab endast mitmevõistleja treening. Nüüd on teil võimalus oma ala propageerida, kuidas siis need treeningpäevad teil välja näevad? Noh, ütleme, võistlustel tünne võistluse treeningute taske propageerida selles suhtes ta on suhteliselt raske ala aga samas ta ei ole ka, kui sa oled treenitud, siis ta ei ole ka midagi midagi müstiliselt raskete. Sa õpid sellega olema, sa oled treeninud selleks, et ta muutuks kergemaks ja, ja kui sa oled hästi kui heas vormis, siis ta ei ole nagu nii suur suur viinaga küna võistluse treening sisaldab kõiki kergejõustikualasid veel lisaks väga suurt jooksumahtu ja jooksjon üldse kogu spordi alus, et on ta siis kümnevastis kergejõustik, jalgpall või korvpall või mida iganes, mänguala jookson, kogu spordi alus ja see peab olema väga suurem suure rõhuga. Ja ma arvan, ka kümnevõistluses ütleme 60 kuni 70 protsenti on põhitreeningutest, on ikkagi jooks või jooksuharjutused või juurde viivad haritlased. Nii et kui hommikul alustate, alustate jooksuga. Nagu peaks alustama ka just ma vaatasingi Pariisis maailmameistrivõistlustel, et meil Meil on väga palju, üritatakse teha siukest väga teadusliku ja väga-väga keerulist keerulist teed, minnakse, ütleme, treenimisel, selles suhtes mõõdetakse pulsi ja pannakse igasuguseid jooksu plaania ja ehitatakse üles väga kentsakad, see pidi siis ikkagi põhireeglina ikka tuleb palju joosta, näiteks Pariisis, olümpiaküla või sportlasküla, kus me elasime, kõik riigid seal, enamus sportlased seal elasid ja pool 10 õhtu Belgial uus lõpetas hommikul kell seitse juba jälle jooksid niimoodi pargis suur punt panid, need jooksevad kobad hailiga, kus oli siis samamoodi võisid näha, vähemalt kaks korda päevas jooksid suure pundiga, jooksid pargis, jooksis, jooksis, jooksis lihtsalt sõna otseses mõttes jooksin, see on samamoodi nagu inimene, kes kontoris töötab kogu aeg laua taga, istun arvuti taga olema, midagi tegema, et samamoodi on sportlased, ta peab kogu aeg tegema kümnevõistleja, ka minu töö on see, et ma teen trenni tegema ja see tähendab seda, et hommikul alustada õhtu lõpetada. No kõiki alasid läbi ei võta päeva. No mitte päris nii, et tegelikult on reeglina üks, ütleme noh, nagu ma ennist ütlesin, jooks, siis on reeglina kaks kolm tehnikaala ja siis oleneb päevast on ka ju tegema, nii et eks ta niimoodi niimoodi nägu kujuneb. Ma nägin pilti ühest sportlasest, kellel oli selja peale pandud kaks väikest langevarjujooksutrenni ajal, et kas need on siis nagu takistuseks või On olemas kahte erinevalt sprindi arendamismoodust, et üks on see, et see takistab, sul on raskem aasta. Teine on see, et selline kumm tõmbab sind kiiremaks, et tõmbab soo igapäevastest rutiinsest sammust nagu välja või kiirusest välja, nii et erinevatel etappidel seda tahaks, ettevalmistusperioodil tehakse, tõmmatakse raskemaid võistlusperioodil, siis üritatakse kiiremaks minna. Kasutatakse väga palju erinevaid muundusid, joostakse veeskajal, kästakse ühes ka väga palju vees jooksmine on väga efektiivne siis kui sa oled, oled just vigane, tegelikult sa saad eesjooksuga teha sisuliselt samasuguse treeningu ära, mis sa teed maas, et võib-olla rohkem aega, aga sa saad samasugust lõigu treenitaja jälgidestopperiti, aga ilma ütleme vigastust sammatoni, et joostakse väga palju siiski just see sel ajal, kui olete vigane, et ei saa staadionil joosta, delete jookseb, olen küll. Ega vahepeal on 97. aastal Pariisi MM oli, põlv oli nii valusat, joosta ei saanud, siis oli ainuke võimalus trenni teha, oli vees, meres ei basseinis ikke merezon, mereseal on jooksnud, kunagi olin taisse, olin puhkamas, et siis ma olin ka operatsiooni järgselt nagu iga päev jooksin vees üks pool tundi, see oli vest seljas ja meres jooksen. Legendaarne kõrgushüppaja Valeri bluumel on öelnud, et kuidas sööd, nõndaga hüppad, nii et söök ja jook on üks peen teadus. Ta on peen teadus, seda ei ole peen, teades selles suhtes, on noh, mina olen alati seda meelt, et inimene peab seda sööma, mis talle meeldib. 10 võistlev treening on see, mis energiat väga palju kulutab ja sa pead selle energia tagasi saama, nii et sa pead palju sööma ka. Aga ekstavale ikkagi selline asi, et tippsportlane peab palli sööma või sööbki palju, et kui ütleme siin naistel või tütarlastele on probleem kaalu, kui, siis järelikult nad teevad trenni, mitte ise palju vitavad väärlini, mida te ei tohi süüa. Mina võin kõike süüa, mul ei ole ühtegi ühtegi sellist piiratud asja, ütleme. Ma ei ole väga-väga suur magusasõber, ma ei söö väga palju kooke, kreemikooki ma kunagi söönud. Mu toitumisharjumusi on selline, et ma nagu ei tea, pole, ei ole ka kunagi kaaluprobleeme olnud, nii et ma ei pea toitumise peale nagu konkreetselt mõtlema, ise oskate ka süüa teha. Ostan küll, aga ma olen laisk selles suhtes, aga ma teen kõik toidujagamisvajan raamatu järgi või peast. Ei, ma ikka tean peast, et toidu tegemine nii keeruline teadus ei ole, et sa tead, mida sa süüa tahad, siis mida sa tahad, sinna, mis maitseomadusi, sa tahad sinna juurde, nii et kui tahad vürtsikamaid, siis paned vürtsi ja kui ei taha, siis. Nii et kui üks ei, olete siis hätta jää. Oo jaa, loomulikult, et küll on olnud ju sellistes kohtades laagris oldud, kus pead ise süüa tegema, et kui sa oled kolm nädalat laagris, siis kolmandad süüakse midagi, ikka õpid. Kas võib öelda nii, et teivashüpe on kümnevõistluses ala, kus kõige suuremat hirmu tuntakse? Teivashüpe on üldse kõige keerulisem tehnikaala maailmas, teisel kohal on golf. Nii et teivashüppetakistus on jah, on psühholoogiline ütleme barjäär, millest sõltub nagu teivashüpe teivashüppe sõltub sellest, kui kõrgelt sa teibast kinni hoiad. Ja kui jäiga teibaga suudad hüpata, et kõik see oleneb sellisest hirmu mahasurumist. Kui see teie mon, mõni on hulljulge ka ja jänesepükstest, siis ikka on väga raske teivast hüpata. Kuidas sellest hirmust jagu saab? Mõni ei saagi jagu. Aga noh, kõige lihtsam moodus on, tuleb trenni teha, tahad paremaks saada, rohkem trenni tegema või, või ütleme, mõtestatumalt rendi tegema. Ütleme, kui ma eestist meediat jälgin, siis kui näiteks tuleb üks noor noorsportlane jõuab tippu, siis esimene küsimus on ajakirjanikele, mis sa tegid selleks, et sätipu noh, tegelikult alati tüüpvastus on 95 protsenti vastase Sten alati rohkem trenni, mis on ka õige ja tõde. Aga see ju tegelikult inimesi ei huvita, vähemalt ajakirjandusse ei huvita, ajakirjanikud ikka otsivad mingeid ime ja alamustas maagias, aga musta maagiat ei ole olemas? Ei ole, nipi selles suhtes ei ole, et ta on väga lihtne reegel, tuleb rohkem treenida. Erki te olete vasakukäeline. Spordi tegemisel kasutate paremat kätt. Jah, kui minu käest nüüd otse küsida, mis käeline ma olen, siis ma ei oskagi sellele vastata, sellepärast et ma teen ketaste oda, kuuli, kõik, mis on tavaelu, ma teen parema käega, ma kirjutan vasaku käega ja ütleme mõningaid asju, teen hambaid vasaku käega reeglina ja habetunud vasaku käega, aga ei oskagi öelda, et mis käelema nüüd olen, suudan teha mõlema käega, ütleme kõik, aga ma olen mõlemakäeline. Kui te väike olite, kas siis püütud teid nii-öelda ära pöörata, hakkaks parema käega kirjutama. Oli ju selline aeg, et. Oli selline aeg, aga mina, mina just sattusin sellest aasta üle, et mind ei ole kunagi keegi helistanud, suunatud mul oleks parema käega hakkama kirjutama võib-olla vale selles suhtes ma ei ole eriti hea kirjamees. Ja niisugune küsimus, traumad kuuluvad tippspordi juurde ja teiegi pole neist pääsenud. Kas olete oma spordikarjääri jooksul ka surmahirmu tundnud? Surmahirmu päris küll ei ole tundnud surma jõmmist võiks tulla, kui sa lähed üle järve kusagil ujuma või, või midagi säärast, et mõni auto sõidab trenni algani metsajooksu ajal väga lähedalt näidata, selleks mul ei ole kunagi siukest asja juhtunud. Mida te olete üldse kõige rohkem elus kartnud lapsena ja mida te nüüd kardate? No mingid teatud vanuses lapsed pimedust ei karda. Ma arvan, kuni kahe aastani ta ei tule selle peale, et pime ruum on nagu hirmus ruum ja mingil hetkel ta nägu muutum hirmuks, et võib-olla väiksem ja ka, et meil oli maja, kus me elasime Võrus talle mitmekordne ja siis oli seal tulekahju, õieti teine korrus pärast seda maha ja siis muudeti seda, et meil oli käimla, oli välja soovi peale ja siis ma mäletan seda üks kord õhtul tahtsin eetseeessimine siis ja ütles, et kas ma tulen kaasa, mõtlesin, et ei ole vaja linnataks, siis ma läksin, siis oli sügis, hästi kottpime ja üle hoovi ja kauge. Siis ma mäletan sellest päris hirmus, et jooksin suure jooksuga, tulin tagasi ja. Võib-olla teine selline see ei olegi nagu hirm. See on imelik, siuke paha tunne oli 90.-te aastate alguses, ma olin ju tegelikult suur mees juba siis ja mul vanaisa suri ära talle kirikuõpetaja ja ta pandi kirikusse. Jumala Beatmise jaoks pandi kirikusse Kirsti välja ja õhtul hilja kusagil gümnal selli. Kabime aega pidin kiriku tuled ära kustutama, aga kirikul on suhteliselt kavalt Rõuge kiriku suhteliselt keeruline tulest kustutada, sa pead läbi saali minema üles tornid tornist nagu üles rõdu peale, kus on oreli oreli sees kogu elektrikirpe. Tuled ära, kustutasin läbi pimeda kiriku surnukirst ja kõik see, see oli niisugune kõhe tunne, ma ei oskagi öelda, mida see inimene nagu kardame päeva alguses seal kogu see hirm on nagu kentsakas, aga noh, vot siis oli niisugune väga imelik, imelik, kõhe tunne, et rohkem olles üks situatsiooni senti ei teagi, praegu oleks nagu külma närviga või mitte, aga kakelnud olete elus? Eks ikka olen kakelnud, noorest peast sai seika kakelda, ütleme praegu isegi neist inimestest aru, kes kaklevad kodus kere peale olete ka saanud, eks ikka saanud, et kõik on elus ette tulnud. Kuid Eestis trenni teete, kas on pealtvaatajaid ka spordihuvilisi tribüünil? Ei ole, ei ole väga palju, et siin Kadrioru staadionil on, aeg-ajalt on sellised lõbusad sellid, kes istuvad kivi peale kilekotist paberkotist joovad midagi ja siis nad aeg-ajalt nagu kommenteerinud, et ja seoses oli, et üks mees enamuse aja magas kivi peal. Lähed sinna esile värava tänavalt ja pagasi, ütleme üks tund aega vähemalt ma hakkasin teivast tegema. Alustasin sellise harjutustega, et kuue sammu pealt ja Teed hüpet kuue sammu pealt kiiresti või hoogu ei ole ja vaatad, kui, kui hästi sa tehnilist teed, kui kõrgehoidjaga sa suudad kuue sammu pealt üle joosta ja siis näiteks ma igahüppaja võtsin kolm sentimeetrit, kahe kolme sentimeetri kaupa, võtsin kõrgemalt ja siis eks siin oli juba kriiti Sesteerini täitsa niimoodi, et ma ei saanud enam mati peale, siis siis lennuki keskel magas, järsku tegi silma lahti, ütlesid kuule, sõbrad, hoogu juurde. Vaat sellised. Kas meie spordijuhid on ka käinud vaatamas, kuidas Erki Nool treenib? Einius spordijuhtidel ei ole asja Stad, nendel neil on nii käed-jalad tööd täis, et neil ei ole minu trenni tegemist põhjust vaadata. Aga oma spordikoolilapsed käivad vaatamas aeg-ajalt. On nad on ikkagi teevad ise trenni, et nad on ju hommikuti koolis õhtuti neile oma trennid, et eks lapsed ikka jälgivad, kui, kui nad staadion veel, mis, mis tehakse, et see on ka loomulik. Kas te ise ka trenni annate? Aeg-ajalt annan, mitte väga tihti, aga eks ma üritan nagu treeneritega selline vestelda, et nüüdki on see nädal ees selline vestlesid, räägime mis treenerit nagu tahaks teha, mis nägemus neljani, mis nägemus minul, kuidas koonile üldiselt läheb? Ma arvan, et hästi läheb, selles suhteliselt näljas ei ole, jah, lapsed teevad trenni ja tulemused tõusevad, need, mis on ka iseenesest loogiline, et lapsed, kes arenevad, söövad iga päev putru. Tulemust peavadki tõusma, nii et ega see on nihuke kahe otsaga asi, et kas nad tänu treeneritele või või lihtsalt sellele, et loodus, loodus ise arendab neid, aga muidugi väike võrreldes on teiste omaealistega meil just selline p klassis teie käest ei lase, et Eestis on, on väga-väga heal tasemel, need koolil on, läheb väga hästi sel aastal meie kooli õpilane tegi esimese Eesti täiskasvanute rekordit, Egle Uljas on ta nimi ja teie 400. meetris Eesti rekordi, nii et tal on üks aasta veel keskkoolis käia. Hästi. Kuidas teile endale on treenerite vahetus ainult rahulikult? Ma arvan küll, et on, selles suhtes on läinud edukalt lisatreeneriga kokku, ma olen vahetanud veel, et siis ma olen ka arenenud siiamaani, neid treenerid vahetusid täkkesse. T4 Tomsoni kreek, Richard, mis mehed need on, mis puust need mehed tehtud on? Nad on heast puust tehtud, selles telli tompsonite abiga Eesti spordihuviline kreegi litsiasseli, tema, tegelikult ka treeningkaaslane küll mitte sellisel tasemel, et tal ei olnud loodesse väga palju nagu kaasa andnud, et kui meil räägitakse, et mustad sportlased on väga kiired, siis greid oli kiiresti absoluutselt ei olnud, aga tegi oma 7800 punkti, tegi ära ja oleks võinud muidugi paremini näha, kui vaadata sellist kümneiste statistikat, aga nad olid, Nad olid head treenerid ja nad tõid väga palju ideid ja panid mind mõtlema ka natukene teistmoodi. Ääretult hea kogemus nendega koostööd teha. Nii et teil oli nagu hingeline Klaka. Oli ikka selles suhtes, ma usaldasin treenerit, ma olen alati treenerist täielikult usaldanud. Ma võin küll vaielda treeneritega, aga kui treenerid väga jõuliselt tulevad oma plaanidega välja Kreeka, Kreeka, Läti tuli ja mulle küll ei meeldi, et ma üritasin vaielda vastu, et selline süsteem mul ei klapi, aga tegelikult ma tegin ikka kõik ära ja ja resultaat oli ka väga, väga hea. Te saite 25. juunil 33 aastaseks. Keegi tark on öelnud, et elu jaguneb kolme perioodi esimesel perioodil. Usud sa jõuluvana? Teisel perioodil ei usu sa jõuluvana ja kolmandal perioodil oled ise jõuluvana. Mis periood teil on? No ma ei tea, kui tark mees seda öelda. Aga välja jõuluvaja kindlasti ei ole, et nii nii hulluks asi veel ei ole, näitajatega. Tagasi vaadata, et 33 aastane sportlane vana siis praegu me vaatame, et 30 seitsmeaastased sportlased teevad veel ilma, Merlin apteegis on 43, saab varsti 44 aastat vanaks, tahab veel olümpiamängudel võistelda ja on ka ju tegelikult ikkagi maailma maailmatasemel tegija küll sellises väga raskes alas nagu sprint, mis on need ainult plahvatuslik ja võiks ta muidugi see vanus, vanus ole üks number ja mitte midagi muud, et kuidas ise psühholoogiliselt nagu mõtlevad, kas ta mõtleb ennast vanaks või nooreks, ei ole ennast vaja nagu mõelda, et aga nagu vanaks ka ei tohi mõelda spordis vanus kui number ei tähenda midagi spordis tähendab see motivatsiooni leidmine või motivatsiooni puudus. Martina Hingis, 20 aastane, loobus, ei leidnud motivatsiooni, sai esimese vigastuse ja ei suutnud vigastusega võidelda, suure vigastusega võidelda ja kaotas motivatsiooni jätma. Liiga vara võib-olla mängima katest oma lapsepõlve. Need nägi, kui oli aasta aega tennise karsselist eemal, et kui mõnus rikka elul mul motivatsioon on veel olemas, nii et nii kaua, kui see on nii kaua sünniaasta ei mängi rolli. 20 aastat on möödas sellest ajast, kui ta Võrumaalt Tallinna tulite ja teist spordiinternaatkooli õpilane sai. Kas mäletate veel seda väikest poissi? Ma mäletan küll, et loomulikult mingid teatud momendid elus on väga hästi meeles kõiki selliseid esimest koolipäeva mäletan esimest tulekut, mäletan, et väga paljud momendid on sellest just esimesest kooliaastast, on meeles, need mõned lüngad on ka juba mida ei mäleta. Kas üks põhjus, miks teid spordiinternaatkooli saadeti, oli see, et kodust elu veidi kergemaks läheks, seal oli ju suur pere. Meil oli suur pere, aga ega siis meil nii nii hull ka traagiline ei oska, et laps tuleb ära saata mu sporditegemist, soov oli tugev ja kuna minu sugulane oli spordiinternaatkoolis oli käinud ja mul oli selline unistus, et pääseda spordiinternaatkooli ja isa lihtsalt see aitas sellest otsustava sammu teha, et mine katsetele ja ma läksin ja sain sisse. Kas Tallinnas oli teil keegi toeks ka? Ja mul elas onu onu Tallinnas nädalalõppudel, ma olin onu juures ja onupoeg on sama vana kui mina, nii et minul nagu sisseelamine Tallinnasse oli väga õlut. Millal spordi prestid esimest korda märkas? Kusagil 87 jah, 87. aastal esimest korda oli minust vist oli pilt, oli spordilehes, niiet 87 hakkas nagu vaikselt pihta, et ma mäletan sind, eks noor ajakirjanik tuli, isa oli tal vana, tegi siis poeg tuli Eesti ajakirjandusse ja mina olin tema esimene nagu intervjuu ja tal oli aastaid oli selline kujutelm seal 90.-te aastate algusesse. Et mina andsin oma elu esimese intervjuuga temale. Selline ilus unistus või ilus mõte oli tal või unistusele kogu aeg tegelikult ja 87 oli esimest korda, kui minu pilt oli spordilehes. Kas te lõikate välja ka artikleid arhiivi jaoks? Eriti ei lõika on külaaastate jooksul kogunenud võib-olla paar sellist kasti, kes ma olen pannud kõrvale, aga ma ei ole nagu väga usin korra viimastel aastatel, ma olen väga-väga laisaks muutunud sel kujul, aga, aga noh, mul ikkagi on mingid välja lekkinud, mida ma ei ole siiamaani küll kunagi vaatanud. Bastian olemas. Varasematest aegadest need. No teie fännklubi liikmed kindlasti lõikavad ja kui vaja, siis sealt saab. Noh, keegi äkki ikka lõikab, et kui vaja on, siis võib-olla jah, saab, kuna täielikud peate. Ei pea. Ma ei ole kunagi treeningpäevikut pidanud, mees on nagu miinuseks, ilmselt ta ei ole seda kunagi teinud. Küsitakse, kas need organisatsioonilised hädad ja puudused, mida nägite, kui tippsporti alustasite on ikka samaks jäänud või on asi paranenud tunduvalt? Noh, mingil määral ta ikkagi paranenud selles suhtes, et Eesti riik on ju läinud rikkamaks, igal inimesel on ju tegelikult elu elu läinud paremaks ka inimestele lihtsalt võib-olla teatud vanusega tekivad sellised vingumised, suuremad vingumust, need mõtlevad, et neil on nagu elu on viletsam, aga Eesti riik on läinud paremaks ja selles suhtes on ka sportlaste elu läinud paremaks. Loomulikult samas on ka vajadused ja maailmapilt, toon näite, just noorsportlastele on suuremaks läinud, mis kõike võib saada ju raha eest, mida näiteks ütleme, kui mina keskkooli lõpetasin, siis nagu raha eest ei saanud kõik, ehk siis lihtsalt ei olnud raha ja ei olnud ka võimalusi saada, eks praegu on. Praegu saab kõiksugu asju, eks osta, taast, ilusaid kortereid, ilusaid autosid, palju reisida. Tol hetkel, kui mina keskkooli lõpetasin, ei olnud valik nii suur. Raha on ju vähe, aga kui võtta niimoodi spordi juures ringlevad raha, siis ikkagi see sportlane kes tahab sporti teha, ta lõi ikkagi mingil määral teda toetatakse ja kui ta tõesti pühendanud ennast on, siis ma arvan, et abistatakse nii paljalt süüa saab ja võib-olla mingi elamise saab ka rentida. Kas ei tuleb teie suust kergesti? Nii ja naa, loomulikult varem tuli, ei, raskemini, mida rohkem on tegevust, mida rohkem oled hõivatud, seda rohkem sa pead ei ütlema, puht füüsilist sa ei saa, ma ei saa olla praegusel hetkel raadiosse mingis kohas veel, eks, et, et sellepärast sa pead tegema valikuid ja, ja ütleme, aga ei, ma arvan, et seal väga hea, kui sportlased õpivad, ei ütlema näiteks Andrus Värnik peale nüüd MM-i, kes tahavad teda lihtsalt täielikult ära kasutada. Nii kui ta MM-medali sai kätte, siis kohe helistati, pane nüüd see reklaamsärk selga ja pane nüüd see märk rinda nagu vanem kolleege, kogenum kolleeg, kohe andsin talle nõu, et ära tee seda. Kui sa teed kroonika intervjuu või kasvõi sellest nagu neli meetrit oda kaugemale viskan tänu sellele rohkem toetajaid ja sisuliselt ei, ei leia nii et Eestis ei ole ka ütleme sponsorid, et see leidmine ei ole paralleelne sinu meedia huviga, et mis on nagu ütleme Inglismaal väga tugevat, kus ennast palju kirjutatakse, siis siis sul ei ole absoluutselt probleemi leida sponsorid Eestisse endale natukene teistsugune, nii et Eestis ei ole ka intervjuude andmine selles suhtes nagu väga mõistlik ja mõttekas, et see on lihtsalt ajaraiskamine ja alati Sa ju väga palju positiivset tagasi ka oma, ütleme intervjuudest. Kas nende inimestega, kes teile on liiga teinud või nagu öeldakse, mäkra mänginud ei soovinud enam kunagi tegemist teha, või olete te andestaja tüüp? Kõik oleneb selles, mis põhjusel ütleme, mäkra mängitakse, kui ilma põhjuseta ilma vajadust ta mulle mäkra mängitakse, siis mai siis ma ei andesta seda kunagi, aga kui ütleme, puht töiselt tehakse, siis, siis ma on võimeline väga kiiresti andestama. Kui näiteks olümpiakomitee, kes minu arvates oma tööülesannetega ei saa hakkama, siis on minu isiklik arvamus ja kui ma selle välja ütlen, siis see ongi nagu puudutab ainult seda, seda ütleme valdkonda, mis mulle nagu veel, eks see ei tähenda, mulle persoon ei meeldi, noh, on loomulikult selliseid ajakirjanike, kellega ma ei näe mitte mingisugust põhjust, miks ma peaks nendega suhtlema. Sportlane ei tee oma tegevusega ja mitte kellelegi halba. Ma võin ant emotsionaalset kedagi tasakaalust välja lüüa, ütleme oma konkurentsi, kes tahtis ka medalit saada. Aga ma ei tee ühelegi, ma arvan, ühelegi Eesti inimesele ühelgi ajakirjanikule ma ei tee halba oma tegemisega, ükskõik kas see on see hästi, olen teinud võistlejana või olen halvasti võistlejat. Üleüldiselt on ju sport ikkagi positiivne valdkond. Kui Eesti jalgpallurid kaotavad mingile tugevale võistkonnale samal ajal on neil ju mitu head võimalust, siis nad on mingi hetke 90-st minutist positiivsem emotsiooni. Et sa ei saa neid hukka mõista, kui nad kaotavad näiteks tugevamana, nii et kogu sport iseenesest on positiivne ja mulle ei meeldi need, kes lihtsalt ilma asitaja tekitavad Igeskust intriige, valetavad kasutades meediat ära ja kujundades nagu inimeste arvamust läbi läbi enda negatiivse fooni. Kas võistluste ajal on konkurendid püüdnud teid millegiga liimist lahti lüüa? Eks reegel juhtub selles suhtes loogiline, et väljakujunenud Forsaceyshel teivashüppajal edasi-tagasi või kui on seal kaks katset, kettaheites nagu ebaõnnestub, siis keegi jääb seal sõelub seal. Võitlused ikka käinud, et see on loogiline, eks ma ise üritan ka käia enam tuhandet viitsada, üritad nagu noh, ta on raske ala, ütleme 1500, sa oled galaktikapäevalt staadionil ja siis kõlet küüditatud mõjutada või kellelegil kõhu lahti teha kuidagi jutuga, nii et eks mõõtamine ikka käib asja juurde. Küsitakse, milline periood on olnud teie spordikarjääri jooksul kõige raskem periood? Kõige raskem oli 1991 koma kaheksandal märtsil kukkusin teivashüppes matist mööda ja vasakköituli ütleme kapslist välja liigesest välja ja aasta aega olin kõrvalspordis, kõrvalaeg oli väga keeruline, ütleme rubla väärtus kukkus, poodides ei olnud toit, Su elamine oli üldse igale inimesele oli väga keeruline, eriti kui sa oled noormees, joosta ei saa, hüpata ei saa, mitte midagi teha ei saa ja arstid ei suuda sind aidata. Meditsiinis diagnostika aparaadid tol ajal puudusid sisuliselt need, ta oli niisugune väga nagu masendav. See oli hästi-hästi-hästi keeruline aeg, et aga noh, õnneks ma tulin sellest välja ja järgnevad aastad läks nagu lõbusamaks. Kas te olete kasutanud ka psühholoogi abi? Ei ole ja ma ei näe ka mingisugust efekti, ütleme, tavapsühholoogi juurde minna, ma olen üritanud aidata, ütleme meie sportlasi, kes lähevad esimesele võistlusele esimese tiitlivõistlusele, just kuna mul on ikkagi suhteliselt suur kogemus, et näidata, mille peale nad mõtlema peaksid, kuidas nad võiksid nagu keskenduda, kuidas need võiksid täituda. Psühholoogil puudub see kogemus. Tal ei saa olla seda kogemust, kus sa lähed esimest korda elus näiteks Sydney staadionile, kus on 120000 pealtvaatajat, sky samal ajal kogemata mõni Austrial tippsportlane jookseb. Sooritan mingi katset seda, seda atmosfääri on ebareaalne kujutleda, et inimesel, kes on alati vaikses ühes ruumis andnud mingit nõu ja, ja see nõu on ka leitud, ütleme ikkagi nagu raamatutest kiige on kiirelt anda ja ma nagu ei alahinda absoluutselt psühholoogi ametit või seda ka. Noh, ma ei näe, et ta võiks nagu väga-väga hästi mõelda sportlasele, selles sportlane vajab väga konkreetset abi. Kuna sportlane hakkab nõndanimetatud abi vajama, ütleme, ala psühholoogi abi vajama siis kui ta on vigane. Ja võistlused lähenevad siis, kui tekib sportlasel hirm. Äkki lähtuks, see kaotushirm on see, kus inimene tahab õlekõrrest kinni haarata. Aga kui ta ei ole, ta ei ole vigane, tal on hea treener, kes suudab teda hoida täpselt sellel liinil, mida ta peab jälgima siis sportlase, mitte mingisugust. Pealegi, või siis on järelikult treener nõrk. Ja teie välismaa kolleegid ei kasuta ka psühholoogi abi, pole kuulnud. Ei usu jah, et ütleme, kui sa oled 10000 meetri jooksja, eks noh, kui sa joosta ei jaksa, siis mis nõusa wandorikse psühholoogi, kes ei jaksa kaugushüppes ära tõugata, no mis nõu annab psühholoog, et noh, ei saa anda mitte mingisugust nõudeks. Te olete öelnud, et kümnevõistleja Eduard hänelainen on sportlane, keda võiks etaloniks võtta. Ta on tõeline kümnevõistluse isa. Ta on selles suhtes ütleme ka nüüd viimastel aastatel vursaki ja ütleme, kasseebel on noh, sellele natukene teistmoodi tüüp, aga ütleme, miks ma seda mõelnud, see, et näiteks Eduard Amelane oli selline sportlane. Et kui 1500. Ta ei tohtinud kaotada rohkem kui teatud second, ütleme, koriaal reaalsuse piires olise kaotas võimaluseks siis kunagisele. Ta oli niimoodi, ta võttis inimestel niimoodi sõna otseses mõttes sata ei lasknud oma konkurente eest ära, et ükskord balansis oli au taastamine lükati pool tundi edasi, sellepärast et ta ei olnud võimeline jalgu alla võtma. Talisportlane, kes oli võimeline ennast endast staadionile andma. Sajaprotsendilist. Ma ei tea, ma ei ole kunagi temaga koos trenni teinud, aga ma arvan, et ta oli võimeline trennis sedasama tegema, aga vähemalt võistlustel küll taliks, ääretult ohtlik vastane. Praegu tahetakse sportlast näha seksikana, ilusana ja atraktiivsena. Kui sa näed hea välja, siis tuleb ka raha tulevad lepingut, kas. Mujal maailmas tõesti on sõna otseses mõttes ta, nii et, aga Eestis ta nii ei ole, päris nii ei ole, et ütleme, kust raha tuleb, raha tuleb ikkagi nagu ärimeestelt, eks, ja ärimeestele on juba praeguseks hetkeks ikkagi välja kujunenud alad, mida nad toetavad ja. Meil on Eestis välja kujundamata selline amet nagu mänedžer, kes ütleme ala Andrus Värnik tuli nüüd maailmameistrivõistlustel hõbedale. Kui ta oleks Inglismaal, siis tal kindlasti oleks antud hetkel juba mitu sellist mänedžeri teinud lepingu ja leping seisneb selles, et ta teeb mänedžeri lepingu, kes ütleb, et mina saan sellise sellise asjaga hakkama. Ma tahan sulle selliseid sponsoreid näiteks sellise autofirma sellise sellise raha hulga või sellise reklaami hulga ja nüüd mänedžeri hakkavad seal tegutsema. Loomulikult, kui sa oled nõndanimetatud nendes kolmes diapasoonis oled sees, eks, siis on loomulikult seda lihtsam teha, Eestis puudub see ja Eestis on ka saamani selline väga-väga juhuslik. Eestist ei ole üks-ühele. Te olete iseenda mänedžer. Mina olen siiamaani jah olnud ise ja ilmselt on ka oma karjääri lõpuni. Teadlikult ma ei ole kunagi hakanud, et nagu nutma meedias, et kui ma nüüd ei saa, siis mul jääb see võistlus nagu tegemata, et et see reisib selle pärast tegemata, et mul nüüd just 200000 see on puudu, eks nagu tagataskus, mida osad sportlased teevad ja ja huvitav ka toimib ka toimib, aga noh, seal on ka teised põhjused, miks see toimib. Aga mul ei ole see kunagi niimoodi meeldinud ja, ja noh, minu arust nagu natukene tobe. Kui täiskasvanud sportlane võtab, et kohe-kohe nälgin ära, et lapsed ei saa süüa ja kui hakkama ei saa, siis mine tööle ja leia endale teine, teine elukutse. Erki, kas te olete veel üliõpilane? Ei ole, see majandust on kahel korral on alustanud ja kahel korral pooleli jäänud ja ja ilmselt jääbki pooleli. Lihtsalt ei ole aega, kohustusi on nii palju. Eks kui väga tahaks, siis kindlasti tuleks lihtsalt rohkem eisid öelda ja tegeleda oma õppetööga, aga mingil momendil ma tundsin, et ma ei saa, ma läksin Kehakultuuri piima ja ma olen nagu välja kasvanud sellest see põhierialast loomulikult, et psühholoogia ja biokeemiat ja sellised füsioloogia ja sellised ained mida inimesel on ju vaja või oleks, võiks vaja minna, noh selliseid loomulikult sai ju staadioni peale, ei, ei õpi, aga sellel põhialateadvusest tuur ütleme, need sporditeadus, sellest ma järsku mingi momendil ma tundsin, et ma olen välja kasvanud, et ma olen nendest õppejõududest natukene ma ei suuda aeg-ajalt õppejõudude tõekspidamisi respekteerida, sellepärast olles nii kaua spordis, siis tippspordis, siis aeg-ajalt need tõekspidamised, mis õppejõud on võib-olla kuuekümnendatel aastatel iseõppinud ülikoolis on natukene muutunud ja need põhimõtted on teistsugused ja ja ühel üliõpilasel ei sobi seda nagu väga valjuhäälselt seadustada ja lihtsalt järsku oli selline tunne, et see ei ole minu koht. Kui ma ükskord lõpuks tähendab sporditegemise ära mingit täiendust või eriala võiks ju ikkagi teha, seda ma usun kindlasti, et ma seda hakkan tegema, aga mul on, abikaasal on ülikool pooleli Helsingis, nii et tal on ikkagi üle poole tehtud. Tal ei ole väga palju nagu lõpuni häält, et pigem minu poolt on see väga aus, kui me leiame pereringselt niimoodi aeg-ajalt mu abikaasa saaks pere kõrvalt teha ülikooli lõpuni ja ridadena õppida õpib sotsiaalantrop teoloogiat, sihuke huvitav, huvitav aine, nii et ma arvan, et see oleks minu poolt nagu õige, kui ma tuleks abikaasale vastu, et ta saaks ülikooli lõpetada, ta on nagu minu sporditegemisse ja meie peresse ei pannud väga palju aega ja, ja väga palju pühendab, nii et midagi peaks ikkagi tagasi saama. Kui paljude laste jaoks aega on? Ma arvan, et mul on suhteliselt vähe, aga võib-olla jälle samas rohkem aega kui kui ütleme mõnel sellisel mehel, kes alustab oma firma tegemiste, kellel üldse pole aega kodus olla, nii et kõik on nagu suhteline, aga loomulikult, kui ma olen laagris kolm nädalat ära, siis ma ei saa lastega tegeleda. Kui oleks võimalik nädal aega mõnd teist ametit proovida, mis ametit prooviksite Ahah, selles raskes sisimas ei ole kunagi niisugust küsimust esitatud täitsa hoop, aga ma arvan, et mul on suhteliselt head organisatoorsed võimed, suudan organiseerida. Näiteks kas firmat või et ei oleks huvitav valitsuses midagi juhtida, et nädal aega väga tuksi keerata ja et see oleks päris huvitav kogemus. Poliitika vastu tunnete huvi? Ja ma tunnen huvi, et ühiskonnas toimuvad protsessid, mina võin seda rääkida praegu mõnd tõesti siiralt nagu panevad muretsema, ütleme mis toimub kas või Tallinna linnas või, või ütleme kogu Eestis ma saan seda praegu rääkida, sellepärast et ma olen tavaline sportlane, tavaline inimene, kui ma oleks poliitik, räägiks seda siis paljude inimeste, ütleb kuramuse poliitik, jälle valetab, aga mind tõesti vanad asjad muretsema ja, ja selles suhtes ma üritan ka võimaluse korral kaasa rääkida ja meil siin suvel ju oli väga traagiline juhus jalgratturiga ja peale seda hakati roolijoodikutega tegelema, aga osteti ka helikopter ja ilusaid autosid, aga mis suvateks, kui kui inimesed nagunii sõidavad edasi, et kui sa võtad nad kinni, võtad paremon poolt sisse ja laseb vasakust uksest välja sõidab autoga edasi, siis ei ole sellest nagu mingit tolku. Tegelikult ka see juhus, nagu juhtus, siis ma andsingi oma idee edasi, mis võiks nagu roolijoodikutega teha. Ma arvan, et see oleks väga efektiivne ja väga lihtsalt tuvastatav. Ei peakski seadusi väga palju muutma selles suhtes, et kui sa lihtsalt inimese paned pokri, siis seadusandlus on selles suhtes väga karm inimese ütleme, vabaduse äravõtmisele, aga vahendeid oleks väga palju lihtsamaid ja ja võib-olla ma noh, kui juba nii kaugele läks, oli see tõesti need, mis, mida ma selle all mõtlesin, et minu arvates roolijoodikutega pliste käituda krooli joodik vahele ja see auto, millega ta sõidab, konfiskeeritakse või pannakse kuhugi parklasse täpselt sama kauaks, kui võetaksegi autojuhiload ära. Nüüd kui näiteks mina Sõbrale, kes on purjus, läheb viina juurde ostma, mis nagu pidi olema väga tüüpiline maapiirkondades. Nüüd mina kaotan oma auto ära pooleks aastaks, aga samal ajal, kui ta mu liisitud Pean liisingut edasi maksta, kindlasti edasi maksma. Nüüd saaks ka karistuse, nõndanimetatud need rikkad inimest, keda alati süüdistatakse rikkale inimesele 18000 krooni, ei tähenda mitte. Kuigi ta tähendab, aga kui ka auto võetakse ära? Ta on väga suur karistus, sellepärast et auto väärtus langeb. Sa pead edasimaksmist lisaks, sa pead parkimise maksmata on ääretult suur koormus ja kui sa oled roolijoodik, sul on load ära võetud, millegagi sõita, noh, sul ei ole mitte millegagi, füüsiliselt ei ole millegagi sõita, et see võetakse ära, ongi asi vask ja selle parandaks kindlasti sajaprotsendilist ära ei võtaks, aga ma arvan, väheneks kindlasti, kindlasti vähendaks võib-olla mitte poole aasta jooksul on aasta jooksul kindlasti vähemalt autod oleksid mängust väljas. Erki, kuhu jõuab sport 10 aasta pärast? On samas kohas, nagu ta praegu on, võib-olla teleülekanded lähevad veelgi huvitavamaks, üritatakse teha väga palju muudatusi ja tiivsemaks, aga no ütleme näiteks kergejõustikus ei ole ju midagi väga Aktraktiivsemalt välja võimalik mõelda, et noh, 100 meetrit on ikkagi 100 meetrit täpselt nullist kuni 100 meetrini. 1500 on ikka sama sama pikk ja seal ei ole mingit mingit muudatust. Gravitatsiooniseades toimib kaugushüppes samamoodi, nagu ta toimus 30 aastat tagasi, et kui siin räägitakse, et no vat 30 aastat tagasi hüpata sama kaugele kaugus kui praegu, eks, et miks need mäetipu kaugemale noh loodusseadustele seadest kaugushüppe ei saa vimkat visata gravitatsiooniseadusele, kui sind ikka tõmmatakse maa peale tagasi seatud jõuga, siis nagu oledki nii palju jõuski, jõuad olla nii, et selles suhtes mass usu, et näiteks kergejõustikus väga suuri muudatusi saab toimuda, et võib-olla jah, sellistes vähem vaatemängulistest võid telealades kindlasti toimub väga palju muudatus selles suhtes tele on see, kes dikteerib meile väga palju ja võtamegi taliolümpiamänge siis sellised klassikalised taliolümpiamängualad ikkagi On jäänud telele jalgu jäänud, tehakse ikkagi muudatusi, telepublikut saade telepublik on ju sõna otseses mõttes rahad Meie jaoks praeguse lumelauaga seal kuskil kausis. Vähemalt minul oli viimases Salt Lake City olümpial võõrastav vaadata, et olümpia võitegi nagu kentsakas natukene. Kuidas sa võrdled need 50 kilomeetri suusatamist ja lumelauaga võib-olla 10 aasta pärast, vaatame, et päris tore alad ei tea seda. Suur tänu, Erki, et tulite meie saatesse. Öelge palun üks number ühest, seitsmeni. Üks kuulaja saab oma küsimuse eest väikese auhinna. Ütleme, viis, et see vanasti koolipoisil hea number Aitäh. Persona saate külaline oli olümpiavõitja Erki Nool. Persona saate auhinna saab Eldur Walkme, kes küsis Erki Noolelt, millal ta viimati korralikult puhkas. Saadet juhtis Marje Lenk. Kohtumiseni.