Saatekülalised on noored näitlejad Hayden, Männa mäe ja Toomas Tross, küsib Pille-Riin Purje. Kõigepealt teatrisse jõudmise lugu alustab Haide Männamäe. Mina arvasin, et minust saab õpetaja. Aga pärast keskkooliaegset praktikat leidsin ma ei, õpetaja kindlasti mitte ei saa. Suhteliselt selline püsimatu ja närviline tüüp, natuke rahulikumalt hinge, et saaks lastega tegeleda. Aga siis üks minu klassivend Maasik, Indrek vasak kutsus mind Pedasse näitejuhtimise sisseastumiskatsetele ja nii me läksime, nii me mõlemad sinna sisse saime. See oli 89. aasta suvel Pedada on selline lugu, et kõik, kes sinna lähevad, arvavad, et nad õpivad seal aastakese edasi, lähevad lavakunstikateedrisse. Aga meil oli väga-väga tore kursus ja tore kursuse juhendaja Rudolf hallaber. Nii et pärast esimest aastat ei tekkinud sellist mõtetki, et tahaks kuskile veel minna, edasi proovima või niimulise proovimata jäigi peale kooli läks mul kuidagi õnneks, nii et kohe kutsuti Ugala teatrisse või õigemini otsiti jumalasse ühte tükki. See oli Vjatšeslav Volkovi lavastatud hiirtest ja inimestest. Tüdrukut laulsin teateid olid ka vahepeal, see oli kolmanda kursuse lõpus. Siis kui neljas kursus lõpetas siis Annevelt kutsus mind oma diplomitöös mängima. See oli hullikese lood. Ja sellise vahva tükk, kus mängida igasuguseid erinevaid rolle, alates kanast ja lõpetades printsessiga. Ulikese Loodoligaraažijate kõige esimene lastetükk tegelikult alguseks sai ju, alguses oli Unesco kiilaspäine lauljatar just me jõudsime hetkede juurde teatris, aga Toomas, sinu eellugu on veel kuulmata kuni kaheksanda klassini. Mina ei teinud mitte midagi muud, kooli kõrvalt mängisin korvpalli, aga ma tean küll, et ema oli mul kodus selline, kellel oli raamaturiiul täis igasugust kirjandust, eriti luuletusi, mida ta hirmsasti armastas lugeda. Ja need mulle goog söötis, vargsi niimoodi ette põrkasid, nii nagu lauapallid tagasi ja siis, kui kaheksas klass läbi sai, sai spordikool läbi ja juhtus ka see, et teised kasvatasid pikaks, aga mina mitte. Ja siis mind ei võetud ühtegi võistkonda. Kuigi ma väga halb mängija ei olnud enda meelest. Ja siis toimus veel üks suur muutusime, kolisime koplist mustamäele, oli uus kool, 49. keskkool. Ja seal ei olnud mitte midagi, ma olin selle kooli teine lend, kui ma lõpuks keskkooli lõpetasin, täiesti märkamatult jäin mina selle näit ringi vedajaks ja ja ma isegi ei tea, kus kohas, miks see tuli lihtsalt sattus niimoodi. See asi hakkas meil aina rohkem ja rohkem huvitama. Keskkooli lõpuks ma olin kindel, et ma lähen lavakasse. Aga siis tuli kroonu vahele ja siis pärast kroonud kohe proovisin lavakas, selline ma muidugi saanud viimase vooruni pidasin vastu, siis viimases voorus enam ei saanud edasi. Ja seal tuli ainult 10 sammu peda sisseastumiseksamitele enima siis sattusingi Pedasse, mis aasta see oli, see oli aasta kaheksa, 88 Margus Tuulingu kursus ja siis peale lõpuks tegimegi garaaži teatri ajame jaksasime tegutseda kaks aastat ja siis ma jõudsin veel elada ühe aasta vabakutselise elu nii-öelda vanast rasvast ja ma ei tea, kuidas selle kuidagi õnnelikult, eks niuke susimine käis kogu aeg midagi paremini teha või midagi uutmoodi teha või teistmoodi teha ja ja niimoodi sain ma need otsad kätte, et me lõpuks sättisime ennast taanisse. Kopenaagrisi teatrikooli, sellest räägime kohe, aga nüüd ma tahaks ikkagi seda kuulda, ühel kursusel ei olnud, nagu ma aru saan, ei olnud, aga kuidas te kokku saite, kas mingit romantilist lugu ka kuuleb selles saates, kui minul olid sisseastumiseksamid, siis hästi mäletan, kui Margus Tuuling ütles, et näed seda pruunisilmset poissi seal esimeses reas, et nüüd laula, Ma laulsin ühte Eesti unelaul, sellist nende käia ei issi-issi. Siis, et nüüd laula seda laulu nii nagu sa tahaksid seda poissi seal esimeses reas ära võrgutada. See poiss oli Toomas Trass, kas sina mäletad seda Toobas? Mina mäletan niimoodi häguselt, aga mitte midagi erilist ei olnud minu jaoks seal. Ma pidin lihtsalt nii-öelda vastuvõtja rollis olema kui niukseid sisse astuv ja siis proovib oma mängitud armastust tunnetega mulle mõju avaldada. Eks ta niimoodi sõit koos sõites kogu aeg, noh, meil on väga-väga tihedalt, sõitsime välja selle lastetükiga, just. Garaažiteater oligi ju teatritrupp, kes sõitis ringi. Me alguses sõitsime lausa liinibussiga, me saame tegelikult kokku siis liinibussis kõrvuti istudes. Mina vaatan, Tomas tõstab kogu aeg minu kõrval istuda ühe korraline, mina istusin Kadri Hinrikuse-ga kõrvuti. Ka hommikust. Äkki räägin ainult energiat üleval hoida, et ikka etendus ikka tuleks korralikult välja. Ei, aga siis sa mäletad järsku kadri tõusis püsti? Ta ütles, et istu siia siiski tahad? Lakse istus Hedda Roberite kõrval. Pärast seda meie, eestlased nüüd tükk aega vaikides ja punaste põskedega. Ja siis vist hakkasin mõtlema, et äkki äkki siis on midagi, miks ta kogu aeg sinna tikub. See ründas selja tagant ootamatult ootamatult lõi pähe. Ja siis hakkasid, tegi nii-öelda koos reisima, koos reisima hakkasime sellel taani kooliga on, on seal ka niisugune tore lugu. Sest et 93. aastal käisin Jöteboris. Seal oli rootsi teatri ja dramaturgia kursus ja juhuslikult nägin seal ühte tänavateatrietendust ja mulle hirmsasti meeldis ja ma küsisin nende käest, et kus te olete õppinud seda seal nii tsirkust kui nalja kui klounaadi palisti liikuv ja see oli sõnadeta tükke ja veel sõnadeta tükkija ja veel vabas õhus, mis oli minu jaoks üllatus, kuidas sa niimoodi jaksad seda publikut hoida ilma sõnadeta, ainult siis trikkide naljadega. Ja sain nende käest Kopenhaagenis oleva kooli aadressi. See mulle sinna kausta vahele jäi aastaks ajaks. Nii kauaks, kuni garaaži teatri laiali läks. Lõpuks ma kirjutasin, sina Taani koolja ja see kirjavahetus võttis ka aasta aega aega. Ei mäleta, kas ma küsisin üldse haide käest, kas ta tahab tulla uimastiga, küsisin, ei nojah, ikka kesiseid. Mingisugune hirm on nagu lõpetada, noh, niimoodi konkreetselt ma olin, ma olin siis olin Ugala teatris. Hästi tore suhtumine oli vanemate näitlejate poolt, ütles, et kõik eine, mine oleks meil omal ajal see võimalus olnud, et see nagu julgustas ka ja nii me siis läksime, aga minu meelest on vahva veel see, kuidas me võtsime ühendust kogu aeg selle kooli direktoriga huule breke, väga-väga sümpaatne positiivne inimene. Ja iga kord, kui ta telefoni rääkis, siis oli selline tunne, jäi, ta on selline suur ja paks, kahe jalaga maas meestest see hääl, mis telefonitorusse tuli, oli selline madal ja niisugune noh et mees täpselt teab, mis räägib ja noh see oli nii vahva, et et kui me lõpuks siis Kopenhaagenis olime, teda nägime, see oli öösel kell pool neli. Sest see buss, millega me hakkasime Kopenhaageni minema Läks Stockholmis laeva peal katki ja, aga noh, nihukesed toredad eestlased helistavad. Et noh, kuna me ei teadnud, kuhu minna. Ülejäänud õpilased kõik otsisid endale ise elamise ja. Meie muidugi helistasime, küsime ka, kus me siis elame, nagu see ühikas on, kus ühiselamu on? Ei, et ei, et meil ei olegi saanud, te peate endale korteri või midagi sellist. Üürikorteri üürikorteri, meie oleme siin Eestis, et ma nagu ei saa ise tulla otsima ja nii ja siis oligi nii, et oma helistamisega viisime ta nii kaugele. Otsisime yle korteri pelada vähemalt alustuseks ja, ja siis ta tuli meile kell pool neli öösel vastu. Kui ma olen neli last kodus ja naine sõidab ja kusjuures ta ei elanud Kopenhaageni linnake. Hoolekohta nüüd veel nii palju, et kuna see hääl, mis telefonis oli ja see välimus, mis lõpuks siis ilmus sinna bussi ukse peale ja küsisid isteraini haide kutsumas. See oli täiesti teine isiklikke pisikene halli päirendikud, nääpsuke viiekümnendates aastates meesterahvas, hiljem me nägimegi niimoodi telefonil räägibki, teeb sellise madala ajal, räägib telefoniga, aga tegelikult oli sinna Taani minek pea ees tundmatusse kohta hüppamine. Tegelikult me olime natukene heal arvamisel endast ikkagi ühe teatrialase kooli juba lõpetanud ja siis me olime valmis selleks, et mõne määra kohe paari esimese kuuga jama võrku tulema ära ja ja ongi hea vaevlema ja raha kulutama. Sest me saime alustuseks, me saame kultuurkapitalilt toetuse, üks auto kosumis, meil oli ana Fordsele, müüsime maha ja see oli meil taskurahaks. Mis teil, selle me saime lõpuks müüdud eelmisel päeval ja päev ennem sõita sai sellest leppest. Toomas mõtles hea nipi välja, pani taha akna peale. Kirjutas suure sildi. Täna müün ära. Ja see toimis kummalisel kombel millegipärast tulid vaatama, mis pakub, et täna sellest lahti saab kohe. Teiseks, see kool siis tegelikult osutades nad on erakool mis tähendab seda, et kui sul on vähegi raha, siis sa saad sinna õppima. No muidugi, õpetaja vaatas ka selle pilguga, et ütleme, et kõik see kamp, kes nüüd lõpuks kokku saab, et nad ei oleks nüüd väga väga erineva tasemega ja kui suur see teie kursus oli ja mis rahvusest inimesed kokku said. Kõige alguses oli 15 taanlased, rootslased, soomlased, hiinlane x iisraeli poiss, Island ka Põhjamaade põhjamaade asi, et see hirm, mis meil alguses oli selle kooli ees, et kas ikka on heal tasemel ja osutus just selleks mida, mida minul vaja oli, ma ei tea täpselt, kuidas Aidegaaliaga kui oli vaja, et see oli nagu füüsilise teatrikool, kuigi kuigi meil on veidikene teisipidi aru saama sõnast füüsiline teater ja see peaks nagu rabelemine olema. Tegelikult seda ei ole, lihtsalt on nagu liikumisteated on siis teatriõpetus, kus tähtsustatakse keha sama palju kui sõna see on vana tõde, et sa ei tohi nii-öelda vaataja eest ära nämmutada olukorda, et sa pead jätma selle avastamisrõõmu vaatajale, siis on olukord huvitav. Visuaalse teatri puhul see kehtib, võib-olla ongi õigem öelda, et see oli jah, just nimelt visuaalne teater seal õpetati läbi komöödia prisma, kooli nimi oligatega Merias, kuul, siis komerja sõna, mis on võetud sõna Parist Comentidel arte, mis aineid seal õpetati või mismoodi näiteks kooli välja nägi. Koolipäev iseenesest algas kell üheksa lõppes kell kaks juba, mis andis aega pärast grupiga töötamiseks, selles mõttes, et meile anti kogu aeg koduseid ülesandeid, hommikul alustasime kohe soojendusega ja siis tuli vastavalt esmaspäeviti ja reedeti oli pantomiim ja teisipäev, neljapäev oli akrobaatika. Laupäeval oli hääletund, teine pool päevast läks siis vastavalt sellele, mida me läbisime, kas siis oli maskiteater, kas oli melodraama klounaad, kabareestaarid seal lingi ehk siis jutustamise kunst, Bufonaad, jah. Kommendide Larte kahe aastane teatriõpetus käis, käis läbi teatristiilide Neile, anti algus kätte kõikides nendes erinevates stiilides anti lihtsalt nagu alguses kätte, et igaüks siis teaks, mida ta siis enda jaoks pärast välja valib ja mis oli veel tore, oli esimese aasta lõpuks läbitude stiilid võeti kokku ja neide lubati või neid pidi kasutama siis ühise tüüdis aveel üks esimese kursusestiile oli karakterid. Me kasutasime tegelikult nii karakterit kui tüüpe. Me tulime jõulupuhkuselt tagasi. Esimene koolipäev seisnes selles, et me tuleme uue tüübina. Tuleme tundi ja pidime tulema läbi linna juba niimoodi valmistunud, et meil on teised riided ja meil on see teine nägu. Tulge isegi õpetajad, tulge isegi teisest kohast teist teed pidi eetriga, tavaliselt olete harjutuse nimeli Hatcher ehk siis kuume tool, kus sind pandi tooli peale selles oma tüübis istuma. Siis kõik ülejäänud küsisid sulle, rist tegid risti küsitlust. Kõik sinu ajaloo kohta, sinu vanemate siin aadresside kohta, sinu pangaarvete kohta kõik, kõik, kõik need lõpuks sündis personaaž. See oli nüüd kõige rohkem. Selle Stanislavski õppemetoodika moodi, mida meie Pedajal läbisime koolis, ei ole üldse lõbus Jakuna taliga komöödiakool, et noh, tihtipeale oli vaja ennast tagasi hoida, et mitte, et teinegi kohal on armakski, et nüüd läheb väga hästi. Et, et ei ole vaja nii kõva häälega naerda ja et saan aru küll, et õpetajad siis ma saan aru küll, et teil on sõbrad lavale te tahate toeta tagant tarvis. Et andke nüüd võimalus osta natuke, pingutab ka üks suurimaid erinevusi. See, et õpetus oli positiivne ja ma nägin ka sellise õpetuse edu, kus kunagi öelnud sulle halvasti. Alati toodi välja head pooled sinu, sinu tüüdist kadus ära hirm ja läbi selle positiivse õpetuse jõudsime me tegelikult ühe naelani on see ja mis tegelikult improvisatsiooni aluseks kõige rohkem pead sa muretsema ainult esimese sammu pärast, kui sa lavale astuda. Kui sa hakkad mõtlema selle peale, et mul seal kolmandas pildis see ümber lauaminek, ma ei tea, mul ei ole see hästi veel käes, kuidas ma nüüd seda teen, kui sa selle peale etenduse alguses mõtled? Sa oled nagu juba üle astunud sellest piirist, kus sünnib vahetu imelava peal. Et ainukene kontsentratsioon ja keskendumine läheb esimese sammu peale edasi läheb omasoodu, veeredes, aga jah, mida mina kõige rohkem sellest koolist endale selgeks ainet ma sain. See on enesekindlust ja ma avastasin ja leidsin enda jaoks et mõni asi tuleb isegi välja, eksamid ei olnud selles koorile sisseastumiseksamid, aga ega lõpetamiseks on etendus on tegelikult, aga et hindeid seal ei pandud, said nagu sertifikaadi kaasa, et sa oled selle kooli läbinud reali huumoriga läheneda asjale. CERN vaevid. Vahelduseks. Ellujäänud vastu pidanud, läbinud veel üks teine tähtis asi selles selle teatriõpetuses, selle teatrikooliõpetuses. Nimelt ta õpetas sind mitte kartma läbikukkumist, tegelikult klooni õpetas. Niisugune kloon on, ta elab läbikukkumistest, kui laval juhtub midagi, midagi läheb viltu, siis on see sinu õnn. See toob uut elu ja särtsu sinu sellesse numbrisse, numbrisse, sele, sellesse hetkesse. See on taevane kingitus, ära peida seda, sest publik näeb, seal on niikuinii mängise ära. Ta peab ka ütlema, et kui ma nüüd olin kaks aastat Ugalas mänginud, siis oli see, ütleme nii-öelda 104. sein lahustükina tehtud, sellega publikuga suhtlemist ei ole ja küll see oli alguses raske. Et kippusid kogu aeg publikust üle vaatama kuskile tahaseina, siis õpetan Ernadi, sirutab käe välja, hakkab näpuga alla poole pilku kutsume siin, oleme. Et kasuta meid, me oleme sinu jaoks eriti veel selle storytellingu või selle loo jutustamise puhul oli see, sa pidid otseselt rääkima publikule seda, see oli selline põnev kogemus, ütleme, parastada stoori, tellingut oli juba mõnevõrra lihtsam publikuga suhelda. Õpetaja ütles veel seda ka, et kui sul on, ütleme, publikes kõik on väga sõbralikud ja kõik tulevad kaasa seal. Publiku seas on üks, kes on mossis. Tal ei lähe üldse korda, mida sa teed, siis hakka just selle ühe peale mängima. Ja mängib nii kaua, kuni sa saata naerma. Selle võrra on ülejäänud publik juba möirgab ilmselt. Aga sa pead selle ühe inimesega sulama, saad sa ei tohi teda eirata. Ei tohi mängida niimoodi, nagu teda seal ei oleks, et sul ei lähe korda, et tema temale korda ei lähe. Energia oli kahjuks, ütleme sõnu sellesse. Teatrikooliõpetuses. Energia. On improvisatsiooni alus. Kui sa produtseerib kõrge energia sisse, loob Õige pinnase improvisatsiooniks. Kui sul on madalenergia, ma mõtlen lavaline energia siis sa oled lavaliselt loid. Halvas mõttes. Küll aga hakkab blablablablablablakaared. Regi kaotasin. Vaatab meile saata ja. Rahastab? Kuidas te ennast kloonidena tutvustaksid või kust need nimed tulid ja kas te olete ka niisugused konkreetsed klouni tüübid? Klooni nimedeks on kloun Piip ja Tuut. Kumb on, kumb siis mina olen piip ja mina olen tuut. Kas need nimed ise valisite võidelda? Ise ikka ise ikka, aga alguses olid meil natuke rahvusvahelisemad nimed, mina olin paprika ja Toomasele tomaato, nagu ei sobinud. Kui me Tallinnas hakkasime tegema või Eestis, tähendab ta nagu ei sobinud enam sõnaga mister piini puhul, naljakas on mingisugune köögivilja köögivilja nimi. See oli ka veel omaette lugu, kuidas neid nimesid otsiti kloonitüüpidele. Et prooviti erinevaid ja igaüks omalt poolt pakkus ja siis sellega käissis. No enda tutvustamine, see, kuidas sa tuled eesriide tagant väljas publiku ette. Ja ütled oma nime, õpetaja alati vaatas, kas see nimi sobib sinu tüübiga sinu riietusega kokku. Et need asjad nagu pidid ka sobima. Aga millised need teie tüübid siis klounid elan? Minu kloun on baleriin ja kes tahab saada Paleriiniks vaatamata oma eale. Ja, ja siis ongi tal selline kena läbipaistev balletiseelik, mis hoiab niimodi harali, sidrunimustriline rikku kloon, remondi akrobaatikat, aga kõige rohkem tal meeldib publikule naljata, ilusaid balletihüppeid, hüppeid, kummarduse, mis kunagi välja, jalad lähevad risti ja sõlme heegeldavad ilusaid normi nähes ta, ta läheb nendega kohe rääkima ja kirjutab, et ainult selles mõttes ongi, et kloun on lastele naljakas ja, aga samas ta võib nagu lubada sellist heas mõttes flirti. Kopterid ja, aga aga, aga mitte ütleme klouni puhul on hoopis teise mõtteline, kui noh, kloun läheb, ütleb, et eks mul ilus kleit. Katsu sa öelda, et seal ei ole ilus kleit, selline toreda näoga olevus seal seda küsib ja igat uut on siis milline kloun. Tutvun praegu selline hästi tähtis traksidega triibulised püksid. Pumbad, ta on alati väga sirge seljaga, isegi painutatud sirge seljaga käib pea püsti, siis ta arvab, et tema on väga tähtis. Aga ta ei alahinda teisi. Natukene onu ööbiku moodi Ellen Niidu onu ööbiku moodi, mis on ka hirmus tore tegelane, olen ta kogu aeg olnud silmapiiril, kui ma tahtsin veel peda diplomitööd teha, aga tookord jäi ta lihtsalt teostamata. Aga seal ka üks hästi tore tegelane, tegelikult on kloon ainult ilma ninata. Taani kooli siis nina ei teegi. Ja, ja seal on väga palju kloune like inimesi, kes ütleme, nina pähe panna ei pruugigi enam kloonida. Siis tekib mingi kest. Taani koolis ma alustasin, ma esimene klooni tüüp oli niisugune natuke tuutu. Et kuidas, mis nüüd, mis me nutame? Kes vahest isegi üleseletamist iga kord. O-jalad olid talle seda niimoodi, kui ta käis õõs natukene nagu karu, Mam ja vaata, mismoodi sa räägid praegu. Sammastele plastiline, dünaamiline need, kui ta komistas, siis ta komistas kukerpalli, komistas kukerpalli püsti ja ta ja kõndis edasi, teinud lumi alles 10 sammu pärast korraks peatus. Mõtlesin, mis end oli? Komisjoni pikatoimeline ühesõnaga hästi pikkade juhtmetega. Aga kloonide juurde, seega vahva, et meil oli üks etüüdi, tööülesanded olijad, klounid teevad teatrit millest sündis ka üks väga-väga sünge teatritükk, kus noh, mitte küll meie poolt esitatuna, aga ehk siis teine grupp meie meie kursuselt kus klounid mängisid Shakespeari. Vot see oli seal oli küll madalaid tekste kirjutanud, aga üks nende enda seast kirjutas, millele, eks vanem vanem proua kursusel, kes oli 51 aastane, kui ta tuli sinna meie kooli, selles mõttes, et meievanused tõesti olid 18-st seitsmeteistkümnest tegelikult kuni 51-ni kõige vanem valinud, siis see prouaga temaga oli selline kurb asi. Ta oli näitleja, teatrikooli lõpetanud, Taanis näitlejana töötanud, väga paljudes filmides Taani filmides mänginud. Korraga tekkis lavahirm nii suur lavahirm, et enam ei saanud lavale minna. Hakkas välja mõtlema endale haigusi, et ei peaks lavale minema. Mis on näitleja surm tegelikult loobus. Ja siis ta elas koduperenaise elu ja reisis igal pool Aafrikasse, oma perekonnaga ja ja hakkas kirjutama väikseid sketše ja lugusid ja teatritele ja väikestele truppidele ja raadiole ja hakkas õpetama andmannan jaagu lavalist, õpetus noortele, kes tahavad teatel kooli minna ja ta oli ära olnud juba üle 10 aasta. Suurelt lavalt nii-öelda tahtis proovi proovida uuesti, kas ta saab hakkama või mitte. Ja siis, kui oli meie kabaree-etendus ja, ja tema oli kontsern, see tema kondereeris, seda ta laulis üksinda. Ja kuidas siis lava tradoli ütles, et haide ei ole mitte midagi hullemat kui üksinda laval olla. Aga ma tegin seda. Rõõmustasime koos, et ta nagu, ütleme selles etenduses ja seda sai nüüd sellest üle. Ta unustas ära selle temalikesel, kes kirjutas selle Sekspiri, kus need klounid lavastavad seda Seksperinud ja ja see oli kõige parem tööd, klouni, tööd, mis seal koolis tehtud, nagu ta oli, suhteliselt lavastatud. Ütleme, selles mõttes, et improvisatsioon oli vähe, aga noh, improvisatsiooni, seda sündisid veel, seal oli ruumi juuli ja segamini ja vanem naisterahvas tahtis Juliat mängida ja noorem lükkas ta pukilt nii-öelda, kui haiget ei ole, sina ei saa, vaata, kui vana sa oled. Nii et sellist teksti räägivad, ilusad riided on seljas, selgemat klooni õpetusega, alustasime siis meile, anti ülesanne, pange selga oma kõige ilusamad õhtutualetid. Seda ei öeldud, miks. Siis me kõik tulin, olin kõik üles löödud, siis anti meile punased ninad. Sa ütlesid, kui naeruväärsete olete, tsime rivis, kihlus oma uhked tualetid seljas ja siis on veel punased ninad ees. Sellest hakkas siis klouni õpetus peale. Huvidsin nutsu viib see. Koodsi. Kui sa ide ütlesid, et inimestesse kloun on varjul, kas te olete nüüd rohkem, leidub ka neid kloune inimestes või mingi teise pilguga jälgite inimesi enda ümber pärast seda taani kooli täiskasvanute puhul on seda muidugi vähem, tuleb ette, aga, aga lapsi jälgides see on võrratu. See on tõesti nagu Meil õpetaja ütles ka, et me ei saanud kaua karu. No kuidas see nii saab olla? Et üheaastane laps on klooni võrdkuju, ta mõtles peamiselt tema füüsilist liikumist ja mõttepuhtast ja mõttepuhtust ja ausust ja mida ei ole, noh, ütleme, mis on meile nüüd kõik siia turjale 27 aastaga või ütleme, kõik meie kontsert on, endal ei ole meie printsiibid, meie arusaamad elust, kõik, kõik, kõik, kui saaks selle maha visata, selle suure seljakoti ära visata. Et sa oled üks-üheselt aus situatsioonis teistega suhtlemises, sellepärast on hästi vahva, on head mõnda last jälginud, kui teinekord oleneb, vaata need jälg jälgib, mida ta teeb, onju või noh, ütleme mingi laps tahab tähelepanu, konkreetne situatsioon, üks pisike tüdruk oli, kes temale natuke nüüd üle ikka peaaegu kahene. Maria Johanna, kes on seitsmeaastane ja ja väike tüdruk tahtis saada marja tähelepanu trakto juurde, lihtsalt karjus. Ja siis tal tekkis põnevus, et mismoodi ta nüüd talle öeldi, et ole nüüd kuss, eks inimesed, teised inimesed on ka ruumis, et nad ei saa, et see on nagu väga karjus väga vänge häälega. Aga tal oli endale niisugune nägu, et ta ei tohi seda teha. Ja, aga see oli see hetk, millal teda võeti kuulda. Ja tagareas uuesti harjalinud, hoiab kõrv kinni, noh nihuke väike õde ja suure Pähn hoiab kõrvu kinni, et ma ei või enam ei jaksa enam kuulata seda, keegi sosistas marjale kari vastu. See oligi nii, et siis väike plika, karjus, Maria tegi talle kohe täpselt sama hääle vastu. See reaktsioon vist siis tekkis pikk paus, serveri pikk vaikusepaus ja siis nägid imbudes, mis mõtted kõik hakkasid siin peas käima niimoodi, et et ta enam ei karjunud pärast seda, aga see reaktsioon selle niivõrd nii puhas ja tore, et meie muidugi naersime, saime naerdes, leidsime näha, näed, siin on kloun, meil sinna seisab, tal ei ole mitte midagi muud plaanist, kui see tähelepanu võita. Aga veel üks tore asi, mis nüüd siin jutu käigus mulle meelde tuli. Toredaid asju tuleb meil Taani koolis õpetajad mis oli nagu alus kogu sellele liikumisele, mida meile õpetati. See põhines Feldingrassi, tehnikal, Vellingrassi, liikumistehnika õpetab sind ökonoomselt liikuma. Ehk see õpetab sind liikuma, nii nagu liigub üheaastane laps. Ta ei tee mitte ühtegi üleliigset liigutust ja liigutuse tegemiseks ta kasutab kõige lühemalt ja otsesemalt teed ehk kõige ökonoomsemalt teed. Ta on huvitav, tähendab, ökonoomselt liikumist on huvitav vaadata. Ja kui näitleja suudaks selle ökonoomse liikumise taastada või endas üles leida ja seda kasutada, siseneda laval huvitav vaadata. Ja see õpetus käiski meil ka läbi niimoodi läbi kahe aasta. Ja see oli tegelikult see, mis mind füüsiliselt avas. Sest peda kooli, ma lõpetasin sellega, kui Margus Tuuling mulle ütles. Tross, mida sa künnad seal laua peal nagu traktor. Ma, mida ma tookord muidugi aru ei saanud, milles asi on, aga ma olla olnud selline kangepulk kes niimoodi oli niimoodi summaarselt seal asi kulgenud mööda neid enda kõrval maha, nii toolid, lauad. Nii, aga ma proovisin olla liikuv ja tantsida, siis see mõjus, sellise, isegi mitte karudamisena, karu on väga plastiline. Omad lood on ka ikka, no ma ei tea, ma olin siis traktor laval. Ja sellest mina nail lahti selle üle ma olen kõige rohkem hea meel. No ma saan aru, et sellest Stahli koolist ja sellest, mis ta andis, lõputu lõpmatuseni rääkida ja. Me peame selle ära lõpetama, mis veel kõige tähtsam, me saime ka nii-öelda kuuludega kokku ja tänu sellele, et just sel ajal, kui me seal olime, oli Kopenhaagen kultuuripealinn ja meil oli võimalus osaleda ja näha, kuidas Taarja UFO tollal veel mitte Nobeli laureaat tollal veel tavaline teatrigeenius, tema andis maski kursuste, kuidas tema meist klass esines maskiga. Kuidas ta oma neid storytellingu numbreid tegi? Mees, kes minu meelest oli juba siis üle 70, oli missugune energia. Koovuta Ta oli itaallane, aurutatud valiga, itaallane, noja lõuna veel alles on teistsugused, energiatorud on, raudselt on, pigem ma arvan, et nendel on vähem klapi või nendel käivad rohkem neid energiatoruklappe lahti kui meil. Võib-olla erinevalt nemad ei pea juba sellepärast, et nii palju külmaperioodi ei ole nagu meil on. Palju labase rambikrambid. Aga see oli võrratu elamus, võrratu elamus Toomase kohtus klotovskiga ja oli Kopenaadisele ajal ista festival ja selle raames oli nii-öelda Krotovski seminar. Ja see oli ka kummaline elamus. Selle öösel see algas, õhtule pidi kestma kaks tundi, kaks tundi, aga millal lõpus kell neli jõudsin koju. Öösel, sealt alguses ta rääkis endast, siis esitati küsimusi ja siis sai veel ükshaaval temaga rääkida. Ta oli üks suur selline vastuvõtja. Kuigi ta alguses oli väga suuresineja nakatovskist, võiks veel rääkida pikki lugusid pelgalt ainult sellest ühest kohtumisest, aga need, need olid kannet veel veel need lisaks need suured. Siis praegu on teil kummalgi teoksil või mis seal praegu niisugused kõige huvitavamat tööd ja ettevõtmised on need koos või eraldi või rohkem on eraldi. Mina tegutsen vaba vabakutselise näitlejana. Sellest ajast saadik, kui tagasi Taanist tulime, olen kaasa teinud kahes VAT teatritükis. Üks on täiskasvanutele, teine lastele, Jevgeni Is Varts, tavaline ime. Ütleme sealt on ainult muinasjutuline osa välja nopitud ja sellest on siis Andres Kask on siis avastanud lasteetenduse. Kuigi mina arvan, et siin täiskasvanutele samamoodi huvitav vaadata ja ja paljuski on improvisatsiooniline söödik. Ja teine on Seksperi Zimmeli, millel aastas Rein Agur. Väga huvitav kogemus. Ja nüüd saab seda jälle mängida nii vanalinna päevade ajal kui Gadjonüüsi all ja kui ka draamafestivalil ja muidu ka ja muidu ka olen ülimalt tänulik, et vatajatel mulle selle võimaluse andnud nendega koos töötada, seal on toredad poisid-tüdrukud. Ja aeg-ajalt teeme klouni siis koos Toomasega ja, ja teeme ka lastesaadet koos. Mis on teiega ühes eetris, kilpkonn, kipsi lastekas, aga Toomas, sina ei ole vabakutseline. Mina olen vanalinnastuudios, nüüd juba teine hooaeg. Hästi palju selliseid väikseid, aga huvitavaid ja võimalusi pakkuvaid rolle väga huvitav kogemus oli, oli Jaan Tooming aga koostaja Viktori etendust. Lavastaja peas olevatest. Ma oletan, et see oli niimoodi, kuigi mul on seal ühe lauseosa. Härra, teile on kiri. Aga aga just pigem pigem kõrvalt vaadates, kuidas see tükk sündis. Ja järjekordselt kinnitust sellele mõttele, et ei, tohib peljata oma oma pildikesi. Mis seal peas on, need on võimalik teoks teha. Ehk tuleb unistada, sest unistused on need, mis märkamata muutuvad, eesmärkideks ja eesmärgid peavad olema. Kuhu poole me vaikselt liigume, kas siis hambad ristis kes, kuidas või vaikselt märkamatult? Oh, ma olengi siin, ma mäletan, 10 aastat tagasi ma mõtlesin selle peale, et tore oleks seal olla. Need eesmärgid peavad olema, need unistused peavad olema. Ei ole sellist varianti, et, et nad ei saaks teoks. Kõik unistused võimalikud täituma. Ainult tuleb uskuda nendesse. Küll need ütles ilusasti. Sest nii ebareaalne asi, kui see on aga nii reaalne on nende unistuste täidesaamine ja vanalinnastuudios on muidugi tore see, et ma aina rohkem leian paralleele Eino Baskini käekirjas või või tema mõttelaadis või või tema nägemuses komöödiast mööda tegemisest. Ja selles tehnikas, mida ta kasutab komöödia tegemiseks. Ma ei räägi nagu etenduste sisust. Paralleele selle õpetusega, mis me Taanis saime, aina rohkem tunnen, et see on vististi antud hetkel õigemaid kohti, kus, kus praegu näitleja olla. Aga loomulikult me oleme selle mõtet endal peas kandnud, kui kahekümned Taanist tagasi tulles. Et üks kaheinimese lugu teha ja just nendes stiilides ja selles vormis, mis me oleme seal nagu omandanud pealehakkamist, on vähe olnud selle asja teokstegemisel ja loomulikult, et üks põhjus, miks ta ei ole veel sündinud, on see, et meil ei ole päris veel seda seda alusmaterjali või seda alusideed, mille pinnalt Ena teha, kui see koos mängimine ka tuleb ja need koos mängimised, mis praegu on, on olemas 150 protsendiline partneri usalduslaval ja mis põhiliselt on sündinud akrobaatikat käes. Selleks et teha ta esinemisega koos akrobaatikat, sa pead teda 100 protsenti usaldama. Väga lihtne näide on see, kui, kui sul on laval vaja anda põselaks ja kui sa, kui sinu vastaspartner annab selle sulle päriselt see järgmine kord juba kardad. Aga kuidas te teineteist vaatate laval rollides? Kas seal mingi teistmoodi nõudlikkus? Kindlasti taga kriitilised oleme üksteise suhtes, mina olen eriti. Mina olen liiga kriitiline, kõige suurem kriitikatule mulle jah, tavaliselt andja poolt. Aga ma tean, et see on aus kriitika, ma loodan, et see ei ole hellitav kriitika, ma võtan selle tavaliselt, kus on tundunud sulle, hellitusdetailidele on selles mõttes huvitav, et ta, et ma ei püüa pehmendada mingil ajal, sa ei püüa pehmendada, et kui sa ütled, siis ma võtan seda kõige äärmuslikum variandina. Ja ma võtan seda arvesse, kui mõnikord niidab jalust. Aga, aga mõnes mõttes on hea. No me oleme põhiliselt teatrist rääkinudki, aga kui kui kõikehaarav sellelt teil igapäevaelus see teater on ja teatrijutud ja teatritegemised või on vahel nii, et, et on vaja sellest täiesti vabaneda, välja astuda ja puhata? On küll. Sest meil nüüd just hiljuti oli see periood, kus kahte etendust tehti korraga mis on füüsiliselt kurnav, lihtsalt sa pead ennast ütleme nagu ümber lülituma täiesti erinevast proovist jälle järgmisse. Ja, ja kui see äkki läbi sai, kui nad mõlemad esietendused olid ära olnud, siis oli selline niisugune kummaline tunne, tekkis, et nüüd ei olegi midagi teha. Nagu tühi hetk oli, äkki? Mõnes mõttes sai seda? Võttis võttis paar päeva aega, kui saad aru, et nüüd tuleb seda nautida, seda vabadust. Me vist enamuse ajast mõtleme. Tegutseme selles selles laadis, et mis nüüd edasi saab, tead, teatri poole pealt just et noh, ütleme, mingid mingid mõtted liiguvad kogu aeg, et oli küll esietendus välja, aga, aga hakkasid jälle edasi mõtlema. Vot seda numbrit tegelikult peaks nüüd edasi arendama veel, ja siis noh ja ei saa magama jääda, sest noh, ütleme, pildike valmib. Mina sooviksin enda poolt ühte asja. Kuulajatele ka võib-olla ja ja üleüldse niisama. Et ma ei tea, kuidas see juhtus, kas selle taani kooli pärast või Me lihtsalt on aeg edasi läinud või on mingisugused mõtted seoses teatud vanusega ja aastatega juba settinud. Aga ma olen täheldanud enda juures, et printsipiaalsest mõttelaadist on saanud äkki tolerantne. Ja hoopis lihtsam on elada. Hoopis mõnusam on elada ja hoopis rohkem näed enda ümber asju. Et rohkem tolerantsust. Olgem sallivamad ümbritseva ja sõprade ja olukordade vastu või nagu koolis öeldi, ütleb partnerile alati ja mitte ei. Kui saite teisi sünniselt enam midagi. Et oleme jaatavamad ja ärge kartke unistada. Saates kõnelesid näitlejad Haide Männa mäe ja Toomas Tross, kõlas ka nende lemmikmuusika, küsis Pille-Riin Purje.