Tere kõigile, mina olen Vello Salumets ja algamas järjekorras juba 10. saade, mis tutvustab teile ansambli The Beatles loomingut. Beatlesi edasisele käekäigule said määravaks kaks uut inimest, kes kujundasid nii nende elu kui loomingut. Esimene neist oli naine nimega Yoko Ono kellega John Lennon kohtus avangardistidega kunstinäitusel 1967. aasta üheksandal novembril. Ülejäänud biitlid nägid Yokos Johni uut lelu ja seiklust. Aga sellest sai ehk üks maailma tähelepanuväärseim ja enim kirjutatud Lawstori, mis mõjutas Johni loomingut tema elu lõpuni. Kuid see on juba omaette teema. Teiseks väga kummaliseks biitlite kapriisiks oli trantsendentaalne meditatsioon. Praegu tundub uskumatuna, et endised isekad liverpooli sellid võisid võtta tõsiselt India guru Maharissi taolist keigarit, keda neile tutvustas George Harrison. Tegelikult peitus siin täielik järjekindlus, sest biitlesi taolised tõusikud triivivad tihti just sinna maha. Risi oli biitlas õukonna Rasputin, kes üheaegselt meelitas ja hämmastas poisse juhtides nii nende kõikvõimsust kui ka tähtsusetut sentimentaalsus või peitus tema võlub. Peamine süü selles, et Maharessi oli ka omamoodi täht, kes balantseeris tundlikult hinge ja majanduse vahel. Igatahes magnet oli ta tugev, sest ega muidu poleks biitlast täies koosseisus sõitnud 1968. aasta veebruaris mediteerima tema laagrisse Himaalajas. Kõige kauem istusid mägedes George John pool veidi vähem, Ringo le piisas ainult 10-st päevast, siis sai ta villand. Ometi saadi sellest käigust niisugune laeng uueks loominguks, mida jagus kogu aastatoodanguks. Indias kirjutatud muusikat oli nii palju, et sellest otsustati kokku panna kaksikLP, mis kandis pealkirjana lihtsalt webitles. Praegu tuntakse siiski teda valge albumi nime all. See oli biitlite esimene oma Apple'i firmamärgi all ilmunud LP mis rüütatuna lihtsate valgete kaantega tundubki sama värskena kosutavana ja meelitavana nagu Apple'i uus sümbol, roheline krännis, mis õunavalgest albumist kujunes aga egode sõlmjaam. Algne ühtsuse teema varises peagi kokku. Plaadil ei mänginud enam endine terviklik bänd vaid see oli täis sooloesinemisi. Albumi läikiva vahatud pinnal peitus seest mädanenud ansambel. Plaadi avab pulmakaarti pala, mis algselt kandis pealkirja bäkkin, Britney hiljem aga muutis pool millegipärast lauluteksti ja ka nime. Ei tea, kas teda hakkas meelitama täheühend Esses ära või siis inglisepäraselt ju SS A. Või oli selle taga mõni päev varem toimunud Nõukogude vägede sissetung Tšehhoslovakkias. Huvi peaks pakkuma veel asjaolu, et loo lindistamise ajal kõndis stuudiost minema Ringo staar, kes lubas üldse ansamblist lahkuda. Streik kestis siiski vaid nädala. Seega trummipartiid mängib Polmakaatni basskitarri üllatuslikult George Harrison. Nüüd aga pooli pisut irooniline visioon heast elust nõukogude liidus pealkirjaga bäkkin ju SS A. Teiseks palaks on soni poolt Indias kirjutatud Dierpwoodents. See on lugu tüdrukust, kes maha Richi laagris mediteerides ennast päevadeks telki sulges. Ka siin mängib pool trummi lisaks passile klaverile ja flirgel Hornile. Aabole kolmas pala on samuti Johni sulest pealkirjaga klass, Ani on, tekst on täis Lennoni erilisi vihjeid liiga innukale fännidele, kes otsisid müstikat ja teateid Beatlesi lüürika kohta. John nimetab tekstis mitmete eelnevate biitlasi laulude pealkirju ja kummalisi sõnaühendeid. Üheks niisuguseks on vooruskis pool, siis pool on merihobu, kes Alice'i raamatus teatavasti süütuid austreid kugistas. Johnny kommentaar. Panin selle väljendi laulu riimi pärast. Seal oleks ju võinud ka olla, et pool on foksterjer. Järgmine rada plaadil kuulub poolile laulun tugevate väge mõjudega, mille pool sai oma Jamaica sõbralt Chimmiskotilt. Pool soovis oma laulu näha järgneval singlil, kuid seekord olid vastu juba John George, nimetades seda järjekordseks vanamuttide püüniseks. Laulu pealkiri on lihtne. Oplady Oplada. Valge albumi esimese plaadi A poole viiendaks palaks on minuti pikkune jupp pooli pikemast instrumentaalloost millele ta vaid laulu pealkirja peale laulis. Lisaks on pooli poolt linti mängitud kõik instrumendid, seega täielik sooloprojekt. Laulu pealkiri on vaelthani Bay. Nüüd järgneb John Lennoni laul häppines Isovoom kan. Mõte selle kirjutamiseks andis talle Ameerikas nähtud püssipoe reklaam. Johni arvates suitseb püssi. Raud tähendab ju seda, et oled just lasknud maha kas inimese või looma. Plaadi A poole eelviimane pala sündist jonni lindias ja räägib poisist, kes mediteerimise vaheajal käis tiigreid laskmas. Johnny pani seesugune tegevus imestama, kuidas saab tappa ja veidi hiljem ühendusse astuda jumalaga. Kooruses laulavad Ringo naine Maureen ja Yoko Ono. Viimasele andis Lennon isegi pisikese soolalõigu. Seega esimene naishääl biitlite plaadile. Selle veidi vallatu, kuid sisuka loo pealkiri on kontiini õng, stoori pangaluupill. Albumi esimese plaadi A poole lõpetab George Harrissoni pala vaelmaingitaarnsent leviipz, millel tahaks peatuda veidi pikemalt. Ühel päeval tuli George stuudiosse ja mängis teistele ette akustilise kitarri saatel oma uue pala mis ka lindistati. Mul on siinkohal hea meel teile mängida katkendit sellest Trariteedist. Taoline variant aga George'i rahuldanud. Ta töötles pala ümber elektriinstrumentidele, kuid ka sellest ei piisanud, sest enam ei usaldanud ta ei teisi biitleid ega ka iseennast. George kutsus stuudiosse oma sõbra Eric läpptoni. See oli erakordne, sest bändiplaatidele polnud siiani kuuldud teiste solistide mängu. Clapton ei suutnud George'i palvet kuuldes uskuda oma kõrvu, mille peale George nähvas. See on minu pala ja mina teen sellega, mida tahan. Clapton mängitud kitarrisoolo on muidugi suurepärane, kuid minu arvates oleks võinud jääda esimene variant. Naljahambad on hiljem öelnud, et selle soolo eest tuli Chodzil tasuda üsna rasvast hinda. Nimelt läks George'i naine pätti mõne aja pärast Kleptonile mehele. Valge albumi esimese plaadi B poole avapool kaarti magusavõitu mahla ma ei tea. Pool mängis ja laulis loobiale üksi. Värviks kutsus ta stuudiosse endale lisaks veel keelpilli ja metsasarvemängijad. Lennoni kommentaar. Juba pealkirjaga on kõik öeldud. Järgneb John Lennoni ehk üks plaadi parim pala aim SouthJet mille ta kirjutas Indias, kui oli mediteerimisest ja nagu ta ütles, mahharoonist väsinud. Nüüd siis pulma karni järjekordne soolonumber. Ehk oleks ta ka teisi lindistama kutsunud, kuid John oli kinni oma pala kokku mängimisega. George ja Ringo. Aga viibisid samal ajal Ühendriikides. Tulemus on minu meelest üllatavalt hea. Laulu pealkiri on black ööd. Niisugune oli pooli nägemus mustast linnust, kes laulab kottpimedal ööl. Järgnev George Harrissoni pala on aga loomadest, keda inimesed suure armastusega poputavad ja nuumavad, et neid siis suure naudinguga lõpuks nahka pista. See on laul sigadest ehk pigis. George otsustas oma häält lindil muuta sellega, et laulis kogu loo nina kinni pigistades. John, kes oli aidanud veidi teksti kirjutamise juures, püüdis vürtsiks demonstreerida korralikke sea häälitsusi, mida segustati originaal rehkimisega. Siinkohal oleks paslik kuulata George Harrissoni mõtteid oma heliloomingu kohta ja miks ta üldse hakkas laule kirjutama? George ütles siis järgmist. Ma ei ole ei Lennon ega makaak, nii ma olen mina ise. Ainus põhjus, miks ma hakkasin laule kirjutama, oli see, et kui nemad võivad seda teha, siis võin ka mina. Igaüks võib laule kirjutada, kui nad seda vaid ihaldavad ja neil on muusikaline keskkond. See on sama, mis kirjutada raamatuid, artikleid või maalida. Mina kirjutan laule. Mõned neist on head, mõned kehvad. Minu jaoks on nad siiski vaid pelgalt laulud. Ja mulle on muidugi hea meel, kui need kellelegi meeldivad. Samal sessil, kui lindistati George'i pala pigis, laulsid George ja pool teistele ette oma uusi laule mis küll sellele plaadile ei mahtunud, mis aga sattusid hiljem biitlite kuldraamatu esimesele leheküljele. Nendeks on George'i samping ja pooli kaks hilisemat hitti ledid bee ja Long and vahending rõhud. Plaadile läks tookord aga pooli kantrimõjutustega. Roki Räkuun, milles John Lennon mängib bassi ja suupilli pool rütmikitarri ja George Martin klaverit. Juba 1963. aastal kirjutas Ringo staar pala Don't pääsmi pae kuid keegi ei võtnud tookord tema kirjutatud tõsiselt ja alles nüüd otsustati linti mängida. Algselt oli palavalt kaks pealkirja ringast Jul ja Vess issand, Friendly. Loo mängisid linti Ringo ja pool. Viimane oli klaveri taga. Viiulit kutsuti mängima Jack Fallon. Tema kommentaar. Sooviti ehmatada, käeksutaksin midagi kantristiilis, seda ma püüdsingi teha. Kuna loo lõppu otsustati hajutada, siis mängisin, mis pähe tuli. Minu üllatus oli suur, kui hiljem plaadid leidsin, et see oma lõbuks mängitud jupp peale on jäänud. Nii kõlas Ringo Stari esimene oma pala biitlite plaadil. Edasi on järge ootamas pulmakaart nii peaaegu et soolonumber vain don't võidud in the road. Tõe huvides peab siiski märkima, et lindistusest võttis osa Ringo. Albumi esimese plaadi eelviimane laul on samuti pooli sulest ja see on akustiline ballaad pealkirjaga I will. Kuna George'i lindistused ei olnud, siis mängis pool ise kitarri, Ringo marakas nuia jätsimbolit ning John koputas puupulgaga vastu metalltoru. Plaadi lõpulugu on Johnny kirjutatud jaga üksi lindistatud. Laul ise sündis Indias ja on koondportree Johni emas Juliast kui ka Yokost. Siin on hea võrdlusmoment eelmise pooli palaga. Kui aastaid tagasi oli raske vahet teha Johnny ja pooli muusika vahel siis nüüd on tekkinud selge piir. Siinkohal täna lõpetan, kohtumiseni kuu aja pärast ja teile kõike head soovides koos John Lennoni kauni lauluga Julia.