Oli kord nii algavad ennemuistsed, jutud oli kord Eesti raadiuseks, teadustaja raadiotöö ei jäänud tema elutööks. Aga ta oli üks nendest sadadest, võib vist öelda isegi mõnest 1000-st, kes on seda raadiot, seda ringhäälingut nüüd varsti juba seitse aastakümmet omal kombel teeninud. Ja raadioarhiivis elavad hääled üle aegade k teadustajate omad. Aga selleks on põhjusi mitmeid-mitmeid aastaid tagasi ma ei teagi, kas ma mäletan, kuidas tookordne asi käis. Klaver on ligidal, palun nüüd ka esimene vahemäng, nii nagu üks korralik saade peab algama. Selle mehe elulukku ja Eesti Raadio ajalukku on kirjutatud Einari kop Bel teadustaja Eesti raadios aastatel 1946 kuni 1950. See saad alustus, mida kuulsite. Ei ole muidugi see päris seal meenutus lint 60.-te aastate keskelt, kui Hubert Veldermann seda meenutas. Siis oli Einari Koppelil selja taga juba kaheksa aastat teatritööd Ugalas. Veel oli ta Vanemuises draamateatrisse tulemata. Tartus ja Tallinnas, kummaski jõudis ta laval olla viis aastat. Nüüd paarikümne minuti jooksul saame aimu sellest, mis jäljed on jätnud Eesti raadio heliarhiivi. Olen vana Toomas Elinama kel koduks niidi. Jagnoosit lasin pisut, ent üldse mitte, põdur mar rõõmsal priouksusin, kuid lõuna ajal nagu teate, kõik see oli laevad tõid kui me surra otse ja rõiva-. Ja tormid Tiprastypari Merk kirusid nippe Radel, et kui ei meenuta no mul. Tol ajal olid kombed tsipa vabamad ja rikad saadamat. Reidki kauged klassidetil pungil jõngada maskides dispatisid, mis kaardevjaabo, punn? Vana Toomas Kelt kaugele laevad, Rando, neid Õunap, minumont ja tee on soovinud et me Remmel luhtunud jutt joomas olla kodus kui ta ei meenuta, et tilgub. Nüüd vanad loomalik selged uues ametis ohvriks Aneti. Aval lutti ja rahvatantsuõhtuid kui linna sümbol Raudel, et ma olen vana Soomad kett, kaugele laevadel on, ta toob need suunad minumont ja see on maa peal, mul Pihlap kuuldud Kauks mind kiidab mõni moodne laut ja tall, kelm ja toitu mark on väär. Ja Helga toitu mark lõikunud. Vähe on vist neid, kes Einari Koppeli raadio teadustaja rollis ja laulja rollis ära tundsid. Neymari kopterit ei ole meie seas enam juba 17 aastat. Need, kes tänases Eestis ilma teevad ja kallimatel platsidel teatris istuvad, politseis nukuteatripublik, kui Koppel oma viimaseid rolle tegi. Ta lahkus vara, ei olnud veel 50 kolmenegi. Talvine pööripäev, 1925 oli ta sünniaeg. Oktoober 1978 Richard, kolmanda mõõt. Viimse suur rolli rekvisiit kaasas, saadeti ta manalateele. Nagu entsüklopeedia ütleb, oli Einar Koppel avara loomingulise ampluaaga. Tal õnnestusid nii traagilised kui koomilised osad filmirollid Kaasalöömine operettides ja estraadil. Shakespeari Coriolanus ja Richard kolmas väitsa mäki projekti kolme klassi ooperis dolari parvepoistes esinemine vähemalt 10. kuuldemängus, viimane Olav Ernese suur roll juuditis. Ja kaasalöömine meelejahutaja trupis. Aga kuulame nüüd, mida Einari Koppel rääkis, saates mees mitme tahuga oma tulekust Eesti raadiosse. See toimus 1940 ja kuuendal aastal. Peale seda, kui minti mobiliseeriti Nõukogude armeest siis avastasin ootamatult tänu ühele oma koolivennale ajalehest kuulutuse. Õigemini koolinud, ütles mulle, et kuule sa oled nüüd prii poiss, sul on niisugust annet minu arvates, et sa võiksid minna ja selle kuulutuse peale ringhäälingus kulutusi siis on sinna võetakse diktorit. Siis võrdlemisi kõhedaks juttudele, sest üks asi on, mis arvab, et koolivend sinu eeldustest, teine asi on astuda kõrgkvalifitseeritud komisjoni ette. Siiski tänu tema mitmekordsele ärgitusele maja otsisin lõpuks kõik oma julguse kokku ja läksin, mida žürii küsis algul, kui te sinna läksite, sõjaväest tulnud poiss oi ja võib-olla veel mundriski. Mundris ma siiski ei olnud. Mul oli tohutu laugeldus, õigemini see oli minu õnn, et ma žüriid õieti ei näinudki. Žürii istus kuskil teistes ruumides ja neid huvitas peamiselt see, kuidas mina oskan rääkida, kui kas meil on õigekeelsus, vastab mingisugustele normatiividele või mitte. Esimene inimene, keda õieti kohtasin, see oli üks väga sümpaatne noor tütarlaps, kes istus laua taga, tutvustasid, vastutas, tema nimi on Linda Kald. Pani mind istuma. No nii vaimses mõttes ilusamalt teadetes pole midagi, pojake, ära värise. Vaata, see mikrofon räägise sisse julgelt selgelt kindla häälega ei ole midagi kohutavat juhtumeid olnud, seal teises toas on ka päris head sümpaatsed siis lugesid, no süda oli kurgus kõlaud, käed värisesid, tabelitest värises käes, tähed hüppasid silme ees kuidagimoodi midagi sealt lugesin, muidugi see võiks kaunis armetuses paistaga. Nii et mind võeti nagu veel paari inimest peale minu, kes käisid seal konkursil, võeti katse peale alguses. Ja siis kuuajalise, ma ei mäleta küll oli siis natuke kauem sisuliselt juba koosseisulised seadustena tööle, tolleaegne linna, nii palju sellest ütelda temasse hiljem minu kooliõde, Linda Rummo olime koos, astusime teatriinstituuti. Seal ma siis töötasin koosseisulised diktorina kuni 46. aasta sügiseni. Siis avati tolle aja Eesti riiklik teatriinstituut, mis saatis välja kolm lendu. Ja ma astusin sinna ja töötasin siis nii, mitte koosseisulise nurga rini särin, lugesin igasuguseid materjale, nii kunstilisi kui ka päevakajalised. Mis puhul aga tekkis üldse tahtmine teatriinstituuti minna? On raske öelda, minu käest on nii mitmedki inimesed seda küsinud. Ja seesama žürii, kui ma teatrist ostsin, küsis, miks tahtedul vardasse mul veres maa on mul ema isa poolt pärandatud nende patud nuheldud lapse kätte, nagu öeldaks. Sest nemad tegid, kõlas ka seda tööd, ma mõtlen, lavatööd, ema küll vähem, aga isa töötas, praeguse mõiste järgi võiks nimetada estraadiartistina. Tol ajal oli ta lihtsalt väike lava, näitleja või artist, kuidas teda nimetati. Teatas kinodes seansside vaheaegadel. Oli üks niisugune, paar esines maksjal Lexunud omalajal, kodanlikul ajal olid kamis populaarsed nimed, nüüd muidugi neid enam ei mäleta ta vanemad inimesed, lasteletadel. Mul olid populaarsed nii Eestis kui ka väljaspool Eestit. Kuna siin siiski võimalusi oli vähe, siis nad esinesid ka väljaspool Eestit väga palju. Ja ilmselt ma siis pärisin selle pisiku nende käest, mis mind lõpuks sealse instituuti viis. Arhiivikartoteek näitab, et Einari Koppel tegi raadios ka reporteritööd ja seda ka veel Viljandi perioodil. 1956.-st aastast on säilinud lint, mis räägib Ugala ajaloost. Jutuajamine Jaan Alt, Leisiga. Cooperit sekundeerib tolleaegne viljakas näitekirjanik Vambola rähn. Juhuse tahtel on nii sattunud, et vana Toomase laulus tehti varjamata reklaami samanimelisele suitsu sordile. Küllap rohkem Riini pärast, aga Viljandi jutt algab teatava tunnustusega nõutud sordile priima. Aga ajad olid teised, kuulame. Tead, mis, mina arvan? Deweri suitsu läbistamisena pingi peale. Vala Jaal Alklesi kõrvale väed, seal ta istub ajalehele paasrad piibu jutunõusid. Kas mikrofoni jätame siiani? Kaasa jala alt ei saa meie Ugala teatri kõige valem näitleja ja üks vanemaid lavaveterane kogu Eestis. Ma mõtlen, et tema juttu kuulavad huviga ka meie sõbrad. Hästi, lähme. No eks see kuluks ära ka pakkuvale primat, kus sa seda said. Raadiomeetrit Tallinnast ka, ava Villemit. No ja sina, kui meie üks mõlemaid lavaveteran Adria Ugala teatri asutajaid Astradiksid mõne sõnaga, kuidas teatritegemisel halvustakse tegid, soovitab kindlasti meie raadiosõpra raadiokuulajad ka seda Ugala arvutab või mille vanemad ei, no kuidas üldse teatritegemine seal peale hakkasid ka vanemas eas mul sedagi plaani nooruke juba vaevalt 19 aastat vana. Ja kui ma hakkasin hullama nendega sammu oli küll seal mängisime esimest korda see küün, mis seal Viljandi järve ääres. Aa, see küll on praegu alles sekki nii teha ja kuidas käituda, kui tegime seal, siis käis miks ta käis ja oli see alles võhik seal ja tahtsin ka osaleja küsimega sorokovka viina kaks puhanud õlut osta, helistas ainult osa oli antud näitlejoitele sisse väärina jaeklientidele, kes olid kõige enam mehe viinamehed, kes aeg tegemas oli. Kuidas siis edasi läks, järgmiste osade juures, järgmisel korral siis ainult juba muidugi pakuti esijuba. Saabus ise ja. Ühe osaga kuulsaks praadida minister tolli, aga siis läks mu järgmine Norra murdvargus mängisin siis oli seal tuba, kolmas osa oli silleri röörides šveitsari osa, aga kuidas siis rahvas kohale saabus, sest töötasuga päris kaugele linna. No ja siis oli üks niisugune suur kivipidamise, pargas oli niisugune väike suur diviisist pühiti nühittide puhtad ja pandi kaitsja simmer ringi ja siis läks see asi seeme minema. Raurograttaldavastada fenn. Kilomeeter minna kolm tundi lektsioonide seal. Niiviisi kas oli ainult näitemängu, tehti sel õhtul või vool seal teeksime iga igasugust muud vigurid seal aegas ja pott Stalingradi khatikotis karaati ja kõik nalja. Ammuli küünesi mäng, Vene ilmatu tore kahevaatlus on, tükk oli meisse mängitud, sai. Aga kuidas siis Ugala teatri tegemine nii lahti läks, teil või kust see mõte üldse tuli? See mõte, tuli, sündis siin koeduse koju selleaegne lauas, kus praegu teade, mis elab praegu praeguses Ugala laval ja siin oli siin asutas juhus Armin hunt oli, see hoidis, võttis kuuenööbist kinni ja tõmbas mind nurka kõrvale ja ütles, et kuule, vanajaan, mis arvad, et autsem heegesid teater heitsi? Asjonärvesti Ma olen sellega nõus ja läks sealt edasi ja siis hakkasime valmis tegema, mina muretsesin Vanemuises põhi Sirje mureks Estonias ja Pärnus ja tahtsime see asi vaadata mitmelt poolt kokku klappida. Võrr tuli siia, kellel oli juba mingisugune põhikiri, valmise ja see oli siis lugesin, võeti ja kõik oli väga hea ja siis kirjutasime meie kolmekesi siis kaks untsi ja mina sinna alla ja Jewyydimisesse, mis aastal see toimus, see 20.-le 1902 kõige siin toimus oli veel 170.-le aga siis 20-l saida kinnitad, nii, mida anti siis luba mängida kuuendal jaanuaril 10. kinnitamine? Et mängisite ametlikult juba ennem ära poolile veenemm, mängisime ära ja kuuendal jaanuaril mängis mere, siis oli, mis tükiga tõi, avasid pension sülje üks saksa tikk on, ehk siis pidin, kaks, nimi on tal ehk koju, onu hullumajas käis. Osa sina seal seal oli üks sihuke mõisavalitseja või mis seal londiga. See oli mingis vigases sõjameeste ühingule elu niisugune grupp siia kokku saetud ja selles oli ja siis saigi Seressaadiks töötas sel ajal ikka poolametnikuna veel, tähendab ma mõtlen selles suhtes, et näitlejad ei olnud mitte päris elukutse joonud, ei olnud asjaarmastaja seikleja, aga meil oli sellest kategooria järgi raamatud, siis selle järgi said igaüks palga Eike palka hakata maksma koegi, aga siis kategooria järgi oli kõik ära, jäävadki sige ja suurema osade järgi sedasi läks ja sealt läks siis edasi. Niikaua kui likiga osalt edasi edasi, siis läksime siit viis aastat mängisime siin asja armasseni ja see asi ja siis läksime seal, mis on seasaare soodsaga, sinna ehitati siis kõrtse kõrtsi asemel tehti jälle uuesti suur kõrts. Suure kõrsi peal tehti, siis teada saan, mis seal praegu asub, praegu elan, on seal majas, skulptuur, maja, see on see koht, kus Viljandi kultuuri siis oma sõna Jaan, kui vanad teatri tegelenud muidugi aktiivselt osa võtnud käändes traditsioonilistest Ugala vabaõhuetendustest, mida Ugala vist esimesena üldse meie riigis hakkas tegema. Mina olen teinud nii palju Kornilt ka ehitab neid kõiki viimaseni Serbiasse tund sealjuures olnud minu käes olid kõik lava ehitamise korraldused, mis aastal esimene vabaõhuetendus Viljandis, et see toimus 20. ja mis tükiga teisi Saalume, see Oskar valmis saama. No seal olid, kas algusest peale on juba kasvatatud neid meie vabaõhuetendustel nii traditsioonilisi hobuseid või? No Saalume ei jõudnud, aga kuningas ühikus, seal oli juba terve kari neid. Ma olen harilikult tähele pannud, et niisugustel vabaõhuetendustel, kus suur masstegelase igasuguseid muid mehi koosn, juhtub, vahest ka üht-teist naljakat. Vahest meelde jäänud. Mõnda juhust niisugust ei olemas ja võiks seda nimetada, nii suurt ei ole nüüd olnud. Üks kenam juhtum oli mõltuliga. Nimelt tema oli selle asja nagu tähele kunagi kunagi vaene näitleja ratsahobuse selga ei olnud saada. Ja nüüd tuleb tal kihutada teele, küsib, kus sa nii ajuga kihutades valges vahus on. Aga vaevalt hobune oli, jõgemist jõudis jalgu üksteise ette tänades. Ja rahvas kukkus selle peale naerma, ehmatasin hobune, aga vaevalt Essakal mõtte. Naer vale koha peal, no ilmselt Johinud näitlejatele muidugi Andresest näitlejad ei olnud harjunud sõitma mulda vabastama. Kus ta võibki, on esimest korda hobuse seljas onni. Nonii Jaanega midagi, sa oled nüüd siis ära teinud, teata tegemist, kui mitu aastat ei too nii 57 57 aastat kolme aasta pärast võime siis pidada sinu kuuekümnendat juubelit, aga midagi head peab selle üle ainult soovida samasugust edukat teatritegemist edasi, samasugust nors noorust ja värskust, nagu sul on siiamaale olnud. Soovime sulle kõike head, aitäh ette, tervishoiu oli hea olnud, ma ei ole tulnud ühtegi haigust. Nimetatakse avad, siis on kõik. 70.-te aastate keskel lõi Einari Koppel kogu aeg kaasa meelejahutaja trupis. Kuulame üht lugu sellest ajast. Siis, mis te ütlete, kas see agronoom spetsialist oli ainukeseks tõukeks, mis sundis teid mäel asuma? Mina leidsin ise miski mind nagu tõmbab maale jääda väga huvitav vist armastus põllumajanduse vastu. Armastus põllumajanduse saaduste vastu ei saa. Siis kas teil on olnud varem mingeid kokkupuuteid maaga? Onu on olnud olnud. Vaat kui mina sündisin, lahtus minu ema olema maal miiniat põline maainimene, murdunud, ütleme ma mullas. Ega kas peale selle, et teostasid oma sündimise maal olnud veel olnud mingeid kokkupuuteid? Kusjuures mina alati oled vaadelnud neid ei saa neid maastikke läbi autobussi või vaguni akna väga. Aga kas te olete ka praktiliselt tegutsenud töid teostanud põllumajanduse alal? Olen igal kevadel kasvatan aknalaual lillepoti sees sibulalauku või mind korda kolhoosist Scheffiks teeb siis mina toestasin vilja Rõukude teostamist, mis olid ümberkukkumise äärel tahtsid ütelda Teed teostasite toest, loess, toestust. Tulevikuplaanid perspektiivid jooksujalu majanduse järsul tõstmisel tõusta vähemalt kolhoosi juhatuse liikmeks. Agronoom ütles ka eile, kui ta juukselõikesse tuli, et kui minust juuksurit ei saa, siis direktaris kõlbab mina kindlasti, sest et ei nõua mitte mingit kindlat erialafondist. Kas te tõesti mõtlete? Mõtle, aga, pall ja minuga. Eks vaenatud armas emakeel vaja Kukkolekaitsmist ilusat selget eesti keelt ei ole tahetud hinnata, eri aegadel on erinoodirisu otse meelega sisse lastud. Staadion on olnud läbi aegade kahesugune mõju, halva keele levitamine ja samas ka tahe ilusat emakeelt hoida. Saates mees mitme tahuga, pajatas Einari Koppel ka filmidest. Kõige suurem oli lapetavuse nimiosa aga neid roll oli rohkem, nagu ta lindil ütles, tuli vahel nelja päeva jooksul viis korda Tallinnas või mujal võtetel käia ja õhtused Vanemuise etendused ka ära mängida. Koppel meenutab põrgupõhja vanapagana matusestseeni filmimist, kus tal ei olnud mängida just eriti kiiduväärne roll. Pilistvere surnuaial toimus siis matusesseni sõlmimine, kui väga-väga palju kohalikke vanu naisi seis vaatamas. Hugo Laur ütles veel, et, et see on rohkem rahvast, kui kalmistupüha lihtsa kokku saadakse. Ja, ja siis nad olid pärast arvutanud need naised omavahel, mida me eales hiljem kuulsime. Et vot seda ja tunnen, eks ole, teised rääkinud, see on Hugo Laur, see esinenud televisioonis silmisel avaldama, said Suure-Jaanis mängimas Impilistadeska. Aga need teised kolm neid on vist kohalikud joodikud. Lõpetame tänase arhiivisaat ühe luuletusega pikemast Bayroni kõvast, mida luges Einari Koppel. Lasso rändur puhkab suvel lämmatav all maas pehmel murul varjuks vanad puud, kus kargust hoovab laod, tuss, kõrv, avar rind vabalt hingata võib taevatuult Allasendik ja ülal ilmaruum. Las valdab rõõm ta hinge, okste kahust ei tungi läbi, päike, tulikuum. Las rutamata, siin ta lebab rohus, kus hommik, päev ja õhtu möödub vaikses rahus. Kas sukelduma pean keskrahvaridu sööstma teele rahu röövivale, kus rõkkab naer ja lärm ja kutsub pidu, mis südamele võlts, kus närvu palee, kus roidub vaim ja laskub madalale. Kas taas peab hingepiina peitma mu näol lõbusus, mis teeseldud ja vale? Teed naeratus teeb pisarais leiu ja irvitavad muljet, Reedapaotus suu. Siit ära. Laul las siit neid eemal kannad, sest käia, meil on palju mägi ideid mööda purjetada, mitmest rannast ei luulelustil mõtteis tusaseis keskmaid, nii ilusaid, et selliseid vaevalt ükski luuletada peast. Kui uus utoopia, see paelub meid, mis õpetab, kuis elama need peats, kui üldse inimlooma miski teeb veel sea.