Tänases saates kõneleb, laulab Peeter Kaljumäe. Teda küsitleb Pille-Riin Purje. Mismoodi. Te iseennast tutvustaksite või esitlejate või määratlete. Vaat see on nüüd kohe üks raske küsimus siin alguses, sest et ma peaksin nagu ütlema praegu, et vanalinnastuudio näitleja ühest küljest teisest küljest, ega ma ju seda teatri asja õppinud õieti ei ole. Aga no päris muusikuks ennast tituleerib, oli, ta ka ei saa, kuigi ma omal ajal õppisin just nimelt klassikalist laulu. Nii et kõige õigem oleks vast mingisugune selline määratlus, et nagu artist Või mismoodi see kõik see alguse sai, kui me lähme kohe tagasi kasvõi kasvõi lapsepõlve välja, et kust see algasse. Pagan, seda teab, kus ta täpselt algas, aga ma mäletan mingit sellist perioodi, ma tahtsin kohutavalt saada meremeheks. Ja mul oli üks tuttav laeva kapten ka ja tema võttis mind vahel laeva peale kaasa, noh lühematel sõitudel seal Pärnu lähedal, Pärnu lahel ja ja mul oli meeletu tung, oli mere peale minna. Aga siis ühel ilusal päeval ma millegipärast hakkasin äkki operetti kuulama ja ma isegi ei oska öelda, kust see tuli. Mälestus on umbes selline, et nagu välk selgest taevast, äkki ühel päeval tahtsin operetti kuulata ja samal ajal tundsin, et tahan teha ka. Ja siis ma läksin. Klaudia Taev oli Pärnus selline tore lauluõpetaja tema juurde õppima, aga sellele eelnes veel. Me hakkasime tegema ühe klassivennaga kodu-uurimuslikku tööd. Ja meie soov kangesti pääseda kuidagi lähemale Estonia teatrile, sellepärast et klassivennale oli ema üheks sünnipäevaks kinkinud Travjaata salvestuse plaadi. Ja meie otsustasime, et me teeme kodu-uurimusliku Tööteemal Pärnust pärit Estonia lauljad, nii saab nendega kõige lihtsamini tuttavaks. Ja, ja siis me hakkasimegi seda tööd tegema ja, ja pääsesime nii-öelda Estonia teatriinimestega suhtlema ja aasta vihandi tollane operetinäitlejanna kes ütles, et no poisid, kui teile nii kangesti sõjavärk meeldib, et aga õppige siis natuke laulmist ka, et tuleb kasuks. Ja et Pärnus on selline õpetaja ja kelle juures vihand ise omal ajal oli õppinud Klaudia Taev. Nõnda jutuga Taevi juurde läksime ja tema kuulas meid üle ja võttis meid mõlemaid oma õpilasteks ja nyyd algas seitsmenda ja kaheksanda klassi vahel suvel, kui oli umbes kolm tundi laulutunnis ära käidud, siis mina võtsin kõik olulised operetikoomiku harjat ja laulud ette ja hakkasin neid siis avalikkuse ees kangesti ette kandma, nii et mul olid ka koolis vaiksed konfliktid vahel. Direktor ütles, et no et mis sa laulad siin ilma naisteta, on kurb maailm, eks aeg enne meheks ja hakka siis siukest laulu laulma. Muidugi päkakus noor inimene üldse pidi natukene teistmoodi käituma ja olema ja, ja niisugune kunst, mis mis oli küll otsitud, aga, aga see oli nagu vanemate inimeste rida rohkem ja nii ta läks, noh ta sai päris hulk aastaid õpitud ja see oli väga-väga tore aeg. Kui läksin koori laulma ja siis Pärnus üks dirigent Ilmar Tõnisson, kes tegi orkestrit tollal tema kutsus mind vahel orkestriga laulma, siis ma sain oma opereti anusel kustutatud hulk aastaid kuni keskkoolile lõpuni. Tahtsin siis kontsi astuda, lauljaks õppima. Aga ei õnnestunud ja astusin otsa kooli, sinna õnnestus. Selgub, et isegi neid kooliaegseid lindistusi leidsime siit fonoteegist. Ma teadsin, et nad kuskil olemas on, aga et meil on täna ka üles, leidsime. No see on nüüd küll, jah, niisugune meeldiv üllatus. Neid siis sai käidud siin Tallinnas sisse laulmas või kuidas see lindistamine toimus. Tol ajal sõitis koor ja orkester kõik kahe bussiga Pärnu KEKi jal, Nad töötasid, tegutsesid kahe bussiga, sõitsime Tallinna, see oli nii pidulik päev, kõik kõik olid hästi vormis, hästi harjutanud ja siis tulime stuudiosse, võeti ülesse mitu korda ühte asja ja suur raske tööpäev. Me võiks täpsustada seda ka veel, mis aastal need siis olid, sest teile näkku vaadates ei oska ka öelda, kui noor või vana No hetkel olen 32 aastane, maikuus peaksin 33 täis saama. Kui kõik läheb nii, nagu plaanitud. Tol ajal olin siis seitsmenda kaheksanda klassi vahel, kui ma alustasin, noh, see oli siis aasta 79, sügav stagnaaeg veel. Isegi Brežnev ei olnud veel surnud. Poni laulu Kalmani operetist Silva esitab seitsmeteistaastane Peeter Kaljumäe. Teda saadab Pärnu KEKi kammerorkester Ilmar Tõnissoni juhatusel lindistatud kaheksandal aprillil 1984. Loobun, ma nendes loobun. Kuidagi külmaks. Naisteilmaga. Minu otsus Armastusega on. Masso vee elmann taisse. Aalsega väikesse. Annan teile omapäral, mina helgelt, mis sõna ei tea? Abiellu oleks astunud juba ammu. Aga julmus olnudki mitte sugugi naiste seas mahuneks leidnud ahven nii mõndagi. Aga keegi hoiatas, mis mul meelde jäi, et naisega on paljassaar? Kodu oli. Tunnistan, teil häbi, a- naist ei võtagi. No me jõudsime sinna otsa koolini, siis. Otsa-kooliga oli selles mõttes tore lugu, et ma käisin, laulsin sisseastumis eksamil oma laulud ja aariad ära, mulle öeldi kohe ära, jah. Te olete vastu võetud. Ja mulle tuli üks õppejõud ja pakkus, et kas ma ei tahaks kõrvalt pidaga dirigeerimist. Ega minagi ja kas ma siis olin lauljana nii nõrk olnud või vastupidi, tundusin laiemas plaanis, nii tugev, kus ma seda nüüd oskan täpselt öelda, aga igatahes mina muidugi jaajaa muidugi tahan ja ja nii ma siis hakkasin õppima kahte eriala laulmist, tõsi küll põhierialana ja kõrvalt ka koorijuhtimist, sest noh, orkestridirigeerimist sellel kujul ei olnud, ma oleks muidu orkestridirigeerimist hea meelega õppinud. Esimene aasta sai läbi, see oli niisugune niisugune vahva aeg, kus näiteks me panime niukse pisikese kirja kese otsa, koolis alla teadetetahvlile ilma ühegi allkirjaga milletagi, et kes tahab kaasa lüüa operetiorkestris, teeme kava, see tulgu, noh näiteks seal, ütleme kolmapäeval kell 16 null null saani, sinna tulid terved täiskoosseis orkestrit kokku ja siis me tegime suure operetikava draidmis dirigeeris ja korraliku orkestri koosseis, seal oli üle 30 mängija ja siis ma õppisin teise kursuse algusest ka natukene. Ja siis võeti mind Vene sõjaväkke. Ega mina eriti minna ei tahtnud, vist keegi tollal ei taht. Ma võtsin kõrvale ka, ma käisin Pärnus puusaliigesepõletikuga haiglasse ega mul polnud mingit põletikku. Aga tuttav tohter oli? Noh ja siis nagu kiuste või siis ma ühe korra sain ära kõrge vererõhuga. Aga nüüd on mul see kõrge vererõhk endal käes, nii et maksab kätte. Lõpuks ikka läksin ja 85. aastal. Ja saadet tee alguses pool aastat olin Lätimaal, see oli naljakas aeg, selles mõttes, et ühteaegu raske, ega mina ei ole eluaeg eriti nisugune, füüsilise koormuse tegija või nautija olnud, ma olen ikka niuke laisavõitu ja noh, siis alguses sunniti seal jooksma kolm kilomeetrit oli ikka ületamatu raskustükk, aega, aga sellest sai ka üle, harjusid ära ja lõpuks kui see kaks aastat läks mööda, Ma käisin iga hommiku ise jooksmas ja tegin mõnikord mõne ringi rohkem, teinekord ei sunnitudki enam minema, aga, aga mulle meeldis. Kahju nüüd nüüd mulle jälle ei meeldi. Praegu kuluks ära rohkem kui tollal ja siis meil oli seal väikene niisugune puhkpilliorkester alguses mind pandi mingit, ma ei mäleta baritoni vist mängima. Või oli see tenor, noh, igatahes need kolme klahviga pillid. Aga üks vedelas, üks vana tromboon seal nurgas, mida keegi ei mänginud, sest keegi ei osanud ja mina otsustasin, et ma siis nüüd võtan selle trombooni ja õpin ära. Ja nii oligi, et lõpuks ma mängisin selles puhkpilliorkestris trombooni, noh nüüd ma ei ole aastaid mänginud, aga mulle see pill kohutavalt endale meeldib tema ja tema hääl ja kui hästi mängitakse, siis on kohutavalt armas pill. Ja sealt tuleb meelde üks niuke, tore asi selt Lätimaalt veel, et seal oli. No juhtus nagu vahel ikka juhtub, tuletõrjuja suri ära. Kohalik paplaka tuletõrjuja, see oli Liepaja lähedal niisugune väike koht pablama ka tuletõrjuja viskas vedru välja ja siis oli matustel vaja seda puhkpilliorkestrit mängima, sest et surnuaia ja tuletõrjuja elumaja vahel oli umbes kolm kilomeetrit. Üks Läti konsis trompetit õppiv poiss Riia konservatooriumist oli seal tema seadis siis sellele väiksele koosseisule kiirelt šopääni leinamarsi, siis mõtlesime, et kolm kilomeetrit on pagana pikk tee sisse läti poiss ütles, et tal on üks niukene läti niuke kurb, laulukene taga, lühike tema mängis mulle siis selle esimese selle läti laulukese poole ette. Minul tekkis äkki mõte, et mis oleks, kui mataks nüüd seda Lätimaal surnud vene sõjaväe tuletõrjujat. Ühe niukse vallatu laulukesega ja siis mina seadsin puhkpilliorkestrile teise poole sellest marsist. Ja see kõlas umbes niimoodi, et ülevalt, minu tromboon ja seal baritoni mängisid oo-oo ja siis olid trompetit. Ja matsime tuletõrje ilusti maha, aga meil endal oli kangesti lõbus, sest laul, mille ma olin leinamarsiks seadnud, on ju teatavasti Marina Mariinis, ellas kestab harjum, tuuleiili tõmm, Taavi rähn pinud niukse leinamarsiga matsimehe, tuletõrjuja ja Lätimaal maha. NõiaLätimaal sai pool aastat ümber ja naljakas küll, aga siis anti meile omale valida. Kuhu me tahame edasi minna, tähendab, see oli nüüd küll vähestele, aga meile, kes me seal orkestris olime, mõnedele anti veel üks nimekiri ette, seal oli ikka üks kaks, 30 väeosa erinevates liidu paikades. Ja meie seal paari eesti poisiga vaatasime, et kõige lähem koht Eestile oli Valgevene, aga millegipärast sinna nagu kiskunud. Mõtlesime, et kui juba siis põrutame täie rauaga, lähme soojale maale, lähme Gruusiasse. Üks niisugune koht nagu saab, Kaia oli ja istusime Riias rongi peale. Hakkasime Gruusia poole sõitma. Jõudsime Tsakayasse ilusasti pärale ka. Ainult üks tilluke tõsiasi tuli välja, et me olime päral nagu umbes kaks ööpäeva varem. Mõtlesime. Pagan. No ega nüüd väeossa küll ei lähe. Sa Kaia ise ei ole, mere äärest on mägedes, aga seal oli küllalt lähedal olid ühele poole batuumi ja teisele poole potti. Et sõidame kuskile mere äärde ja oleme lihtsalt võtan päikest, käime ujumas, tunneme ennast mõnusalt, natuke oli raha ka taskus ja sõitsimegi batuumisse. Tulime sealt õhtul tagasi ja istusime seal saga ja raudteejaamas, õhtul hiljem ja siis tuleb üks üks grusiin küsib meie käest suitsule tuld. Aga me omavahel vestlesime seal ja siis äkki ta küsib, et kas te olete pri Baltikumist. Pribaltikas tähendab Baltikumist ja ja, ja noh, muidugi me ütlesime ja seal oli paar leedu poissi ka, meid oli vist, ma ei tea, viis-kuus inimest. Ja siis selgus, et me oleme tema kõige paremad sõbrad, ta on eluaeg ainult meiega kohtumist oodanud, kes siis telliti kaks taksot. Ja sõit läks siis selle grusiini poole lahti, seal rivistati perekond üles naised-lapsed ja kästi laud katta. Ja naised ütlesid, et meile meile natuke aega ühes ütles ja et me lähme nii kaua naabrite juurest läbi on, ta näitab naabritele ka oma parimaid sõpru. Naabrid olid ka lahked inimesed, aris toodi välja need tša-tša pudelid ja noh, ütleme niimoodi, et aeg läks nagu lennates. Ega kõike täpselt ei mäletagi, mis toimus. No igatahes ühel ilusal päeval sellest siis kaks päeva hiljem, Me läksime oma väeossa kao. Aga siis selgus niisugune roll, et sa, Kaia iseenesest ei olegi niivõrd eraldi nagu polk, kuivõrd ta on rohkem ka niisugune niisugune vahejaam, kust veel saadetakse edasi inimesi. Õnneks mina ühe eesti teise eesti poisiga koos kahekesi. Meid saadeti siis Aserbaidžaani. Selle koha nimi kõlab eesti keeles natukene halvasti aserbaidžaani keeles, ta kõlab päris ilusti. Aserbaidžaani keeles on tema tähendus raudne jõgi. Eesti keeles on sital tšai. Kaspia mere ääres 70 kilomeetrit Bakuust, ühel pool olid mäed, teisel pool oli Kaspia meri ja seal vahel oli nihukesele küllalt kitsale rannikuribale surutud, siis meie lennuväe polk. Mind määrati Deczy, mis tähendab tee nii ka ekspluatatsioonidžässi või midagi sarnast, sattusin autorigruppi. Nii et lõpuks siis see poolteist aastat ma omaenda paljaste kätega vahetasin vene pommitajate mootoreid. Ja siis oli naljakas oli muidugi see, et et kõik see loodus, mis ümberringi oli, oleks mulle keegi enne öelnud, et on niisugune asi, võimalik, et mäed on igal hommikul ise värvi. Ma oleksin mõelnud, kas sellel inimesel on nüüd väga niuke kirjaniku hing või tahab kangesti-kangesti poeetiliselt rääkida. Tuleb välja, et see on täiesti võimalik, needsamad savise pinnasega ja ligidalt vaadates üsna hallide trostitud mäed olid tõesti eemalt vaadates hommikupäikeses absoluutselt iga hommiku erinevat värvi, see oli nii müstiline pilt. Ja, või noh, oleks mulle keegi kunagi emme rääkinud või kun praegu räägiks, et oh, sa lähed, hakkad paljakäsi skorpion püüdma näiteks või, või et sa seisad kahe meetri kaugusel näiteks kobrast, kes vahib, su, jõllitab sulle otsa ja seisad kangestunult ja ootad, kas ta nüüd ründab või ei ründa. Seekord ei linnana. Meil leiti kasarmust näiteks kirsapesa, mis on üks nende laiuskraadil üldse üks maailma mürgisemaid madusid. Meil kasarmus esimesel korrusel leitigi Ursa pesa. Ja tagantjärele mõeldes ma olen õudselt õnnelik, et ma olen kõik selle läbi teinud, need mõlemad pooled näinud seda, seda kanti, seda maad ja ja neid inimesi, see oli oma, et ma nägin muhamediusuliste maatustes mulle Bakuu linn näiteks meeldis vanad Khani lossid ja asjad, meie siin unistavad kõik, et kuskil seal ma ei tea, topkapi palees ära käia, aga samamoodi suur, et omaaegsete idamaade ülikute lossid on olemas, oli, tähendab endise liidu territooriumil. Ja need olid hirmus põnevat ses lepp või sõjaajalugu taga ja, ja see on kuidagi õhus tunda siin nii tore. Tuna Jevski kapteni lauluke Pärnu kuurordi klubi solist Peeter Kaljumäe, klaveril Tõnu Rein, juhendaja Klaudia Taev, lindistatud Pärnus neljandal veebruaril 1983. Elas Cap, Enn tubli ja Kestorei seedesseid. Eda tund, Essigalai ju. Ordo viis Esspukus Sotles hallide keskel. Kuid pidas Elva pilgata Ai-ai ka oma auluu. Mees meremmi säraku rõõmus meel nagu lipp masti. Meremees, meremees. No ainult julgeid hoiab. Ükskord kevadist ela, abt enne viibis kaugel ma, äkki armus ta, kui poisike. Korda viis, punastas okud siia ka, vaatas. Kui tõi kordagi ta naeratab. Las. Ta ju. Jalu. Ei laulnud talle ükskis praos. Me meremm säraco rõõmus meel on nagu lipp masti. Meremees, meremees. No ainult julgeid hoiak Meremees, meremees. No. Ainult julgeid hoiab. No kuidas siis pärast sõjaväge edasi läks? Elu muusikas ja artisti elu. Eks ma tulin sõjaväest tagasi otsa kooli tagasi teisele kursusele ja siis hakkas otsa koolis nääripidu tulema. Ja just meie teise kursuse lauljat, kelle hulka ma siis tol korral sattusin, pidid korraldama selle nääripeo sama õpetaja juures Tõnu Vahmani juures, kus mina õppisin oli siis vahepeal tulnud õppima. Peeter Kaber. Eks niuke habemega habemega Peeter. Ja tema oli käinud palju üliõpilasmalevas ja ta oli ka laulude autor nagu olnud ja siis me mõtlesime, et teeks siis äkki väikse kava, paar-kolm laulu, nagu mitte päriselt, nad ei oleks nagu maleva laulud, lihtsalt esitame mingit malevalaulu, aga sellelaadset laulu, mis sobiks siis antud ajahetke ja kohaga. Kutsusime veel ühe tüdrukuga kampa, et nad kui meie Peetriga kaheksa laulame, klaveril saadaks, mõtlesime, et oleks tore naisterahvas. Margot Wells, teine oli ka meiega oma kursuselt, laulja. Ta oli küll teise õpetaja juures. Ja tegime otsa kooli nääripeol ära kolm lugu. Noh, see oli siis talongisünd. Aga kuidas siis see nii läks, et seda long nii kaua kestis ja nii populaarseks sai? Kuidas need tagasi mõeldes tundub, milles see fenomen oli, või? Ma arvan, et see aeg oli selles mõttes väga sobiv. Noh, aasta oli 87 lõpp, kui me alustasime 88, tegelikult me siis nagu jõudsime suuremale areenile, Vaino oli veel pukis. Aga kuidas meie ennast suure kella külge riputasin, tol ajal, just 87. aasta lõpus oli kadunud Kalju kass loonud huumoriga ühenduse haara ja tema olin mõelnud selle asja niimoodi nagu korporatiivses vormis vahendusorganisatsioonina haarame pileteid teeb seda promotööd, reklaami aitab kava välja tuua ja esinejad saavad esineda nagu väikesel armooniana, midagi sarnast, aga palju väiksemal kujul ja ja, ja siis noh, mitte riiklik süsteem. Ja me lugesime, Nad kuulutasid lehes, et kellel on midagi seoses huumoriga, et tulge näidake ette, arutame, otsustame ja kui sobib, siis teeme koostööd. Ja meie oma nääripeol esinesime kolmekesi ära ja meid võeti kohutavalt hästi vastu. Võtsime pagan. Näe, Taara kutsub ja ootab, kõhklesime küll tükk aega, enne kui, enne, kui läksime, ikka mitu kuud, mõtlesime vist kaks kuud. Et kas, kas ikka nii hea ja kas ikka sobib ja. Aga siis mõtlesime tühja kah, et ega see see tükki küljest ei võta ja läksime, rääkisime kaljukassiga, et meil on selline selline asi, et noh, meil on esialgu ainult kolm laulu, siis ta vist ütles küll nii et jah, et kolmest on nagu vähe, et noh, mõelge natukene tehke meile üks niisugune pooletunnine kava, siis vaatame, vaat mina olen üsna varasest noorusest kuulanud Olav kop filmilinte ja plaate. Keegi oli jälle käinud Kanadas ja toonud sealt nagu ümber lindistatud kaasa ja ja minule need hirmsasti meeldisid ja, ja siis me panime sinna kop Villemi laule sisse ja siis me otsisime vist tol ajal ka midagi vaimla tekstidest veel. Panime niisuguseid kirju kava kokku, kui tollal Aita Indrikson andis otsa koolis lauljatele liikumistunde ja siis aita tundidest johtuvalt me olime kõik omale sammud seab meile lauludele ja ja läksime, esinesime siis ajakirjandusmajas, korraldati niisugune läbi ja ülekuulamine meile. Hirmus oli küll, jumal, kõik korüfeed istusid saalis. Aimla, Toomas Kall oli Toivo Tootsen, Vello Mikk, Rita Mägar, Kalju kass, ise, Eli Rudolf Rimmel vist isegi ja noh, meie jaoks ikka väga põlvist Natkutav. Neile tundus, et meeldis, sest Rita Mägar tegi kohesel samal päeval meile ettepaneku, et suvel mingi kuu-pooleteise pärast hakkavad need vanalinna päevad ja neil on plaanis niuke kaagi kohus. Et me igal päeval esineks seal kaagi kohtus, ütleme kahe lauluga, mis vastavalt probleemi siis noh, käsitlevad ma ei tea, naeruvääristavad esile, tõstavad ükskõik kuidas ja meie muidugi kohe ja, ja loomulikult ja siis Priit Aimla oli see, kes mõtles selle nime välja, ütles, et kollektiiv peab kuidagi kutsuma, et kui meil oli, alguses oli nimi oli ilus küll. KKK viis ka, tähendab, see tähendas Twelshteini Kaberi ja Kaljumäe kuplee kollektiiv. Aga noh, muidugi see on niisugune pikk ja lohisev ja siis pakkus välja, see oli see aeg, kus olid ju need talongi tolit käibel ja pakkus välja, et ansambel talong tundus niisugune lihtne ja lühike ja kõlav parasjagu ja nii ta nii ta jäi. No ja siis sealt tuli kõik juba loogilise jätkuna hakkasime siis otsima tekste kaljukassi soovitusel sattusime niisuguse mehega rääkima nagu Henno Käo ja mulle meeldis see mõte. Ja nii ta siis hakkas kirjutama, instrutas meile terve kava jagu laule, valmis, kava sai nimeks Halibuli lei. Araga tegi koostööd tol ajal Tõnu Tepandi. Tepandi seadis selle kava lavale Aita Indrikson. Minu häädutav. Kutsusime tema liikumist tegema püha taevas, meil oli seal isegi stepinumber. Kaberiga Me kahekesi põld ennast elus eriti liigutanud, aga steppisime nagu raha on vähe. Laval. Ja hästi vahvalinani ta läks. Ja kaua see kestis siis talongiaeg. Meie talongiaeg kestis vaid viis aastat kokku. Aga noh, selle aja jooksul sai Eestimaale tehtud. Noh, ma ei tea, ma ütlen küll 10 täistiiru kindlasti peale talongiperioodil olid spetsiaalsed niisugused ettevõtmised, näiteks Ülo Tootsen, Võrumaal tegime õhuraadiot ja oli Eesti televisiooni võru korrespondent. Ta kutsus meid spetsiaalselt nädalasele turneele, viis meid kohtadesse, kus noh, ei elanudki rohkem kui 30 inimest, näiteks väike küla, kultuurimaja, pold, kultuurimaa ka see oli lihtsalt mingisugune mingisugune suur talutuba, näiteks kus me esinesime ja ja niimoodi me käisime kakskolm, kontserti andsime päevas. Õudselt armas aeg oli ja ka natukene sai maailmas ringi raamatut Saksamaaga sai päris põhjalikult tutvutud ja mööda Saksamaa väikseid kabareeteatrit, käisime ju esinevast saksakeelse kava Rootsis, esinesime jutte põrisev Stockholmis ja Torontos ja Milton disKanadas esinesime ja et hästi vahva, aeglane. No siis sai ilmselt see aeg ja need teemad nagu õhust kadusid ära. Kas ei ole olnud mingit plaani, et uuesti startida, uus talong nii-öelda teha? Tegelikult hing ihkab kogu aeg midagi sellele põhitegemisele, mis hetkel on mul teatri tegemine. Juba mõned aastad olnud sellele kõrvale õigupoolest niuke käidudki üsna regulaarselt ka esinemas ja on olnud ja niukseid, väikseid koosseise Pärnu teatris ja. Ma ei taha nüüd praegu rääkida ette väga, sest mitte ära sõnuda, aga, aga ka hetkel käib mõtete kogumine ja koondamine mõne võimaliku koosseisu ümber siin Tallinnas. Tahtmine on kogu aeg midagi teha ja mis seal salata, see lähtub ka küllaltki niukestest pragmaatilistest kaalutlustest, sest et. Kultuuriringkondades need palgad on nagu on ja tahes-tahtmata tahad endale vahel lubada näiteks õhtukest Argentiina restoranis, aga isa. Aga räägime nüüd sellest, kuidas siis tee sinna teatrisse välja viis või kus me pidama jäime, meil veel otsa koolgi, lõpetamata eksale. Oleks ta jäigi. Otsa-kooliga, jah, vaat siin on see, et ta Langlex aga ülesmäge ja kool läks kallama ja ühel päeval sai selgeks, tuleb valida, kas üks või teine. Noh, kui sa ikka oled kuus päeva nädalas ratastel ja kuskil teises Eestimaa otsas, noh isegi kui sa aega näpistada hommikupoole kuni lõunani, siis energiat ei näpista kuskilt. Nojah, see on ka niisugune teema pikalt ei tahaks peatuda, aga nõnda ta oli. Ja siis ma ühel päeval leidsin ennast küllaltki niisuguse mitte tühja Kõnasen, vale vale väljend, aga, aga noh niimoodi natukene pidetuna siin Tallinnas, sest et koolist ma nagu olin ära tulnud. Jumal, ma õppisin hulk aastaid vist kuskil seitse aastat olin otsa kooli kirjas, nii et selles mõttes noh, ei teadmiste hulk on mul. Ägel, May, vabandage. Ja mõtlen, muud ei teegi. Mis mul nagu plaat Mina olen sulle. Peksad tõmbad maadeks. Ütles ei saanud ka seksi. Et mina olen liiga Tuttava ette kallim, ära keksi. Toorainest ja teise iga kell. Loobult mingi ropult on võlu ära. No tegelikult see koht, kus me kõik koos laulame millega ma ei kuule, tõid. Vaat need teatriga teatriinimestega kokkupuudet oli meil sellel talongiajal ju ka päris palju, kas me ei esinenud mitte Võsul? Ja me olime kui kutsutud talongi olid kutsutud ka Anne Paluveri Paul puu ja siis me seal lava taga saime nagu tuttavaks. Ja rääkisime, et aga et noh, miks ei võiks koostööd teha ise kava me tegime nendega koos kahasse, see oli pikaniinaga, see teine talongikaval. Ja siis me tegime pommi ja palu veriga kolmanda kava veel, see oli hästi naljakas. Kuskilt kalendrinokast nägime, et Sagdonajevskile hakkas tulema 90. sünniaastapäeval. Ja mõtlesime, et Dunaevski sünniaastapäevaks võiks teha Tallinnas valguse baaris küünlavalgusõhtu koel Rooaastapäeva tähistamiseks. Aga valguse paar ma ei tea või ei tundunud nii sobiv koht lõpuks siis kui me, kui me seda asja natuke uurisime või ei oldud sealtpoolt niivõrd huvitatud ja kuna mina olin juba otsa kooli viimasel aastal, ma läksin kooli kõrvalt natukene tööle, Kirjanike Liitu. No lihtsalt ajasin seal asju ja luuleõhtute korraldamise juures olin seal abiks ja, ja siis mõtlesime, et teeme siis musta laega saalis seetõttu, et seal ei olnud nii suurt tungi ja nõudlus selle saali järele, et me võisime seal üsna vabalt tegutseda. Ja tegime omad proovid ja siis tegimegi niisuguse kontsertaktuse Dunaevski sünniaastapäevaks kus Paul Poom pidas kõne ja ja me istusime presiidiumis ja kõik, nagu, nagu oli omal ajal ja siis antuna Jovski meloodiad kõlasid ja siis oli ühel suveks tahtsime teha kava. See oli siis juba nüüd neljas, kavadele ongi niisugune täispikk. Kutsusime eero sprindi endale appi. Henno Käo oli nõus kirjutama. Me mõtlesime, teeme horoskoobi laulude peale. Minul on nad alati meeldinud siiamaani meeldivat, valisime niukse huvitava kooslusega Glinka, Ruslan ja Ludmilla, libreto. Täiesti üks ühele Ruslan ja Ludmilla libreto. Ainult muutsime seal mõned mõned nimed natukene, ütleme, mitte Ruslan ja Ljudmilla, vaid oli Ruudi ja milla. Mingi sangar on Ratmir, meil oli Ratmiras ja siis Ludmilla son Farloff meloni Farlasse panime nagu kolm balti vabariiki ja Eero Spriit pakkus välja. Kutsusime juurde Lauri Nebel, Heino Seljamaa ja Villu Kanguri. Ja lõpuks Villu Kangur, kes oli meil nagu nagu conference niukse pajatusi rollis ja siis tema veel tegi Henno Käo ka kahasse selle tekstiga valmis ja see oli veel väga hea leid selles mõttes ütles, et villu tollal veel kirjutajana ei olnud, nii tuntud kui praegu, seal oli kõik lina pihlaku kujundus, jumal, selle tohutu Lenini pea, leebel oli sees, silmad liikusid, kõrvad käisid, mikker oli, see rääkis väljamaal oli kaks maski koragee stani noor, ilus naine ja siis oli vana ait seal all õel nõid naiiva ja siis pärast seda oli 500 viimane kava oli kolmekesi paaris, mille kirjutas siis nüüd puhtal kujul juba Priit Aimla. Ja millega Eero lavale seaduslikus hinge Põderdagi liikumist ja noh, nii et selles mõttes kokkupuuteid teatriga ja teatriinimestega oli talongiajal kõvasti annavad nüüd otsa koolile läbi saanud. Ja mina istusin seal Kirjanike liidus, veel töötasin ühel päeval, jalutan mööda Harju tänavat ja tuleb vastu. Kaarel Kilvet ütleb, et Pietro. Et ma olen kuulnud, et sa nagu väga-väga praegu hõivatud ei ole, ma ütlesin, ei ole jah. Et vat mina lähen nüüd Pärnu teatrisse Endla lavastama Solbergi mäe otsa Jepat. Ja mul on niisugune mõte, kassa ei taha seal olla niisugune noh, nagu konferanžee või niisugune raamiv tegelane, kes mängib seal natukene klaverit või klavessiini ajastule vastavalt. Raam oleks nagu, sellel etendusel, mina muidugi, oh jaa, muidugi, oh jumal kui tore. Ega siis ei olnud juttu sellest, et teatrisse päris, vaid lihtsalt sellesse etendusse. Oli nüüd see, see pinnanäoline raamidega pinnanäoline sarnasus Paul Pinnaga sealt tuligi või oli ennem ka juba sellele kuidagi mõeldud? Ei absoluutselt, ja ega tegelikult see tuli ka igikogemata. Hardi Volmer vist Taali kunstnik sellel tükil tõi ühte proovi kaasa teater, muusika, kino luges seal seda ja seal oli parasjagu pinnast kirjutatud, mingi pilt jäi äkki vaatama ja siis näitas Kilvetile siis Kilveti märkus oli ainult, et nojah Kaljuvee ainult pinnaks ja proovige grimeerija, keda ära ja siis tehti mulle mulle see Krimm, tulin lavale nimetatud vastikult sarnane oled, jah, katsu sama andekas kaal. Siis võetigi Pärnu teatrisse. Aga Jeppe sai valmis aga selle Jeppe tegemise ajal juba, kuna me olime 90. aastal käinud Torontos esinemas, salongiga ja siis oli sealtpoolt tuli, tuli äkki kiri, 92. aastal tuli kiri. Kas me ei tahaks midagi mõelda välja kop Villemi laulude pinnale põhjal. Ja mina tegin ülevaalu ja kes oli Pärnu teatri kunstiline juht, töötas ka Kirjanike liidus seal kirjanduspropagandabüroos üleval, ta oli selle direktor ka. Ja mina tegin talle ettepanekut, kas me ei võiks seda teha musta laega saalis? Kop Villemiga? Alevit sa, kui sa siin Pärnu teatris praegu juba figureerinud akadeemia siin väikses saalis ja ülev rääkis Kilvetile. Kilvet oli väga päri, Hardi Volmer tähendab sama tiim, kes tegi parasjagu jõpet tset teeme ühe soojaga, kui see valmis kohe teeme niukse laulukava valmis, et kellel laseme kokku kirjutada, tuli mõte Juhan Saar. Võib-olla isegi ühildada, et mitte ainult Kopwillem. Et paneme teise eesti poeedi kaev ligi, nii et 15 päeva peale Jeppe esietendust Pärnus tuli välja Toronto-Vilsandi nõudmiseni. Haigema ja pereema see ei Pääse. Kose jokk. Kadunu öösel kuni hommikuni sellel päeval Tund Sagaotab Milmide näha Salodan meenustamatele päevale. Ja. Ärevamad. Ja omas klaverile sakraalse rööveeaa saatuse jokk taas koos süda väärtuna astest haigema. Kuna Kanada poolt tuli see initsiatiiv, siis me mõtlesimegi selle peale härmas mängime aga tegelikult, et nagu reisi jaoks ka. Ja mõeldud tehtud 93. aastal käisime sellega reisile ära, aga siin on nüüd üks asi veel. Kui ma töötasin omal ajal Kirjanike liidus ülevi alluvuses siis ülev Velema pakkusin välja, kui neil oli Sorbas just maha minemas. 90. aastal kavast pakkusin välja valge hobuse võõrastemaja, ma olin Saksamaalt kaasa toonud plaadi Peeter Aleksandriga peaosas ja mulle hirmsasti see muusika meeldis. Ja tema võlu oli veel selles, et ta oli Eestis vähem mähe tehtud ainult eesti ajal, ühe korra on teda lavastatud, ma pakkusin välja ülevil meeles ja siis, kui me olime Ameerikas selle Toronto-Vilsandi ka siis üleandmisPeeter tagasi lähen, siis teeme valge hobuse. Ja siis me läksime tagasi, siis hakkas valge hobusega töö suure mürinaga peale ja siis võeti mind teatrisse palgale. Kui nüüd nende näitlejatööde rollide peale mõelda, siis mis, mis endale on kõige kallimad või või huvitavamad sellest Pärnu eest. Ja mõned küll. Esimene töö on ju ikka kuidagipidi meeles, aga aga võib-olla esimene, mis tõeliselt erutas, oli see seesama valge hobuse võõrastemajas, see oli operett. Ma olen eluaeg niuke operetiarmastaja olnud ja ta tuli väga ilusti, väga säravalt kuidagi välja, inimesed tegid hästi suure lustiga ja lugu oli niisugune hoogne ja ja muusika oli hea, aga siis tulid jah, mõned asjad, mis jäid kohe päris meelde endale. Hiljuti vaatasin video pealt kodus, kus meenutati Gösta Berlingi saagat, no see oli küll üks niisugune lugu, mis hirmsasti meeldis endale ja, ja mulle tundus, et vist tuli ka päris kenasti välja. Kogu kogu täiega. Duell endale meeldis hästi. Mulle meeldis ka, üks prantsuse komöödia oli Pepsi. Seal oli hästi vähe teha, üksnikadeemri rallit enne oli, tegime kaubiga kahasse, seda. See oligi mul neljas kohe peale valgete hobustega ma ei teadnud, sest teatritegemisest suurt midagi mitte, et ma nüüd teaks, aga siis ma ei teanud hoopiski midagi ja pingutasin, elasin üle kaks lauset. Omamoodi tore kogemus oli, kaks aastat järjest tegime muumitrolli laste jõuluetendust. Hommiku kell 11 esimene etendus siis kuskil kolmest või neljast oli teine õhtul kindlasti mingisugune haltuura kuskil peol vastu hommikut saad tagasi hommikul kell 11 jälle mine tee nägu lillaks, silmad valgeks, mõnin koduvana ja suusataja lasteaialastele rõõmsat ja vot see oli, see oli niisugune teistmoodi kogemus ja täitsa vahva. See jesta Berlingi saagas oli see roll ka ilmselt hoopis teistmoodi äkki või ootuspäratu või võib-olla oodatagi Peeter Kaljumäe rohkem operetlikust või salongilõvilaadi, et see oli hoopis teistmoodi. Ta võib-olla mulle ka sellepärast meeldis endale ka. Et ega mina ei saanud ju aru ise mitte midagi ja siis tuli, tulid mõned kolleegid ja Jaak Aus oli vist esimene Neile, kes tuli pääle kontrolletendust või esietenduskunstnik. Ütles, et Kaljumäe noh, mis siis nüüd hakkame siis draamanäitlejaks või? Ega mina ei saanud aru ja siis laanemets ja sa tegid ilusa rollima, räägib no mis, mis tähendab, ma tegin rolli, mida te nüüd tahet, mida ma siis vitamaid tei. Assoo nojah, duelli ütlesin, aga nüüd see viimane töö mulle istus ka. Või õigemini kaks viimast. Mulle väga meeldis, et ma selles Ülo Vilimaal etenduses marja kallases kaasa tegi Frollimis põlegiselt õieti midagi istus klaveri taga ja natuke saadan neid lauljaid. Aga läbi käidud selle, selle prooviperioodi, kus me rääkisime Kallasest ja tema elust, vaatasime filme ja lugesime ja kunstnikuks olemise võlu ja valu ja kuidagi see puudutas kõik see hästi, mulle meeldis see ja siis mulle meeldis ka väga see viimane etendus, mis ma Pärnu teatris tegin, oli, oli Doktori dilemma. Mis küll kahjuks ei ole suuremat publikumenu saavutanud. Pärnus Tartus käisime jumal, meil oli nii tormiline vastu võtet. Kurb oli kohe järgmine kord jälle Pärnus mängida 100-le inimesele, aga no mõni etendus on niimoodi. Noh, seda teha oli tore, Edemm keerd oli lavastaja ja ta ise näitlejana ta kuidagi suutis luua nii pingevaba õhustiku või mõnus oli teha ja muidugi Bernard Shaw tekst on ju võõratuna. Aga huvitav on veel see, et ikka see muusika teema neist rollidest kuidagi läbi jooksnud, nii või teisiti kui mõelda, seal jõstas sama. Löövelburkse kavaler, temal oli tumm klaver ja kujutlustes mänginud. Suured vatitropid kõrvades vaat läenburgi kohta oli ju raamatus ka väga ilusti öeldud. Tema on vaga mees, liiga hea selle maailma jaoks. Ja teiselt seal duellis diakon oli ka niisugune mees, kes hirmsasti tahtis kogu aeg laulda ja pillimängu õppida. Nad eakoni kohta käis ju nii nagu Tõnno linnas, kes mängis seda juudist teadlast küsib diakonil käest, et kas te olete dioloogias tugev. Diakon vastab siiralt suurte silmadega mitte eriti. Et temal, onu onu on kuskil Kesk-Venemaal kõrge vaimulik ja tänu sellele, et tal on perekonnas ette nähtud, et ta peab ka minema. Tegelikult tema huvid olid jah, muidugi kah ikka muusika ja laulmine, ooperit juhemastas, tahtis kangesti laulda ja kõige lõpuks laulis ju mustlas romansi. Vaat see oli, mul on kuratlikult kahju, et see, see säilinud, see salvestus, ma laseks seda uhkusega igale inimesele, kes viitsiks kuulata. Ma laulsin ühes Litšenko romansi mustlaskeeles käisin Tallinnas mustlaste juures, kes mul lindi pealt need sõnad maha kirjutasid ja siis tõlkija reaaluse tõlki tegid ja laulsime Pärnus linti Pärnu kitarristi Marek Taltsiga Mai keskuse stuudios ja mulle tundus, see laul tuli küll nüüd ikka hiiglama hästi välja. Sest teatris oli ju alguses, kui ükskord kuskil vea proovides kuselaul lõppu tuli, ta tuli üsna hilja, viimasena tegime selle ära. Ja siis oli nii, et Laine Mägi vaatas korra mulle üle õla niimoodi imeliku näoga otsa, aga teised ei pööranud üldse mingit tähelepanu, mingi mustlane laulab, keegi ei tulnud isegi selle mõtte peale, et mina võiksin laulda. Alainz vaatas niimoodi üle õla gara niimoodi niimoodi tehase pilguga minu otsa. Eks nad võib-olla natuke mu värv pähe tundis ja võib-olla siis kuskilt kumas läbi või hääletämber. Mulle see meeldis ja olen mõelnud, et midagi niisugust tahaks veel laulda vahel või teha. No kuidas see siis nii juhtus, et see alles ei hoitud või ära ei saanud päästa ega? Tere ei noh, ega ta ei hoia ju muusikalist kujundust, kui tükk on kindlalt maas. Tänapäeval ju on seal üks näpuliigutus ja minidisk on tühi. Ja ega selles ei ole üldse kedagi süüdistada peale minu enda, et ma õigel ajal ei lasknud sellest endale mingit koopiat. Ja kuidas siis kuidagi järsku sai see pärnamäe otsa? Ega ta nüüd nii järsku midagi, eks. Jaanuarikuu lõpus juba või esimesel veebruaril või millal ta oli, kui meid sel suurel suure hulgaga ette võeti, pakuti Pärnus ka noh, samas Endla majas teist ööd ja mina alguses olingi sellega pärija ja oleksin sinna edasi jäänud küll. Aga siis tuli minule endale küll absoluutselt ootamatult see seda linnapoolne käik sedapidi seina. Baskini poolt see pakkumine või vanalinna stuudiosse. Nojah, aga ta ei, selles mõttes ei loonud küll mingeid illusioone, vaid ütles, et kui tal kohv vabaneb, siis ta teadis, et mõned näitlejad plaanivad minna vabakutseliseks. Et siis ta on valmis valmis võtma. Ja nii läks. Ja praegu on siis päikesepoistes roll, see on niisugune tuttav ampluaa kuplede laulmisega. No see on jah, need seal on väike väike sutsakas tõesti esimese ja teise vaatuse alul aia laulda. Natukene Aimla teksti, see on nüüd küll päris niukene oma rida. Siin oli juttu, et on niisugune tähendusrikas vanus lähenemas 33 ja see on meestele nagu oluline iga. Missugused need unistused või mõtted siis on? Praegusel hetkel, et tahaks saada rikkaks ja kuulsaks. Nojah, unistused, unistused, unistused on, vaat need üks väike asi, mis praegu Pärnuga veel seob, me tegime siin hiljuti kabareeprogrammi. Hermes. Ja mulle tundub, et see on selline žanr, mis, mis mind väga köidab ja võlub. Ja selle tõttu ma tahaks midagi sarnast. Teha veel. No küllap kuulsust on ka äkki Õnne 13 toonud. Ja. Hirmus oluline on küll see, et kui su nägu ka aeg-ajalt teleekraanilt läbi vilksatab mitteoluline selles mõttes, et ma nüüd ei suudaks elada ilma selleta vaid noh, teinekord mõni klubi juhataja kuskil mõtleb, et keda kutsuda omale näiteks kohvik klubisse külaliseks või, või siis mõnikord helistatakse ja noh, püsid inimestel meeles ja sind võetakse kuidagi soojemalt vastu, see on isegi ju, eks üks asi on see reklaam ja see uutmoodi kogemusega mul palju sellist tele ja filmikogemust pole minu leni ehituseks pisike stseenikene, hästi väike. Kunagi lapsepõlves käisin Ungari televisiooni filmis mängimas eesti poissi veetvaid, kes sõidab Ungarisse ja armub seal natukenegi. Pioneerifilm oli. Aga selle see kogemus ja väikene lisasissetulek ja mis seal salata. Nii see elu on. Seal on niisugune poliitiku roll. Toompeal, kas endal selliseid ambitsioone ei ole? Ma olen saanud mitmelt poolt. No ma ei ütle pakkumisi, aga tähendab inimesed on küll vihjanud, et Kassai tahaks kandideerida meie nimekirjas. No ega nad ei ole mõelnud seda, et nüüd ma nüüd Toompeale peaks sattuma ka, et võib-olla kuskil ma ei tea, pärnus mõne hääle saaks nagu juurde, aga mina olen mõelnud, et jah, noh, miks mitte kunagi poliitikasse võid Toompeale minna. Ainult et sinna on ikka veel aega. Ma arvan, et mul on praegu targemat teha, kui, kui minna ja seal istuda. Olgu peale, et noh ikka mitu korda suurema palga eest, kui teatrist saab, aga. Ei, tühise raha pole ka nii oluline. Hingerahu nagu täht. Ja see opereti armastus või see on ka ikka alles. Ja vaat nüüd ma ütlen välja, kes raadiot kuulavad, kui juhtub kuulama mõni hea lavastaja, kellel on parasjagu ports raha ja täiesti jõude seismas üks ilus teatrisaal ja orkester, siis kui keegi Kalmani Pajodeeria hakkab lavastama, siis ärge unustage, Peeter kaljumäed, seal ma tahaks kaasa teha, kuna see nii võluv muusik ei oska lõpuks midagi öelda. Olge rõõmsad. Käige teatris, käige kabaree ess. Saates vestis juttu ja laulis artist Peeter Kaljumäe, küsis Pille-Riin Purje. Kõik sinu rahvaga vestlemise külmal ajal sulle varsti lähme. Näitame issand diskussiooni hoolitsusega vasakul käel ja veel partentsile ele. Töötaja ma ei tea, aga panevad meid nagu hindavad hoolima, jätma Batman. Suurenoosi kuuele näopelle. Oi aga. Sulle varsti heinamaade veeres maaelu arengukavale, mis on diskussioonid suvel regioonides on jälle vasakul käel ja relva? Rahvakülmal ajal Survalsvile paneel käputäit pargis diskussiooniks. Joonest, millele nad on mul biorelvapensionile