Algab saade, kus kuuleme jälle vanu linte Eestile raadioarhiivist. Nädal tagasi tähistas skulptuuri Leht Mark Soosaare viiekümnendat sünnipäeva. Sel puhul pöördus juubilari poole Tatjana Ivanovitš. Olgu ta endisaegadel sagedane raadios rääkija tervitatud jälle Eestimaaletuleku puhul. Ja Tatjana Ivanovitš ütleb ajalehes nii. Markigaüks teab, mida sa teinud oled. Mõne filmi raadio- ja telesaate kirjutise kõne kõrvalt oled sa ümber kujundanud Pärnu linna rajades sinna rahvusvahelise visuaalse antropoloogia festivali ja Chaplini kunsti keskuse. Nii peaaegu ühe hingetõmbega ja ühe lausega saab ka. Nüüd võib juba öelda suure osa ühe mehe elutööst kokku võtta. Aga lähme tagasi alguses aegadesse, vaatame, mida leiame Mark Soosaare esituses raadio arhiivist. Kõige vanem lint paistab alles olevat 1963.-st aastast. Lahutame siis 1996 miinus 1963. See teeb 33. Vangistus on tehtud 33 aastat tagasi ja lindistaja on siis seitsmeteistkümneaastane, Viljandi abiturient. Tegelikult ma mäletan, et Mark tegi kaastööd juba varem siis, kui ta Pärnus õppis. Pärnu teisel keskkooli, sellel Koidula nimelisel oli tolle aja kohta hea raadiosõlm. Seal sai enne suurte raadiosse tulekut harjutada. Selles 1963. aastani, siis astub Viljandi koolipoiss välja tolleaegse tootmisõpetuse formaalse korralduse vastu. Ja koos kaaslastega pakutakse välja autoremondilukksepatöö kõrvale ka midagi muud. Mis aga saab järgmistest lendudest, kuidas oleks parem? Selle üle mõlgutavad mõtteid kaasõpilased ilme Jürine, Priit Kelder ja Ingvar Luhaäär. Meie ülesandeks ei oleks seda probleemi siin muidugi lahendatud, aga teine suund võiks ju ka nii olla, et tootmisõpetus homme saan ta lihtsalt niisuguseid teadmisi, mida kõigil nagunii vaja läheks, näiteks autojuhtimist ja igasugust tehnilisi algteadusi. Ja midagi öelda näiteks autojuhtimist peaks minu arvates ka tõesti oskama iga keskkooli lõpetaja auto juhtinud masinakiri natukenegi minevikku. Inimene peaks tingimata, mina arvan, näed selliseid üldiseid, millest kõigile kasu oleks, tuleks ikkagi rohkem õppida või näiteks triikraua parandamist, eks ole. Ei, aga näiteks koduseid elektrimontaaži teinud, neid võiks õpetada küll. Elektriringis õpetatakse igasugust vilistlane, sillad ja sellised tooted, lülitist ja värgid ja õpetajad, installatsiooni töid kodus ja seistes võiks õpetada siis natukene, ütleme siis üldise, ütleme, eramu ümbrus, skulptuur, kuidas lilli kasvatada ümber siis kuidas sa remontisid endale kodus lastekasvatusest, muidugi isadele tulevastele isadele-emadele. Rääkige, kuidas veidi seinale panna, sisse keerata näiteks paljud, ei naine nimega Elo, tarbeline teenindamine, midagi taolist ja kunsti ja muusikat peaksime ka koolis tingimata rohkemat. Kunstist kujutavast kutid sellised asjad ikka väga vähe ju, teame väga vähe neid, kes käivad näitustel ja nii oma algatusel kirokkimiseks, sellest asjast rääkima ja nii sügavamalt tundma õppima, seda ammu juba on vist räägitud juba sirbi ja vasara veergudel, et kooliõpilased filmikunstist mitte midagi teab, muidugi lähevad, jooksevad sinna seitset vaprat vaatama ja meile vennale ja pärast on väga hea film ma sellist asja nüüd arvan ka, et ütleme, need õpilased, kes õpivad laste muusikakoolis see on täpselt sama, mis tootmisõppides minu arust seitse aastat nagu näiteks mina juba käinud selle erialaga, siis on juba küllaltki palju aastaid seal. No minu arust ikka täpselt kuulide tootmisõpetuse raamidesse see nagu muusika. Sest sina saavutad seal eriala täpselt selle asja kohta, ma arvan, et on üks väga õige epigramm. Ega nüksi tööd ei tee, tööd teeb juga lõoke lauldes. Koolipoisist reporterid on päris omal käel ilma toimetusepoolse väljaotsimised tulnud aastakümnete jooksul raadiosse. Veel mõni kult hakkas oma annet kasutama näiteks Neeme raud säilinud lastehommik number üks, kus üks reporteritest on Mark Soosaar. Ta käib oktoobripühade eel Mustamäe keskkoolis, räägib vastkerkinud Mustamäe linnaosast ja üks viienda klassi poiss, kes tal seal häält teeb, on Ilmar Taska. No ikka seesama poiss, kes hiljem raadio poisteklubi aitas asutada ja nüüd koos oma koeraga täiesti häid teleintervjuusid teeb. Rääkimata kanal kahe juhtimisest. Aga tagasi põhiteema juurde. Arhiiviandmed näitavad, et 1964. aasta suvel on Mark Soosaar käinud Ruhnus. Viiul on praegu saare vanima elaniku, Peeter Roo slaidi käes. Temalt on paljud saare noored õppinud viiulimängu, mida Ruhnus teiste rahvakunstide kõrval samuti põlvest põlve edasi antakse. Ei ole nüüd, pruudi vald oli nimi ja vana vana all olete käinud pulmas mängimas ka seda iga pulma. Mina ikka käin. Viiul ja meri, need on varasemalt. Ma tean küll, aga nüüd me ei suuda, meri peal ja no teil on juba päris palju aastaid turjal, kui noorelt te hakkasite merel käima. 13 aastat sain multisee eikuskilt ja millal siis hülgepüügile mindi? Eesti, kui ma ei saa seda, siis hülgenees. Kas merel võrke nõudmas hakkasite ka juba 15 aastasel aastakümneaastaselt? Neli mees oli paadi siis ka Velyya valt torm. Ega ma ka ilmunud, Torma tuli küll, kui sai, vaevalt vahessousime vastu torma, nii et lained leid tagasi, aga ikka edasi ja edasi ja. Siis üks paat nii. No mis nendel viga purje püsti ja läks ITL jätke Impaatid sai politsei Taimiga. Siis vigaol tuli tagasi veel üks sai mootor, veel hullem asi, hullud pani vastutuul mu kovi tuisk ümber minu eluaega hirmus Baylor muudatus tund kaeru harv paadist kuni aatomilaevani välja, vot. Kuulame vahepeal ühte uuemat liin. 1991. aasta suvel, varsti viis aastat tagasi pühitses Ruhnu oma 650 aastast kultuurilugu ja seal toimus üks kohtumine Mark Soosaar ja Ruhnu päevade külalised, endised Ruhnu tüdrukud. Kell margi saate tegemine meeles. Siis see saade algas ikka niimoodi, et päike loojub juba lehmakari tuleb mööda tänavat kodu poole, siis sealt anumas seisab üks väike punase rätikuga tüdrukuke, kes ootab seda lehmakari oma ja oma lemmiklehma päikest kuidagi saada äkelt päikeli lehmani, lehma ja lehma nimi oli päike, nemal olin farmis abis lüpsmas. Siis insener. Panime pea allapoole ja siis ma võtsin sellel lehmal piim otse näkku. Koerad tüdruk. Ostsin õunu ja, aga ma ei tea, kuidas su nimi emal surra, Elle, oi sina oled kahjuks puredest. A, kus Aimuran temani kaua kaevaja ikka jah. Aga ta on üks paremaid hauakaevajaid, sest korra ma sattusin tema kokku ja talle noh, nihukesed tead, nii nagu seal selles eksperdil oleks vaja, on kõige targem ja kõige kõige teravama keelega. Ja kas isa on elus ägedalt isa ema ja seda ma mäletan, et kui Aimuriga kusagil siin viljapõllu juures olime ja siis mind paneb imestama see, et seal Ruhnu vili on nii kõrgemalt poolt oma elus nii kõrget vilja näinud, sest nii viljakas maa üle kahe meetri oli seal ka ola täiesti. Ta oli aasta 60 64 ja siis Aimur Aimur oli veel koolipoiss ja siis meie peade kohal tiirlesid parmud. Aimurutlased näe, need rohelise peaga, need on lätlased ja need halli peaga need rootslased. Aga neid on Libki näha, need nimed on üsna niisuguseid Pigedetest. Ma küsisin vanade roomlaste käest, et kas nende lapsed ka niimodi parmusid, hüüdsid, nendel ei olnud, sest lätlased jäävad, nemad oli ju niimoodi. Lätlased, lätlased olid pumbad läits, tallid olid läbi, aga suuremad, suured rohelist veaga, Need olid rootslased, aga eestlasi ja venelasi ei olnud tookord Farmusid ealisele Lääne Pelagi avastamise algus sul siis. Ja muidugi ka 64. aasta jaanilaupäeva öösel siia ja siis oligi esiolin esimest korda merehaige, siis naised olid seal ümber lõkke seal valgis kusagil ja siis nad juba sööd, olid kustunud, seal niimoodi veel laulsid viimaseid laule. Hästi ilus ja need olid põhiliselt kihnlased ja manijalased, kes laulsid oma vanu kihnu laulusid. Ja siis oli üks esimene täispikk saade, mida ma Eesti raadiole tegin ja seda ma mäletan, et seal oli raadioreporter kaks igavene raske makk ja teisel päeval Läks katki enam ei vedanud, keeldus, keeldus töötamast ja siis see juuksuriks oli Ella vist mäletate. Ja mina läksin Tõnu Ella juurde ja küsin, et kas Tõnu olla, tema saaks aidata oma maki ära parandada ja tema hakkas naerma, et juuksurid ei paranda, makkisid ja siis kella leidis oma laua pealt ühe niisuguse kummi mingi loki kummi ja see sobis täpselt reporter kahele veorihmaga sinna peale ja sai edasi lindistada. Ja tõesti, lapsepõlvelindid purre lastega on arhiivis alles. Tehniline külg pole just kõige parem, tuul on puhunud mikrofoni, ju siis polnud ka õiget tuulekaitset. Aga mõne jutujupi ikka kuulata saab. Kas saare sarvekandjatel on samasugused nimed kui maalgi? Roosin tonni rinne, neiu piini, täiti. Viide liiga kui palju lehmi sinu hoole all on? 53. Ja siis saab hakkama. Sul on tubli abiline, tema magab praegu ja närv. Tegemist on koeraga. Kas karjas veel seltsilisi on käsitööd ja sukavardad ja õmblemine. Nii et saarerahvakunst ei sure kiviaedade vahel maatik marju ka leida? Jah? Kui palju tulevasi mere kallasid ja tublisid saare naisi siis sinu hoole all praegu on? Minu elan praegu eksadest. Mina söödan. Mängin päikest, mängi, Scott eks lakestan kott ja kui see saab meie teise lapse kätte, siis puudutas värsile vot seesama mänge, mida mandri lapsed nimetavad kullimänguks või siis siin on nii palju lapsi. Mõni alles lemmikuks, samuti. Ei ole kõiki Eeskusel pooldama. Olite merel kolme mehega kolinud ka meeste hulka. Lõpuks sai, lõpuks jõudsin kuidagimoodi läbirände, sõitsime 100, siis see läbimärjad, kassiväed. Milliseid. Merihärg, milline kala, mere ärgan, päris suur kala väitlejad alal. Ta on teatav 18, hästi kärneri krobeline nahk ja siis tean hästi pirakas. Sellepärast kutsutakse sellepärast mere äärest neli kest nuppu vea. Peale kalade midagi muud ka vahel mõrda jääb. Ikka jääb, vahest krabisid ikka päris palju muut pahladele tuunottidelt 1000 krabi, mida te krabidega teete? Krabi tihendatakse merre tagasi ning söödavad ei ole? Ei ole. Kas Tallinna raadio saareliga kostab? Vastab, Raadil on meie saareelus suur tähtsus. Kui raadiot oleks, siis oleme ühesõnaga suurest maast eraldatud. Miks me ei saa mingist uudised, tead ega midagi ja istume kuskil pimedas urkas. Ja peale selle käib veel raadio teel ka sidepidamine. Näiteks kui keegi haige on või siis tellitakse raadidel lennuk välja. Jah, Mark Soosaar on olnud nii-öelda lapsest saadik väikesaarte patrioot. Ta kandis kihnu troid truult ja uhkelt juba ammugi enne seda, kui nendega täitusid kaubatänavad kui seda hakkasid kandma Soome tudengid ja Ameerika maadeavastajad. Mart Kivastik ütleb Mark Soosaare kohta sealsamas läinud nädala kultuurilehes. Soosaare filmidest pole mõtet rääkida. Kõige lihtsam on öelda, et neid on väga raske unustada. Eriti raske on unustada põhilist muljet. Ta ei pane kaamerat siis käest, kui on uputus, kui on tulekahju, maavärin isegi siis mitte, kui Kihnu mees ennast surnuks joob. Umbes seda sai omal ajal öelda ka margi raadiolindistuste kohta. Ta võis teha intervjuu näiteks suure halli kiviga. Täna me seda ette ei mängi, seda on juba siin saatesarjas kuulda antud. Aga kuulame üht 27 aastat tagasi tehtud lindistust. Kujutame ette, et taustaks oleks nagu mõni Sirje Runge maal lage, lumine merejää oma varjunditega. Muud ei midagi. Ja seal toimub kahekõne. Valge paberileht on praegu taevas. Ja meri meie ümber ka. Nii et seda kohta, kus maa ja taevas ehk jää ja taevas kokku lähevad, pole üldse näha. Ja niisugust täiesti puhast, täiesti valget ja täiesti lõputult alustamata. Vot niisugust on kõige parem omada, sest tarvitseb ainult kujutada siia taevasse üks must lind ja siia juurde veel midagi. Näiteks kas või sind kuulekad aseks vares kraaksub kusagil udu taga. Ei saa, näevad traat, vaata, ongi see must lind, mida sa tahtsid kujutada. Inimese kõrv kuuleb, et ta on ilus. Tuule vihim, mida teatris tehakse põrandaharjaga üle siidi libistades. Elektriline kõrv registreerib seda, kui mingit vastikut plekikolinat oleks, oli tunda, et ma olen idioot. Mis pärast tahab, et sa oled tädid ja? Ausalt, ma tahan, sest et nii hea siin olla, pikali praegu jalgadega liigutada nagu sõidaks jalgrattaga. Kui hästi see sooja annab? Kui praegune mõni kihnu kalur peaks mööda sõitma oma mootorrattaga näeksid kaks meest vehivad jalgadega õhku. Sind võib ka praegu täitsa meheks, aga et seal on ka pikad püksid jalas, pane kõrvast või ma ei saa, mul ei ole mul haljas. No selleks ma ju käskisin panna. Seisa kuulama, kuidas kala magab, küünla või? Norskab. Kui ta norskab, siis ta näeb ka kindlasti und. Kas sa kõrvel vastu jääd, ära külmunud ei ole? Ei ole. Kalade norskamist me kuule, aga merelehmad ammu vist peaks vist ikka kosmos ja verelehmadel, kas sa ei ole kuulnud seda vana ilusat lugu, et üks väike poiss läheb mere äärde? Kuule seal viiulimängu siis tulevad merest välja merelehmad, hallikad, loomad. Ja võid minna nende juurde, ükskõik kui suure lüpsinõuga. Kiusad maitsvat head valget, mere lehmapiima. Ainult et siin on üks väike tingimus, et kunagi ei tohi viimast lehma. Valgas praga lahingus malest vabadel Helmeta. Aga vaata, kui vahva oleks niimoodi praegu siia jäässe külmuda. Pärast leitakse kaks auku jääs nagu vanasti ohvregeeralid. Ja ega siin päris kinni külmaga, lumi tuiskab ainult kinni pärast onniksid, kui palju jätkab inimesel kehasoojust, kas sulaksime jääst läbi? Ei vist. Aga niimoodi ma ei tahaks, nagu üks inimene jäi Hiroshima trepile. Bolt aatompommi hele valgus kõrvetas kõik ära, aga tema oma kehaga kattis paar trepiastet ja niimoodi selle koha peale jäi tema keha kontuur nii ei tahaks. Ja kui praegu meie ees on hele taevas ja hele tühi ja puutumatu võimalus algus siis me oleme jõudnud algust. Me oleme jõudnud algul, me oleme jõudnud valgud, me oleme jõudnud valgud, me oleme jõudnud algul, me oleme jõudnud algus, me oleme jõudnud. Siingi lindil müristas mikrofoni sees meretuul aga õnneks ei ole seda linti ka tehnilise praagi pärast ära kustutatud. Need olid siis salvestatud noorusaegadel. Arhiivikaarte Mark Soosaare raadioteede kohta on mitukümmend näidanud, et mis on alles jäetud. 20 aastat tagasi andis Soosaar vastuseid stereoraadiotelefoniintervjuus. Ma tahan. Ma kuulsin, et õpite prantsuse keelt. Palun, miks te paljude võõrkeelte hulgast valisite prantsuse keele? No eks seal nüüd susisevaid häälikuid nii palju mul algusest peale on nende susisevate raskusi, sest et esimene venekeelne lause, mis ema selgeks õpetas, oli suksu sütt ja nagu te kuulete, ma ei suuda seda praegugi veel korralikult öelda. Kana ja avar. Et kõik see on tulnud, et hakata selle raamatu äärel vanapaberi kaklastu plaani? Ma just sellepärast räägin, et ma ei ole tallinlane ja kes ei ole Tallinnas, et ma leian, et, et teil on niivõrd raske seda raamatut toetada. Ja võta nüüd kätte ühel päeval sõita Tallinnasse, tuua ära see 20 kida vanapaberit. Kas seda asja ei annaks kuidagi muud moodi ajada? Ja kui kaugelt helistate, palun. See on niisugune keeruline küsimine, aga võib-olla oleks isegi päris tore sport võtta 20 kilo niimodi seljakoti ja hakata tulema Põltsamaalt. Kaua te tuleksite üks kolm päeva või? Raadi siis kõrgu terve sarja korraga ainult, aga iga raamat seda seda matka ette võtta natuke kulukad olla, mina teid selle ära, et on inimesi, kellel ei ole võimalust, kes on vanemad ja kes oleks ka sellest huvitatud. Jah, aga kujutage ette, kui tore oleks teil vanadusepäevil viskate sabalevi kannab peale pikali ja vaatate, sealt paistab üks raamatu selglaksuga jutud ja siis teil tuleb meelde, kuidas te mööda vana Tartu maanteed looklevad katkist asfalti tulite Tallinnasse kolm päeva järjest, et saada see raamat läksitega tagasi, te olete vist kooliõpetaja? Teatavasti võib ju vanapaberiga ka kooli vanapaberiplaani täita. No aga huvitaks ühte raamatusse ana paberi plaanima, paneksin nii ta täited, ma põrdsemade selle ära. On selge, no ma ikkagi jään oma projekti juurde. Palun kõiki, sead. Viis aastat tagasi on salvestatud Mark Soosaare telefoniintervjuu Juris Bodneksiga. See oli siis, kui hukkus Läti filmioperaator Andris labins. Ööl vastu 20 esimest jaanuari. Sellest on ainult viis aastat, käisid Riias lahingud ja kollitas SÕNA OMON. Andris labinchi mälestust jäädvustab Mark Soosaare asutatud Pärnu rahvusvahelise visuaalse antropoloogia festivali eriauhind. Nii palju siis raadiost säilinud linkide kaudu Mark Soosäärest, kes on nüüd juba 50 aastane. Ja nagu Mart Kivastik kultuurilehes ütleb ehk sobiks sellele tüübile indiaani moodi nimeks, ehitab linna. Ta on ehitanud ja ehitab veel ja ütleb ise sealsamas tsiteeritud lehes oleks aeg luua Eesti televisiooni tõeline kultuurikanal. Aga kuidas siis kübarate soengute ja ülikondadega jääb? Need on ju ka seni olnud kultuurisaadete silmatorkavaks ja lahutamatuks osaks. Viimaks neile ei osutatagi senist tähtsust. Ja need tulevad selle saate lõputiitrid. Tänase saate Eesti Raadio 70 tegid Külli tülija, Helju Jüssi mõlemad poisipeadega. Kes lõikas, ei ütle kuulmiseni.